Kompromissi tagakülg

1. Kaebuse esitaja on arst. Ta osales edukalt Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) korraldatud avaliku konkursi eelvalikutestidel, mille eesmärk oli arstide värbamine. Siiski ei lubatud teda valikumenetluse teise etappi, st suulisele katsele. EPSO sõnul ei vastanud ta konkursiteate punkti I.B.b alapunktis 2 sätestatud asjakohastele osalemistingimustele.

2. Punkti I.B.b alapunkti 2 asjakohases jaos on sätestatud järgmised tingimused:

„...

Pärast nõutava kvalifikatsiooni omandamist peab teil olema vähemalt kümneaastane erialane töökogemus; see kogemus peab olema saadud vähemalt kahes järgmises valdkonnas: töömeditsiin, üldmeditsiin, erakorraline meditsiin, sisemeditsiin, troopiline meditsiin, ergonoomika, kehavigastuste hindamine, ülesannete täitmisega seotud meditsiiniline spetsialiseerumine.”

Punkti I.B.b alapunktis 2 osutatud ülesanded on sätestatud teatise punktis I.A:

„A. Tollimaksud

Meditsiini- või töötervishoiuametniku ülesannete täitmine Euroopa Liidu institutsioonides: töölevõtmisele eelnevad läbivaatused, iga-aastased kontrollid, töövõimetuskomiteed, meditsiinilised hädaolukorrad, meditsiinilised konsultatsioonid, ennetav meditsiin, tervisenõustamine, meditsiinilised ja administratiivsed arvamused. Osalemine erinevates komisjonides: töötervishoid ja tööohutus, töökoha ergonoomiline disain, invaliidsus, Euroopa Liidu institutsioonide vanemarstide nõukogu.”

3. septembril 2008 teatas EPSO kaebuse esitajale, et tema arvates ei vasta ta punkti I.B.b alapunktis 2 sätestatud osalemistingimustele.

4. septembril 2008 palus kaebuse esitaja EPSO-l oma seisukoht läbi vaadata. Ta väitis, et ta oli Saksamaa ülikoolis keskkonnameditsiini ja -hügieeni valdkonnas töötades omandanud palju rohkem kui nõutud kümme aastat erialast töökogemust. Ta märkis, et tema töökogemus troopilises meditsiinis ja kohustused keskkonnameditsiinis, eelkõige ennetustöös, tervisealases nõustamises ja meditsiiniliste arvamuste koostamises, vastavad teatise punkti I.B.b alapunkti 2 nõuetele. Selle väite toetuseks lisas ta väljavõtte asjakohasest koolitusmäärusest, mille on välja andnud Saksamaa pädev meditsiinikoda.

5. EPSO vastas 9. oktoobril 2008. Ta viitas uuesti teatise abikõlblikkuse kriteeriumidele ja täpsustas, et tema arvates ei vasta kaebuse esitaja tööülesanded Saksamaa ülikoolis teatise punktis I.A sätestatud ülesannetele. Lisaks juhtis EPSO tähelepanu sellele, et asjakohaseks ei saa pidada ka kaebuse esitaja töökogemust kirurgias, mis on saadud Saksamaa haiglas. Eespool öeldut arvesse võttes kinnitas EPSO oma varasemat otsust, et kaebuse esitaja ei vasta teate punkti I.B.b alapunktis 2 sätestatud osalemistingimustele.

Taotluse sisu

6. 29. oktoobril 2008 pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole ning esitas järgmise väite ja väite:

EPSO keeldus teda valikumenetluse järgmisse etappi vastu võtmast, kuigi ta vastas osalemistingimustele.

EPSO peaks võimaldama tal viivitamata osaleda valikumenetluse järgmises etapis.

Nõue

7. Kaebus edastati arvamuse saamiseks EPSO-le, kes saatis selle 6. märtsil 2009. EPSO arvamus edastati kaebuse esitajale koos kutsega esitada märkusi, mille ta saatis 22. mail 2009.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused

Sissejuhatavad märkused

8. Arvestades nende tihedat faktilist seotust, on asjakohane käsitleda kaebuse esitaja väidet ja väidet koos.

9. Kaebuse esitaja märkis, et tema arvates tsiteeris EPSO tema kandideerimisavaldust. Ta väitis, et kui EPSO mainis ainult ühte osa oma ülesannetest ja jättis teised mainimata, jättis ta vale mulje, et ta teostab üksnes järelevalvet labori üle ja juhib kvaliteedikontrolli, mis aga nii ei ole. Kaebuse esitaja lisas, et nagu nähtub tema esitatud tõenditest, hõlmasid kõik tema täidetavad ülesanded patsientide ravi ja inimestega töötamist. Ombudsman märgib, et avalduse vorm, mille kaebuse esitaja EPSO-le esitas, on osa juhtumi toimikust. Järgnevalt võtab ta seega arvesse kogu asjakohast teavet, mis on esitatud kaebuse esitaja kandideerimisavalduses, samuti kõiki muid dokumente, mille kaebuse esitaja ja EPSO on talle esitanud.

A. Väidetav rahastamiskõlblikkuse nõuete täitmata jätmine ja sellega seotud taotlus

Ombudsmanile esitatud argumendid

10. Kaebuse esitaja väitis, et EPSO ei põhjendanud piisavalt, miks teda konkursi suulisele katsele ei lubatud. Ta leidis, et tema töötõenditest nähtub selgelt, et tema töökogemus ületas isegi nõutud kümmet aastat (vt eespool punkt 4). Neid asjaolusid arvesse võttes väitis ta, et EPSO keeldus teda valikumenetluse järgmisse etappi lubamast, kuigi ta vastas osalemistingimustele. Ta nõudis, et EPSO lubaks tal kohe osaleda valikumenetluse järgmises etapis.

11. EPSO märkis oma arvamuses, et ta analüüsis erinevaid töötõendeid, mille kaebuse esitaja koos oma avaldusega esitas. Ta märkis, et kaebuse esitaja ühe aasta ja kaheksa kuu pikkune kogemus sisemeditsiini valdkonnas, mis on omandatud Saksamaa haiglas, vastab täpselt teatises sätestatud nõuetele. EPSO leidis siiski, et kaebuse esitaja muu töökogemus kirurgina mõnes teises Saksamaa haiglas ei vasta ühelegi teatises loetletud nõudele. Seoses kaebuse esitaja töötamisega Saksamaa ülikooli hügieeniinstituudis märkis EPSO, et esitatud tõendi kohaselt töötas kaebuse esitaja järgmistes valdkondades: keskkonnahügieen; vaktsineerimisega seotud meditsiinilised konsultatsioonid; haiglahügieen; meditsiinilised arvamused; teadustegevus; loengud ja eksamid. Ta järeldas, et need tollimaksud ei olnud seotud teatises määratletud tollimaksudega.

12. EPSO märkis, et eespool öeldut arvesse võttes jõudis valikukomisjon järeldusele, et kaebuse esitaja erialane töökogemus ei vasta teates esitatud konkreetsele profiilile. Ta viitas ka ühenduse kohtute praktikale, mille kohaselt tuleb kandidaatide töökogemust tõlgendada üksnes konkursi eesmärke silmas pidades. Eesmärgid on esitatud teatises kohustuste laadi üldiste selgituste all. Mis puudutab varasematel ametikohtadel täidetud ülesannete laadi ja kestust, siis EPSO on kohustatud järgima teatises sätestatud tingimusi. Seetõttu ei saanud valikukomisjon lisada täiendavat osalemiskriteeriumi.

13. Kokkuvõttes märkis EPSO, et valikukomisjon oli õigesti järeldanud, et kaebuse esitaja ei vasta punkti I.B.b alapunktis 2 sätestatud valikukriteeriumidele.

14. Kaebuse esitaja väitis oma märkustes, et EPSO otsus oli ilmselgelt vale. Ta märkis, et ta on üksikasjalikult selgitanud, miks ta täidab teatises sätestatud tingimused, ning et ta ei ole kunagi palunud EPSO-l lisada täiendavat osalemiskriteeriumi. Tema arvates oli ilmne, et EPSO ei olnud tema puhul osalemistingimusi täitnud.

15. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu teatise nõuetele töökogemuse kohta (vt punkt 2 eespool). Ta kinnitas, et tema erialane töökogemus vastab teatises nimetatud neljale valdkonnale: "erakorraline meditsiin", "sisemeditsiin"; troopiline meditsiin; Seoses teatises nimetatud ülesannetega (vt eespool punkt 2) väitis ta, et tema tööülesanded „hügieeni ja keskkonnameditsiini eriarstina” on seotud järgmiste teatises kirjeldatud ülesannetega: „meditsiinilised hädaolukorrad, meditsiinilised konsultatsioonid, ennetav meditsiin, tervisenõustamine, meditsiinilised ja administratiivsed arvamused.” Sellest hoolimata tunnustas EPSO üksnes tema erialast töökogemust sisemeditsiini valdkonnas (vt eespool punkt 11).

16. Kaebuse esitaja viitas täpselt oma esitatud töötõenditele ja püüdis tõendada, et EPSO eksis, kui ta ei tunnustanud tema peamist töökogemust. Seoses „erakorralise meditsiiniga” märkis ta, et tema esitatud tõendi kohaselt oli ta töötanud kirurgilise palati kiirabiteenistuses. Ta leidis, et isegi tavainimesele oleks selge, et erakorraline arst tegeleb erakorralise meditsiiniga. Ta väitis, et kahe aasta, üheksa kuu ja 29 päeva jooksul, mil ta töötas kirurgina, oli ta omandanud asjakohase töökogemuse erakorralise meditsiini valdkonnas. Lisaks oli olemas selge seos meditsiinilise hädaolukorra kohustusega.

17. Lisaks väitis ta, et tema töötamist Saksa ülikoolis tõendavad tõendid näitavad selgelt, et ta on 16 aasta ja 10 kuu jooksul omandanud töökogemuse troopilises meditsiinis ja meditsiinilistes konsultatsioonides, sealhulgas tervishoiualases nõustamises. Seoses meditsiiniliste arvamustega leidis ta, et need tõendid tõendavad selgelt, et ta on omandanud asjakohase töökogemuse 16 aasta, 9 kuu ja 1 päeva jooksul. Lisaks väitis ta, et samal ajavahemikul tegutses ta ennetava meditsiini, sealhulgas tervisenõustamise valdkonnas. Ta viitas konkreetselt ka hügieeni- ja keskkonnameditsiini eriarstide koolitusmäärusele, mille on välja andnud Saksamaa pädev meditsiinikoda. Tema arvates oli kõnealusest määrusest ilmne, et ennetav meditsiin ja tervisenõustamine kuuluvad hügieeni ja keskkonnameditsiini valdkonda.

18. Kokkuvõttes väitis kaebuse esitaja, et ta oli esitanud dokumentaalsed tõendid enam kui 19-aastase töökogemuse kohta, mis vastasid suures osas, isegi sõna-sõnalt, teatises sätestatud tingimustele.

Ombudsmani hinnang

19. Ombudsman tuletab kõigepealt meelde, et ühenduse kohtute väljakujunenud praktika kohaselt on konkursiteate sõnastus ametisse nimetavale asutusele ja valikukomisjonile siduv: „konkursiteate peamine ülesanne on anda huvitatud isikutele võimalikult täpset teavet kõnealusele ametikohale kandideerimise tingimuste kohta, et nad saaksid otsustada, kas nad peaksid sellele ametikohale kandideerima.”[1]

20. Lisaks on ametisse nimetaval asutusel ja valikukomisjonil väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ulatuslik kaalutlusõigus ametikohale esitatavate nõuete kehtestamisel, kandidaatide kvalifikatsiooni hindamisel ja selle üle otsustamisel, kas kvalifikatsioon on piisav asjaomasele konkursile pääsemiseks [2]. Seetõttu piirdub ombudsmani ülesanne selle väljaselgitamisega, kas valikukomisjoni otsuses on tehtud ilmne hindamisviga. Ombudsmani ülesanne ei ole seega asendada valikukomisjoni otsust enda omaga.

21. Ombudsman analüüsis konkursiteadet hoolikalt. Ta märgib, et kandidaadil peab olema vähemalt kümneaastane erialane töökogemus vähemalt kahes järgmises valdkonnas: töömeditsiin, üldmeditsiin, erakorraline meditsiin, sisemeditsiin, troopiline meditsiin, ergonoomika, kehavigastuste hindamine ja mis tahes meditsiiniline spetsialiseerumine, mis on seotud täidetavate ülesannetega. Edukate kandidaatide täidetavate ülesannete kohta sisaldab teade järgmist: „Meditsiini- või töötervishoiuametniku ülesannete täitmine Euroopa Liidu institutsioonides: töölevõtmisele eelnevad läbivaatused, iga-aastased kontrollid, töövõimetuskomiteed, meditsiinilised hädaolukorrad, meditsiinilised konsultatsioonid, ennetav meditsiin, tervisenõustamine, meditsiinilised ja administratiivsed arvamused. Osalemine erinevates komisjonides: töötervishoid ja tööohutus, töökoha ergonoomiline disain, invaliidsus, Euroopa Liidu institutsioonide vanemarstide nõukogu.”

22. Kaebuse esitaja vaidlustab sisuliselt EPSO keeldumise tunnistada, et i) tema töökogemus kirurgina Saksamaa haiglas ja ii) töökogemus teadlasena (wissenschaftlicher Mitarbeiter) Saksamaa ülikoolis vastavad osalemistingimustele. Kaebuse esitaja sõnul kestis punktis i nimetatud kogemus 11 kuud ja 15 päeva. Seega on selge, et isegi kui EPSO seda töökogemust tunnustaks, ei oleks selle kestus piisav teatises sätestatud künnise saavutamiseks. Ombudsman on seisukohal, et seetõttu tuleb kontrollida, kas valikukomisjoni hinnangus punktis ii nimetatud töökogemuse kohta on tehtud ilmne hindamisviga, kuna üksnes see töökogemus võis selle kestust arvestades võimaldada kaebuse esitajal täita nõutavad tingimused.

23. EPSO selgitas oma arvamuses, et kaebuse esitaja töötamine Saksamaa ülikoolis hõlmas järgmisi ülesandeid: keskkonnahügieen; vaktsineerimisega seotud meditsiinilised konsultatsioonid; haiglahügieen; meditsiinilised arvamused; teadustegevus; loengute pidamine; ja eksamid. Tema arvates ei olnud ükski neist tollimaksudest seotud teatises määratletud tollimaksudega.

24. Kaebuse esitaja esitas nii EPSO-le kui ka ombudsmanile kolm tõendit oma töötamise kohta asjaomases ülikoolis. Ombudsmanile esitatud ärakirjades tõi ta esile teatavad sõnad, mis tema arvates tõendavad, et ta vastab sobivuskriteeriumile. Järgnevalt analüüsitakse nende tõendite sisu ainult selles ulatuses, milles kaebuse esitaja neile viitas.

25. Esimeses tunnistuses on märgitud, et tema töö eesmärk oli saavutada tunnustus kui "hügieeni ja keskkonnameditsiini eriarst". Selle tunnistuse kohaselt hõlmas kaebuse esitaja koolitus kogu hügieenivaldkonda, pöörates erilist tähelepanu haigla- ja keskkonnahügieenile ning keskkonnameditsiinile. Sertifikaadis on loetletud erinevad hügieenivaldkonnad, milles kaebuse esitaja tegutses, näiteks haiglahügieen, vee-, õhu- ja toiduainete hügieen ning individuaalne hügieen. Sertifikaat kinnitab seega, et kaebuse esitaja teostas järelevalvet haiglate käitamise, nende desinfitseerimise ja steriliseerimise ning veepuhastusjaamade ja avalike vannide käitamise üle. Individuaalse hügieeni osas on sertifikaadis märgitud, et rõhk on asetatud reisimise ja troopilise meditsiiniga seotud nakkuste profülaktikale. Tõendis on ka märgitud, et kaebuse esitaja vastutas iganädalase vaktsineerimiskonsultatsiooni eest. See hõlmas troopiliste ja reisiravimite alast nõustamist ning vaktsineerimist. Kaebuse esitaja korraldas 1500 konsultatsiooni, kus tehti vaktsineerimisi. Lisaks viidatakse sertifikaadis kaebuse esitaja 11 üksikasjalikule teaduslikule arvamusele.

26. Teine tõend anti välja siis, kui kaebuse esitaja ülemus läks pensionile. Ta märgib, et kaebuse esitaja sooritas vajalikud eksamid, et saada hügieeni ja keskkonnameditsiini eriarstiks, ning jätkas seejärel tööd hügieeni ja keskkonnameditsiini valdkonnas. Tõend tõendab eelkõige, et kaebuse esitaja tegeles aktiivselt suplus- ja joogivee ning õhus leiduvate kahjulike ainete hindamisega. Ta jätkas haiglate nõustamist hügieeniga seotud küsimustes. Samuti jätkas ta vaktsineerimisega seotud konsultatsioone ja osales ulatuslikult reisijatele mõeldud telefonikonsultatsiooniteenuses.

27. Kolmas esitatud tõend on kaebuse esitaja ametikoha ametijuhend. Sertifikaadis on loetletud mitu valdkonda, kus kaebuse esitaja töötab. Ombudsmanile esitatud koopias rõhutas kaebuse esitaja järgmisi valdkondi: vaktsineerimisega seotud konsultatsioonid; haiglahügieen; keskkonnameditsiin; Meditsiinilised arvamused.

28. EPSO märkis oma arvamuses, et kandidaatide töökogemust tuleb tõlgendada üksnes konkursi eesmärke silmas pidades, nagu on kirjeldatud teatises [3] täidetavate ülesannete laadi üldise selgituse all. Ombudsman jagab seda seisukohta. Teatise punktist I nähtub, et avalik konkurss korraldati selleks, et värvata arste, kes täidavad liidu institutsioonides arsti või töötervishoiuametniku ülesandeid. Teatises on loetletud sellega seotud konkreetsed ülesanded, mis on üldiselt seotud meditsiiniteenuste osutamisega ELi institutsioonide töötajatele ja asjaomastes komiteedes osalemisega.

29. Teatises loetletud ametiülesannetest nähtub, et konkursi eesmärk on värvata arste, kes osutavad meditsiiniteenuseid ELi institutsioonide värvatud töötajatele ja osalevad asjaomastes komiteedes. Ombudsman mõistab EPSO seisukohta nii, et konkursi eesmärki silmas pidades ei vasta kaebuse esitaja teatise punkti I.B.b alapunktis 2 sätestatud tingimustele. Hinnates, kas kaebuse esitajal on vähemalt kümneaastane asjakohane töökogemus, saab EPSO lähtuda üksnes kaebuse esitaja esitatud dokumentaalsetest tõenditest. Nagu nähtub esitatud tõenditest, töötas kaebuse esitaja hügieeni- ja keskkonnameditsiini eriarstina. Lisaks nähtub nendest dokumentidest, et kaebuse esitaja töökogemus oli omandatud peamiselt hügieeni valdkonnas, mis hõlmas näiteks haiglate tegevuse järelevalvet.

30. Ombudsmanile esitatud tõendites rõhutas kaebuse esitaja teatavaid sõnu, nagu „profülaktiline”. Nii näiteks, et tõestada oma kogemusi ennetava meditsiini alal, viitas ta oma nõustamisele profülaktiliste meetmete kohta nakkuste vastu võitlemiseks haiglate planeerimisel. Ta rõhutas ka näiteks, et ta vastutab iganädalase vaktsineerimisalase konsultatsiooni eest, mis hõlmab troopiliste ja reisiravimite alast nõustamist ning vaktsineerimiste tegemist. Isegi kui üksikuid viiteid teatavatele täidetavatele ülesannetele võib pidada kaebuse esitaja seisukohta toetavaks, peab ombudsman meeles pidama konkursi eesmärki ning asjaolu, et valikukomisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus selle üle otsustamisel, kas taotleja kvalifikatsioon on asjaomasel konkursil osalemiseks piisav. Kõiki neid tegureid arvesse võttes ei saa ombudsman järeldada, et valikukomisjoni otsuses on tehtud ilmne hindamisviga.

32. Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et valikukomisjoni hinnangus kaebuse esitaja töökogemuse kohta ei tehtud ilmset viga. Ombudsman on seisukohal, et valikukomisjon jäi oma kaalutlusõiguse piiresse, kui ta otsustas, et kaebuse esitaja erialane töökogemus ei ole konkursi valdkonnas asjakohane. Seetõttu ei saa kaebuse esitaja väidet toetada. Järelikult ei saa ka tema nõue olla tulemuslik.

B. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

EPSO tegevuses ei ole esinenud haldusomavoli seoses kaebuse esitaja väidete ja väidetega.

Kaebuse esitajat ja EPSOt teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 27. oktoober 2009

---

[1] Vt kohtuasi T-132/89: Gallone vs. nõukogu, EKL 1990, lk II-549, punkt 27; ja kohtuasi T-237/95: Carbajo Ferrero vs. parlament (EKL 1997, lk II-429, punkt 47).

[2] Vt kohtuasi T-54/91: Antunes vs. parlament (EKL 1992, lk II-1739, punkt 39); ja kohtuasi T-249/01: Boixader Rivas vs. parlament (EKL 2003, lk II-749, punkt 29).

[3] Vt kohtuasi T-146/99: Teixera Neves vs. Euroopa Kohus, EKL 2000, lk II-731, punktid 34 ja 36.