Kompromissi tagakülg

1. Kaebuse esitaja, kes on Saksamaa kodanik, osales avalikul konkursil EPSO/AD/26/05 õigusvaldkonna administraatoritele. Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) teatas talle 7. detsembril 2006, et ta pääseb konkursi lõppjärku, st suulisele eksamile, mis toimub alates 23. jaanuarist 2007. Samal päeval teatas kaebuse esitaja EPSO-le, et ta on rase ja sünnitab 11. märtsil 2007. Seetõttu palus ta, et tema eksam toimuks võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui 9. veebruaril 2007. EPSO märkis oma 14. detsembri 2006. aasta vastuses, et kandidaate, kelle esimene keel on saksa keel, küsitletakse tõenäoliselt kas 1.–8. märtsini 2007 või 29. märtsist 2. maini 2007 ning et tema vestlust ei ole võimalik korraldada enne 9. veebruari 2007.

2. Kaebuse esitaja sai 20. detsembril 2006 kutse suulisele eksamile 16. aprillil 2007. 23. detsembril 2006 saatis ta EPSO-le kirja, paludes EPSO-l lükata intervjuu edasi 9. veebruarile 2007 eelnevale ajale või, kui see ei ole võimalik, hilfsweise’ile pärast 30. aprilli 2007. 18. jaanuaril 2007 saatis ta meeldetuletuse. EPSO teatas talle 19. jaanuaril 2007, et ainus alternatiivne kuupäev, mida ta talle pakkuda saab, on 3. mai 2007, kuna vestluste ajakava on väga tihe. Kaebuse esitaja nõustus selle pakkumisega.

3. 3. mail 2007, kaheksa nädalat pärast sünnitust (tema laps sündis 7. märtsil 2007), toimus kaebuse esitaja suuline ärakuulamine. mail 2007 teatati talle, et tema nime ei kanta konkursi reservnimekirja, sest ta ei saanud suulise eksami eest nõutavat minimaalset punktisummat (25 punkti 50st), vaid ainult 24 punkti.

Taotluse sisu

4. Ombudsmanile esitatud kaebuses esitas kaebuse esitaja järgmised väited:

(1) EPSO jättis ekslikult rahuldamata tema taotluse korraldada tema suuline eksam enne 9. veebruari 2007.

Selle väite toetuseks esitas ta järgmised argumendid.

a) EPSO vastutas ajakavaga seotud raskuste eest, kuna konkurss hilines.

b) Asjaolu, et ta pidi nõustuma oma lapse sünnist hilisema kuupäevaga, oli diskrimineeriv, kuna ta ei saanud eksamiks nõuetekohaselt valmistuda ja pidi eksami päeval tegelema raskustega, millega ükski meeskandidaat ei oleks kokku puutunud.

c) EPSO ei oleks tohtinud korraldada eksamit personalieeskirjade artiklis 58 sätestatud 14nädalase rasedus- ja sünnituspuhkuse tähtaja jooksul. Tema sõnul tuleks seda kaitseperioodi kohaldada EPSO konkursside kandidaatide suhtes samamoodi nagu ametnike suhtes.

d) EPSO pidi kutsuma kõik žüriiliikmed ja tõlgid kokku ainult tema jaoks, kuna tema eksam 3. mail 2007 osutus konkursi viimaseks ja ainsaks sellel kuupäeval, mistõttu EPSO ei oleks pidanud tegema täiendavaid korralduslikke jõupingutusi, et ta oleks oma eksami kavandanud enne 9. veebruari 2007.

(2) EPSO ei käsitlenud tema kirjavahetust selles küsimuses nõuetekohaselt.

Selle väite toetuseks väitis kaebuse esitaja, et:

a) EPSO ei võtnud 14. detsembri 2006. aasta esimeses e-kirjas ja 20. detsembril 2006 saadud kutses arvesse tema eriolukorda;

b) EPSO vastas tema 23. detsembri 2006. aasta kirjale hilinenult ja alles pärast meeldetuletust ning

c) kui EPSO pakkus talle alternatiivset kuupäeva, ei võtnud ta arvesse tema argumente selle kohta, et eksami kuupäev on lapse sünnikuupäevast varasem.

Kaebuse esitaja väitis, et:

1. EPSO peaks tunnistama tema eriolukorra ebaõiget käsitlemist ja vabandama tema ees tekkinud puuduste pärast;
2. EPSO peaks katma tema, tema lapse ja lapsehoidja reisikulud;
3. EPSO peaks vastu võtma ametliku poliitika seoses kandidaatidega, kes on rasedad või äsja sünnitanud;
4. EPSO peaks vastu võtma sise-eeskirjad, milles sätestatakse kandidaatide taotlustele vastamise tähtaeg. Lisaks tuleks nendes eeskirjades nimetada kontaktisik, kellele kandidaadid saavad EPSO vastuse edasilükkamise korral kaebuse esitada;
5. Kui EPSO lükkab taotluse tagasi, ei peaks ta mitte ainult saatma standardvastuseid, vaid võtma seisukoha kandidaadi argumentide kohta, ning
6. EPSO kirjavahetust ei tuleks allkirjastada mitte ainult „Teie EPSO meeskond”, vaid selles tuleks märkida ka vastuse koostanud ametniku nimi ja tema telefoninumber.

Nõue

5. Kaebuse esitaja teise väite kohta märkis ombudsman, et EPSO-l ei olnud veel piisavalt aega oma seisukoha kindlaksmääramiseks. Seetõttu oli see nõue Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõike 4 kohaselt vastuvõetamatu.

6. Kaebuse esitaja väited 4–6 käsitlesid EPSO-poolset kandidaatide taotluste käsitlemist üldiselt. Arvestades, et kaebuse esitaja ei tundunud neid küsimusi olevat tõstatanud oma varasemates kontaktides EPSOga, leidis ombudsman, et tema neljas nõue on vastuvõetamatu ka tema põhikirja artikli 2 lõike 4 kohaselt. Kuid tema viies ja kuues väide näisid olevat tihedalt seotud kaebuse esitaja enda konkreetsete kogemustega. Seetõttu leidis ombudsman, et temalt ei tohiks nõuda EPSO suhtes eelnevat täiendavat administratiivset lähenemist.

7. Seega palus ombudsman EPSO-l esitada oma arvamus kaebuse esitaja väidete ja väidete (1), (3), (5) ja (6) kohta.

8. Oma märkustes EPSO arvamuse kohta pöördus kaebuse esitaja tagasi oma teise nõude juurde, mis puudutas reisikulude hüvitamist. Arvestades, et EPSO oli vahepeal hüvitanud kaebuse esitaja reisikulud, kuid keeldus seda tegemast saatva isiku reisikulude hüvitamiseks, lisas ombudsman oma uurimisse järgmise väite ja nõude:

(3) EPSO keeldus ekslikult hüvitamast sellise saatva isiku sõidukulusid, kes käis kaebuse esitaja lapsega suulisel eksamil.

Selle väite toetuseks väitis kaebuse esitaja, et a) saatva isiku kohalolek on hädavajalik ja b) tema olukord on võrreldav puudega kandidaadi olukorraga, kes vajab eksamil osalemiseks saatvat isikut. Kaebuse esitaja väitis, et saatva isiku sõidukulud summas 78 eurot tuleks hüvitada.

9. Kaebuse esitaja täiendava väite ja nõude edasise uurimise raames palus ombudsman EPSO-lt ka lisateavet nelja faktilise küsimuse kohta, mis tema arvates vajasid selgitamist.

10. EPSO vastus sellele taotlusele edastati kaebuse esitajale, kes esitas selle kohta oma tähelepanekud.

11. 16. oktoobril 2008 tegi ombudsman kaebuse esitaja eelneval nõusolekul ettepaneku sõbraliku lahenduse kohta. EPSO vastas sellele ettepanekule 3. detsembril 2008. EPSO vastus edastati kaebuse esitajale märkuste esitamiseks, mille ta esitas 9. veebruaril 2009.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused

Sissejuhatavad märkused

12. Järgmistes punktides esitatakse kõigepealt ombudsmani analüüs kaebuse kohta, mille tulemuseks on sõbraliku lahenduse ettepanek (A). Analüüs algab kaebuse esitaja väidetega, et EPSO lükkas ekslikult tagasi tema taotluse korraldada eksam enne tema lapse sündi ja et EPSO ei käsitlenud tema kirjavahetust nõuetekohaselt. Seejärel vaatab ta läbi sellest tuleneva tunnustamise ja vabanduse nõude. Reisikulude hüvitamise ja rasedaid või äsja sünnitanud kandidaate puudutava ametliku poliitika väljatöötamisega seotud nõudeid käsitletakse eraldi.

13. Seejärel esitab ombudsman sõbraliku lahenduse ettepaneku (B), EPSO arvamuse ja kaebuse esitaja tähelepanekud selle ettepaneku kohta (C). Seejärel esitab ombudsman oma hinnangu selle juhtumiga seotud arengute kohta, mis toimusid pärast sõbraliku lahenduse ettepanekut (D), ja jõuab lõpuks oma järeldusteni (E).

A. Ombudsmani analüüs, mis viis sõbraliku lahenduse ettepanekuni

(1) Ekslik keeldumine eksami läbiviimisest enne kandidaadi lapse sündi

14. Esiteks väitis kaebuse esitaja, et EPSO oli vastutav raskuste eest vestluse kavandamisel, kuna konkurss hilines. Ta teatas ombudsmanile, et ta kavandas oma rasedust viisil, mis tema arvates võimaldab tal enne lapse sündi suulist eksamit sooritada. Seejuures järgis ta algselt konkursile ette nähtud ajakava, mille kohaselt pidid suulised eksamid toimuma alates 2006. aasta septembrist. Tegelikult toimusid need siiski alles alates 2007. aasta jaanuarist.

15. EPSO ei esitanud viivituse kohta märkusi. Vastuseks ombudsmani taotlusele saada täiendavat teavet viivituse ulatuse ja põhjuste kohta rõhutas EPSO, et kõnealuse konkursi korraldamine oli eriti keeruline, sest i) kirjalikel eksamitel esitatud väga spetsiifilistele küsimustele oli raske leida eksamineerijaid konkursiteates ette nähtud 11 keeles ja ii) tuli kontrollida suure hulga taotluste (kokku 544) vastuvõetavust. EPSO väitis, et konkursi kestus oli selle keerukuse loogiline tagajärg. Ta lisas, et kaebuse esitaja väide, et oluline viivitus ei olnud põhjendatud, ei olnud põhjendatud. Vastuseks ombudsmani küsimusele, kas EPSO oli võtnud meetmeid viivituse võimalike kahjulike tagajärgede hüvitamiseks, märkis EPSO, et ta ei näe, kuidas menetluse kestus oleks võinud kandidaate ebasoodsasse olukorda seada. Seetõttu puudus vajadus kompensatsioonimeetmete järele.

16. Kaebuse esitaja väitis oma märkustes, et ilma viivituseta oleks ta saanud teha suulise eksami ilma probleemideta ja ilma hiljuti sünnitanud inimese hormonaalsete tagajärgedeta. Seetõttu oli viivitus tema jaoks selgelt ebasoodne.

17. Ombudsman märkis, et asjaomases konkursiteates [1] esitas EPSO järgmise ligikaudse ajakava:"Konkurss kestab sõltuvalt kandidaatide arvust ligikaudu üheksa kuud alates konkursil osalemise kinnitamise kuupäevast. Kõik üksikasjad on kättesaadavad EPSO veebisaidil.„Kuna konkursil osalemise tähtaeg oli 29. september 2005 ja kaebuse esitajat teavitati tema suulise eksami tulemustest 10. mail 2007, ei ole kahtlust, et konkurss hilines oluliselt.

18. Lisaks ei tuginenud EPSO menetluse kestuse põhjenduseks mitte erandlikele või ootamatutele asjaoludele, vaid kahele asjaolule, millest EPSO pidi olema teadlik enne menetluse algust. Nii nende keelte arv, milles kirjalikke eksameid võis sooritada, kui ka nende taotluste arv, mille vastuvõetavust tuli kontrollida, olid kindlaks määratud konkursiteates. Seega, kui viivitus oli tingitud ainult kahest põhjusest, millele EPSO tugines, oleks ta võinud kõigepealt teatada teistsugusest, ligikaudsest ajakavast.

19. Ombudsman tunnistas, et konkursiteates esitatud ajakava oli vaid soovituslik ning et nii paljusid kandidaate ja keeli hõlmavate avalike konkursside puhul on viivitusi raske vältida. Vastupidiselt EPSO seisukohale on siiski ilmne, et menetluse ootamatu kestus võis osalejatele kaasa tuua negatiivseid tagajärgi. Kõigil osalejatel, kes olid koostanud kaebuse esitajaga sarnased kavad, mis põhinesid EPSO väljakuulutatud ligikaudsel ajakaval, oleks ajakava ületamise korral võinud tekkida raskusi.

20. Seetõttu leidis ombudsman, et sellise olulise viivituse korral, nagu on kõne all käesolevas asjas, peaks EPSO pöörama erilist tähelepanu võimalikele viivitusest tulenevatele probleemidele, millele kandidaadid tema tähelepanu juhivad. Selle taustal uuris ombudsman, kuidas EPSO kaebuse esitaja probleemi lahendas.

21. Teiseks väitis kaebuse esitaja, et asjaolu, et ta pidi nõustuma vestluse kuupäevaga, mis oli tema lapse sünnist hilisem, oli diskrimineeriv, sest ta ei olnud võimeline eksamiks nõuetekohaselt ette valmistuma, ning eksami päeval pidi ta tegelema raskustega, millega ükski meeskandidaat ei oleks kokku puutunud. Eelkõige viitas ta oma une puudumisele pärast lapse sündi, vastsündinud lapsega reisimisega seotud stressile ja organisatsioonilistele probleemidele ning nähtusele nimega "Stilldemenz", mis mõnede teadlaste sõnul põhjustab mälukaotust ja keskendumisvõimetust ning võib olla tingitud une puudumisest.

22. EPSO tuletas oma arvamuses meelde, et diskrimineerimisega on tegemist siis, kui isikut koheldakse halvemini kui teist isikut, kuigi ta on sarnases olukorras. Ta leidis, et kaebuse esitajat koheldi täpselt samamoodi nagu kõiki teisi kandidaate, sest talle anti sarnaselt kõigi teiste kandidaatidega võimalus muuta oma suulise eksami kuupäeva, kui tal osutus võimatuks sooritada test ettenähtud kuupäeval. EPSO teatas talle, et tema eksamit ei ole võimalik kavandada 9. veebruarile 2007 eelnevale kuupäevale.

23. Suulisteks eksamiteks rühmitati kandidaadid keelte kaupa, et tagada suuline tõlge nende vastavatesse keeltesse. Suulise tõlke taotlused tuli esitada mitu nädalat enne kandidaatide kutsumist. Enne 9. veebruari 2007 intervjueeriti prantsuse, inglise, taani ja rootsi keelt kõnelevaid kandidaate. Arvestades, et iga päev oli võimalik vestelda kaheksa kandidaadiga, oli täiesti võimatu lisada ajakavasse täiendavat vestlust, mis oleks pealegi tulnud läbi viia teises keeles. Seetõttu pakkus EPSO kaebuse esitaja 23. detsembri 2006. aasta taotluse alusel talle kooskõlas tema teise ettepanekuga alternatiivset kuupäeva 3. mai 2007. Kaebuse esitaja nõustus selle alternatiivse kuupäevaga. Seetõttu asus EPSO seisukohale, et ta on täielikult järginud diskrimineerimiskeelu põhimõtet, võttes arvesse korralduslikke piiranguid, mis tulenevad suurest mitmekeelsest konkursist.

24. Kaebuse esitaja rõhutas oma märkustes, et ta ei esitanud kahte alternatiivset kuupäevasoovitust. Ta viitas üksnes ajavahemikule pärast 30. aprilli 2007, et tuua esile ajahetk, enne mida oleks tal olnud täiesti mõeldamatu eksamit sooritada. Selle eesmärk oli vältida EPSO edasisi sobimatuid kuupäevasoovitusi, mis oleksid pidanud olema EPSO-le selged, arvestades, et ta kasutas sõna „hilfsweise”. Ta oli oma olukorrast EPSO-le juba väga selgelt teada andnud oma esimeses teates, mille ta saatis enne, kui vestluse kuupäevad temani jõudsid. EPSO ei viidanud aga ühelegi konkreetsele põhjusele, miks ta ei saanud tema taotlust rahuldada. Seoses EPSO väitega, et ta nõustus teise ettepanekuga, väitis kaebuse esitaja, et tal ei olnud selles etapis muud valikut kui see vastu võtta.

25. Vastuseks ombudsmani taotlusele saada üksikasjalikumat teavet teatas EPSO talle, et võttes arvesse samal ajal korraldatud muude konkursside suulise tõlke vajadusi, tuleb suulise tõlke taotlused esitada vähemalt kuus nädalat enne vestluste algust. Käesoleval juhul taotles EPSO 14. detsembril 2006 ametlikult suulist tõlget, olles lõpetanud vestluste kavandamise keelte kaupa.

26. Vastuseks ombudsmani küsimusele selle kohta, miks ei ole võimalik korraldada vestlusi rohkem kui ühes keeles päevas enne 9. veebruari 2007, märkis EPSO, et suulise tõlke teenuste kasutamise ratsionaliseerimiseks rühmitab ta kandidaadid keelte kaupa. Tavapäraselt alustati nendest kandidaatidest, kes ei vajanud tõlget, käesoleval juhul inglise ja prantsuse keelt kõnelevatest kandidaatidest. Ainus võimalus, mis EPSO-l oli, oli kutsuda kaebuse esitaja vestlusele 3. mail 2007, st järgmisel päeval pärast viimaseid korrapäraseid suulisi eksameid. Samal päeval intervjueeriti ka viit teist kandidaati, kes ei saanud kavandatud kuupäeval eksamil osaleda.

27. Vastuseks ombudsmani küsimusele, miks EPSO ei saanud kaebuse esitaja juhtumi erilisi asjaolusid arvesse võttes teha erandit reeglist, mille kohaselt intervjueeritakse kaheksat kandidaati päevas, märkis EPSO, et see oleks olnud võimatu tõlkide tööaega käsitleva kokkuleppe tõttu. Selle konventsiooni kohaselt võivad tõlgid töötada neli tundi hommikul ja veel neli tundi pärastlõunal, kusjuures kohustuslik vaheaeg on poolteist tundi. Kõnealuste suuliste eksamite ajakavas oli ette nähtud, et esimene kandidaat kutsutakse kell 9.00 ja viimane kell 17.30. Üldiselt lõpetas valikukomisjon oma vestlused umbes kell 18.30.

28. Kaebuse esitaja tuletas oma märkustes meelde, et ta teavitas EPSOt oma olukorrast 7. detsembril 2006, mis oleks tal võimaldanud enne suulise tõlke taotluse esitamist 14. detsembril 2006 uurida võimalust vestelda temaga kas esimese kandidaadina hommikul või viimase kandidaadina õhtul enne 9. veebruari 2007.

29. Ombudsman leidis, et küsimus, kas kaebuse esitajat koheldi teistest kandidaatidest erinevalt, ei sõltunud võimalusest muuta tema vestluse kuupäeva, millele EPSO oma arutluskäigus tugines, vaid pigem kuupäevast, mil EPSO talle lõpuks pakkumise tegi. Seoses selle kuupäevaga oli ilmne, et kaebuse esitajal oli raskusi, mida teistel kandidaatidel ei oleks olnud, nimelt korralduslikke ja psühholoogilisi tagajärgi, mis tulenesid sellest, et ta pidi varsti pärast lapse sündi eksamiks valmistuma ja lapsega reisima. Seetõttu oli selge, et kaebuse esitajat koheldi teistest kandidaatidest erinevalt.

30. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on erinev kohtlemine diskrimineeriv, kui seda ei õigusta objektiivsed tegurid [2]. Kaebuse esitaja puhul oleks erinevat kohtlemist välditud, kui tema vestlus oleks vastavalt tema soovidele kavandatud 9. veebruarile 2007 eelnevale kuupäevale. Seetõttu pidi ombudsman uurima, kas EPSO-l oli võimalik kavandada kaebuse esitaja eksam sellisele kuupäevale.

31. Sellega seoses tuleb arvesse võtta, et suuliste eksamite korraldamine võimaldab palju suuremat paindlikkust kui kirjalike eksamite korraldamine. Kirjalikud eksamid peavad toimuma kõigi kandidaatide puhul samal ajal, mis tähendab, et harva on võimalik täita individuaalseid taotlusi ajakava muutmiseks. Suulised eksamid toimuvad aga üldjuhul pikema aja jooksul, mis võib hõlmata – nagu käesolevas asjas – mitut kuud. Seega, nagu EPSO ise märkis, on võimalik ajakavas teha teatavaid muudatusi, et püüda vastata kandidaatide põhjendatud taotlustele.

32. Ombudsman ei olnud veendunud EPSO seisukohas, et tal ei olnud võimalik korraldada kaebuse esitajaga vestlust enne 9. veebruari 2007. Kõigepealt teavitas kaebuse esitaja EPSOt oma olukorrast 7. detsembril 2006, st nädal enne seda, kui EPSO esitas oma suulise tõlke taotluse. Tema argument, et EPSO oleks seega võinud oma planeerimist kohandada, ei tundu olevat alusetu. Lisaks, isegi kui möönda, et EPSO suuliste eksamite sisemine kavandamine oli selles etapis nii kaugele jõudnud, et seda ei saanud enne suulise tõlke taotluste esitamist muuta, kahtles ombudsman, kas ei oleks olnud võimalik lisada kaebuse esitaja vestlust teises keeles peetud vestluste plokki. Arvestades, et EPSO-l oli võimalik korraldada suuline tõlge kaebuse esitaja 3. mai 2007. aasta vestlusele, mis toimus väljaspool saksakeelsete vestluste plokki, ei olnud ombudsman veendunud, et sellist suulist tõlget oleks olnud võimatu korraldada 9. veebruarile 2007 eelneval kuupäeval. Seoses võimalusega teha erand reeglist, mille kohaselt intervjueeritakse kaheksat kandidaati päevas, ei olnud ombudsman veendunud ka EPSO seisukohas. Eelkõige ei oleks seda võimalust mõjutanud tõlkide piiratud tööaeg, kuna näib, et inglise ja prantsuse keeles peetud vestlustel ei kasutatud suulist tõlget ning kaebuse esitaja vestlus oleks nõudnud Taani ja Rootsi vestlustel osalenud tõlkidest erineva tõlgi kohalolekut.

33. Seoses asjaoluga, et kaebuse esitaja ise juhtis oma 23. detsembri 2006. aasta kirjas EPSO tähelepanu sellele, et 30. aprill 2007 on „varaseim võimalik kuupäev” vestluseks pärast lapse sündi, leidis ombudsman, et EPSO-le peab olema selge, et kaebuse esitaja ei viidanud sellele kuupäevale kui samaväärsele alternatiivile vestlusele enne 9. veebruari 2007. Oma 23. detsembri 2006. aasta kirjas kirjeldas ta „peaaegu ületamatuid raskusi”, mis tema arvates olid hilisema kuupäeva vastu. Ta kasutas ka sõna hilfsweise, mis tegi ombudsmani arvates selgeks, et ta soovitas hilisemat kuupäeva ainult juhul, kui enne lapse sündi ei ole vestluse korraldamine absoluutselt võimalik.

34. Lisaks, nagu kaebuse esitaja märkis, ei saa tema nõustumist hilisema kuupäevaga pidada tema kahjuks, kuna tal ei olnud selles etapis muud valikut, vaid ta nõustus sellega.

35. Eespool öeldut silmas pidades leidis ombudsman, et EPSO ei ole tõendanud, et tal on võimatu kavandada kaebuse esitaja eksamit 9. veebruarile 2007 eelnevale kuupäevale. Seetõttu võis EPSO keeldumine eksami ajastamisest selliseks kuupäevaks olla diskrimineeriv ja kujutada endast seega haldusomavoli juhtumit.

36. Kolmandaks väitis kaebuse esitaja, et EPSO ei oleks tohtinud tema eksamit kavandada personalieeskirjade artiklis 58 ette nähtud 14-nädalase rasedus- ja sünnituspuhkuse ajale. Tema sõnul tuleks seda kaitseperioodi kohaldada EPSO konkursside kandidaatide suhtes samamoodi nagu ametnike suhtes.

37. EPSO rõhutas oma arvamuses, et säte, millele kaebuse esitaja viitas, on kohaldatav ühenduste ametnike ja muude teenistujate suhtes. Konkursside asjaomastes eeskirjades ei olnud siiski ette nähtud, et kandidaate – olenemata sellest, kas nad on ametnikud/muud teenistujad või mitte – ei saa kutsuda eksamile rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal. Lisaks, mis puudutab rasedus- ja sünnituspuhkust, siis ei ole kutsealal tegutseva isiku olukord võrreldav konkursil osaleva kandidaadi olukorraga.

38. Kaebuse esitaja oli oma märkustes seisukohal, et kui konkurentsieeskirjades ei ole samaväärseid sätteid, näitab see, et nendes eeskirjades on lünk. Sellistel juhtudel oli tavapärane õiguspraktika kaaluda sarnast olukorda reguleerivate sätete kohaldamist analoogia põhjal. Tema olukord vastsündinud lapse emana sarnanes äsja sünnitanud ametniku omaga, sest faktilised asjaolud, mis tingisid lapse eest hoolitsemise, olid samad. Ta leidis, et isegi a fortiori loogika kohaldamine on asjakohane. Kui ametnik tuli lapse eest hoolitsemiseks töölt vabastada, tuli seda kaitset a fortiori kohaldada konkursil osaleva kandidaadi suhtes, kes soovis saada ametniku õiguslikku seisundit.

39. Ombudsman avaldas poolehoidu kaebuse esitaja seisukohale, et tema olukorras olevate kandidaatide kaitseks tuleks kehtestada eeskiri. Tema arvates vajavad sellises olukorras olevad naised selgelt kaitset. Ta leidis siiski, et tal ei ole vaja uurida, kas kaebuse esitaja väide, et personalieeskirjade artiklit 58 saab ja tuleks kohaldada analoogia alusel, on põhjendatud. Põhjuseks oli asjaolu, et ta oli juba tuvastanud võimaliku haldusomavoli juhtumi seoses eespool nimetatud väidetava diskrimineerimisega.

40. Seetõttu leidis ombudsman, et tal ei ole vaja seda kaebuse esitaja väidet edasi käsitleda.

41. Neljandaks väitis kaebuse esitaja, et EPSO pidi kutsuma kõik konkursikomisjoni liikmed ja tõlgid kokku ainult tema jaoks, kuna tema eksam 3. mail 2007 osutus konkursi viimaseks ja ainsaks sellel kuupäeval, mistõttu ei oleks EPSO pidanud tegema rohkem korralduslikke jõupingutusi, et kavandada oma eksam enne 9. veebruari 2007.

42. EPSO kordas oma arvamuses, et suulised eksamid tuli kavandada mitu nädalat ette, peamiselt suulise tõlke teenuste reserveerimise tõttu, ning et kaebuse esitaja vestlust ei olnud võimalik kavandada 9. veebruarile 2007 eelnevale kuupäevale. EPSO rõhutas, et 3. mail 2007 ei küsitlenud valikukomisjon mitte ainult kaebuse esitajat, vaid ka viit teist kandidaati, kes ei saanud ettenähtud kuupäeval vestlusel osaleda.

43. Kaebuse esitaja tunnistas oma märkustes, et vestluse kavandamine enne 9. veebruari 2007 võis nõuda täiendavaid korralduslikke ja rahalisi jõupingutusi. Tema arvates tuli sellega siiski nõustuda, et vältida tema diskrimineerimist.

44. Kaebuse esitaja märkustest ilmnes, et ta ei jäänud oma neljanda väite aluseks oleva põhjenduse juurde. Seetõttu ja võttes arvesse ombudsmani järeldusi kaebuse esitaja teise väite kohta, leidis ta, et tal ei ole vaja seda väidet edasi käsitleda.

(2) Väide, et kirjavahetust ja sellega seotud nõudeid ei ole nõuetekohaselt käsitletud

45. Põhjendamaks oma väidet, et EPSO ei käsitlenud tema kirjavahetust nõuetekohaselt, väitis kaebuse esitaja, et EPSO (i) ei võtnud arvesse tema eriolukorda oma esimeses 14. detsembri 2006. aasta e-kirjas ja kutses, mille ta sai 20. detsembril 2006, (ii) vastas hilinenult tema 23. detsembri 2006. aasta kirjale ja alles pärast meeldetuletust ning (iii) ei võtnud talle alternatiivset kuupäeva pakkudes arvesse tema argumente, mis puudutasid tema lapse sünnikuupäevale eelnevat eksamikuupäeva. Sellega seoses väitis kaebuse esitaja, et kui EPSO lükkab taotluse tagasi, ei peaks ta mitte ainult saatma standardvastuseid, vaid võtma seisukoha kandidaadi argumentide kohta. Lisaks pidas ta irooniliseks, et EPSO lõpetas tema taotluse tagasilükkamise sõnumi sõnadega „Tänan mõistva suhtumise eest“. Kaebuse esitaja väitis ka, et EPSO kirjavahetust ei tuleks allkirjastada mitte ainult „Teie EPSO meeskond”, vaid selles tuleks märkida ka vastuse koostanud ametniku nimi ja tema telefoninumber.

46. EPSO kinnitas oma arvamuses kaebuse esitajale, et ta oli tema olukorrast teadlik. Just seetõttu oli ta püüdnud leida tema suulise eksami kuupäeva, mis oli talle võimalikult mugav. EPSO teatas 14. detsembri 2006. aasta vastuses kaebuse esitajale, et tema vestlust ei ole võimalik korraldada enne 9. veebruari 2007. Ta teavitas teda ka ajavahemikest, mille jooksul toimuvad vestlused saksa keelt kõnelevate kandidaatidega. Mis puudutab kaebuse esitaja 23. detsembri 2006. aasta kirja, siis arvestades tema kontorite sulgemist jõulupuhkuse ajal, registreeriti see alles 3. jaanuaril 2007. Hea haldustava eeskirja kohaselt oli tal eespool nimetatud kirjale vastamiseks aega 15 tööpäeva alates registreerimise kuupäevast. jaanuaril 2007 vastates täitis EPSO täielikult oma sellekohase kohustuse. EPSO lisas, et kaebuse esitaja palus oma 23. detsembri 2006. aasta kirjas, et tema vestluse kuupäev muudetaks kas enne 9. veebruari 2007, mille kohta EPSO oli juba märkinud, et see ei ole võimalik, või pärast 30. aprilli 2007. Seetõttu näitas tema ettepanek korraldada vestlus 3. mail 2007, et ta võttis tema taotlust arvesse.

47. Mis puudutab tüüpkirjade kasutamist, siis tunnistas EPSO, et suulisele eksamile kutsumine on standardne. See ei olnud aga nii kirjade puhul, mida vahetati kandidaatidega, kes olid esitanud konkreetse taotluse. Kaebuse esitaja juhtumi puhul võtsid EPSO talitused teadmiseks põhjused, miks kaebuse esitaja taotles oma vestluse kuupäeva muutmist, ning teavitasid teda sellise muutmise võimalustest. Vastupidiselt kaebuse esitaja arvamusele, et EPSO ei võtnud tema argumentide suhtes seisukohta, muudeti just tema argumentide põhjal tema vestluse kuupäeva.

48. Seoses allkirjaga „Teie EPSO meeskond“selgitas EPSO, et avalikel konkurssidel osalevatel kandidaatidel on võimalus suhelda EPSOga spetsiaalse e-posti aadressi kaudu. Iga konkursi kohta ühe postkasti olemasolu tagas, et kogu e-postiga tegeles võistluse eest vastutav meeskond.

49. Kaebuse esitaja väitis oma märkustes, et EPSO vastas talle mõne lühikese lausega, võtmata seisukohta tema argumentide suhtes. Lisaks oli täiesti selge, et EPSO ei olnud tema olukorrast teadlik, sest tema esimene pakkumine vestlusele oli 16. aprilliks 2007, vaid viis nädalat pärast tema lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Sõltuvalt tegelikust sünnikuupäevast võis see kuupäev olla nii vähe kui kolm nädalat pärast sündi. Ka pärast 23. detsembri 2006. aasta kirja ei võtnud EPSO tema argumentide suhtes seisukohta ja vastas talle lühikese lausega. Sellega seoses rõhutas kaebuse esitaja, et oluline ei ole mitte ainult sisu, vaid ka see, kuidas EPSO vastas sellistele taotlustele nagu tema oma. Kui EPSO-l oleks olnud täiesti võimatu tema taotlust täita, oleks ta tundnud, et teda võetakse tõsisemalt, kui EPSO oleks selgitanud korralduslikke probleeme seoses tema konkreetse juhtumiga, selle asemel et viidata tavapärastele asjaoludele, nagu tihe konkursi ajakava. Kui EPSO oleks seda teinud, ei oleks ta pidanud ombudsmanile kaebust esitama. Seoses EPSO vastusega tema 23. detsembri 2006. aasta kirjale lisas kaebuse esitaja, et isegi kui see oleks saadetud hea haldustava eeskirjas ette nähtud tähtaja jooksul, oleks kiirem vastus olnud sellise kiireloomulise juhtumi puhul asjakohane, arvestades, et tema taotlus oli seotud kuupäevaga lähitulevikus.

50. Oma kirjas, milles ta palus EPSO-lt lisateavet, juhtis ombudsman tähelepanu sellele, et ta ei mõista veel täielikult, kuidas konkreetse konkursi kirjavahetuse jaoks spetsiaalse postkasti loomine võib takistada EPSO töötajaid märkimast kandidaatidele saadetavates vastustes oma nime ja telefoninumbrit. Ta tuletas meelde, et Euroopa hea haldustava eeskirjas sätestatud hea haldustava põhimõtete kohaselt peavad ametnikud olema üldsusele kättesaadavad (artikkel 12) ning et kodanike kirjadega tegelemisel märgivad institutsioonid ära küsimusega tegeleva ametniku nime ja telefoninumbri (artiklid 14 ja 15). Ta palus EPSO-l selgitada oma seisukohta selles küsimuses.

51. EPSO märkis oma vastuses, et komisjoni hea haldustava eeskiri, mida ta kohaldas, nägi ette, et elektronpostiga tegeletakse vastavalt suunistele, mida on kirjeldatud telefonisuhtlust käsitlevas osas. Selles jaos oli sätestatud, et telefonile vastates peavad töötajad end või oma osakonda identifitseerima. EPSO vastuses e-posti aadressilt, millele kaebuse esitaja oli kirjutanud, oli tegelikult kindlaks määratud vastuse eest vastutav talitus, nagu on ette nähtud tegevusjuhendis. See ei vähendanud kandidaadi võimalust EPSO teenistustega uuesti ühendust võtta. Vastupidi, rühma loomine tagas, et ühe selle liikme võimalik puudumine ei takistanud sellisele kirjavahetusele õigel ajal vastamast. EPSO lisas siiski, et ta on täiesti teadlik kandidaatidele hea teenuse osutamise tähtsusest. Selles mõttes vastas küsimuse eest vastutava isiku nime nimetamine kandidaatidele saadetud vastuses heale tavale. Seetõttu ja tulevase EPSO kontaktkeskuse loomise raames, mille eesmärk oleks veelgi parandada EPSO osutatavate teenuste kvaliteeti, kavatses EPSO keskpikas perspektiivis muuta oma menetlusi, et süstemaatiliselt märkida vastutava isiku nimi. Kirjavahetuse käsitlemise optimeerimiseks peavad kandidaadid siiski saatma oma kirjad spetsiaalsetesse kontaktkeskusega seotud postkastidesse.

52. Seoses viimati nimetatud aspektiga tuletas ombudsman meelde, et seoses e-kirjavahetusega on EPSO viidatud komisjoni eeskirjas samuti sätestatud, et „kui e-kiri on oma olemuselt samaväärne kirjaga, käsitletakse seda vastavalt kirjavahetuse käsitlemise suunistele ja selle suhtes kohaldatakse samu tähtaegu”. Suunistes nähakse ette, et „vastuses tuleks nimetada asja eest vastutav isik ja märkida, kuidas temaga ühendust võtta”. Kaebuse esitaja 7. detsembril 2006 saadetud e-kiri oli ametlik kiri, milles oli märgitud kaebuse esitaja täielik aadress ja telefoninumber. Seetõttu leidis ombudsman, et kui EPSO kohaldas komisjoni juhendit, oleks ta pidanud pidama kaebuse esitaja e-kirja samaväärseks kirjaga.

53. Ombudsman leidis siiski, et tal ei ole vaja selle küsimusega edasi tegeleda, sest EPSO teatas, et ta muudab oma sellekohast praktikat. Tal oli hea meel märkida, et EPSO tunnistas, et kandidaatide kirjavahetusega tegelenud isiku nime märkimine võib parandada tema teenuse kvaliteeti, ning tervitas EPSO kavatsust seda teavet süstemaatiliselt esitada. Pidades silmas EPSO korduvat viidet nõudele saata kirjad konkreetsele postkastile, tundus kasulik lisada, et ombudsmani arvates ei tundu sellel nõudel olevat mingeid negatiivseid tagajärgi. Vastupidi, EPSO argument, et postkastisüsteem tagab kandidaatidele õigeaegsed vastused isegi töötajate puudumise korral, tundus täiesti mõistlik.

54. Siiski oli raske mõista, miks muutus praktikas saab toimuda ainult EPSO kontaktkeskuse loomise raames ja seega ainult keskpikas perspektiivis. Ombudsmani arvates oleks muudatuse rakendamiseks vaja vaid lihtsat juhist kõigile EPSO töötajatele. Sel viisil saaksid käimasolevatel EPSO konkurssidel osalevad kandidaadid kohe kasu haldusstandardite selgest paranemisest.

55. Seoses EPSO õigeaegse vastusega kaebuse esitaja 23. detsembri 2006. aasta kirjale tuleks märkida, et vastavalt komisjoni hea haldustava eeskirjale saadetakse vastus kirjale viieteistkümne tööpäeva jooksul alates kirja kättesaamise kuupäevast. Ombudsman ei teadnud, millal kaebuse esitaja kiri EPSO-le kätte toimetati, ja seega, millisest kuupäevast alates tuleb 15-päevane tähtaeg arvutada. Igal juhul leidis ta, et asjaolu, et EPSO bürood olid jõulupuhkuse ajaks suletud, ei saa kuidagi õigustada vastamise tähtaja pikendamist. Isegi kui EPSO pidas kinni komisjoni hea haldustava eeskirjas sätestatud tähtajast, ei tohiks seda tähtaega mehaaniliselt kohaldada. Institutsioon peaks neile vastamisel oma prioriteetide kindlaksmääramisel pigem arvesse võtma kirjavahetuse suhtelist kiireloomulisust. Käesoleval juhul oli selge, et kaebuse esitaja ootas kiiresti vastust, kuna ta oli taotlenud oma vestluse aja muutmist väga lähemas tulevikus. Kui see taotlus oleks rahuldatud, oleks tal olnud vaid väga piiratud aeg eksamiks valmistumiseks.

56. Arvestades aga, et see menetlusküsimus oli tihedalt seotud kaebuse sisulise aspektiga, mille kohta tehakse sõbraliku lahenduse ettepanek, leidis ombudsman, et ta ei pea juhtumi selle aspekti suhtes edasisi meetmeid võtma.

57. Seoses kaebuse esitaja seisukohaga, et EPSO ei võtnud arvesse tema eriolukorda ja argumente, pidas ombudsman kasulikuks korrata EPSO vastuste sisu. Tema 14. detsembri 2006. aasta esimene vastus oli sõnastatud järgmiselt:

„Kallis kandidaat, tänan teid e-kirja eest. Suulise katse kuupäeva sisaldav kiri avaldatakse põhimõtteliselt 18. detsembri nädalal. Ainus tõend selle kohta, et kandidaadid, kelle emakeel on saksa keel, sooritavad tõenäoliselt suulise katse ajavahemikus 1-8/03/2007 või 29/03-02/05/2007. Kahjuks ei ole see võimalik enne 9. veebruari 2007. Tänan teid mõistva suhtumise eest. „Best Regards, Your EPSO team“(Teie EPSO meeskond).

Tema 19. jaanuari 2007. aasta vastuses oli märgitud:

„Kallis pr ..., tänan teid kirja eest. Pärast intervjuu kuupäeva muutmise võimaluse uurimist saame teile pakkuda ainult 3. maid kell 9.00, sest meie ajakava on väga tihe. Palun kinnitage e-posti teel, kas saate kavandatud kuupäeval vestlusel osaleda. Mõne päeva pärast leiate oma EPSO profiililt uue kutsekirja. Lugupidamisega, Teie EPSO meeskond"[3].

58. Ombudsmani arvates ei olnud need vastused standardvastused, kuna need põhinesid kaebuse esitaja esitatud teabel ja sisaldasid vastust tema konkreetsele taotlusele. Seetõttu puudus kaebuse esitaja väitel, et EPSO ei peaks saatma standardvastuseid kandidaatidele, kes on sellises olukorras nagu tema, piisav faktiline alus.

59. Ombudsman leidis siiski, et EPSO vastused kaebuse esitajale olid väga ebarahuldavad. Tema arvates oleks olnud hea haldustava, et EPSO, olles teadlik konkursi olulisest hilinemisest ja tema 7. detsembri 2006. aasta e-kirjast, tunnistaks kaebuse esitaja raskusi ja konsulteeriks temaga kiiresti, et leida vestluse kuupäev, mis oleks talle vastuvõetav ja konkursi keerulist korraldust arvestades teostatav. EPSO-le oleks pidanud olema selge, et tema üsna põgus ja impersonaalne vastus ei rahuldaks kaebuse esitajat ning et eelkõige tema avaldust „Tänan mõistva suhtumise eest“tajus kaebuse esitaja olukorras olev isik tõenäoliselt isegi iroonilisena. Isegi pärast seda, kui kaebuse esitaja oli oma olukorda 23. detsembril 2006 saadetud üksikasjalikus kirjas täiendavalt selgitanud, ei kasutanud EPSO siiski isiklikumat lähenemisviisi, viidates konkreetsetele põhjustele, miks ta ei saanud kaebuse esitaja taotlust rahuldada, vaid viitas üksnes konkursi üsna ilmsele tihedale ajakavale.

60. Seetõttu järeldas ombudsman, et jättes vastamata tema konkreetsetele argumentidele suulise eksami aja muutmise võimaluste kohta, ei käsitlenud EPSO kaebuse esitaja kirjavahetust nõuetekohaselt. See oleks võinud olla veel üks haldusomavoli juhtum.

61. Eespool öeldut silmas pidades leidis ombudsman, et tal ei ole vaja uurida kaebuse esitaja väidet, et tema 14. aprilli 2007. aasta kutse vestlusele näitas selgelt, et EPSO ei mõistnud tema olukorda.

(3) Tunnustamise ja vabandamise nõue

62. Kaebuse esitaja väitis, et EPSO peaks tunnistama tema eriolukorra ebaõiget käsitlemist ja vabandama puuduste pärast, mida ta pidi taluma.

63. EPSO märkis oma arvamuses, et ta ei jaga kaebuse esitaja arvamust, et ta kohtles teda valesti. Tegelikult püüdis EPSO tema taotlust rahuldada nii hästi kui võimalik, võttes arvesse tema juhtumi konkreetseid asjaolusid ja 283 vestluse kavandamisega seotud märkimisväärseid korralduslikke probleeme.

64. Oma märkustes jäi kaebuse esitaja oma seisukoha juurde.

65. Ombudsman tuvastas võimalikud haldusomavoli juhtumid seoses EPSO keeldumisega kavandada kaebuse esitaja uurimine 9. veebruarile 2007 eelnevale kuupäevale ning seoses kaebuse esitaja kirjavahetuse käsitlemisega.

66. Nende järelduste põhjal näis kaebuse esitaja väide, et EPSO peaks tunnistama tema eriolukorra ebaõiget käsitlemist, olevat põhjendatud. Seda käsitleti sõbraliku lahenduse ettepanekus (vt allpool).

67. Kaebuse esitaja vabandusenõue näis samuti esmapilgul õigustatud. Oma sõbraliku lahenduse ettepanekut tehes leidis ombudsman siiski, et ta ei peaks seda väidet täiendavalt hindama, kui EPSO nõustuks allpool esitatud sõbraliku lahenduse ettepanekuga ja rahuldaks seega kaebuse esitajat.

(4) Väide reisikulude hüvitamisest ebaõige keeldumise ja sellega seotud nõude kohta

68. Kaebuse esitaja väitis, et EPSO keeldus ekslikult hüvitamast saatja sõidukulusid, kes käis tema lapsega suulisel eksamil. Selle väite toetuseks väitis ta, et i) selle isiku kohalolek on hädavajalik ja et ii) tema olukord on võrreldav puudega kandidaadi olukorraga, kes vajab eksamil osalemiseks saatjat. Kaebuse esitaja väitis, et saatva isiku sõidukulud summas 78 eurot tuleks hüvitada.

69. EPSO märkis oma arvamuses, et asjakohastes eeskirjades, st Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) korraldatavatele kirjalikele testidele, pädevustestidele või muudele valikumenetlustele kutsutud kandidaatide sõidu- ja elamiskulude katmiseks antavat abi käsitlevates sätetes on ette nähtud üksnes toetus kutsutud kandidaatide sõidukulude katmiseks. Seda kinnitati haldusjuhtide 15. veebruari 2008. aasta otsusega. Kandidaatide teavitamiseks oli EPSO lisanud sätete koopia koos kutsega suulisele eksamile. Lisaks teatas EPSO 23. jaanuari 2007. aasta e-kirjaga kaebuse esitajale vastuseks tema konkreetsele taotlusele, et teda saatva isiku reisikulusid ei ole võimalik hüvitada. EPSO lisas, et kuna sõidukulud hüvitatakse ainult suulistel eksamitel osalejatele, ei ole hüvitist õigus saada ka puudega kandidaati saatval isikul.

70. Kaebuse esitaja ei esitanud EPSO arvamuse selle aspekti kohta märkusi.

71. Ombudsman märkis, et sätted, mille koopia EPSO lisas oma arvamusele, ei näe tõepoolest ette kolmandate isikute sõidukulude hüvitamist. Lisaks tuletas ta meelde, et ühenduse rahaliste vahendite säästliku kasutamise tagamine on ELi institutsioonide ja organite ülesanne.

72. Ombudsmani arvates ei näi siiski olevat eeskirju, mis keelaksid lisamakse tegemise sellistel erandjuhtudel nagu kaebuse esitaja puhul. Ta tuletas meelde, et kaebuse esitaja raskused olid tingitud viivitusest konkursil ja sellest, et EPSO ei kavandanud kaebuse esitaja eksamit enne 9. veebruari 2007. Neil asjaoludel ja võttes arvesse kaebuse esitaja nõutud väga väikest summat (78 eurot), leidis ombudsman, et hea haldustava oleks see, kui EPSO maksaks selle summa talle tagasi ex gratia põhimõttel.

(5) Rasedaid ja rinnaga toitvaid naisi puudutava ametliku poliisi nõue

73. Kaebuse esitaja väitis ka, et EPSO peaks võtma vastu ametliku poliitika seoses kandidaatidega, kes on rasedad või äsja sünnitanud.

74. EPSO märkis oma arvamuses, et ta on juba võtnud rasedate ja hiljuti sünnitanud kandidaatide suhtes erimeetmeid seoses katsete ja kirjalike eksamitega. Kandidaatidele, kelle eeldatav sünnikuupäev oli kirjalike testide kuupäeva lähedal, eraldas ta eraldi ruumid, kus nad said teste teha, et tagada nende ohutus näiteks enneaegse sünnituse või ruumide evakueerimise korral. Samuti pakkus see lisaruumi, et võimaldada hiljuti sünnitanud kandidaatidel oma lapsi rinnaga toita. Seetõttu asus EPSO seisukohale, et ta juba võtab asjakohaseid ja mõistlikke meetmeid, järgides seega proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtteid.

75. Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et tema arvates on huvitav teada saada, et selliseid erimeetmeid juba võetakse. Ta küsis siiski, kus need meetmed on kehtestatud ja miks teda neist ei teavitatud, kui ta teatas EPSO-le oma rasedusest. Eraldi tuba rinnaga toitmiseks oleks talle eriti huvi pakkunud. Ta eeldas siiski, et EPSO võttis neid meetmeid juhtumipõhiselt. Kui see tähendab, et asjaomaseid kandidaate ei teavitatud võimalikest meetmetest, soovis ta kinnitada oma nõuet, et EPSO peaks vastu võtma ametliku poliitika, mis tuleks teha kättesaadavaks kõigile kandidaatidele.

76. Vastuseks ombudsmani taotlusele saada täiendavat teavet kõnealuste meetmete ulatuse ja nende kohaldamise kohta märkis EPSO, et kandidaatide selgesõnalise taotluse alusel võib konkursi igas etapis (arvutitestid, kirjalikud eksamid, suulised eksamid) võtta mõistlikul määral erimeetmeid. EPSO tuletas samuti meelde, et ta on nõus muutma suuliste eksamite kuupäeva nii palju kui võimalik. Ta märkis, et meetmed võeti vastavalt vajadustele, mida kandidaadid ise tajusid.

77. Vastuseks ombudsmani küsimusele selle kohta, kuidas ta kandidaate nendest meetmetest teavitas, märkis EPSO, et konkursiteates oli sätestatud, et puudega kandidaadid peavad teda teavitama meetmetest, mida nad peavad vajalikuks, et hõlbustada nende osalemist eksamitel. Lisaks võivad kandidaadid märkida taotlusvormidele erimeetmeid nõudva puude, märgistades kastikese. EPSO poliitikat puuetega kandidaatide suhtes kohaldati analoogia põhjal kõigi kandidaatide suhtes, kes leidsid, et nende konkursil osalemiseks on vaja võtta erimeetmeid. Kandidaadid võisid ise otsustada, kas nad peavad selliste meetmete võtmist asjakohaseks või vajalikuks.

78. Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et ta ei tundnud end oma raseduse tõttu puudega isikuna ega märgistanud seetõttu taotlusvormil olevat lahtrit.

79. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et rasedad ja hiljuti sünnitanud kandidaadid saaksid osaleda EPSO avalikel konkurssidel tingimustel, mis on võimalikult lähedased teiste kandidaatide tingimustele. Ombudsmanil oli hea meel märkida, et EPSO on selle eesmärgi saavutamiseks juba võtnud teatavaid erimeetmeid. EPSO osutatud erimeetmed näisid olevat mõistlikud ja asjakohased.

80. Need meetmed ei saaks aga olla täielikult tõhusad, kui asjaomaseid kandidaate ei teavitataks nende kättesaadavusest. Seetõttu leidis ombudsman, et meetmeid ei tuleks arutada mitte ainult kandidaadi konkreetse taotluse alusel, vaid kandidaate tuleks süstemaatiliselt teavitada nende kättesaadavusest. Lisaks ei saa eeldada, et rasedad kandidaadid mõistavad kandideerimisavalduse puuetega kandidaate puudutavat osa nii, et see on analoogia alusel kohaldatav nende olukorrale. Kuigi seda tehti tõenäoliselt tahtmatult, ei olnud asjakohane väita, et rasedust tuleks pidada puudega samaväärseks või sarnaseks.

81. Ombudsman leidis seega, et kaebuse esitaja taotlus ametliku poliitika kehtestamiseks seoses kandidaatidega, kes on rasedad või äsja sünnitanud, on täielikult põhjendatud.

82. Sellega seoses oli kasulik märkida, et vastuseks ombudsmani täiendavale märkusele sarnase kaebuse kohta, mis hõlmas sisekonkurssi,[4] teavitas Euroopa Parlament ombudsmani mitmest algatusest, mille ta oli teinud rinnaga toitvate naiste konkurssidel osalemise tingimuste läbivaatamiseks:

„Esiteks on kõikidesse Euroopa Parlamendi poolt otse korraldatavatesse konkursiteadetesse lisatud lühike lõik, et juhtida konkreetses olukorras (nt rasedad, rinnaga toitvad) kandidaatide tähelepanu vajadusele täita hoolikalt taotlusvormi asjaomane osa, et parlament saaks teha vajalikuks peetavaid korraldusi. Teiseks muutis parlament kutseid, et tuletada kandidaatidele meelde, kui oluline on teavitada meid võimalikest erilistest asjaoludest. Kolmandaks võib konkursside ja valikumenetluste üksus erijuhtudel kohandada katsete kuupäevi. Lõpuks palus parlament EPSO-l kaaluda võimalust kasutada sama tava kõigi EPSO avalike konkursside puhul.”

Ombudsman mõistis, et parlamendi ja EPSO vahelised arutelud selle ettepaneku üle on käimas.

83. Ombudsman tervitas parlamendi algatust pöörduda selle ettepanekuga EPSO poole, mis on tema arvates hea näide parimate tavade jagamisest ELi institutsioonide ja asutuste vahel. Seetõttu toetas ta parlamendi lähenemisviisi ja uskus, et EPSO kaalub ettepanekut hoolikalt, mis võiks olla aluseks ka tema vastusele tema ettepanekule leida kõnealusel juhul sõbralik lahendus.

B. Sõbraliku lahenduse ettepanek

84. Eespool esitatud analüüsi põhjal tegi ombudsman ettepaneku, et EPSO võiks kaaluda järgmist:

1. tunnistades, et ta ei käsitlenud kaebuse esitaja eriolukorda nõuetekohaselt;
2. kaebuse esitajat suulisele eksamile saatnud isiku sõidukulude hüvitamine ex gratia põhimõttel (78 eurot) ja
3. võttes vastu ametliku poliitika rasedate ja rinnaga toitvate naiste EPSO avalikel konkurssidel osalemise tingimuste kohta. See poliitika peaks kajastama võrdse kohtlemise põhimõtet.

C. Pärast sõbraliku lahenduse ettepanekut ombudsmanile esitatud argumendid

Tunnistamine, et EPSO ei käsitlenud kaebuse esitaja olukorda nõuetekohaselt

85. Pärast hoolikat kaalumist väitis EPSO, et ta oli võtnud kõik asjakohased ja mõistlikud meetmed, et kaebuse esitaja soove nii palju kui võimalik arvesse võtta. Ta tuletas meelde, et suuliste eksamite korraldamine on keeruline küsimus ja et arvesse tuleb võtta tõlkijate kättesaadavust. Siiski kinnitas ta ombudsmanile, et tavaliselt püüab ta erinõuetega kandidaatide soove ja vajadusi nii palju kui võimalik arvesse võtta.

86. Kaebuse esitaja väljendas oma pettumust EPSO seisukoha üle. Tema arvates oli vastupidine tõsi, nagu võib näha sagedasest ja pikaleveninud kirjavahetusest selles küsimuses.

Saatva isiku sõidukulude hüvitamine

87. EPSO tuletas meelde, et sätted, mille kohaselt hüvitatakse kandidaatide sõidukulud, ei näe ette suulisi eksameid saatvate isikute sõidukulude hüvitamist ning et kaebuse esitajat ja kõiki teisi kandidaate teavitati sellest. Ta märkis siiski, et ta on teadlik sellest, kui oluline on hõlbustada toetust vajavate kandidaatide juurdepääsu eksamitele. Seetõttu teatas ta oma kavatsusest vaadata läbi praegu kohaldatavad reisikulude hüvitamise eeskirjad, kuna need praegu selliseid erandeid ei võimalda. Selle põhjal nõustus EPSO ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepaneku selle osaga ja hüvitas kaebuse esitajale 78 euro suuruse summa.

88. Kaebuse esitaja kinnitas oma märkustes, et raha kanti tema kontole, ja avaldas tänu EPSO sellekohase otsuse eest.

Ametlik poliitika rasedate ja rinnaga toitvate naiste kohta

89. Oma arvamuses sõbraliku lahenduse ettepaneku kohta märkis EPSO, et ta omistab jätkuvalt suurt tähtsust võrdse kohtlemise põhimõttele, ning kehtestas seetõttu kandidaatide jaoks erikorra, mis seda nõuab. EPSO võttis arvesse ka Euroopa Parlamendi esitatud teavet, millele ombudsman viitas oma sõbraliku lahenduse ettepanekus. Selle põhjal lepiti kokku, et tulevastes konkursiteadetes tehakse kandidaatidele kättesaadavaks rohkem teavet.

90. Alates 2009. aasta märtsist kasutusel oleva uue elektroonilise taotlussüsteemi kohaselt antakse kandidaatidele võimalus teha märge vastavasse kasti, kui esinevad erilised asjaolud, mis võivad põhjustada eksamil raskusi. Kandidaatidel palutakse esitada ka teave selle kohta, milliseid meetmeid on nende arvates vaja võtta, et hõlbustada nende osalemist eksamitel.

91. Kaebuse esitaja ei esitanud EPSO arvamuse selle aspekti kohta märkusi.

D. Ombudsmani hinnang pärast sõbraliku lahenduse ettepanekut

92. Eespool öeldust ilmneb, et ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekut ei ole tervikuna heaks kiidetud. Sõbraliku lahenduse ettepanekut saab pidada edukaks ainult siis, kui nii kaebuse esitaja kui ka institutsioon on kõik ettepanekud heaks kiitnud. Seetõttu peab ombudsman hindama, kas seoses kaebuses käsitletud küsimustega on vaja võtta täiendavaid meetmeid. Selleks vaatab ombudsman läbi kõik käesoleva ettepaneku elemendid, et leida sõbralik lahendus.

Saatva isiku sõidukulude hüvitamine

93. Ombudsmanil on hea meel märkida, et EPSO on hüvitanud kaebuse esitajat lapse ärakuulamisel saatva isiku sõidukulud, nagu ta soovitas oma ettepanekus sõbraliku lahenduse kohta. Lisaks märgib ta, et EPSO on otsustanud vaadata läbi eeskirjad, mis konkreetsetes olukordades erandeid ette nägemata tekitasid käesoleval juhul probleeme. Ombudsman hindab asjaolu, et EPSO püüab aktiivselt olukorda tulevikus parandada.

94. Sellest tulenevalt järeldab ombudsman, et eespool nimetatud nõude ja väite edasiseks uurimiseks ei ole alust.

Ametlik poliitika rasedate ja rinnaga toitvate naiste kohta

95. Ombudsman tervitab EPSO otsust teavitada kõiki kandidaate võimalusest taotleda tulevastes konkursiteadetes erimeetmete võtmist. Samuti on tal hea meel märkida, et EPSO on oma vastuses tema sõbraliku lahenduse ettepanekule võtnud arvesse parlamendi algatust.

96. Võib tekkida küsimus, kas kandidaatide teavitamine sellest, et taotluse alusel võib võtta erimeetmeid, kujutab endast tegelikult ametlikku poliitikat kaebuse esitaja väidetud ja sõbraliku lahenduse ettepanekus soovitatud tähenduses. Seega, kui puudub ametlik dokument, milles on need meetmed sätestatud, ei pruugi kõik kandidaadid olla nende ulatusest teadlikud. Ombudsman leiab siiski, et EPSO valitud lahendust võib siiski pidada rahuldavaks. Seetõttu ei näe ta põhjust juhtumi seda aspekti täiendavalt uurida.

Kinnitus selle kohta, et EPSO ei ole kaebuse esitaja olukorda nõuetekohaselt käsitlenud

97. Ombudsman avaldab kahetsust, et EPSO ei pidanud võimalikuks tunnistada, et ta ei käsitlenud kaebuse esitaja eriolukorda nõuetekohaselt. Tema arvates oli selline tunnustamine ilmselgelt vajalik. Lisaks leiab ombudsman, et see oleks olnud kooskõlas hea halduse põhimõttega, kui EPSO oleks esitanud kaebuse esitajale ka vabanduse. Seetõttu leiab ta, et haldusomavoli, mille ta sellega seoses tuvastas, ei ole kõrvaldatud. Siiski tuleks arvesse võtta asjaolu, et i) EPSO on teinud koostööd seoses kahe ülejäänud aspektiga, mis tõstatati sõbraliku lahenduse ettepanekus, ja ii) kaebuse esitaja ei ole nõudnud vabandust. Seetõttu leiab ombudsman, et ei oleks asjakohane käsitleda seda küsimust soovituse projekti esitamisega. Selle asemel teeb ta allpool vastava kriitilise märkuse.

E. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise kriitilise märkusega:

EPSO keeldus ekslikult kaebuse esitaja eksami ajastamisest 9. veebruarile 2007 eelneval kuupäeval ega käsitlenud nõuetekohaselt tema kirjavahetust, kuna ei vastanud piisavalt tema konkreetsetele argumentidele suulise eksami aja muutmise kohta. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

Kaebuse esitajat ja EPSOt teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 6. oktoober 2009

---

[1] ELT 2005, C 178 A, lk 3.

[2] Kohtuasi 171/88: Rinner-Kühn, EKL 1989, lk 2743.

[3] Ombudsmani talituste tõlge saksakeelsest originaalist.

[4] Kaebus 3278/2004/ELB. Ombudsmani otsus on kättesaadav tema veebisaidil www.ombudsman.europa.eu/decision/en/043278.htm.