Kompromissi tagakülg

1. Kaebuse esitaja on valitsusväline organisatsioon, mis jälgib rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tegevust Kesk- ja Ida-Euroopas [1].

2. 27. veebruaril 2009 taotles ta Euroopa Investeerimispangalt (EIP) juurdepääsu raamlepingule (edaspidi "leping"),[2] millele EIP ja Tadžikistani Vabariik kirjutasid alla 11. veebruaril 2009.

3. märtsil 2009 keeldus EIP andmast juurdepääsu lepingule panga avalikustamispoliitika [3] artikli 33 alusel. EIP teatas kaebuse esitajale, et tegemist on kolmanda isiku dokumendiga ja et Tadžikistani ametiasutused ei andnud avalikustamiseks oma nõusolekut.

4. märtsil 2009 esitas kaebuse esitaja kaebuse EIP kaebuste büroole, milles ta vaidlustas EIP otsuse lepingut mitte avalikustada.

5. EIP peasekretär vastas kaebusele 4. mail 2009 ja edastas EIP kaebuste büroo järelduste aruande. EIP kaebuste büroo tunnistas oma aruandes, et kaebuse esitaja taotluse tagasilükkamine ei olnud nõuetekohaselt põhjendatud seoses lepingu liigitamisega kolmanda isiku dokumendiks. EIP ei saanud siiski lepingut avalikustada, kuna Tadžikistani pädevad asutused on seda veel ratifitseerimas. EIP märkis ka, et tema talitused suhtlevad Tadžikistani ametiasutustega, et kontrollida, kas nende vastuseisust taotletud dokumendi avalikustamisele saab pärast ratifitseerimisprotsessi lõpuleviimist loobuda. Ta märkis, et ta esitab kaebuse esitajale tema taotluse seisu kohta järelmeetmed.

6. 26. augustil 2009 pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole.

Taotluse sisu

7. Ombudsmanile esitatud kaebuses esitas kaebuse esitaja järgmise väite ja väite.

Väide:

EIP ei põhjendanud nõuetekohaselt oma otsust mitte avalikustada Tadžikistani Vabariigiga sõlmitud raamlepingut, rikkudes määruse 1049/2001/EÜ sätteid ja EIP avalikustamise poliitikat.

Nõue :

EIP peaks avalikustama Tadžikistani Vabariigiga 11. veebruaril 2009 sõlmitud raamlepingu.

Nõue

8. septembril 2009 algatas ombudsman uurimise. EIP saatis 22. detsembril 2009 oma arvamuse, mis edastati kaebuse esitajale koos palvega esitada oma märkused.

9. Kaebuse esitaja saatis oma märkused 1. veebruaril 2010.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused

A. Väide, et asjaomasele dokumendile ja sellega seotud nõudele ei antud juurdepääsu

Ombudsmanile esitatud argumendid

10. Oma väite toetuseks väitis kaebuse esitaja, et tema taotluse tagasilükkamise otsuses ei viidanud EIP ühelegi määruse 1049/2001/EÜ sättele ega oma PDP sättele, mis õigustaks lepingu konfidentsiaalsena hoidmist kuni selle ratifitseerimiseni Tadžikistani ametiasutuste poolt.

11. Oma arvamuses juhtis EIP tähelepanu sellele, et Århusi määruse [4] taande 12 kohaselt kohaldatakse määruse 1049/2001/EÜ sätteid EIP suhtes ainult siis, kui taotletakse keskkonnateavet. Vaidlustatud dokument ei sisalda aga mingit keskkonnaalast teavet. ElB märkis, et tema talitused ei viidanud oma otsuses ühelegi määruse sättele, sest kaebuse esitaja taotluse esitamise ajal ei kohaldatud seda EIP suhtes [5].

12. Seoses oma PDP väidetava rikkumisega rõhutas EIP, et lepingut ei saa pidada mis tahes muuks EIP dokumendiks. Pigem kuulub see lepinguliste kokkulepete kategooriasse, kuna selle sisu määrab mõlema poole ühine tahe. Selline leping jõustub siis, kui vastavad testamendid on täielikult moodustatud. Käesoleval juhul muutuks leping õiguslikult siduvaks niipea, kui Tadžikistani ametiasutused selle ratifitseerivad.

13. ElB arvates tuleks raamlepingute suhtes kohaldada eeskirju, mida kohaldatakse muude lepingute ja kolmandate isikute dokumentide suhtes [6]. Sellega seoses märkis EIP, et käsitledes kaebuse esitaja taotlust raamlepingule juurdepääsu saamiseks, ei viidanud ta oma PDP konkreetsele sättele, kuna 2007. aasta PDPs oli selgelt kindlaks tehtud lünk. Sellele järgnes 2009. aastal avalik arutelu ElB poliitika üle läbipaistvuse ja avalikustamise valdkonnas. Kuna EIP 2007. aasta arengukavas ei olnud selgesõnalist sätet raamlepingute kohta, leidis EIP, et dokument oleks tulnud avalikustada alles pärast (kaas)autori arvamuse hindamist, välja arvatud juhul, kui oli juba selge, et dokument oleks tulnud avaldada või et seda ei oleks tohtinud avaldada. Ta rõhutas, et „sellist menetlust tuleks kohaldada olenemata dokumendi staatusest seoses selle heakskiitmise protsessiga, kuid viimane – nagu ka muud tegurid – võib mõjutada ElB otsust dokumendi kaasallkirjastaja esitatud konfidentsiaalsustaotluse kohta”.

14. Käesoleva juhtumi puhul põhjendas mitu tegurit EIP keeldumist taotletud dokumendi avalikustamisest kaebuse esitaja taotluse esitamise ajal. Sellega seoses viitas EIP käimasolevale ratifitseerimisprotsessile, Tadžikistani ametiasutuste kokkuleppe puudumisele avalikustada leping enne ratifitseerimist ning keerulisele geopoliitilisele olukorrale, „mis oleks lõppkokkuvõttes võinud halvendada EIP rahvusvahelisi suhteid piirkonnas, kui leping oleks avalikustatud enne selle ratifitseerimist.“EIP oli seisukohal, et kuigi ta ei viidanud sõnaselgelt oma PDP konkreetsele sättele, esitas ta kaebuse esitajale ulatusliku põhjenduse selle kohta, miks lepingut ei saanud avalikustada.

15. Lisaks märkis EIP, et Tadžikistani parlament ratifitseeris 1. oktoobril 2009 EIPga sõlmitud raamlepingu. Pärast ratifitseerimist saadeti EIP-le raamlepingu Tadžikistani versioon.

16. Pärast EIP ja Tadžikistani ametiasutuste vahelisi täiendavaid kontakte nõustusid viimased 15. detsembril 2009 avaldama raamlepingu Tadžikistani Vabariigi Belgia Kuningriigi saatkonna veebisaidil. 16. detsembril 2009 edastas EIP kaebuse esitajale veebilingi raamlepingu ingliskeelsele versioonile.

17. Kaebuse esitaja kinnitas oma märkustes, et EIP oli rahuldanud tema taotluse lepinguga tutvumiseks, ja palus ombudsmanil juhtum lõpetada.

Ombudsmani hinnang

18. Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et EIP on astunud asjakohaseid samme küsimuse lahendamiseks ja on seega kaebuse esitaja rahuldanud.

B. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Euroopa Investeerimispank on astunud samme küsimuse lahendamiseks ja rahuldanud sellega kaebuse esitaja.

Kaebuse esitajat ja EIPd teavitatakse sellest otsusest.

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 12. märts 2010

[1] Kaebuse esitaja veebisaidil kättesaadava teabe kohaselt.

[2] Lepinguga reguleeritakse EIP tulevasi laene Tadžikistanis ning see sõlmiti nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuse (nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, ELT 2006, L 414, lk 95) alusel, millega antakse EIP-le liidu tagatis Euroopa Liidu välistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks.

[3] EIP PDP artikkel 33 on sõnastatud järgmiselt: „Kolmandate isikute dokumentide puhul konsulteerib pank kolmanda isikuga, et hinnata, kas dokumendis sisalduv teave on konfidentsiaalne, välja arvatud juhul, kui on selge, et dokument avalikustatakse või seda ei avalikustata.”(rõhuasetus lisatud).

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT 2006, L 264, lk 13).

[5] EIP märkis, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist kohaldatakse määrust 1049/2001/EÜ ka EIP suhtes, olenemata taotletud teabe liigist.

[6] EIP viitas PDP artiklitele 27 ja 33, milles on sätestatud, et EIP konsulteerib dokumentide avalikustamise osas vastaspoolega.