Kompromissi tagakülg

1. Kaebus käsitleb seda, kuidas OLAF käsitles oletatavat eeskirjade eiramist ja pettust käsitlevat juhtumit, millele kaebuse esitaja 2004. aasta novembris tähelepanu juhtis. Eespool nimetatud juhtumis esitatud väited puudutasid Euroopa Komisjoni rahastatud projekti, mille eesmärk oli suurendada kaheteistkümne kandidaatriigi valitsusväliste organisatsioonide teadlikkust ELi keskkonnapoliitikast. Kaebuse esitaja esitatud teabe põhjal otsustas OLAF algatada selles küsimuses uurimise ja viis läbi kaks kohapealset uurimist. aasta alguses saatis OLAF kaebuse esitajale kirja, milles teatas talle, et kuna tema väiteid ei olnud võimalik põhjendada, soovitas OLAF-i juhatus juhtumi lõpetada.

Taotluse sisu

2. Ombudsmanile 13. märtsil 2007 esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et OLAF ei teavitanud teda nõuetekohaselt juurdluse tulemustest seoses juhtumiga, millele OLAF oli tema tähelepanu juhtinud. Lisaks nõudis ta, et OLAF saadaks talle juhtumi lõpparuande.

Nõue

3. OLAF esitas ombudsmani uurimise kohta arvamuse (inglise keeles) 24. juulil 2007 ja esitas selle saksakeelse tõlke 8. augustil 2007. OLAFi arvamus saadeti kaebuse esitajale märkuste esitamiseks. Ta hoidus igasuguste asjade tegemisest.

OMBUDSMANi analüüs ja järeldused

A. Väidetav suutmatus teavitada kaebuse esitajat nõuetekohaselt OLAFi juurdluse tulemustest seoses juhtumiga, millele ta juhtis tähelepanu, ja sellega seotud väide Ombudsmanile esitatud

argumendid

4. Kaebuse esitaja väitis, et OLAF ei teavitanud teda nõuetekohaselt juhtumi uurimise tulemustest, millele ta oli tähelepanu juhtinud. Selle väite toetuseks märkis ta, et esialgu olid uurijad veendunud, et tegemist on tegeliku juhtumiga. Hiljem aga muutsid nad äkitselt oma seisukohta ja lõpetasid uurimise. Kaebuse esitaja märkis ka, et OLAFi kiri, milles teda teavitati juhatuse soovitusest juhtum lõpetada, ei olnud kuupäevastatud ega allkirjastatud. Ta lisas, et kuigi uurijad lubasid saata talle juhtumi kohta üksikasjaliku aruande, teatas OLAF talle hiljem telefoni teel, et tal ei ole õigust sellist aruannet saada, ning eitas, et ta seda lubas. Sellest tulenevalt väitis kaebuse esitaja, et OLAF peaks talle saatma juhtumi lõpparuande.

5. OLAF selgitas oma arvamuses, et uurimise käigus kogutud teabe põhjal järeldas ta, et käesoleval juhul ei ole tõendeid tõsiste rikkumiste või pettuste kohta. Sel põhjusel teatas ta kaebuse esitajale kirja teel, et uurimine on lõpule viidud ja et tema juhatus on soovitanud juhtumi lõpetada ilma edasiste meetmeteta. OLAF rõhutas, et kiri allkirjastati ja dateeriti 27. veebruaril 2007, ning esitas selle koopia.

6. Lisaks selgitas OLAF, et puudub õiguslik alus anda informaatorile eelisjuurdepääs tema juhtumitoimikutele. Nagu iga teine kodanik, võib ka informaator taotleda juurdepääsu üksnes määruse 1049/2001 (1) alusel. Lisaks võib andmesubjekt taotleda juurdepääsu oma isikuandmetele kooskõlas määruse 45/2001 (2) artikli 13 punktiga c. Kuigi kaebuse esitaja ei esitanud kunagi ametlikku kirjalikku juurdepääsutaotlust kummagi eespool nimetatud määruse alusel, teatas OLAF, et ta on valmis käsitlema tema nõuet samal viisil, nagu ta käsitleks nende määruste alusel esitatud juurdepääsutaotlusi. Sellest tulenevalt avalikustas OLAF vastavalt määrusele 1049/2001 osaliselt juhtumi lõpparuande, mille koopia ta lisas oma arvamusele pärast teatava teabe eemaldamist (3).

7. Kuna lõplik juhtumiaruanne sisaldas ka kaebuse esitaja isikuandmeid, lisas OLAF aruande teise koopia vastavalt määruse 45/2001 artikli 13 punktile c. Teises eksemplaris, mis tuli edastada ainult kaebuse esitajale, ei kustutatud tema isikuandmeid.

Ombudsmani hinnang

8. Esiteks nähtub OLAFi saadetud kirja koopiast, milles teavitati kaebuse esitajat tema juhatuse soovitusest juhtum lõpetada, et kiri oli tõepoolest 27. veebruari 2007. aasta kuupäevaga ja allkirjastatud. Kaebuse esitaja vastupidist väidet, mis on esitatud tema väite toetuseks, ei ole seega tõendatud.

9. Teiseks tervitab ombudsman OLAFi konstruktiivset ja koostööalti vastust käesolevale uurimisele.

Nagu OLAF märkis, puudub õiguslik alus anda informaatorile eelisjuurdepääs tema toimikutele. Lisaks ei ole toimikus ühtegi tõendit käesoleva kaebuse kohta, millest nähtuks, et kaebuse esitaja oleks esitanud OLAFile ametliku kirjaliku taotluse juhtumi lõpparuande koostamiseks. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et OLAF oleks lubanud talle sellise aruande saata. Sellele vaatamata on ombudsmanil hea meel märkida, et OLAF käsitles käesoleva uurimise käigus kaebuse esitaja nõuet ennetavalt. Täpsemalt märgib ta, et OLAF andis hinnangu, nagu oleks kaebuse esitaja esitanud ametlikud taotlused nii määruse 1049/2001 kui ka määruse 45/2001 alusel.

10. Esitades oma arvamusele lisatud esimese koopia, andis OLAF kaebuse esitajale määruse 1049/2001 alusel osalise üldsuse juurdepääsu juhtumi lõpparuandele. Lisaks andis OLAF oma arvamusele lisatud teise koopia esitamisega kaebuse esitajale määruse 45/2001 alusel osalise isikliku juurdepääsu juhtumi lõpparuandele.

11. Kõigil eespool nimetatud põhjustel leiab ombudsman, et OLAFi 27. veebruari 2007. aasta kiri oli sobiv viis kaebuse esitaja teavitamiseks sellest, et OLAFi juhatus oli soovitanud juhtumi käsitlemise lõpetada. Esitades käesoleva uurimise käigus kaebuse esitajale juhtumi lõpparuande kaks versiooni, käsitles OLAF tema nõuet nõuetekohaselt.

12. Ombudsman edastas kaebuse esitajale OLAFi arvamuse koos kõigi lisadega ja kutsus teda üles esitama märkusi. Kaebuse esitaja ei ole seda võimalust siiski kasutanud. Seega ei ole ombudsmanil võimalik hinnata, kas eespool nimetatud tulemus rahuldas kaebuse esitajat. Sellises olukorras leiab ombudsman, et edasised uurimised ei ole põhjendatud.

B. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal järeldab ombudsman, et edasised uurimised ei ole õigustatud.

Kaebuse esitajat ja OLAFit teavitatakse sellest otsusest.

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

Strasbourg, 20. november 2008

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 2001, L 8, lk 1; ELT eriväljaanne 13/26, lk 102).

Artikli 13 punktis c on sätestatud: „Andmesubjektil on õigus piiranguteta ja igal ajal kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest saada vastutavalt töötlejalt (…) arusaadaval kujul tasuta teavet töödeldavate andmete ja nende allika (…) kohta.”

(3) OLAF selgitas, et aruande osad on hõlmatud kahe määruse 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erandiga ja seetõttu ei saa neid avalikustada. Need on loetletud allpool:

1. Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate ühenduse õigusaktidega (artikli 4 lõike 1 punkt b): Selle erandi alusel jättis OLAF välja kogu teabe, mis oli otseselt või kaudselt seotud tuvastatud või tuvastatava isikuga, kelle huvid võisid olla kaalul. Kuna määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohane avalikustamine tehti üldsusele ja mitte ainult kaebuse esitajale, hõlmas see erand ka tema enda isikuandmeid.
2. Füüsilise või juriidilise isiku ärihuvide kaitse (artikli 4 lõike 2 esimene taane): Selle erandi alusel jättis OLAF välja kogu teabe, mis oleks võinud kahjustada aruandes nimetatud juriidiliste isikute ärihuve.