Kaebuse taust

1. Käesolev juhtum käsitleb Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) korraldatud avaliku konkursi EPSO/AD/229/11 (edaspidi „konkurss”)[1] töökogemust ja keeleoskust käsitlevate nõuete väidetavalt diskrimineerivat laadi.

2. Kaebuse esitaja on Tšehhi kodanik, kes oli huvitatud osalemisest konkursil, mille eesmärk oli luua kolmandatele riikidele antava abi haldamise ja koostöö valdkonna administraatorite reservnimekiri.

3. 20. septembril 2011, enne konkursile kandideerimise tähtaja möödumist, võttis kaebuse esitaja EPSOga spetsiaalse veebipõhise kontaktvormi kaudu ühendust, väites, et asjaomases konkursiteates avaldatud töökogemuse valikukriteeriumid ja keeleoskuse valikukriteeriumid on vastuolulised ja diskrimineerivad. Kaebuse esitaja teatas oma kavatsusest saata peagi üksikasjalikum kaebus tavapostiga, mida ta tegi 21. septembril 2011. EPSO kinnitas kaebuse esitaja elektroonilise sõnumi kättesaamist ja teatas talle, et vastab kaebusele tema üksikasjaliku kaebuse alusel. Vastust siiski ei saadetud.

4. Konkursil osalemise tähtaeg möödus 18. oktoobril 2011. Samal päeval esitas kaebuse esitaja kaebuse Euroopa Ombudsmanile.

Uurimise ese

5. Ombudsman algatas uurimise seoses järgmiste väidete ja väidetega:

Väited

1. Konkursil osalemise kriteeriumid töökogemuse kohta on vastuolulised, ebamõistlikud ja diskrimineerivad.

Toetavad argumendid:

i) Nõue, et projektis või programmis töötamise tulemusena peab olema omandatud neli nõutavast kuueaastasest töökogemusest, ei vasta ametikoha kirjeldusele, mille kohaselt eeldatakse, et tööle võetud ametnikud töötavad ka poliitilisel tasandil või järelevalve ja hindamise valdkonnas.

Nõue, mille kohaselt peab olema omandatud neli nõutavast kuueaastasest erialasest töökogemusest, töötades projekti või programmi raames arenguriigis, ei võta arvesse rahvusvahelisel tasandil või üleminekuriikides omandatud kogemusi.

iii) Nõue, mille kohaselt peab olema omandatud neli nõutavast kuueaastasest töökogemusest, töötades projekti või programmi raames arenguriigis, on diskrimineeriv ka EL 12 riikide kodanike suhtes, kuna neil riikidel olid väga piiratud arenguabiprogrammid enne nende ühinemist ELiga aastatel 2004/2007 ja seetõttu pakkusid nad oma kodanikele väga vähe võimalusi nõutava kogemuse omandamiseks.

2. Konkursi keeleoskust puudutavad valikukriteeriumid on vastuolulised, ebamõistlikud ja diskrimineerivad, kuna nende puhul ei võeta arvesse mitme partnerriigi, näiteks vene, suahiili ja araabia keele oskust.

Nõuded

1. EPSO peaks konkursi uuesti avama.

2. EPSO peaks muutma konkursiteadet, et kõrvaldada eespool nimetatud vastuolud/diskrimineerimised.

Uurimine

6. 30. novembril 2011 palus ombudsman EPSO-l esitada arvamus kaebuse esitaja väidete ja väidete kohta. EPSO arvamus edastati kaebuse esitajale koos kutsega esitada märkusi, mille kaebuse esitaja saatis 23. aprillil 2012.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

Sissejuhatavad märkused

7. Ombudsman märgib, et EPSO suutmatust vastata kaebuse esitaja sõnumile (vt eespool punkt 3) ei lisatud kaebuse esitaja väidetesse, nagu ombudsman seda mõistis.

8. Nii EPSO kui ka kaebuse esitaja käsitlesid seda küsimust uurimise käigus. EPSO märkis oma arvamuses, et ta kinnitas kaebuse esitaja elektroonilise sõnumi kättesaamist EPSO veebisaidi kaudu ja teatas talle, et ta vastab tema üksikasjaliku kaebuse alusel, mida ta aga ei saanud. EPSO vabandas siiski ebamugavuste pärast. Kaebuse esitaja esitas koos oma märkustega postikviitungi, mis tõendab, et ta saatis 21. septembril 2011 EPSO-le kirja. Arvestades, et EPSO vabandas ebamugavuste pärast ja kommenteeris oma arvamuses kaebuse esitaja üksikasjaliku kaebuse sisu, leiab ombudsman, et tal ei ole vaja seda aspekti oma uurimises käsitleda.

9. Ombudsman tuletab samuti meelde, et Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ametisse nimetaval asutusel ulatuslik kaalutlusõigus täidetavate ametikohtade jaoks nõutavate võimete kriteeriumide üle otsustamisel ning nende kriteeriumide alusel ja üldisemalt teenistuse huvides konkursi korraldamise tingimuste ja korra kindlaksmääramisel [2]. Liidu kohtu kontroll selle kaalutlusõiguse kasutamise üle piirdub kontrollimisega, kas asjaomane asutus on seda kaalutlusõigust kasutanud ilmselgelt vääralt või viisil, mis ei ole kooskõlas personalieeskirjade artikli 27 lõike 1 eesmärgiga [3]. Ombudsman rõhutab, et sama kontrollistandard kehtib ka tema uurimiste puhul.

A. Väide, et töökogemuse sobivuskriteeriumid on vastuolulised, põhjendamatud ja diskrimineerivad

Ombudsmanile esitatud argumendid

10. Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et konkursil osalemise kriteeriumid töökogemuse kohta on vastuolulised, põhjendamatud ja diskrimineerivad. Oma väite toetuseks esitas kaebuse esitaja mitu argumenti, mis on kokku võetud eespool punktis 5.

11. Ombudsman palus oma uurimise algatamise kirjas EPSO-l käsitleda kahte konkreetset küsimust, nimelt i) selgitada, kas EPSO võttis nõutava töökogemuse hindamisel arvesse asjaolu, et teatavates ELi ametlikes dokumentides [4] on märgitud, et üleminekuriikides omandatud kogemused on ELi arengupoliitika jaoks kasulikud, ning ii) selgitada, miks EPSO otsustas, et mitme partnerriigi keelte oskust ei tohiks arvesse võtta.

12. EPSO märkis oma arvamuses, et teenistuse nõuetekohase toimimisega seotud õiguspärastel põhjustel on institutsioonidel ulatuslik kaalutlusõigus konkursiteate sisu ja eelkõige osalemistingimuste kindlaksmääramisel.

13. Seoses kaebuse esitaja konkreetsete toetavate väidetega rõhutas EPSO, et: i) konkursiteates vastu võetud kõlblikkuskriteeriumid vastasid selgelt asjaomase ametikoha ametiülesannete kirjeldusele, eelkõige ametiülesannete kirjelduse 3., 4., 6. ja 8. taandele; ii) teates ei välistatud sõnaselgelt rahvusvahelisel tasandil või üleminekuriikides omandatud kogemuste asjakohasust, vaid jäeti sellise kogemuse asjakohasuse hindamine valikukomisjoni ülesandeks; ning iii) asjaolu, et teatavatel liikmesriikidel võis olla rohkem arenguabiprogramme kui teistel ning et abikõlblikkuse kriteerium sõnastati, kuna see ei toonud kaasa kandidaatide erinevat kohtlemist. Tegelikult koheldi kõiki ühesuguse töökogemusega kandidaate konkursil osalemise osas ühtemoodi.

14. Vastuseks ombudsmani palvele selgitada, kas ta võttis arvesse asjaolu, et teatavates ELi ametlikes dokumentides on märgitud, et üleminekuriikides omandatud kogemused on ELi arengupoliitika jaoks väärtuslikud, juhtis EPSO tähelepanu sellele, et nõutava töökogemuse hindamine kuulub valikukomisjoni pädevusse, kes alles täidab oma ülesandeid. Seetõttu märkis EPSO, et ta ei saa seda küsimust kommenteerida. EPSO rõhutas ka, et konkursiteadete sisu määrab täielikult kindlaks konkursi korraldamist taotlev institutsioon ning et EPSO vastutus piirdub seega teate avaldamisega.

15. Oma märkustes nõustus kaebuse esitaja EPSO väitega ja nõustus, et sobivus- ja valikukriteeriumide määratlemine on käesoleval juhul Euroopa Komisjoni ülesanne. Seetõttu palus ta ombudsmanil laiendada oma uurimist komisjoni käitumisele ning paluda komisjonil esitada arvamus tema väidete ja väidete kohta.

16. Kaebuse esitaja rõhutas ka, et osalemiskriteeriumid peaksid vastama konkursiteates esitatud ametikirjeldusele. EPSO ise märkis oma arvamuses siiski, et osalemiskriteeriumid vastavad ainult mõnele, mitte kõigile ülesannete kirjelduses loetletud ülesannetele. Lisaks saaksid samu ülesandeid tõhusalt täita kandidaadid, kellel on nõutavast erinev töökogemus, näiteks kogemus arenguküsimustega tegelevas rahvusvahelises organisatsioonis. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu ka sellele, et EPSO kinnitas, et osalemis- ja valikukriteeriumid vastavad täpselt täidetavate ametikohtade nõuetele, kuid ei esitanud seejärel oma väite põhjendamiseks argumente. Lõpuks rõhutas kaebuse esitaja, et EPSO keeldus vastamast ombudsmani küsimusele selle kohta, kas ta oli võtnud arvesse üleminekuriikides saadud kogemuste asjakohasust. Kaebuse esitaja sõnul tõi asjaolu, et abikõlblikkuse kriteeriumide hulgas ei mainitud üleminekuriikide kogemusi, kaasa uute ELi liikmesriikide kodanike diskrimineerimise, sest neil riikidel oli enne ELiga ühinemist arenguabi valdkonnas väga piiratud kogemus. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et selline olukord põhjustas ebavõrdset olukorda seoses võimalusega konkursil osaleda, olenemata sellest, kas EPSO kohtles valikumenetlusse lubatud kandidaate võrdselt.

Ombudsmani hinnang

17. Oma hinnangus peab ombudsman kasulikuks tuletada meelde konkursi EPSO/AD/229/11 teate asjakohaseid sätteid, milles kirjeldatakse taotletavat profiili ja osalemiskriteeriume:

"1. Ülesanded

Töölevõetud ametnikelt oodatakse järgmiste arengukoostööga seotud ülesannete täitmist:

- aidata sõnastada arengupoliitikat, sealhulgas valdkondlikku poliitikat, ning pidada poliitikadialooge asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega;

osalemine arengukoostöö projektide ja programmide kindlaksmääramisel ja sõnastamisel, sealhulgas rahastamisettepanekute ja -lepingute ettevalmistamisel,

arengukoostöö projektide ja programmide operatiivjuhtimine, sealhulgas volituste koostamine, pakkumismenetlus, lepingute sõlmimine ja lepingute täitmise järelevalve, sealhulgas aruannete heakskiitmine, maksete tegemine ja lepingute lõpetamine,

- arengukoostöö eelarvetoetuse programmide (üldine ja valdkondlik) operatiivjuhtimine,

arengukoostöö projektide ja programmide järelevalve ja hindamine,

- suhtlemine kõigi arengukoostöö valdkonna asjaomaste osalejatega, nagu valitsuspartnerid, rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid, liikmesriigid ja kodanikuühiskond;

- väikese kaastöötajate meeskonna juhtimine,

- arengukoostööalane töö ELi delegatsiooni operatiivosakonnas.

[...]

3. Erialane töökogemus

Vähemalt kuueaastane töökogemus arengukoostöö valdkonnas ühes või mitmes järgmises valdkonnas: makromajandus, riigi rahanduse juhtimine, avaliku sektori reform, erasektor, kaubandus, piirkondlik integratsioon, keskkond ja loodusvarad, kliimamuutused, energeetika, taristu, transport, vesi, maaelu areng, toiduga kindlustatus, katastroofiohu vähendamine, põllumajandus, metsandus, kalandus, juhtimine, inimõigused, valimised, parlament, kohtusüsteem, tervishoid, haridus, sotsiaalne ühtekuuluvus, sugu, lapsed, põlisrahvad, detsentraliseerimine ja kohalikud omavalitsused.

Vähemalt neli kuueaastasest kogemusest peab olema saadud projekti või programmi raames töötades arenguriigis, sealhulgas kaks aastat meeskonnajuhina.

[...]“

18. Ombudsman peab asjakohaseks kaaluda kõigepealt kaebuse esitaja esimest ja kolmandat toetavat argumenti. Oma esimeses toetavas argumendis väidab kaebuse esitaja, et nõue, et projektis või programmis töötamiseks peab olema omandatud neli nõutavast kuueaastasest töökogemusest, ei vasta konkursiteates esitatud ametijuhendile, täpsemalt konkursiteate punkti 1 alapunktides 1, 2 ja 5 kirjeldatud ametiülesannetele. EPSO ei nõustunud oma arvamuses kaebuse esitajaga ja väitis, et kõlblikkuskriteeriumid vastavad ametiülesannete kirjeldusele, eelkõige neile, mida on kirjeldatud punkti 1 alapunktides 3, 4, 6 ja 8.

19. Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et institutsioonidel on seoses täidetavate ametikohtade ülesannetega konkursil osalemise kriteeriumide kindlaksmääramisel ulatuslik kaalutlusõigus. Käesoleval juhul märgib ombudsman, et teatise punkti 3 esimeses lõigus (erialane töökogemus) on sätestatud üldine nõue, et arengukoostöö valdkonnas peab olema omandatud kuueaastane erialane töökogemus. Seega näib, et see klausel hõlmab kõiki asjakohaseid kohustusi. Sellest tulenevalt ei saa ombudsman nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et arvesse ei võeta kogemusi, mis on saadud valdkondades, mis on seotud muude ametijuhendis sisalduvate ülesannetega (nt poliitikakujundamine või järelevalve ja hindamine).

20. Kolmandas toetavas argumendis väidab kaebuse esitaja, et nõue omandada neli nõutavast kuueaastasest töökogemusest, töötades projekti või programmi raames arenguriigis, diskrimineeriks kodanikke, kes on pärit ELi riikidest, kus enne ELiga ühinemist olid väga piiratud arenguabiprogrammid. EPSO lükkas kaebuse esitaja väite tagasi ja märkis, et see nõue ei too kaasa eri liikmesriikide kodanikest kandidaatide erinevat kohtlemist.

21. Ombudsman mõistab kaebuse esitaja seisukohta nii, et ta peab kõnealust töökogemuse nõuet kaudseks diskrimineerimiseks kodakondsuse alusel. Kuigi võib olla tõsi, et riiklikud arengukoostöö programmid pakuvad olulisi võimalusi selles valdkonnas kogemuste omandamiseks, ei ole need ainus viis seda teha. Selliseid kogemusi võiks omandada ka rahvusvahelistes organisatsioonides (nt ÜRO süsteemis) või kodanikuühiskonna organisatsioonides. Seetõttu peab ombudsman EPSO seisukohta mõistlikuks.

22. Teises toetavas argumendis väidab kaebuse esitaja, et nõue, et nõutavast kuueaastasest töökogemusest neli peavad olema töötatud projekti või programmi raames arenguriigis, ei võta arvesse kogemust, mille kandidaadid oleksid võinud omandada rahvusvahelisel tasandil või üleminekuriikides töötades. Kaebuse esitaja sõnul oleks see ebamõistlik ja vastuoluline, sest i) samu ülesandeid saaksid tulemuslikult täita väljajäetud valdkondades kogemusi omavad kandidaadid ja ii) EPSO ei võtnud arvesse seda, kui olulised on ELi arengupoliitika jaoks mitmed ELi ametlikud dokumendid, mis on seotud üleminekuriikides saadud kogemustega.

23. Ombudsman märgib, et vastuseks eespool esitatud väitele rõhutas EPSO, et kandidaadi töökogemuse tegeliku asjakohasuse hindamine kuulub valikukomisjoni pädevusse. EPSO lisas, et seetõttu ei ole tal võimalik avaldada arvamust selle kohta, kas rahvusvahelisel tasandil või üleminekuriikides saadud kogemused võivad olla asjakohased. Seejärel teatas ta ombudsmanile, et samadel põhjustel ei saa ta vastata ombudsmani küsimusele selle kohta, kas ta võttis arvesse asjaolu, et teatavates ELi ametlikes dokumentides on tunnistatud üleminekuriikides saadud kogemuste asjakohasust ELi arengupoliitika jaoks.

24. Ombudsman kahetseb väga seisukohta, mille EPSO käesoleval juhul võttis. Kuigi valikukomisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus selle üle otsustamisel, millist töökogemust tuleb konkreetsel konkursil asjakohaseks pidada, jääb konkursiteade talle siduvaks. Käesoleval juhul on konkursiteates sätestatud, et vähemalt neli kuueaastasest kogemusest, mida kandidaadid vajasid, tuli omandada „arenguriigis” projekti või programmi kallal töötades. Esmapilgul on raske mõista, kuidas see termin võiks hõlmata ka üleminekuriike.

25. On tõsi, et EPSO rõhutas, et komisjon oli asjaomase konkursiteate sisu täielikult määratlenud. Sellegipoolest avaldas asjaomase konkursiteate EPSO, mitte komisjon. Kandidaadil on seega õigus nõuda, et käesoleva konkursiteate eest vastutaks EPSO. Lisaks ei olnud EPSO seisukohal, et ombudsman peaks suunama oma uurimise komisjonile. Tegelikult käsitles ta mõningaid kaebuse esitaja tõstatatud küsimusi. Seetõttu leiab ombudsman, et kui vastus teatavatele muudele küsimustele vajas komisjoni panust, oleks EPSO võinud enne käesoleva juhtumi kohta arvamuse esitamist komisjoniga konsulteerida. Igal juhul on EPSO koostöö puudumine käesolevas asjas kahetsusväärne.

26. Arvestades, et EPSO leidis, et tal ei ole võimalik vastata ombudsmani küsimustele seoses kaebuse esitaja teise toetava argumendiga, ei ole ombudsmanil võimalik kindlaks teha, kas rahvusvahelisel tasandil või üleminekuriikides töötamisel omandatud erialane töökogemus võib olla konkursil osalemise kriteeriumide täitmise seisukohast asjakohane. Seetõttu ei ole ombudsmanil praegu võimalik teha järeldust selle kohta, kas sellised kõlblikkuskriteeriumid on vastuolulised, põhjendamatud ja diskrimineerivad, nagu väidab kaebuse esitaja.

27. Ombudsman märgib siiski, et kaebuse esitaja nõustus EPSO väitega, et asjaomase konkursiteate ning seega osalemis- ja valikukriteeriumide kindlaksmääramise eest vastutab komisjon ning et ta palus ombudsmanil laiendada oma uurimist komisjoni tegevusele.

28. Seetõttu leiab ombudsman, et parim viis edasiliikumiseks on lõpetada käesolev uurimine ja algatada komisjoni suhtes omaalgatuslik uurimine küsimuses, kas nõue, mille kohaselt peab olema omandatud neli aastat nõutavast kuueaastasest töökogemusest, töötades projekti või programmi raames arenguriigis, on vastuoluline, põhjendamatu või diskrimineeriv, kuna selles ei võeta arvesse rahvusvahelisel tasandil või üleminekuriikides omandatud kogemusi.

29. Ombudsman rõhutab, et komisjoni puudutava omaalgatusliku uurimise algatamine ei tähenda, et ta nõustub sellega, et EPSO ei vastuta käesoleva konkursiteate koostamise viisi eest. Seetõttu jätab ta endale õiguse selle küsimuse juurde tagasi pöörduda, võttes arvesse omaalgatusliku uurimise tulemusi.

B. Väide, et keeleoskuse valikukriteeriumid on vastuolulised, põhjendamatud ja diskrimineerivad

Ombudsmanile esitatud argumendid

30. Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et konkursi keeleoskusega seotud valikukriteeriumid olid vastuolulised, ebamõistlikud ja diskrimineerivad, kuna nende puhul ei võetud arvesse mitme ELi partnerriigi, näiteks vene, suahiili ja araabia keele oskust.

31. EPSO märkis oma arvamuses, et keeleoskuse kriteeriumid, millele kaebuse esitaja viitas, olid valiku-, mitte osalemiskriteeriumid. EPSO viitas liidu kohtute praktikale, mis puudutab ametisse nimetavate asutuste ulatuslikku kaalutlusõigust täidetavate ametikohtade puhul nõutavate võimete kriteeriumide üle otsustamisel ning konkursi korraldamise eeskirjade ja tingimuste kindlaksmääramisel nende kriteeriumide alusel ja teenistuse huvides. Käesoleva juhtumiga seoses rõhutas EPSO, et konkursiteates vastu võetud keelelistes kriteeriumides ei ole midagi vastuolulist ega ebamõistlikku, kuna need kujutavad endast täidetava ametikoha tegelikku väärtust ja kajastavad taotleva institutsiooni vajadust täita teatavad ametikohad oma talitustes. Lisaks ei toimunud diskrimineerimist, kuna kõiki kandidaate hinnati samade standardite kohaselt.

32. Oma seisukohtades kinnitas kaebuse esitaja uuesti oma seisukohta, et konkursiteates esitatud keeleoskuse valikukriteeriumid tõid kaasa otsese ja ebaõiglase eelise, mis on otseselt seotud kandidaadi kodakondsusega.

Ombudsmani hinnang

33. Ombudsman peab hindamisel kasulikuks meenutada konkursi EPSO/AD/229/11 teate sätteid, milles kirjeldatakse keeleoskuse valikukriteeriume:

„4. Valikukriteeriumid

Kvalifikatsiooni hindamisel võtab valikukomisjon arvesse järgmisi kriteeriume:

1. Ühe või mitme järgmise keele oskus (see võib hõlmata teie põhi- ja/või teist keelt): inglise, prantsuse, portugali või hispaania keel (minimaalne nõutav tase: Euroopa keeleõppe raamdokument (CEF)).

[...]“

34. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et mitme ELi partnerriigi keeled ei kuulu konkursi seisukohast oluliste keelte hulka, ning väitis, et selline väljajätmine on vastuoluline või põhjendamatu. Ombudsman rõhutab, et asjakohaste keelte valik jääb ametisse nimetava asutuse või ametiisiku ulatusliku kaalutlusõiguse piiresse ning et EPSO sõnul kajastab see valik taotluse esitanud institutsiooni vajadust täita teatavad ametikohad oma talitustes.

35. Ombudsman leiab, et ametisse nimetava asutuse otsus piirata nende keelte arvu, mille hulgast kandidaate valitakse, ei näi olevat ilmselgelt ekslik ega ebamõistlik, kuna valitud keeled näivad vastavat täidetavate ametikohtade ametiülesannete kirjeldusele. Mis puudutab keeleoskuse kriteeriumide väidetavat diskrimineerivat laadi, siis leiab ombudsman, et isegi kui kandidaate koheldaks erinevalt sõltuvalt nende teatavate keelte oskusest, oleks selline erinevus objektiivselt põhjendatud.

36. Kuna kaebuse esitaja teise väitega ei saa nõustuda, ei saa tema väidetega selle väite osas nõustuda.

C. Järeldus

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Juhtumi edasiseks uurimiseks puudub alus.

Kaebuse esitajat ja EPSOt teavitatakse sellest otsusest.

Komisjoni teavitatakse sellest otsusest ka punktis 28 nimetatud omaalgatusliku uurimise raames.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 4. aprill 2013

---

[1] ELT C 271A, lk 19.

[2] Vt muu hulgas 17. novembri 2009. aasta otsus kohtuasjas F-99/08: Rita di Prospero vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata; kohtuasi C-16/07 P: Chetcuti vs. komisjon, EKL 2008, lk I-7469; otsus kohtuasjas T-256/01: Pyres vs. komisjon, EKL AT 2005, lk I-A-23 ja II-99, punkt 36; otsus kohtuasjas T-420/04: Blackler vs. parlament (EKL AT 2006, lk I-A-2-185 ja II-943, punkt 45); Esimese Astme Kohtu 17. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas T-207/95: Ibarra Gil vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I-A-13 ja II-31, punkt 66 ja seal viidatud kohtupraktika).

[3] Vt kohtuasi C-16/07: Chetcuti vs. komisjon, EKL 2008, lk I-7469. Personalieeskirjade artikli 27 lõikes 1 on sätestatud, et „värbamise eesmärk on saada institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikud ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse ühenduste liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt”.

[4] Vt eelkõige Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2008. aasta resolutsioon ELi arengukoostööpoliitika väljakutse kohta uutele liikmesriikidele (2007/2140(INI)) ELT 2009, C 66E, lk 38 (parlamendi resolutsioon) ja nõukogu 18. novembri 2009. aasta järeldused abi tõhususe tegevusraamistiku kohta (15912/09) (nõukogu järeldused).