Kompromissi tagakülg

1. Kaebuse esitaja, Saksa jurist, esindab Saksa kosmeetikut, kes soovib, et tema kutsekvalifikatsiooni tunnustataks Kreekas, et ta saaks seal füüsilisest isikust ettevõtjana kosmeetikuna töötada.

2. Kosmeetiku kutseala oli hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/42/EÜ (millega kehtestatakse kutsekvalifikatsioonide tunnustamise mehhanism liberaliseerimist ja üleminekumeetmeid käsitlevate direktiividega hõlmatud kutsetegevuse puhul ning täiendatakse kutsekvalifikatsioonide tunnustamise üldsüsteeme)[1] A lisa VI loeteluga. Direktiivi 1999/42 artikli 4 lõike 1 punktis 6 oli sätestatud, et kui liikmesriik seab A lisa VI loetelus loetletud mis tahes tegevuse alustamise või jätkamise sõltuvusse üld-, äri- või kutsealaste teadmiste ja oskuste omamisest, aktsepteerib see liikmesriik piisava tõendina selliste teadmiste ja oskuste kohta asjaolu, et kõnealuse tegevusega on tegeldud teises liikmesriigis, tingimusel et asjaomane isik vastab käesolevas sättes sätestatud kriteeriumidele. Juhul kui asjaomasel isikul ei ole nõutavat töökogemust, kohustas direktiivi 1999/42 artikli 3 lõige 1 liikmesriike võrdlema asjaomase isiku kvalifikatsiooni oma siseriiklike õigusnormide alusel nõutava kvalifikatsiooniga. Ainult juhul, kui see võrdlus näitab olulist erinevust, võib liikmesriik seada asjaomase isiku riiki lubamise sõltuvusse sobivustesti sooritamisest või kohanemisaja läbimisest. Artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et otsused selliste taotluste kohta tehakse hiljemalt nelja kuu jooksul alates taotluse ja põhjalike tõendavate dokumentide esitamise kuupäevast, et tuleb esitada nende otsuste põhjused ning et siseriikliku õiguse kohaselt saab neid otsuseid või nende puudumist edasi kaevata.

3. Direktiiv 1999/42 asendati hiljem Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta.[2] Direktiiviga 1999/42 ette nähtud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteem on uues direktiivis siiski jäänud samaks.

4. mail 2006 esitas kaebuse esitaja klient kutsekoolituse eest vastutavale Kreeka asutusele OEEK taotluse tema töökogemuse tunnustamiseks. 11. juulil 2006 otsustas OEEK, et kaebuse esitaja kliendi kutsekvalifikatsiooni saab Kreekas tunnustada vaid osaliselt. Selle tulemusena lubati kaebuse esitaja kliendil töötada Kreekas kosmeetiku abina, kuid mitte füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva kosmeetikuna.

5. 6. novembril 2006 pöördus kaebuse esitaja Euroopa Komisjoni poole.

6. aprillil 2007 teavitas komisjoni siseturu ja teenuste peadirektoraat (DG MARKT) kaebuse esitajat tema juhtumiga seotud õiguslikust taustast. Siseturu ja teenuste peadirektoraat märkis, et OEEKi otsuses ei viidatud kohaldatavatele ühenduse ja siseriikliku õiguse eeskirjadele ning et kaebuse esitaja kliendi kutsekvalifikatsiooni ei ole võrreldud Kreeka õiguses nõutavaga. Ta selgitas, et komisjoni tähelepanu on juba juhitud kaebuse esitaja kliendiga sarnastele juhtumitele ning et see viitab direktiivi 1999/42 järjepidevale ebaõigele kohaldamisele Kreeka poolt seoses kosmeetikutega. Siseturu ja teenuste peadirektoraat selgitas, et Kreekale on saadetud ametlik kiri ja et kaebuse esitajat hoitakse edasiste arengutega kursis. Ta lisas, et tema juhtum liidetakse juba uurimisel olevate juhtumitega.

7. aprillil 2007 teatas komisjon kaebuse esitajale, et tema 6. novembri 2006. aasta kiri registreeriti rikkumiskaebusena viitenumbri 2007/4283 all.

8. Siseturu ja teenuste peadirektoraat teatas 24. jaanuari 2008. aasta kirjaga kaebuse esitajale, et Kreekale on saadetud täiendav ametlik kiri.

9. Siseturu ja teenuste peadirektoraat teatas 24. juuni 2008. aasta kirjas kaebuse esitajale, et Kreeka ametiasutused olid oma vastuses täiendavale märgukirjale asunud seisukohale, et kaebuse esitaja klient ei olnud esitanud taotlust tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks direktiivi 1999/42 alusel, vaid taotlust tema erialase hariduse akadeemiliseks tunnustamiseks. Kreeka ametiasutuste sõnul kuulus kaebuse esitaja kliendi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotlus direktiivi 2005/36/EÜ alusel Kreeka tervishoiuministeeriumi pädevusse. Kaebuse esitaja võib seega pöörduda ministeeriumi poole, kasutades spetsiaalset taotlusvormi ja lisades vajalikud dokumendid. Seetõttu küsis siseturu ja teenuste peadirektoraat kaebuse esitajalt, kas ta kavatseb esitada nimetatud ministeeriumile uue taotluse.

10. Oma 25. juuni 2008. aasta e-kirja vastuses juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et ta ei saanud komisjoni kirjast aru, sest Kreeka ametiasutused olid talle teatanud, et tema klient vajab OEEKi tunnustamist, sest Kreekas andis vastava kvalifikatsiooni tehniline kolledž. Lisaks ei küsinud komisjon Kreeka ametiasutustelt, millisele talitusele tuleb taotlus saata, kuna sama tervishoiuministeerium oli saatnud talle taotluse vormi, mille ta oli täitnud ja OEEK-le esitanud. Näib, et taotluste esitamiseks ei olnud muud võimalust. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et on vastuvõetamatu, et ELi liikmesriik muudab pidevalt oma haldusõigust ja kohustab seega kodanikke korduvalt saatma taotlusi uutele asutustele. Lisaks märkis ta, et tema teada ei hangi Kreeka tervishoiuministeeriumilt taotlemine tema kliendile otsust, mida ta otsib. Kaebuse esitaja lisas siiski, et ta esitab siiski tervishoiuministeeriumile uue taotluse, et tõendada komisjonile, et sellist tunnustust ei ole võimalik saada.

11. 7. juulil 2008 pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole (kaebus 1929/2008/WP), paludes tal sekkuda käimasolevasse rikkumismenetlusse. Ombudsman oli seisukohal, et uurimise algatamiseks ei olnud selles etapis piisavalt alust, kuna kaebuse esitaja oli vahetult enne seda komisjonile kirjutanud ja komisjoni vastust kaebuse esitaja 25. juuni 2008. aasta kirjale tuli oodata.

12. 28. juulil 2008 edastas siseturu ja teenuste peadirektoraat kaebuse esitajale Kreekas kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega seotud küsimuste eest vastutava isiku kontaktandmed. Asjaomane isik oli Kreeka haridusministeeriumi ametnik. Lisaks selgitas siseturu ja teenuste peadirektoraat, et direktiivi 2005/36 artikli 51 kohaselt tuleb otsused kutsekvalifikatsioonide tunnustamise taotluste kohta teha hiljemalt nelja kuu jooksul alates taotluse ja põhjalike tõendavate dokumentide esitamise kuupäevast, et neid otsuseid tuleb põhjendada ning et siseriikliku õiguse kohaselt saab neid otsuseid või nende puudumist edasi kaevata.

13. Siseturu ja teenuste peadirektoraat teatas 1. oktoobri 2008. aasta kirjas kaebuse esitajale, et Kreeka on oma jõupingutuste tulemusena muutnud oma õigusakte ja haldustavasid. 14. detsembril 2007 kinnitasid Kreeka ametiasutused, et kõiki taotlusi, mille on esitanud isikud, kes soovivad oma teises liikmesriigis omandatud kosmeetiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, menetletakse presidendi dekreedi nr 69/2003 alusel, millega võeti üle direktiiv 1999/42. Siseturu ja teenuste peadirektoraat lisas, et Kreeka ametiasutused teavitasid teda 15. juulil 2008 ministri dekreedi nr Y3b/oik.15543/1-2-2008 muudatustest, mis käsitlesid ilusalongi pidamise loa saamiseks vajalikke dokumente. Siseturu ja teenuste peadirektoraadi sõnul kinnitasid Kreeka ametiasutused, et isik, kelle kosmeetiku kutsekvalifikatsiooni on Kreekas tunnustatud, võib saada loa ilusalongi pidamiseks. Kaebuse esitaja kliendi juhtumi kohta märkis siseturu ja teenuste peadirektoraat, et teda on teavitatud, et Kreeka tervishoiuministeeriumile esitatakse uus taotlus. Siseturu ja teenuste peadirektoraat jõudis järeldusele, et eespool öeldut silmas pidades näib kaebuse esitaja kliendi probleem olevat lahendatud ning kavatseb seetõttu teha komisjonile ettepaneku juhtum lõpetada.

14. 16. oktoobril 2008 kirjutas kaebuse esitaja siseturu ja teenuste peadirektoraadile, et ta ei ole esitanud taotlust Kreeka haridusministeeriumile, kuna viimane oli talle telefoni teel teatanud, et ta on pädev tegelema üksnes ülikoolidiplomite tunnustamisega, ning kuna selline taotlus oleks nõudnud mitme ametlikult kinnitatud dokumendi esitamist ja oleks toonud kaasa ebaproportsionaalsed kulud. Seoses võimalusega töötada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva kosmeetikuna teatas komisjon talle, et tema klient peaks pöörduma tervishoiuministeeriumi poole. Kaebuse esitaja sõnul teatas viimati nimetatud ministeerium talle siiski telefoni teel, et ta saab selle küsimusega tegeleda alles pärast seda, kui OEEK on ametlikult tunnustanud tema kliendi kutsekvalifikatsiooni. Kaebuse esitaja tuletas meelde, et tema rikkumiskaebuse eesmärk oli sundida komisjoni sekkuma Kreeka ametiasutuste tegevusse, et selgitada neile, et kosmeetikute kvalifikatsiooni tunnustamiseks peavad olema selged eeskirjad. Lisaks palus ta komisjonil kindlaks teha, kas tema klienti tuleks tema kvalifikatsiooni arvestades tunnustada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva kosmeetikuna. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et komisjon ei olnud neid kahte keskset küsimust kahe aasta möödumisest hoolimata hinnanud.

15. 16. oktoobril 2008 pöördus kaebuse esitaja uuesti ombudsmani poole, paludes tal sekkuda. Seetõttu registreeriti tema kiri ombudsmanile uue kaebusena.

Taotluse sisu

16. Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et komisjon ei käsitlenud tema rikkumiskaebust nõuetekohaselt.

17. Selle väite toetuseks väitis kaebuse esitaja eelkõige, et i) komisjon ei selgitanud Kreeka ametiasutustele, et kosmeetikute kvalifikatsiooni tunnustamiseks peavad olema selged eeskirjad, ja ii) komisjon ei teinud kindlaks, kas tema klienti tuleks tema kvalifikatsiooni alusel tunnustada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva kosmeetikuna.

18. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks käsitlema tema kaebust asjakohaselt ja kiiresti.

Nõue

19. 14. novembril 2008 algatas ombudsman uurimise ja palus komisjonil esitada kaebuse kohta oma arvamus.

20. 9. detsembril 2008 edastas kaebuse esitaja ombudsmanile kirja, mille ta oli samal päeval saatnud komisjonile.

21. Komisjon saatis oma arvamuse 10. veebruaril 2009. Arvamus edastati kaebuse esitajale ja paluti tal esitada oma märkused 31. märtsiks 2009. Kaebuse esitajalt märkusi ei saadud.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused

A. Väide, et rikkumiskaebust ei ole nõuetekohaselt menetletud

Ombudsmanile esitatud argumendid

22. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei käsitlenud tema rikkumiskaebust nõuetekohaselt.

23. Oma arvamuses tuletas komisjon meelde võetud meetmeid ja kirjavahetust kaebuse esitajaga seoses tema kliendi juhtumiga. 29. novembri 2006. aasta vastuvõtuteatises teatas ta, et sisuline vastus saadetakse kahe kuu jooksul. Komisjon avaldas kahetsust, et selle vastuse sai saata alles 18. aprillil 2007. Ta rõhutas siiski, et mitme teise kaebuse esitajaga seotud rikkumismenetlus oli juba pooleli ning et enne uue juhtumi käsitlemist oli vaja tõlkida ja analüüsida Kreeka ametiasutuste 19. jaanuari 2007. aasta vastust ametlikule kirjale.

24. Komisjon märkis, et 24. juunil 2008 teavitas ta kaebuse esitajat üksikasjalikult sellest, et Kreeka ametiasutustelt saadud teabe kohaselt ei olnud tema klient järginud nõuetekohast menetlust, vastupidiselt teistele käesoleva rikkumismenetlusega seotud kaebuse esitajatele. Ta lisas, et teised kaebuse esitajad, kes olid tema poole pöördunud ja järginud asjakohast menetlust, olid vahepeal saanud oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja loa avada Kreekas ilusalong.

25. Lisaks kordas komisjon teavet, mida ta oli juba selgitanud kaebuse esitajale 25. novembril 2008 saadetud kirjas, mille koopia ta esitas. Selles kirjas märkis siseturu ja teenuste peadirektoraat, et tema algatatud rikkumismenetlus puudutas direktiivi 1999/42 üle võtvate Kreeka õigusnormide kohaldamist ning et Kreeka ametiasutused võtsid oma sekkumisega kohustuse järgida direktiivi 1999/42 sätteid ja lahendada teiste kaebuse esitajate probleemid. Siseturu ja teenuste peadirektoraat märkis, et tema rikkumismenetlus ei hõlmanud küsimust, kas Kreeka ametiasutustel oli õigus nõuda taotlejatelt ametlikult tõendatud dokumentide esitamist. Seoses kaebuse esitaja kliendi juhtumiga rõhutas siseturu ja teenuste peadirektoraat, et ta hoidis kaebuse esitajat kogu menetluse vältel kursis. Ta lisas, et Kreeka ametiasutused olid talle teatanud, et kaebuse esitaja ei olnud esitanud vajalikku taotlust ja et ta oli seetõttu kutsunud kaebuse esitajat sellist taotlust esitama. Kuid vastupidiselt 25. juuni 2008. aasta e-kirjas teatatule teatas kaebuse esitaja seejärel siseturu ja teenuste peadirektoraadile, et ta ei esita sellist taotlust. Siseturu ja teenuste peadirektoraat rõhutas, et ta ei palunud kaebuse esitajal esitada taotlust Kreeka haridusministeeriumile, vaid edastas talle teavitamise eesmärgil üksnes kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega seotud küsimuste eest vastutava büroo kontaktandmed. Kreeka haridusministeeriumi alla kuuluvale büroole tehti ülesandeks nõustada kodanikke kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega seotud küsimustes. Siseturu ja teenuste peadirektoraat rõhutas, et Kreeka ametiasutuste esitatud teabe kohaselt vastutab kaebuse esitaja kliendi töökogemuse tunnustamise taotluste menetlemise eest jätkuvalt Kreeka tervishoiuministeerium. Esitati asjaomase teenuse kontaktaadress.

26. Siseturu ja teenuste peadirektoraat märkis oma 25. novembri 2008. aasta kirjas, et ta tugines Kreeka ametiasutuste esitatud kirjalikule teabele, mitte telefoni teel toimunud kontaktidele. Siseturu ja teenuste peadirektoraat rõhutas, et teised kaebuse esitajad, kellel olid sarnased probleemid ja kelle juhtumid olid vahepeal lahendatud, ei ole seda teavet vaidlustanud. Ta lisas, et talle ei esitatud ühtegi uut kaebust, mis oleks võrreldav kaebuse esitaja kliendi kaebusega.

27. Seoses kaebuse esitaja kliendi toimiku hindamisega juhtis siseturu ja teenuste peadirektoraat tähelepanu sellele, et komisjon kui asutamislepingu täitmise järelevalvaja võis kindlaks teha, kas Kreeka ametiasutused võrdlesid tegelikult asjakohaseid kutsekvalifikatsioone. Seoses juhtumi sisuga tuletas siseturu ja teenuste peadirektoraat meelde, et ta oli kaebuse esitajale juba teatanud, et võttes arvesse asjaolu, et tema kliendi erialane haridus pärineb 1993. aastast ja et tal ei näi olevat asjakohast erialast töökogemust, võib Kreeka ametiasutustel olla õigus nõuda võimalikke kaugeleulatuvaid kompensatsioonimeetmeid. See oli aga Kreeka ametiasutuste ülesanne ja komisjon ei saanud avaldada oma arvamust selle kohta, kuidas nad iga üksikjuhtumit hindasid. See oli sisuliselt faktiline küsimus ja võimalikud edasikaebused võis esitada liikmesriikide kohtutele.

28. Komisjon teatas lõpetuseks, et soovib kutsuda kaebuse esitajat veel kord üles esitama Kreeka pädevale asutusele taotluse oma kliendi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks. Siseturu ja teenuste peadirektoraat tuletas meelde, et otsused selliste taotluste kohta tuleb teha maksimaalselt nelja kuu jooksul. Ta lisas, et kui peaks ilmnema, et Kreeka ametiasutused ei ole direktiivis 2005/36 ette nähtud menetlust nõuetekohaselt kohaldanud, on kaebuse esitajal vabadus esitada komisjonile uus kaebus. Neil asjaoludel kordas siseturu ja teenuste peadirektoraat oma kavatsust teha komisjonile ettepanek käesolev juhtum lõpetada.

29. Lisaks väitis komisjon oma arvamuses, et ta oli oma märgukirjades Kreeka ametiasutustele selgelt teatanud, millised on asjakohased ühenduse õigusnormid, sealhulgas selliste juhtumite käsitlemise tähtajad. See rikkumisjuhtum võimaldas komisjonil saada Kreeka ametiasutustelt täpsed kohustused ja lahendada teiste kaebuse esitajate juhtumid. Komisjon viitas ka kaalutlusõigusele, mis tal selles valdkonnas on.

30. Mis puudutab väidet, et komisjon ei ole kindlaks teinud, kas tema klienti tuleks tema kvalifikatsiooni alusel tunnustada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva kosmeetikuna, siis viitas komisjon vastustele, mille ta oli kaebuse esitajale juba andnud.

31. Kokkuvõtteks märkis komisjon, et tema arvates on ta kaebuse esitaja rikkumiskaebust nõuetekohaselt käsitlenud.

32. Kaebuse esitaja ei esitanud komisjoni arvamuse kohta märkusi. Siiski edastas ta ombudsmanile koopia kirjast, mille ta oli saatnud siseturu ja teenuste peadirektoraadile 9. detsembril 2008 ja milles ta vastas viimase 25. novembri 2008. aasta kirjale.

33. Selles kirjas väitis kaebuse esitaja, et ta ei saanud aru, miks komisjon saatis kaks märgukirja, esimese 18. oktoobril 2006 ja teise 23. oktoobril 2007, võtmata vastu sanktsioone rikkumise eest, mis tema arvates jätkus.

34. Kaebuse esitaja väitis, et siseturu ja teenuste peadirektoraat ei ole teda teavitanud edasistest sammudest, mida tema klient peab tegema. Ka siseturu ja teenuste peadirektoraadi esitatud teave oli tema arvates vastuoluline.

35. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et tema kliendil oli võimalik pöörduda asutuse DATAP poole. Sellise taotlusega seotud kulud olid siiski ebaproportsionaalsed, arvestades sellise taotluse jaoks nõutavaid dokumente.

36. Kaebuse esitaja lisas, et ta esitab taotluse Kreeka tervishoiuministeeriumile. Käesolevale taotlusele lisatakse siiski ainult need dokumendid, mis on ühenduse õiguse kohaselt nõutavad. Kaebuse esitaja märkis, et kuna ta oli taotluse esitanud juba 2006. aastal, ei saa teda kohustada esitama uut taotlust, mis sisaldab täiesti erinevaid lisasid ning suuremaid tõlke- ja tõendamiskulusid. Ta märkis, et kui see taotlus tagasi lükatakse, uuendab ta oma kaebust komisjonile.

Ombudsmani hinnang

37. Enne kõnealuse juhtumi käsitlemist peab ombudsman asjakohaseks rõhutada, et komisjoni esitatud arvamus oli eeskujulik, kuna selles esitati kogu vajalik teave, see oli hästi struktureeritud ja sellele olid lisatud kõigi asjakohaste dokumentide koopiad.

38. Komisjon on tõlgendanud kaebuse esitaja väidet, et ta ei ole tema rikkumiskaebust nõuetekohaselt menetlenud, nii, et see puudutab nii järgitud menetlust kui ka saavutatud tulemust.

Menetluslikud aspektid

39. Ombudsmani arvates ei esitanud kaebuse esitaja oma kaebuses konkreetseid kaebusi komisjoni järgitud menetluse kohta. Igal juhul, välja arvatud üks erand, on ombudsman seisukohal, et viis, kuidas komisjon käsitles kaebuse esitaja rikkumiskaebust, ei tekita mingeid probleeme. Komisjon selgitas, et kuna tal oli vaja kõigepealt tõlkida ja analüüsida Kreeka ametiasutuste 19. jaanuari 2007. aasta vastust tema ametlikule kirjale, ei saanud ta rikkumiskaebusele sisuliselt vastata enne viie kuu möödumist selle esitamisest. Arvestades, et see ametlik kiri käsitles kaebuse esitaja juhtumiga sarnaseid juhtumeid, tundub komisjoni esitatud selgitus mõistlik. Lisaks tuleb märkida, et komisjon hoidis kaebuse esitajat kogu rikkumismenetluse vältel kursis. Ombudsmanil on hea meel märkida, et kaebuse esitajale sellega seoses saadetud kirjad olid üksikasjalikud ja informatiivsed. Lisaks käsitlesid nad nõuetekohaselt viimase tõstatatud küsimusi.

40. Oma 9. detsembri 2008. aasta kirjas siseturu ja teenuste peadirektoraadile seadis kaebuse esitaja kahtluse alla asjaolu, et komisjon oli saatnud kaks märgukirja. Ombudsmanile esitatud tõenditest ilmneb siiski, et teine ametlik kiri näib olevat saadetud seetõttu, et a) õiguslik raamistik oli muutunud, st direktiiv 1999/42 oli asendatud direktiiviga 2005/36, ja b) komisjon soovis lisada kaebuse esitaja juhtumi rikkumismenetlusse. Selline lähenemine tundub täiesti mõistlik. Tegelikult võimaldas kaebuse esitaja juhtum käimasolevas rikkumismenetluses komisjonil saada Kreeka ametiasutustelt selle konkreetse juhtumi kohta vastuse.

41. Ainus aspekt, mis võib probleeme tekitada, on kuupäevad, mil kaebuse esitaja 6. novembri 2006. aasta kiri registreeriti rikkumiskaebusena, ja aeg, mil kaebuse esitajat sellest teavitati. Komisjoni teatise (mis käsitleb suhteid kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumisega)[3] (edaspidi "teatis") punktis 3 on sätestatud, et "iga kirjavahetus, mida kaebusena tõenäoliselt uuritakse, registreeritakse kaebuste keskregistris, mida peab komisjoni peasekretariaat." Registreerimiskuupäev on kaebuse esitajate jaoks selgelt oluline. Teatise punktis 8 on sätestatud, et „üldreeglina uurivad komisjoni talitused kaebusi, et teha otsus ametliku teate väljastamise või juhtumi lõpetamise kohta hiljemalt ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil peasekretariaat kaebuse registreeris”. Teatis ei sisalda täpset eeskirja selle kohta, millisel kuupäeval tuleb rikkumiskaebused registreerida. Selle punktis 4 on siiski sätestatud, et komisjon „väljastab kogu kirjavahetuse kohta esialgse kinnituse viieteistkümne tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest” ning et „peasekretariaat kinnitab kaebusena registreeritud vastust uuesti ühe kuu jooksul alates esialgse kinnituse saatmise kuupäevast. Kinnituses märgitakse kaebuse juhtumi number, mida tuleb igas kirjavahetuses tsiteerida." Seega on selge, et kiri, milles teavitatakse kaebuse esitajat tema rikkumiskaebuse registreerimisest, tuleb saata hiljemalt kahe kuu jooksul pärast selle kättesaamist (15 tööpäeva pluss üks kuu). Ombudsman on seisukohal, et kuna puuduvad täpsemad eeskirjad registreerimise kuupäeva kohta, on hea haldustava registreerida rikkumiskaebused võimalikult kiiresti.

42. Käesoleval juhul teatati kaebuse esitajale alles 19. aprilli 2007. aasta kirjaga, et tema 6. novembri 2006. aasta kiri registreeriti rikkumiskaebusena. Seega on selge, et komisjon ei järginud käesolevas asjas oma teatist seoses tähtajaga, mille jooksul tuleb saata (teine) vastuvõtuteatis. Kuigi 19. aprilli 2007. aasta kirjas ei ole märgitud rikkumiskaebuse registreerimise kuupäeva, on väga tõenäoline, et see kuupäev langes kokku vastuvõtuteatise saatmise kuupäevaga. Sellisel juhul ei oleks komisjon täitnud ka oma kohustust registreerida rikkumiskaebused võimalikult kiiresti, kuna kaebuse esitaja 6. novembri 2006. aasta kirja kättesaamisest oli möödunud peaaegu viis kuud. Vajadus tõlkida ja analüüsida Kreeka ametiasutuste 19. jaanuari 2007. aasta vastust ametlikule kirjale selgitab, miks komisjon ei saanud anda varasemat vastust kaebuse esitaja rikkumiskaebuse sisu kohta. See vajadus ei õigusta siiski asjaolu, et rikkumiskaebus registreeriti sellisena alles peaaegu viis kuud pärast selle esitamist või et kaebuse esitajat teavitati alles siis registreerimisest.

43. Arvestades, et kaebuse esitaja ei tõstatanud eespool nimetatud puudust, leiab ombudsman, et on piisav ja asjakohane teha selle kohta täiendav märkus.

Sisulised küsimused

44. Mis puudutab juhtumi sisu, siis tuleb kõigepealt rõhutada, et komisjoni nõuanded olid selged ja järjepidevad, st kaebuse esitaja peaks esitama ametliku taotluse Kreeka tervishoiuministeeriumile. Ombudsman märgib, et komisjoni viide Kreeka haridusministeeriumi kontaktisikule näib olevat tekitanud kaebuse esitajas mõningast segadust. See on kahetsusväärne. Ombudsman leiab siiski, et talle esitatud tõenditest ilmneb, et komisjon oli nimetanud seda kontaktisikut üksnes võimaliku teabeallikana taotluse kohta, mille kaebuse esitaja pidi esitama. Oleks võinud eeldada, et selline kontaktisik töötab ka tervishoiuministeeriumis, mis on komisjoni esitatud teabe kohaselt pädev tegelema kutsekvalifikatsioonide tunnustamise taotlustega, mitte haridusministeeriumis. Siiski on selge, et komisjon ei vastuta segaduse eest, mida selline olukord võib põhjustada.

45. Nõustamise kui sellise kohta mõistab ombudsman, et Kreeka ministeeriumidega peetud telefonivestluste käigus näib kaebuse esitaja olevat saanud teavet, mis viitab sellele, et Kreeka tervishoiuministeerium ei ole asjakohane asutus kutsekvalifikatsioonide tunnustamise taotluste käsitlemiseks.

46. Komisjon on siiski selgitanud, et Kreeka ametiasutused on talle kirjalikult teatanud, et Kreeka tervishoiuministeerium on pädev asutus, kellele sellised taotlused tuleks saata. Lisaks osutas ta asjaolule, et teised kaebuse esitajad, kelle juhtumite suhtes oli algatatud rikkumismenetlus ja kelle probleemid olid vahepeal lahendatud, ei olnud seda väidet vaidlustanud. Selle põhjal asus komisjon seisukohale, et kaebuse esitajal oli võimalus esitada taotlus Kreeka tervishoiuministeeriumile ja et tema juhtumi võib seetõttu lõpetada.

47. Ombudsman peab seda lähenemisviisi veenvaks. Komisjonile kättesaadava teabe põhjal võis komisjon tõepoolest jõuda järeldusele, et kaebuse esitaja oli pöördunud vale asutuse poole ja et probleemi saaks lahendada, kui ta esitaks pädevale ministeeriumile taotluse. On tõsi, et ei saa täielikult välistada, et komisjoni antud nõuanded, mis omakorda põhinesid Kreeka ametiasutuste esitatud teabel, võivad osutuda ebaõigeks. Komisjon on siiski juhtinud kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et riiklikud ametiasutused peavad selliste taotlustega tegelema maksimaalselt nelja kuu jooksul. Komisjon lisas, et kaebuse esitajal on vabadus tema poole uuesti pöörduda, kui peaks ilmnema, et Kreeka ametiasutused ei ole direktiivis 2005/36 ette nähtud menetlust nõuetekohaselt kohaldanud. Otsustades selle üle, kuidas komisjon on kaebuse esitaja juhtumit seni käsitlenud, on ombudsman kindel, et komisjon suhtub sellisesse kaebusesse kõige tõsisemalt ja võtab asjakohaseid meetmeid sellise võimalusega tegelemiseks.

B. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Seoses viisiga, kuidas komisjon kaebuse esitaja rikkumiskaebust käsitles, haldusomavoli ei tuvastatud.

Kaebuse esitajat ja Euroopa Komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Järgmine reis

Ombudsman on seisukohal, et rikkumiskaebused tuleks võimalikult kiiresti registreerida. Seetõttu oleks soovitav, et komisjon vaataks oma praktika läbi, et vältida registreerimisega seotud võimalikke viivitusi.

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 19. juuni 2009

---

[1] EÜT L 201, lk 77; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331.

[2] ELT L 255, lk 22.

[3] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ombudsmanile suhete kohta kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumisega, EÜT 2002, C 244, lk 5.