Kompromissi tagakülg

1. 8. detsembril 2008 esitas kaebuse esitaja Euroopa Komisjonile taotluse üldsuse juurdepääsuks dokumentidele kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 [1] (edaspidi "määrus 1049/2001"). Kaebuse esitaja taotles juurdepääsu komisjoni seisukohale (C.07.5860, 7. detsember 2007)[2] (edaspidi "seisukoht"), mis võeti vastu kooskõlas Euratomi asutamislepingu artikliga 43 ja mis käsitleb investeerimisprojekti uue tuumajaama Belene ehitamiseks Bulgaariasse. Samuti taotles ta komisjoni avalikust veebipõhisest dokumendiregistrist sama dokumendi kõiki kolme töökeelset versiooni.

2. Komisjon saatis 16. jaanuaril 2008 vahevastuse ja teatas kaebuse esitajale, et ta ei saa taotletud dokumendiga tutvuda, kuna ta ei ole veel saanud asjaomastelt asutustelt nõusolekut selle avalikustamiseks. Ta selgitas, et tema talitused „kohustuvad saama vajaliku nõusoleku nii Bulgaaria valitsuselt kui ka asjaomaselt Bulgaaria äriühingult Natsionalna Elektricheska Kompania [...]. Kohe, kui oleme saanud nende nõusoleku, edastan teile nõutud dokumendid.”

3. Kuna komisjon ei vastanud, esitas kaebuse esitaja 24. veebruaril 2008 kordustaotluse.

4. Komisjon teatas 17. märtsi 2008. aasta kirjas kaebuse esitajale, et tal on vaja pikendada vastamise tähtaega veel 15 tööpäeva võrra. Ta selgitas, et tal ei olnud võimalik saada kogu vajalikku teavet kaebuse esitaja taotluse nõuetekohaseks analüüsimiseks, et ta saaks teha lõpliku otsuse.

5. 10. aprillil 2008, pikendatud tähtaja kuupäeval, saatis komisjon täiendava kirja, milles selgitas, et ta ei saa ikka veel kaebuse esitaja taotluse analüüsi lõpule viia ja et tal ei ole ikka veel võimalik talle lõplikku vastust anda. Ta kinnitas siiski kaebuse esitajale, et ta teeb kõik endast oleneva, et anda talle võimalikult kiiresti lõplik vastus.

6. aprillil 2008 esitas kaebuse ombudsman.

7. mail 2008 anti kaebuse esitajale osaline juurdepääs seisukohale. Komisjon kustutas siiski osa dokumendist, mis oli seotud kõnealust projekti käsitleva teatisega, põhjendusel, et Bulgaaria ametiasutused olid nende avaldamise vastu. Komisjon selgitas kaebuse esitajale, et Euratomi asutamislepingu artikli 44 kohaselt võib ta talle edastatud investeerimisprojektid avaldada üksnes asjaomase liikmesriigi ametiasutuste nõusolekul.

Taotluse sisu

8. Ombudsman algatas 28. mail 2008 uurimise järgmise väite ja nõude kohta:

Komisjon ei käsitlenud piisavalt, menetluslikult ega sisuliselt tema taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumentidele.

Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks andma talle juurdepääsu asjaomastele dokumentidele.

Nõue

9. mail 2008 palus ombudsman komisjonil esitada oma arvamus eespool nimetatud väite ja väite kohta. Lisaks palus ombudsman komisjonil esitada teavet järgmiste punktide kohta:

1) Mis puudutab käesolevas asjas tekkinud viivitust, siis ilmnes, et komisjon konsulteeris kolmandate isikutega, sealhulgas liikmesriigiga. Oma 16. jaanuari 2008. aasta vastuses kaebuse esitajale viitas komisjon nende kolmandate isikute „vajalikule nõusolekule”. Seetõttu palus ombudsman komisjonil selgitada, millisel õiguslikul alusel on „nõusolek” antud juhul vajalik.

2) Seoses eespool nimetatud konsulteerimisega on komisjoni otsuse 2001/937/EÜ [3] (määruse 1049/2001 kohaldamise kohta) artikli 5 lõikes 5 sätestatud: „Kolmandast isikust autorile, kellega konsulteeritakse, antakse vastamiseks tähtaeg, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva, kuid mis peab võimaldama komisjonil kinni pidada oma vastamistähtaegadest. Kui ettenähtud tähtaja jooksul vastust ei saada või kui kolmandat isikut ei ole võimalik jälgida või kindlaks teha, teeb komisjon otsuse vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erandeid käsitlevatele eeskirjadele, võttes arvesse kolmanda isiku õigustatud huve tema käsutuses oleva teabe põhjal.”

Seetõttu palus ombudsman komisjonil esitada üksikasjalikku teavet konsulteerimise käigus saadetud kirjade kohta, selle kohta, kas vastamise tähtaegu on täpsustatud ja kas nendest tähtaegadest on kinni peetud.

3) Komisjon märkis oma 17. märtsi 2008. aasta kirjas, et ta "ei olnud võimeline koguma kõiki elemente, mida [ta] vajab nõuetekohase analüüsi tegemiseks". Seetõttu palus ombudsman komisjonil selgitada, milliste elementidega on tegemist ja miks neid elemente ei olnud võimalik koguda.

10. Komisjon saatis oma arvamuse 31. juulil 2008. Komisjoni arvamus edastati kaebuse esitajale, kutsudes teda üles esitama märkusi. Kaebuse esitaja saatis oma märkused 3. novembril 2008.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused

Sissejuhatav märkus

11. Sissejuhatava märkusena märgib ombudsman, et 27. mail 2009 anti kaebuse esitajale osaline juurdepääs taotletud dokumendile, nimelt seisukohale. Seetõttu leiab ombudsman, et kaebuse esitaja väidab, et komisjon peaks andma talle täieliku juurdepääsu seisukohale.

A. Väide, et kaebuse esitaja taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumentidele ei ole käsitletud piisavalt, menetluslikult ja sisuliselt

Ombudsmanile esitatud argumendid

12. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei käsitlenud piisavalt, menetluslikult ega sisuliselt taotlust, mille ta esitas talle 8. detsembril 2007 üldsuse juurdepääsuks dokumendile kooskõlas määrusega 1049/2001.

13. Komisjon märkis oma arvamuses sissejuhatavas märkuses, et kõnealune seisukoht võeti vastu Euratomi asutamislepingu artikli 43 alusel [4]. Arvestades, et määrus 1049/2001 põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu (EÜ asutamisleping)[5] artikli 255 lõikel 2, ei kuulu see seisukoht määruse 1049/2001 kohaldamisalasse. Euratomi asutamisleping ei sisalda EÜ asutamislepingu artikli 255 lõikega 2 sarnaseid sätteid. Vastavalt Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonile nr 41 juhinduvad institutsioonid Euratomi asutamislepinguga seotud küsimusi käsitlevatele dokumentidele juurdepääsu võimaldamisel siiski määrusest 1049/2001. EÜ asutamislepingu artikli 305 lõikes 2 on sätestatud, et selle sätted ei kaldu kõrvale Euratomi asutamislepingust [6]. Seetõttu kohaldatakse EÜ asutamislepingu artiklit 255 ja määrust 1049/2001 üksnes juhul, kui Euratomi asutamislepingus puuduvad vastupidised sätted. Kaebuse esitaja dokumentidele juurdepääsu taotluse käsitlemisel tegutses komisjon kooskõlas nende sätetega.

14. Seoses kaebuse esitaja väitega viitas komisjon oma 27. mai 2008. aasta vastusele kaebuse esitaja kordustaotlusele, milles ta andis osalise juurdepääsu seisukohale, ning käsitles kaebuse esitaja väiteid. Selles vastuses selgitas komisjon, et 23. veebruaril 2007 edastasid Bulgaaria ametiasutused kooskõlas Euratomi asutamislepingu artikliga 41 komisjonile investeerimisprojekti uue elektrijaama Belene ehitamiseks Bulgaariasse. Komisjon esitas seisukoha kooskõlas Euratomi asutamislepingu artikliga 43. Seisukoha osad, mida ei olnud võimalik avalikustada,[7] sisaldavad kõnealuse investeerimisprojekti üksikasju. Euratomi asutamislepingu [8] artikli 44 kohaselt võib komisjon avaldada talle teatatud investeerimisprojekte üksnes asjaomaste liikmesriikide, isikute või ettevõtjate nõusolekul. Seetõttu leidis komisjon seda artiklit silmas pidades, et seisukoha avalikustamiseks on vaja Bulgaaria ametiasutuste nõusolekut. Bulgaaria ametiasutuste ja investorist äriühinguga konsulteeriti seoses investeerimisprojektist teavitava märgukirja avalikustamisega, mistõttu nad olid avalikustamise vastu. Seetõttu tuli Euratomi asutamislepingu artikli 44 alusel keelduda seisukoha nende osade avalikustamisest, mis kajastasid märgukirja sisu.

15. Ombudsmani küsimuse kohta seoses viitega „vajalikule nõusolekule” selgitas komisjon, et võttes arvesse Euratomi asutamislepingu artiklit 44 ja asjaolu, et seisukoht sisaldas kõnealuse investeerimisprojekti üksikasju, leidis komisjon, et seda ei saa avaldada ilma Bulgaaria ametiasutuste nõusolekuta.

16. Seoses ombudsmani küsimusega konsulteerimisprotsessi kohta selgitas komisjon, et Euratomi asutamislepingu artiklis 44 on sätestatud, et komisjonile teatatud projektide avaldamiseks on vaja liikmesriigi nõusolekut. Seda sätet ei saa samastada määruse 1049/2001 artikli 4 lõikega 5, milles on sätestatud, et liikmesriik võib taotleda, et komisjon ei avaldaks asjaomasest liikmesriigist pärit dokumenti ilma tema eelneva nõusolekuta. Järelikult ei ole määruse 1049/2001 artikli 4 lõige 5 ja seda rakendava komisjoni otsuse 2001/937/EÜ [9] artikli 5 lõige 5 käesoleval juhul kohaldatavad. 17. juuli 2007. aasta kirjas konsulteeris komisjon Bulgaaria ametiasutustega pärast seda, kui kaebuse esitaja oli varem taotlenud juurdepääsu märgukirjale, milles anti teada kavandatavast investeeringust Belenesse. Bulgaaria ametiasutused olid oma 30. augusti 2007. aasta vastuses sõnaselgelt märgukirja avalikustamise vastu. Olles saanud kaebuse esitajalt täiendava taotluse juurdepääsuks sama investeerimisprojekti käsitlevale seisukohale, pidas komisjon vajalikuks konsulteerida selle uue juurdepääsutaotluse osas uuesti Bulgaaria ametiasutustega. Ametiasutustega konsulteeriti e-posti teel 25. aprillil 2008 ja neil paluti vastata kahe nädala jooksul. Bulgaaria ametiasutused vastasid 20. mail 2008. Nende vastuse põhjal võimaldati seisukohtadele osaline juurdepääs.

17. Seoses ombudsmani küsimusega vajalike elementide kohta selgitas komisjon, et tal on kohustus saada Bulgaaria ametiasutuste nõusolek, et avaldada seisukoht kaebuse esitajale. Tema 17. mai 2008. aasta kirja koostamise ajaks ei olnud nõusolekut saadud. Bulgaaria ametiasutused vastasid alles 20. mail 2008, andes oma nõusoleku seisukoha osaliseks avalikustamiseks.

18. Oma märkustes juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et komisjonil kulus 24 nädalat, et anda talle lõplik vastus tema taotlusele üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, ning et komisjoni selgitused ei õigusta seda viivitust. Tegelikult näib, et komisjon konsulteeris Bulgaaria ametiasutustega alles 25. aprillil 2008, st neli kuud pärast tema esialgse taotluse esitamist. Lisaks leidis kaebuse esitaja, et komisjon on asjaomaseid eeskirju valesti tõlgendanud. Ta leidis, et see seisukoht on komisjoni dokument, mitte kolmanda isiku dokument, ning seetõttu ei olnud selle avalikustamiseks vaja Bulgaaria ametiasutuste nõusolekut. Lisaks ei olnud tema arvates komisjoni poolt Euratomi asutamislepingu artiklile 44 antud tõlgendusel „õiguslikku alust”. Kaebuse esitaja ütles kokkuvõtteks, et seisukoht oleks tulnud avalikustada tuumaohutusega seotud küsimuste läbipaistvuse huvides.

Sissejuhatav märkus

19. Ombudsman märgib, et deklaratsioonis nr 41 läbipaistvust, dokumentidele juurdepääsu ja pettusevastast võitlust käsitlevate sätete kohta [10] on sätestatud, et:

„Konverents on seisukohal, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peaksid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel tegutsedes juhinduma Euroopa Ühenduse asutamislepingu raames kehtivatest läbipaistvust, dokumentidele juurdepääsu ja pettusevastast võitlust käsitlevatest sätetest.”

20. Ombudsman tervitab komisjoni ennetavat lähenemisviisi määruse 1049/2001 sätete kohaldamisel Euratomi asutamislepingu sätete alusel esitatud taotluse käsitlemisel. Sellega seoses ja võttes arvesse teatavaid allpool nimetatud menetluslikke puudusi, soovib ta julgustada komisjoni muutma oma eespool kirjeldatud lähenemisviisi ametlikuks. Ta teeb selle kohta järgmise märkuse.

Ombudsmani hinnang menetluslike aspektide kohta

21. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei käsitlenud piisavalt menetlustasandil tema taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumentidele. Ta esitas oma taotluse 8. detsembril 2007. Komisjoni esimene reaktsioon oli saata talle 16. jaanuaril 2008 kirja, milles ta tänas teda huvi eest ja teatas, et tal on vaja saada asjaomaste siseriiklike asutuste nõusolek, enne kui ta saab taotletud dokumendi, nimelt seisukoha avaldada. Seetõttu näib, et komisjon ei kinnitanud kaebuse esitaja taotluse kättesaamist.

22. Dokumentidele juurdepääsu esialgsete taotluste registreerimise kohta on määruse 1049/2001 artiklis 7 sätestatud:

"1. Dokumendile juurdepääsu taotlus vaadatakse läbi viivitamata. Taotlejale saadetakse vastuvõtuteatis.

23. Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et määruses 1049/2001 ei ole kehtestatud erieeskirju dokumentidele juurdepääsu taotluse registreerimiseks kuluva aja kohta. Ombudsman on siiski seisukohal, et selliste taotluste registreerimisel ei tohiks esineda põhjendamatuid viivitusi, kuna eespool nimetatud kohustust menetleda taotlusi kiiresti ei oleks võimalik saavutada, kui komisjonil oleks kaalutlusõigus küsimuses, millal taotlus tuleks registreerida. (Selline kaalutlusõigus mõjutaks omakorda sellise taotluse menetlemise tähtaega). Ombudsmani arvates tähendab taotluste kiire menetlemise kohustus seda, et komisjon peaks korraldama oma haldustalitused nii, et registreerimine toimuks tavaliselt hiljemalt esimesel tööpäeval pärast taotluse saamist. Kuna näib, et komisjon ei registreerinud kaebuse esitaja esialgset taotlust, leiab ombudsman, et komisjon ei täitnud eespool nimetatud kohustust.

24. Esialgsete taotluste menetlemise kohta on määruse 1049/2001 artiklis 7 lisaks sätestatud, et:

„[...] 15 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest lubab institutsioon juurdepääsu taotletud dokumendile ja tagab sellele juurdepääsu kõnealuse ajavahemiku jooksul vastavalt artiklile 10 või esitab kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused [...].

4. Kui institutsioon ettenähtud tähtaja jooksul ei vasta, on taotlejal õigus esitada kordustaotlus.”

25. veebruaril 2008 esitas kaebuse esitaja kordustaotluse. märtsil 2008 kirjutas komisjon kaebuse esitajale:

„Viidan Teie 24. veebruari 2008. aasta kirjale, milles esitasite kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) kordustaotluse juurdepääsuks [seisukohale]. Teie taotlust menetletakse praegu. Kuna me ei ole siiski suutnud koguda kõiki elemente, mida on vaja teie taotluse nõuetekohaseks analüüsimiseks, et teha lõplik otsus, ei saa me teie kordustaotlusele ettenähtud tähtaja jooksul vastata. Seetõttu peame seda tähtaega pikendama veel 15 tööpäeva võrra vastavalt määruse 1049/2001 artikli 8 lõikele 2. Uus tähtaeg lõpeb 10. aprillil 2008. Vabandan võimalike ebamugavuste pärast, mida see viivitus võib põhjustada.

26. Kordustaotluste kohta on määruse 1049/2001 artiklis 8 sätestatud:

"1. Kordustaotlus vaadatakse läbi viivitamata. 15 tööpäeva jooksul alates sellise taotluse registreerimisest lubab institutsioon juurdepääsu taotletud dokumendile ja tagab juurdepääsu ...

2. Erandjuhtudel, näiteks kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga paljusid dokumente, võib lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada 15 tööpäeva võrra, tingimusel et taotlejale teatatakse sellest ette ja esitatakse selle üksikasjalik põhjendus.”

27. Ombudsmani arvates on selge, et määruses 1049/2001 ette nähtud lühikeste tähtaegade eesmärk on tagada juurdepääsuõiguse täielik järgimine. Nendest tähtaegadest mittekinnipidamine on seega haldusomavoli juhtum. Kuna kaebuse esitaja esitas kordustaotluse 24. veebruaril 2008, pidi komisjon tegema selle kohta otsuse hiljemalt 14. märtsiks 2008. Siiski ei teavitanud ta kaebuse esitajat esialgse tähtaja pikendamisest kuni 17. märtsini 2008. Ombudsman leiab, et kuigi see viivitus oli piiratud, ei teavitanud komisjon kaebuse esitajat eelnevalt kordustaotlusele vastamise tähtaja pikendamisest.

28. Pärast kordustaotlusele vastamise tähtaja pikendamise otsust oleks komisjon pidanud saatma kaebuse esitajale otsuse hiljemalt 4. aprilliks 2008. Komisjon kirjutas kaebuse esitajale siiski alles 10. aprillil 2008:

„Viidan oma 17. märtsi 2008. aasta vahevastusele, milles pikendati Teie kordustaotlusele vastamise tähtaega 15 tööpäeva võrra vastavalt määruse artikli 8 lõikele 2. Pikendatud tähtaeg lõpeb täna. Kahjuks ei ole me ikka veel suutnud teie taotluse analüüsi lõpule viia ja seetõttu ei ole meil veel võimalik teile lõplikku vastust anda. Võin teile siiski kinnitada, et teeme kõik endast oleneva, et anda teile võimalikult kiiresti lõplik vastus. Ettenähtud tähtaja jooksul vastamata jätmist ei tohiks seega tõlgendada kaudse keeldumisena juurdepääsu andmisest. Ma kahetsen seda täiendavat viivitust ja vabandan siiralt võimalike ebamugavuste pärast, mida see võib põhjustada.

29. Sarnaselt määruse 1049/2001 artiklitele 7 ja 8 on komisjoni otsuse K(2001) 3714 [11] artiklis 2 sätestatud, et „komisjon vastab esialgsetele ja kordustaotlustele viieteistkümne tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimise kuupäevast. Keerukate või mahukate taotluste puhul võib tähtaega pikendada viieteistkümne tööpäeva võrra.”

30. Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et ei määruses (EÜ) nr 1049/2001 ega komisjoni otsuses K(2001) 3714 ei nähta ette dokumentidele juurdepääsu (esialgse või kordustaotluse) kohta otsuse tegemise juba niigi pikendatud tähtaja täiendavat pikendamist. Kuna komisjon pikendas kaebuse esitaja kordustaotlusele vastamise tähtaega kahel korral, leiab ombudsman, et komisjon ei järginud ei määrust ega eespool nimetatud komisjoni otsust.

31. Lisaks nõutakse määruse 1049/2001 artikli 8 lõikes 2, et komisjon esitaks taotlejale tähtaja pikendamise üksikasjalikud põhjendused. See, mis kujutab endast piisavalt üksikasjalikku põhjendust eespool nimetatud sätte tähenduses, võib juhtumiti erineda, sõltuvalt asjakohastest asjaoludest. Siiski ei vasta eespool nimetatud nõudele lihtne üldsõnaline viide asjaolule, et komisjon ei ole „kogunud kokku kõiki elemente, mida [ta] vajab [kaebuse esitaja] taotluse nõuetekohaseks analüüsimiseks, et teha lõplik otsus”. Samuti ei saa eespool nimetatud kohustust täita väide, et komisjon „ei ole ikka veel suutnud [kaebuse esitaja] taotluse analüüsi lõpule viia ja ei ole seetõttu veel võimeline [talle] lõplikku vastust andma”. Sellised avaldused ei sisalda piisavaid elemente, mis võimaldaksid kontrollida, kas pikendamine on konkreetsel juhul põhjendatud. Pigem tuleks selgitada, miks komisjonil ei olnud võimalik saada taotluse analüüsimiseks vajalikke andmeid või miks oleks asjakohane konsulteerida kolmanda isikuga, nagu on osutatud komisjoni 16. jaanuari 2008. aasta vastuses. Käesoleval juhul leiab ombudsman, et need avaldused ei kujuta endast „üksikasjalikke põhjendusi” määruse 1049/2001 artikli 8 lõike 2 tähenduses.

32. Sellest tulenevalt leiab ombudsman, et kuigi komisjon kasutas kaebuse esitaja taotluse käsitlemisel konstruktiivselt määruse 1049/2001 sätteid, ei rakendanud ta selle sätteid nõuetekohaselt. Eelkõige leiab ta, et komisjon:

• rikkus määruse 1049/2001 artiklit 7, kuna ei registreerinud kaebuse esitaja esialgset taotlust;
• rikkus määruse 1049/2001 artiklit 8, kuna ei teavitanud kaebuse esitajat eelnevalt kordustaotlusele vastamise tähtaja pikendamisest;
• oli vastuolus määruse 1049/2001 kahe eespool nimetatud artikliga, pikendades kordustaotluse kohta otsuse tegemise juba pikendatud tähtaega;
• rikkus määruse 1049/2001 artikli 8 lõiget 2, kuna ei esitanud üksikasjalikke põhjendusi tähtaegade pikendamise kohta; ja
• esitas oma lõpliku vastuse kaebuse esitaja 24. veebruari 2008. aasta kordustaotlusele alles 27. mail 2008, st kolm kuud pärast selle esitamist.

33. Sellega seoses viitab ombudsman kaebusele 3697/2006/PB, mis käsitles sarnaseid asjaolusid. Kaebust lõpetavas otsuses tuvastas ta ka haldusomavoli juhtumeid seoses sellega, et komisjon ei järginud eespool nimetatud sätteid. Seetõttu esitas ta oma 22. oktoobri 2007. aasta otsuses asjakohased kriitilised ja täiendavad märkused. Komisjon vastas 19. jaanuari 2009. aasta kirjaga ombudsmanile seoses tema kriitiliste ja täiendavate märkustega kaebuse 3697/2006/PB kohta. Oma repliigis märkis ta, et dokumentidele juurdepääsu taotlused registreeritakse tavaliselt kättesaamisel või esimesel tööpäeval pärast kättesaamist ning mis tahes viivitus registreerimisel võib olla tingitud üksnes erandlikest asjaoludest. Komisjon nõustus ombudsmaniga, et dokumentidele juurdepääsu taotlejat tuleks teavitada vastamistähtaja pikendamisest enne selle tegelikku lõppemist. Lõpuks nõustus ta ka sellega, et ta peab andma asjaomasele hagejale üksikasjalikumaid selgitusi tähtaja pikendamise põhjuste kohta.

34. Pidades silmas komisjoni vastust ombudsmani märkustele tema otsuses kaebuse 3697/2006/PB kohta, mis on kättesaadav ombudsmani veebisaidil ja mis on hilisem kui eespool nimetatud puudused, loodab ombudsman, et komisjon menetleb tulevasi dokumentidele juurdepääsu taotlusi vastavalt tavadele, millele ta vastuses viitas. Neid asjaolusid arvestades ei pea ombudsman vajalikuks teha kriitilist märkust eespool punktis 32 esitatud järelduste kohta.

Ombudsmani hinnang sisulistele aspektidele

35. Ombudsman märgib, et Euratomi asutamislepingu artiklis 43 on sätestatud, et:

„Komisjon arutab isikute või ettevõtjatega kõiki investeerimisprojektide aspekte, mis on seotud käesoleva lepingu eesmärkidega. Ta edastab oma seisukohad asjaomasele liikmesriigile.”

Lisaks on Euratomi asutamislepingu artiklis 44 sätestatud:

„Komisjon võib asjaomaste liikmesriikide, isikute ja ettevõtjate nõusolekul avaldada kõik talle edastatud investeerimisprojektid.”

36. Lisaks märgib ombudsman, et oma 27. mai 2008. aasta vastuses kaebuse esitaja kordustaotlusele juhtis komisjon tähelepanu sellele, et seisukoht võeti vastu Euratomi asutamislepingu artikli 43 alusel. Lisaks selgitas ta, et seisukoha need osad, mida ei olnud võimalik avalikustada, sisaldasid teavet ja üksikasju investeerimisprojekti kohta, mille Bulgaaria ametiasutused olid talle edastanud. Kuna Bulgaaria ametiasutused olid pärast 17. juulil 2007 Bulgaaria ametiasutustega konsulteerimist kõnealusest investeerimisprojektist teavitava märgukirja avalikustamise vastu, tuli selle sisu kajastavad seisukoha osad välja jätta.

37. Ombudsman leiab, et komisjon tegutses Bulgaaria ametiasutustega konsulteerides kooskõlas eespool nimetatud nõudega. Seisukoha avalikustamine ilma Bulgaaria ametiasutustega konsulteerimata oleks tegelikult rikkunud Euratomi asutamislepingu artiklis 44 sätestatud eeskirja.

38. Ombudsman märgib ka, et komisjon konsulteeris Bulgaaria ametiasutustega seoses seisukoha võimaliku avalikustamisega juba 17. juulil 2007 ning et Bulgaaria ametiasutused olid selle avalikustamise vastu. Ombudsman on seisukohal, et komisjon tegutses kooskõlas hea haldustava eeskirjadega, konsulteerides kaebuse esitaja teise taotluse alusel uuesti Bulgaaria ametiasutustega, pidades silmas võimalikku avalikustamist veidi teistsugustel asjaoludel.

39. Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et komisjon tegutses Bulgaaria ametiasutustega ühendust võttes kooskõlas asjakohaste eeskirjadega ja andis neile pärast nende selgesõnalisi vastuväiteid vaid osalise juurdepääsu seisukohale.

40. Seoses kaebuse esitaja väitega, et seisukoht ei olnud kolmanda isiku dokument, vaid komisjoni dokument, mille suhtes ei kehti seega kolmandate isikutega konsulteerimise kohustus, märgib ombudsman, et komisjon ei ole kunagi väitnud, et see nii oli. Komisjon selgitas, et Euratomi asutamislepingu artikli 44 kohaselt peab ta saama asjaomase isiku nõusoleku talle Euratomi asutamislepingu artikli 43 alusel edastatud teabe avalikustamiseks. Algusest peale märkis komisjon kaebuse esitaja taotlust käsitledes selgelt eespool nimetatut, ilma et ta oleks kunagi väitnud, et see seisukoht on kolmanda isiku dokument.

41. Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades ei tuvasta ombudsman ühtegi haldusomavoli juhtumit seoses kaebuse esitaja väidetega komisjoni väidetava suutmatuse kohta käsitleda sisuliselt tema taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumentidele. Seetõttu ei saa kaebuse esitaja väidet põhjendada.

B. Järeldused

Selle kaebuse uurimise põhjal ja nagu on täpsemalt kirjeldatud eespool punktis 32, tuvastas ombudsman mitu puudust selles, kuidas komisjon menetles kaebuse esitaja dokumentidele juurdepääsu taotlust. Tavaolukorras oleks ombudsman selliste puuduste tuvastamise tõttu teinud kriitilise märkuse.

Võttes aga arvesse komisjoni vastust ombudsmani märkustele kaebuse 3697/2006/PB kohta tehtud otsuses, millele on viidatud eespool punktis 33 ja mis on hilisem kui eespool nimetatud puudused, loodab ombudsman, et komisjon menetleb tulevasi dokumentidele juurdepääsu taotlusi vastavalt selles vastuses osutatud tavadele. Neid asjaolusid arvestades ei pea ombudsman käesolevas asjas vajalikuks teha kriitilist märkust eespool punktis 32 esitatud järelduste kohta.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Järgmine reis

Ombudsman tervitab komisjoni ennetavat lähenemisviisi määruse 1049/2001 sätete kohaldamisel Euratomi asutamislepingu sätete alusel esitatud taotluse käsitlemisel. Selle lähenemisviisi rakendamine oleks lihtsam, kui eeskirjadesse või suunistesse lisataks suurem selgus ja täpsus. Seda on võimalik saavutada, vaadates läbi komisjoni olemasolevad sise-eeskirjad määruse 1049/2001 kohaldamise kohta.

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 9. detsember 2009

---

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

[2] Euratomi asutamislepingu kohaselt esitab komisjon asjaomasele liikmesriigile oma seisukoha asutamislepingu eesmärkidega seotud investeerimisprojektide kohta.

[3] Komisjoni 5. detsembri 2001. aasta otsus, millega muudetakse komisjoni töökorda (teatavaks tehtud numbri K(2001) 3714 all) (EÜT L 345, lk 94), mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) kohaldamist.

[4] Euratomi asutamislepingu artiklis 43 on sätestatud: „Komisjon arutab isikute või ettevõtjatega kõiki investeerimisprojektide aspekte, mis on seotud käesoleva lepingu eesmärkidega. Ta edastab oma seisukohad asjaomasele liikmesriigile.”

[5] Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „EÜ asutamisleping”) artiklis 255 on sätestatud:

"1. Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus tutvuda Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidega vastavalt põhimõtetele ja tingimustele, mis määratletakse kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

2. Nõukogu määrab vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele kahe aasta jooksul pärast Amsterdami lepingu jõustumist kindlaks dokumentidele juurdepääsu õigust reguleerivad üldpõhimõtted ning üldiste või erahuvidega põhjendatud piirangud.

3. Iga eespool nimetatud institutsioon täpsustab oma kodukorras konkreetsed sätted juurdepääsu kohta oma dokumentidele.”

[6] Euratomi asutamislepingu artiklis 305 on sätestatud:

"1. Käesoleva lepingu sätted ei mõjuta Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu sätteid, eelkõige seoses liikmesriikide õiguste ja kohustustega, ühenduse institutsioonide volitustega ning nimetatud asutamislepingus söe ja terase ühisturu toimimiseks sätestatud eeskirjadega.

2. Käesoleva lepingu sätted ei kaldu kõrvale Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu sätetest.”

[7] Komisjoni seisukoha punktid 7–10, 14–18 ja 20.

[8] Euratomi asutamislepingu artiklis 44 on sätestatud: „Komisjon võib asjaomaste liikmesriikide, isikute ja ettevõtjate nõusolekul avaldada kõik talle edastatud investeerimisprojektid.”

[9] Komisjoni otsuse 2001/937/EÜ artikli 5 lõikes 5 on sätestatud: „Kolmandast isikust autorile, kellega konsulteeritakse, antakse vastamiseks tähtaeg, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva, kuid mis peab võimaldama komisjonil kinni pidada oma vastamistähtaegadest. Kui ettenähtud tähtaja jooksul vastust ei saada või kui kolmandat isikut ei ole võimalik jälgida või kindlaks teha, teeb komisjon otsuse vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erandeid käsitlevatele eeskirjadele, võttes arvesse kolmanda isiku õigustatud huve tema käsutuses oleva teabe põhjal.”

[10] Amsterdami lõppaktile lisatud deklaratsioonid, mille täistekst on kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/topics/treaty/pdf/amst-en.pdf.

[11] 2001/937/EÜ, ESTÜ, Euratom: Komisjoni 5. detsembri 2001. aasta otsus, millega muudetakse komisjoni töökorda (teatavaks tehtud numbri K(2001) 3714 all) (EÜT L 345, lk 94), mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) kohaldamist.