Komplekti juurde kuuluv põhimik

1. Kaebuse esitaja, Saksa advokaat, esindab Saksa kosmeetikatöötajat, kes soovib, et tema kutsekvalifikatsiooni tunnustataks Kreekas, et ta saaks seal töötada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva kosmeetikatöötajana.

2. Kosmeetiku kutseala oli hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/42/EÜ (millega kehtestatakse kvalifikatsioonide tunnustamise mehhanism liberaliseerimist ja üleminekumeetmeid käsitlevate direktiividega hõlmatud kutsealade puhul ning täiendatakse kvalifikatsioonide tunnustamise üldsüsteeme)[1] A lisa VI loeteluga. Direktiivi 1999/42 artikli 4 lõike 1 punkt 6 nägi ette, et kui liikmesriik seab A lisa VI loendis loetletud tegevusaladel tegutsema hakkamise või tegutsemise tingimuseks üldiste, kaubanduslike või erialaste teadmiste ja oskuste omamise, aktsepteerib see liikmesriik nende teadmiste ja oskuste piisava tõendina asjaolu, et kõnealune tegevusala on toimunud teises liikmesriigis, tingimusel et asjaomane isik vastab selles sättes sätestatud kriteeriumidele. Juhul kui asjaomasel isikul ei ole nõutavat töökogemust, kohustas direktiivi 1999/42 artikli 3 lõige 1 liikmesriike võrdlema asjaomase isiku kvalifikatsiooni oma siseriiklikes õigusnormides nõutud kvalifikatsiooniga. Ainult juhul, kui võrdlusest ilmneb oluline erinevus, võib liikmesriik seada asjaomase isiku riiki lubamise tingimuseks sobivustesti sooritamise või kohanemisaja läbimise. Artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et otsused selliste taotluste kohta tehakse hiljemalt nelja kuu jooksul alates taotluse ja põhjalike tõendavate dokumentide esitamise kuupäevast, et selliseid otsuseid tuleb põhjendada ning et selliste otsuste või selliste otsuste puudumise võib siseriikliku õiguse kohaselt edasi kaevata.

3. Direktiiv 1999/42 asendati hiljem Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta.[2] Direktiiviga 1999/42 ette nähtud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteem on aga uue direktiivi kohaselt jäänud samaks.

4. mail 2006 esitas kaebuse esitaja klient tööalase koolituse eest vastutavale Kreeka asutusele OEEK taotluse tema töökogemuse tunnustamiseks. 11. juulil 2006 otsustas OEEK, et kaebuse esitaja kliendi kutsekvalifikatsiooni saab Kreekas tunnustada vaid osaliselt. Selle tulemusena lubati kaebuse esitaja kliendil töötada Kreekas „assistent-kosmeetikatöötajana“, kuid tal ei lubatud töötada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva kosmeetikatöötajana.

5. 6. novembril 2006 pöördus kaebuse esitaja Euroopa Komisjoni poole.

6. aprillil 2007 teavitas komisjoni siseturu ja teenuste peadirektoraat kaebuse esitajat tema juhtumiga seotud õiguslikust taustast. Siseturu ja teenuste peadirektoraat märkis, et OEEKi otsuses ei viidatud kohaldatavatele ühenduse ja siseriiklikele õigusnormidele ning et kaebuse esitaja kliendi kutsekvalifikatsioone ei ole võrreldud Kreeka õiguses nõutud kutsekvalifikatsioonidega. Ta selgitas, et komisjoni tähelepanu on juba juhitud kaebuse esitaja kliendi juhtumitele sarnastele juhtumitele ning et see viitab direktiivi 1999/42 järjekindlale ebaõigele kohaldamisele Kreeka poolt seoses kosmeetikutega. Siseturu ja teenuste peadirektoraat selgitas, et Kreekale on saadetud ametlik kiri ja et kaebuse esitajat teavitatakse edasistest arengutest. Ta lisas, et tema juhtum liidetakse nendega, mis on juba läbivaatamisel.

7. aprillil 2007 teatas komisjon kaebuse esitajale, et tema 6. novembri 2006. aasta kiri registreeriti rikkumiskaebusena viitenumbriga 2007/4283.

8. Siseturu ja teenuste peadirektoraat teatas 24. jaanuari 2008. aasta kirjas kaebuse esitajale, et Kreekale on saadetud täiendav ametlik kiri.

9. Siseturu ja teenuste peadirektoraat teatas 24. juuni 2008. aasta kirjas kaebuse esitajale, et vastuses täiendavale märgukirjale asusid Kreeka ametiasutused seisukohale, et kaebuse esitaja klient ei olnud esitanud taotlust tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks direktiivi 1999/42 alusel, vaid tema tööalase hariduse akadeemilise tunnustamise taotlust. Kreeka ametiasutuste sõnul kuulus kaebuse esitaja kliendi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotlus direktiivi 2005/36/EÜ alusel Kreeka tervishoiuministeeriumi pädevusse. Kaebuse esitaja võib seega pöörduda ministeeriumi poole, kasutades spetsiaalset taotlusvormi ja lisades vajalikud dokumendid. Seetõttu küsis siseturu ja teenuste peadirektoraat kaebuse esitajalt, kas ta kavatseb esitada nimetatud ministeeriumile uue taotluse.

10. Oma 25. juuni 2008. aasta e-kirjas juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et ta ei saanud komisjoni kirjast aru, sest Kreeka ametiasutused olid talle teatanud, et tema klient vajab OEEKi tunnustamist, sest vastava kvalifikatsiooni Kreekas andis tehniline kolledž. Lisaks ei küsinud komisjon Kreeka ametiasutustelt, millisele osakonnale tuleb taotlus saata, kuna sama tervishoiuministeerium oli saatnud talle täidetud ja OEEK-le esitatud taotlusvormi. Muid võimalusi taotluste esitamiseks ei paistnud olevat. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et on vastuvõetamatu, et ELi liikmesriik muudab pidevalt oma haldusõigust ja kohustab seega kodanikke korduvalt saatma taotlusi uutele asutustele. Lisaks märkis ta, et tema teada ei tooks Kreeka tervishoiuministeeriumi poole pöördumine tema kliendile kaasa otsust, mida ta otsib. Kaebuse esitaja lisas siiski, et ta esitab tervishoiuministeeriumile siiski uue taotluse, et tõendada komisjonile, et sellist tunnustust ei ole võimalik saada.

11. 7. juulil 2008 pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole (kaebus 1929/2008/WP), paludes tal sekkuda käimasolevasse rikkumismenetlusse. Ombudsman leidis, et uurimine ei olnud selles etapis piisavalt põhjendatud, arvestades, et kaebuse esitaja oli kirjutanud komisjonile vahetult enne seda ja et komisjonilt tuli oodata vastust kaebuse esitaja 25. juuni 2008. aasta kirjale.

12. Siseturu ja teenuste peadirektoraat edastas 28. juulil 2008 kaebuse esitajale Kreekas kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega seotud küsimuste eest vastutava isiku kontaktandmed. Asjaomane isik oli Kreeka haridusministeeriumi ametnik. Lisaks selgitas siseturu ja teenuste peadirektoraat, et direktiivi 2005/36 artikli 51 kohaselt tuleb otsused kutsekvalifikatsioonide tunnustamise taotluste kohta teha hiljemalt nelja kuu jooksul alates taotluse ja põhjalike tõendavate dokumentide esitamise kuupäevast, et neid otsuseid tuleb põhjendada ning et need otsused või sellise otsuse puudumine tuleb siseriikliku õiguse kohaselt edasi kaevata.

13. Siseturu ja teenuste peadirektoraat teatas 1. oktoobri 2008. aasta kirjas kaebuse esitajale, et Kreeka on oma jõupingutuste tulemusena muutnud oma õigusakte ja haldustavasid. Kreeka ametiasutused kinnitasid 14. detsembril 2007, et kõiki taotlusi, mille on esitanud isikud, kes soovivad teistes liikmesriikides omandatud kosmeetikatöötaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, käsitletakse presidendi dekreedi nr 69/2003 alusel, millega võeti üle direktiiv 1999/42. Siseturu ja teenuste peadirektoraat lisas, et 15. juulil 2008 teavitasid Kreeka ametiasutused teda ministri dekreedi nr Y3b/oik.15543/1-2-2008 muudatustest, millega reguleeriti ilusalongi pidamise loa saamiseks vajalikke dokumente. Siseturu ja teenuste peadirektoraadi sõnul kinnitasid Kreeka ametiasutused, et isik, kelle kosmeetiku kutsekvalifikatsioon on Kreekas tunnustatud, võib saada loa ilusalongi pidamiseks. Kaebuse esitaja kliendi juhtumi kohta märkis siseturu ja teenuste peadirektoraat, et teda on teavitatud, et Kreeka tervishoiuministeeriumile esitatakse uus taotlus. Siseturu ja teenuste peadirektoraat järeldas, et eespool kirjeldatut arvesse võttes näib kaebuse esitaja kliendi probleem olevat lahendatud ja seetõttu kavatseb ta teha komisjonile ettepaneku juhtum lõpetada.

14. 16. oktoobril 2008 saatis kaebuse esitaja kirja, milles teatas siseturu ja teenuste peadirektoraadile, et ta ei ole esitanud taotlust Kreeka haridusministeeriumile, kuna viimane oli talle telefoni teel teatanud, et ta on pädev tegelema üksnes ülikoolidiplomite tunnustamisega, ning kuna sellise taotluse puhul oleks tulnud esitada mitu ametlikult tõendatud dokumenti ja see oleks toonud kaasa ebaproportsionaalsed kulud. Seoses võimalusega töötada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva kosmeetikuna teatas komisjon talle, et tema klient peaks pöörduma tervishoiuministeeriumi poole. Kaebuse esitaja sõnul teatas viimati nimetatud ministeerium talle telefoni teel, et ta saab asjaga tegeleda alles pärast seda, kui OEEK on tema kliendi kutsekvalifikatsiooni ametlikult tunnustanud. Kaebuse esitaja tuletas meelde, et tema rikkumiskaebuse eesmärk oli, et komisjon sekkuks Kreeka ametiasutuste tegevusse, et teha neile selgeks, et kosmeetikatöötajate kvalifikatsiooni tunnustamiseks on vaja selgeid eeskirju. Lisaks palus ta komisjonil kindlaks teha, kas tema klienti tuleks tema kvalifikatsiooni arvestades tunnustada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva kosmeetikatöötajana. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et hoolimata kahe aasta möödumisest ei olnud komisjon neid kahte keskset küsimust hinnanud.

15. 16. oktoobril 2008 pöördus kaebuse esitaja uuesti ombudsmani poole, paludes tal sekkuda. Tema kiri ombudsmanile registreeriti seega uue kaebusena.

Individuaalse küsimuse all olev osa

16. Kaebuses väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei käsitlenud tema rikkumiskaebust nõuetekohaselt.

17. Selle väite toetuseks väitis kaebuse esitaja eelkõige, et i) komisjon ei selgitanud Kreeka ametiasutustele, et kosmeetikatöötajate kvalifikatsiooni tunnustamiseks peavad olema selged eeskirjad, ning ii) komisjon ei teinud kindlaks, kas tema klienti tuleks tema kvalifikatsiooni alusel tunnustada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva kosmeetikatöötajana.

18. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks käsitlema tema kaebust asjakohaselt ja kiiresti.

Küsimus

19. Ombudsman algatas 14. novembril 2008 uurimise ja palus komisjonilt arvamust kaebuse kohta.

20. Kaebuse esitaja edastas 9. detsembril 2008 ombudsmanile kirja, mille ta oli samal päeval saatnud komisjonile.

21. Komisjon saatis oma arvamuse 10. veebruaril 2009. Arvamus edastati kaebuse esitajale koos palvega esitada oma märkused 31. märtsiks 2009. Kaebuse esitajalt märkusi ei saadud.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused

A. Väide, et rikkumiskaebust ei menetletud nõuetekohaselt

Ombudsmanile esitatud argumendid

22. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei käsitlenud tema rikkumiskaebust nõuetekohaselt.

23. Oma arvamuses tuletas komisjon meelde võetud meetmeid ja kirjavahetust kaebuse esitajaga seoses tema kliendi juhtumiga. Komisjon teatas 29. novembri 2006. aasta vastuvõtuteatises, et ta saadab kahe kuu jooksul sisulise vastuse. Komisjon avaldas kahetsust, et kõnealuse vastuse sai saata alles 18. aprillil 2007. Komisjon rõhutas siiski, et mitme teise kaebuse esitajaga seotud rikkumismenetlus oli juba pooleli ning et enne uue juhtumi käsitlemist oli vaja tõlkida ja analüüsida Kreeka ametiasutuste 19. jaanuari 2007. aasta vastust ametlikule kirjale.

24. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et 24. juunil 2008 teatas ta kaebuse esitajale üksikasjalikult, et Kreeka ametiasutustelt saadud teabe kohaselt ei järginud tema klient nõuetekohast menetlust, erinevalt teistest kaebuse esitajatest, keda käesolev rikkumismenetlus puudutab. Ta lisas, et teised kaebuse esitajad, kes pöördusid tema poole ja järgisid asjakohast menetlust, olid vahepeal saanud oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja loa avada Kreekas ilusalong.

25. Lisaks kordas komisjon teavet, mida ta oli juba selgitanud kaebuse esitajale 25. novembril 2008 saadetud kirjas, mille koopia ta esitas. Kirjas juhtis siseturu ja teenuste peadirektoraat tähelepanu sellele, et tema algatatud rikkumismenetlus puudutas direktiivi 1999/42 rakendavate Kreeka õigusaktide kohaldamist ning et tema sekkumise tulemusena kohustusid Kreeka ametiasutused järgima direktiivi 1999/42 sätteid ja lahendama teiste kaebuse esitajate probleemid. Siseturu ja teenuste peadirektoraat märkis, et tema rikkumismenetlus ei hõlmanud küsimust, kas Kreeka ametiasutustel oli õigus nõuda taotlejatelt ametlikult tõendatud dokumentide esitamist. Kaebuse esitaja kliendi juhtumiga seoses rõhutas siseturu ja teenuste peadirektoraat, et ta on hoidnud kaebuse esitajat kogu menetluse vältel kursis. Ta lisas, et Kreeka ametiasutused olid talle teatanud, et kaebuse esitaja ei olnud esitanud vajalikku taotlust ja et seetõttu oli ta kutsunud kaebuse esitajat üles sellist taotlust esitama. Vastupidiselt 25. juuni 2008. aasta e-kirjas teatatule teatas kaebuse esitaja siiski hiljem siseturu ja teenuste peadirektoraadile, et ta sellist taotlust ei esita. Siseturu ja teenuste peadirektoraat rõhutas, et ta ei palunud kaebuse esitajal esitada taotlust Kreeka haridusministeeriumile, vaid edastas talle teavitamise eesmärgil üksnes kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega seotud küsimuste eest vastutava büroo kontaktandmed. Nimetatud ametile, mis kuulus Kreeka haridusministeeriumi alla, tehti ülesandeks nõustada kodanikke kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega seotud küsimustes. Siseturu ja teenuste peadirektoraat rõhutas, et Kreeka ametiasutuste esitatud teabe kohaselt vastutab kaebuse esitaja kliendi töökogemuse tunnustamise taotluste menetlemise eest jätkuvalt Kreeka tervishoiuministeerium. Esitati asjaomase teenuse kontaktaadress.

26. Siseturu ja teenuste peadirektoraat märkis oma 25. novembri 2008. aasta kirjas, et ta tugines Kreeka ametiasutuste esitatud kirjalikule teabele, mitte telefoni teel toimunud kontaktidele. Siseturu ja teenuste peadirektoraat rõhutas, et teised kaebuse esitajad, kellel olid sarnased probleemid ja kelle juhtumid olid vahepeal lahendatud, ei ole seda teavet vaidlustanud. Ta lisas, et talle ei ole esitatud ühtegi uut kaebust, mis oleks võrreldav kaebuse esitaja kliendi kaebusega.

27. Seoses kaebuse esitaja kliendi toimiku hindamisega juhtis siseturu ja teenuste peadirektoraat tähelepanu sellele, et komisjon võiks asutamislepingu täitmise järelevalvajana kindlaks teha, kas Kreeka ametiasutused võrdlesid tegelikult asjaomaseid kutsekvalifikatsioone. Juhtumi sisu osas tuletas siseturu ja teenuste peadirektoraat meelde, et ta oli kaebuse esitajale juba teatanud, et võttes arvesse asjaolu, et tema kliendi erialane haridus pärineb 1993. aastast ja et tal ei paista olevat asjakohast erialast töökogemust, võib Kreeka ametiasutustel olla õigus nõuda võimalikke kaugeleulatuvaid kompensatsioonimeetmeid. See oli aga Kreeka ametiasutuste ülesanne ja komisjon ei saanud väljendada oma seisukohti iga juhtumi hindamise kohta nende poolt. See oli sisuliselt faktiküsimus ja võimalikud edasikaebused sai esitada liikmesriikide kohtutele.

28. Komisjon ütles lõpetuseks, et ta soovib veel kord paluda kaebuse esitajal esitada Kreeka pädevale asutusele oma kliendi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotlus. Siseturu ja teenuste peadirektoraat tuletas meelde, et otsused selliste taotluste kohta tuleb teha maksimaalselt nelja kuu jooksul. Ta lisas, et kui peaks ilmnema, et Kreeka ametiasutused ei kohaldanud nõuetekohaselt direktiivis 2005/36 ette nähtud menetlust, on kaebuse esitajal vabadus esitada komisjonile uuesti kaebus. Neil asjaoludel kordas siseturu ja teenuste peadirektoraat oma kavatsust teha komisjonile ettepanek käesolev juhtum lõpetada.

29. Lisaks väitis komisjon oma arvamuses, et ta oli oma märgukirjades Kreeka ametiasutustele selgelt teatanud, millised on asjakohased ühenduse õigusnormid, sealhulgas selliste juhtumite käsitlemise tähtajad. See rikkumismenetlus võimaldas komisjonil saada Kreeka ametiasutustelt täpsed kohustused ja lahendada teiste kaebuse esitajate juhtumid. Komisjon viitas ka kaalutlusõigusele, mis tal on selles valdkonnas.

30. Mis puudutab väidet, et ta ei ole kindlaks teinud, kas tema klienti tuleks tema kvalifikatsiooni alusel tunnustada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva kosmeetikatöötajana, siis viitas komisjon vastustele, mille ta oli kaebuse esitajale juba andnud.

31. Komisjon märkis lõpetuseks, et tema arvates oli ta kaebuse esitaja rikkumiskaebusega nõuetekohaselt tegelenud.

32. Kaebuse esitaja ei esitanud tähelepanekuid komisjoni arvamuse kohta. Siiski edastas ta ombudsmanile koopia kirjast, mille ta oli saatnud siseturu ja teenuste peadirektoraadile 9. detsembril 2008 ja milles ta vastas viimase 25. novembri 2008. aasta kirjale.

33. Selles kirjas väitis kaebuse esitaja, et ta ei mõista, miks komisjon saatis kaks märgukirja, millest esimene saadeti 18. oktoobril 2006 ja teine 23. oktoobril 2007, ilma et ta oleks määranud karistusi rikkumise eest, mis tema arvates jätkus.

34. Kaebuse esitaja väitis, et siseturu ja teenuste peadirektoraat ei teavitanud teda edasistest sammudest, mida tema klient peab tegema. Siseturu ja teenuste peadirektoraadi esitatud teave oli tema arvates samuti vastuoluline.

35. Kaebuse esitaja märkis, et tema kliendil oli võimalik pöörduda asutuse poole nimega "DOATAP". Sellise taotlusega seotud kulud olid aga ebaproportsionaalsed, arvestades sellise taotluse jaoks nõutavaid dokumente.

36. Kaebuse esitaja lisas, et ta esitab taotluse Kreeka tervishoiuministeeriumile. Käesolevale taotlusele lisatakse siiski ainult need dokumendid, mis on ühenduse õiguse kohaselt nõutavad. Kaebuse esitaja märkis, et kuna ta esitas taotluse juba 2006. aastal, ei saa teda kohustada esitama uut taotlust, mis hõlmab täiesti erinevaid lisasid ning suuremaid tõlke- ja atesteerimiskulusid. Ta märkis, et kui see taotlus lükatakse tagasi, uuendab ta oma kaebust komisjonile.

Ombudsmani hinnang

37. Enne käesoleva juhtumi käsitlemist peab ombudsman asjakohaseks rõhutada, et komisjoni esitatud arvamus oli eeskujulik, kuna selles esitati kogu vajalik teave, see oli hästi struktureeritud ja sellele olid lisatud kõigi asjakohaste dokumentide koopiad.

38. Komisjon on tõlgendanud kaebuse esitaja väidet, et ta ei käsitlenud nõuetekohaselt tema rikkumiskaebust, nii, et see puudutab nii järgitud menetlust kui ka saavutatud tulemust.

Menetluslikud aspektid

39. Ombudsmani arvates ei esitanud kaebuse esitaja oma kaebuses konkreetseid kaebusi komisjoni järgitud menetluse kohta. Igal juhul, välja arvatud üks erand, on ombudsman seisukohal, et viis, kuidas komisjon käsitles kaebuse esitaja rikkumiskaebust, ei tekita probleeme. Komisjon selgitas, et vajadus tõlkida ja analüüsida kõigepealt Kreeka ametiasutuste 19. jaanuari 2007. aasta vastust tema ametlikule kirjale takistas tal anda rikkumiskaebusele sisulist vastust kuni viis kuud pärast selle esitamist. Arvestades, et see ametlik kiri puudutas kaebuse esitajaga sarnaseid juhtumeid, tundub komisjoni esitatud selgitus mõistlik. Lisaks tuleb märkida, et komisjon teavitas kaebuse esitajat kogu rikkumismenetluse vältel. Ombudsmanil on hea meel märkida, et kaebuse esitajale sellega seoses saadetud kirjad olid üksikasjalikud ja informatiivsed. Lisaks käsitlesid nad nõuetekohaselt viimase tõstatatud küsimusi.

40. Oma 9. detsembri 2008. aasta kirjas siseturu ja teenuste peadirektoraadile seadis kaebuse esitaja kahtluse alla asjaolu, et komisjon oli saatnud kaks märgukirja. Ombudsmanile esitatud tõenditest ilmneb siiski, et teine ametlik kiri näib olevat saadetud, sest a) õiguslik raamistik oli muutunud, st direktiiv 1999/42 asendati direktiiviga 2005/36, ja b) komisjon soovis kaebuse esitaja juhtumi rikkumismenetlusse kaasata. Selline lähenemine tundub täiesti mõistlik. Tegelikult võimaldas kaebuse esitaja juhtumi kaasamine käimasolevasse rikkumismenetlusse komisjonil saada Kreeka ametiasutustelt selle konkreetse juhtumi kohta vastuse.

41. Ainus aspekt, mis võib tekitada kahtlusi, on kuupäevad, mil kaebuse esitaja 6. novembri 2006. aasta kiri registreeriti rikkumiskaebusena, ja aeg, mil kaebuse esitajat sellest teavitati. Komisjoni teatise (suhete kohta kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumisega)[3] (edaspidi "teatis") punktis 3 on sätestatud, et "igasugune kirjavahetus, mida tõenäoliselt uuritakse kaebusena, registreeritakse kaebuste keskregistris, mida peab komisjoni peasekretariaat." Registreerimiskuupäev on kaebuse esitajate jaoks selgelt oluline. Teatise punktis 8 on sätestatud, et „üldjuhul uurivad komisjoni talitused kaebusi, et teha otsus märgukirja esitamise või juhtumi lõpetamise kohta hiljemalt ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil peasekretariaat kaebuse registreeris”. Teatises ei ole esitatud täpset eeskirja kuupäeva kohta, mil rikkumiskaebused tuleb registreerida. Selle punktis 4 on siiski sätestatud, et komisjon „väljastab esialgse kinnituse kogu kirjavahetuse kohta viieteistkümne tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest” ning et „[p]ekretariaat kinnitab kaebusena registreeritud kirjavahetust uuesti ühe kuu jooksul alates esialgse kinnituse saatmise kuupäevast. Kinnituses märgitakse kaebuse number, mis tuleb ära märkida mis tahes kirjavahetuses." Seega on selge, et kiri, millega teavitatakse kaebuse esitajat tema rikkumiskaebuse registreerimisest, tuleb saata hiljemalt kahe kuu jooksul (15 tööpäeva pluss üks kuu) pärast selle kättesaamist. Ombudsman on seisukohal, et kuna registreerimise kuupäeva kohta puuduvad täpsemad eeskirjad, on hea haldustava registreerida rikkumiskaebused võimalikult kiiresti.

42. Käesoleval juhul teatati kaebuse esitajale alles 19. aprilli 2007. aasta kirjaga, et tema 6. novembri 2006. aasta kiri registreeriti rikkumiskaebusena. Seega on selge, et komisjon ei järginud käesolevas asjas oma teatist seoses ajavahemikuga, mille jooksul (teine) vastuvõtuteatis tuleb saata. Kuigi 19. aprilli 2007. aasta kirjas ei ole märgitud rikkumiskaebuse registreerimise kuupäeva, on väga tõenäoline, et see kuupäev langeb kokku vastuvõtuteatise saatmise kuupäevaga. Sellisel juhul ei oleks komisjon täitnud ka oma kohustust registreerida rikkumiskaebused võimalikult kiiresti, arvestades, et kaebuse esitaja 6. novembri 2006. aasta kirja kättesaamisest oli möödunud peaaegu viis kuud. Vajadus tõlkida ja analüüsida Kreeka ametiasutuste 19. jaanuari 2007. aasta vastust ametlikule kirjale selgitab, miks komisjon ei saanud anda varasemat vastust kaebuse esitaja rikkumiskaebuse sisu kohta. See vajadus ei õigusta siiski asjaolu, et rikkumiskaebus registreeriti sellisena alles peaaegu viis kuud pärast selle esitamist või et kaebuse esitajat teavitati registreerimise toimumisest alles seejärel.

43. Arvestades, et kaebuse esitaja ei tõstatanud eespool nimetatud puudust, leiab ombudsman, et selle kohta täiendava märkuse tegemine on nii piisav kui ka asjakohane.

Sisulised küsimused

44. Juhtumi sisuga seoses tuleks kõigepealt rõhutada, et komisjoni nõuanne oli selge ja järjepidev, st et kaebuse esitaja peaks esitama Kreeka tervishoiuministeeriumile ametliku taotluse. Ombudsman märgib, et komisjoni viide Kreeka haridusministeeriumi kontaktisikule näib olevat tekitanud kaebuse esitajas mõningast segadust. See on kahetsusväärne. Ombudsman leiab siiski, et talle esitatud tõenditest ilmneb, et komisjon nimetas seda kontaktisikut üksnes võimaliku teabeallikana taotluse kohta, mille kaebuse esitaja pidi esitama. Oleks võinud eeldada, et selline kontaktisik töötab ka tervishoiuministeeriumis, mis komisjoni esitatud teabe kohaselt on pädev tegelema kutsekvalifikatsioonide tunnustamise taotlustega, mitte haridusministeeriumis. Siiski on selge, et komisjon ei vastuta segaduse eest, mida selline olukord võib põhjustada.

45. Nõuande kui sellise kohta mõistab ombudsman, et telefonivestluste puhul Kreeka ministeeriumidega näib kaebuse esitaja olevat saanud teavet, mis viitab sellele, et Kreeka tervishoiuministeerium ei ole sobiv asutus kutsekvalifikatsioonide tunnustamise taotlustega tegelemiseks.

46. Komisjon on siiski selgitanud, et Kreeka ametiasutused on talle kirjalikult teatanud, et Kreeka tervishoiuministeerium on asjakohane asutus, kellele sellised taotlused tuleks esitada. Lisaks viitas ta asjaolule, et seda väidet ei olnud vaidlustanud teised kaebuse esitajad, kelle juhtumite suhtes oli algatatud rikkumismenetlus ja kelle probleemid olid vahepeal lahendatud. Selle põhjal asus komisjon seisukohale, et kaebuse esitajal oli võimalus esitada taotlus Kreeka tervishoiuministeeriumile ja et tema juhtumi võib seetõttu lõpetada.

47. Ombudsman peab seda lähenemisviisi veenvaks. Komisjon võis tema käsutuses oleva teabe põhjal tõepoolest jõuda järeldusele, et kaebuse esitaja pöördus vale asutuse poole ja et probleemi saab lahendada, kui ta esitab pädevale ministeeriumile taotluse. On tõsi, et ei saa täielikult välistada, et komisjoni nõuanded, mis omakorda põhinesid Kreeka ametiasutuste esitatud teabel, võivad osutuda valeks. Komisjon on siiski juhtinud kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et riiklikud ametiasutused peavad selliste taotlustega tegelema maksimaalselt nelja kuu jooksul. Komisjon lisas, et kaebuse esitajal on vabadus pöörduda uuesti tema poole, kui peaks ilmnema, et Kreeka ametiasutused ei ole nõuetekohaselt kohaldanud direktiivis 2005/36 ette nähtud menetlust. Otsustades selle üle, kuidas komisjon on seni kaebuse esitaja juhtumit käsitlenud, on ombudsman kindel, et komisjon suhtub igasse sellisesse kaebusesse kõige tõsisemalt ja võtab asjakohased meetmed sellise olukorra lahendamiseks.

B. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman kaebuse järgmise järeldusega:

Haldusomavoli seoses sellega, kuidas komisjon käsitles kaebuse esitaja rikkumiskaebust, ei tuvastatud.

Kaebuse esitajat ja Euroopa Komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Täiendav märkus

Ombudsman on seisukohal, et rikkumiskaebused tuleks sellisena registreerida võimalikult kiiresti. Seetõttu oleks soovitav, et komisjon vaataks oma praktika läbi, et vältida registreerimisega seotud võimalikke viivitusi.

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 19. juuni 2009

---

[1] EÜT 1999, L 201, lk 77; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331.

[2] ELT 2005, L 255, lk 22.

[3] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ombudsmanile suhete kohta kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumisega, EÜT 2002, C 244, lk 5.