Strasbourg, 6. detsember 2007

Lugupeetud hr X

detsembril 2006 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) vastu seoses avaliku konkursi EPSO/AD/47/06 administraatorite (AD5) eelvalikutestide ja -katsete tulemustega.

2. veebruaril 2007 edastasin kaebuse EPSO direktorile. EPSO edastas oma arvamuse prantsuskeelse versiooni 17. aprillil 2007 ja ingliskeelse tõlke 7. mail 2007. Edastasin selle Teile koos kutsega esitada oma märkused, kui Te seda soovite. Teilt ei ole tähelepanekuid saadud.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja, kes on Rumeenia kodanik, osales avalikul konkursil EPSO/AD/47/06, mille korraldas Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) Rumeenia kodakondsusega administraatorite (AD5) töölevõtmiseks. Kaebuse esitaja ei sooritanud eelvalikuteste edukalt, kuna saadud koondpunktisummast ei piisanud, et lisada ta nendel testidel parimate punktidega kandidaatide hulka.

Kaebuse esitaja palus 14. detsembri 2006. aasta e-kirjas EPSO-l oma eelvalikutestid uuesti läbi vaadata ja esitada talle teave teatavate küsimuste võimaliku tühistamise kohta ning küsimuste ja õigete vastuste koopia.

EPSO kinnitas oma 15. detsembri 2006. aasta vastuses kaebuse esitaja eelvalikutestide tulemusi ja selgitas, et ebaõiged küsimused tühistati kõigi kandidaatide puhul, kes selliseid küsimusi said, kuid kaebuse esitaja ei saanud neid. Lisaks selgitas ta, et ta ei saa esitada kaebuse esitajale küsimuste koopiat ega õigeid vastuseid, sest need küsimused moodustavad osa ulatuslikust küsimuste andmebaasist, mida kasutati ka muudel konkurssidel, ning seetõttu ei saa ta avaldada küsimusi sellest andmebaasist, ilma et see kahjustaks valikukomisjoni otsustusprotsessi.

Kaebuse esitaja esitas 21. detsembril 2006 ombudsmanile käesoleva kaebuse. Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et

1. EPSO ei esitanud mõjuvaid ja piisavaid põhjendusi, et keelduda talle küsimuste koopiate ja õigete vastuste andmisest;
2. paljud avaliku konkursi EPSO/AD/47/06 eelvalikutestide küsimused olid valed.

Ombudsman teatas 2. veebruari 2007. aasta kirjas kaebuse esitajale, et vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 195 ei ole teise väite uurimine piisavalt põhjendatud, sest see on liiga üldine. Seetõttu palus ombudsman EPSO-l esitada arvamus ainult esimese väite kohta. Ombudsman palus EPSO-l esitada ka asjakohast teavet selle kohta, kuidas loodi andmebaas, millele ta oli viidanud kaebuse esitajale saadetud 15. detsembri 2006. aasta e-kirjas, ja kuidas seda kasutatakse EPSO korraldatud avalike konkursside kontekstis.

Nõue

EPSO arvamus

EPSO tuletas oma arvamuses kõigepealt meelde juhtumi tausta, selgitades, et kaebuse esitaja oli kandidaat avalikul konkursil EPSO/AD/47/06, mille kohta avaldati konkursiteade 21. juunil 2006 Euroopa Liidu Teatajas C 152 A.

Konkursiteate punkti B.1 kohaselt korraldati kaks eelvalikutesti, mis koosnesid mitmest valikvastustega küsimusest: i) test a) oli ette nähtud selleks, et hinnata teadmisi Euroopa Liidust, selle institutsioonidest ja poliitikast, ning selle eest anti 0–20 punkti skaalal minimaalse nõutava punktisummaga 10, ja ii) test b oli ette nähtud selleks, et hinnata üldist suutlikkust, eelkõige verbaalset ja mõtlemisoskust, ning selle eest anti 0–40 punkti skaalal minimaalse nõutava punktisummaga 20.

EPSO teatas 10. augustil 2006 kandidaatidele, kelle kandideerimisavaldused olid nõuetekohaselt registreeritud, et ta on otsustanud, et eespool nimetatud testid ja katsed on arvutipõhised.

Kaebuse esitaja sai mõlemal katsel minimaalse nõutava punktisumma, kuid tema koondpunktisumma ei olnud piisav, et ta saaks olla 410 kõige suuremate punktidega kandidaadi hulgas. Ta sai 36 punkti, samas kui 410 parima kandidaadi seas oli madalaim punktisumma 42 666 punkti.

EPSO teavitas 14. detsembril 2006 kaebuse esitajat tema tulemustest ja sellest, et teda ei lubatud konkursi järgmisse etappi.

Kaebuse esitaja palus 14. detsembri 2006. aasta e-kirjas EPSO-l saata talle koopia testiküsimustest ja õigete vastuste tabelist, märkides, et tal on kahtlusi oma tulemuste suhtes, kuna mitmed küsimused sisaldasid vigu ja need tühistati testi käigus.

EPSO vastas kaebuse esitajale 15. detsembril 2006, kinnitades tema EPSO toimikus avaldatud tulemusi. Ta selgitas, et teatavad katseküsimused tuleb tühistada, kuid talle ei ole esitatud ühtegi ekslikku küsimust. Lisaks selgitas ta, et tal ei ole võimalik talle nõutud teavet saata, kuna küsimused, millele ta oli vastanud, olid osa ulatuslikust küsimuste andmebaasist ja neid kasutati ka teistel konkurssidel. EPSO ei saanud seega kõnealusest andmebaasist küsimusi avaldada, ilma et see oleks kahjustanud valikukomisjoni otsustusprotsessi. Lisaks võib andmebaasi sisu avalikustamine tuua kasu mõnele kandidaadile, rikkudes sellega kandidaatide võrdset kohtlemist ja kahjustades tulevasi valikumenetlusi.

Kaebuse sisu kohta esitas EPSO kokkuvõtlikult järgmised märkused:

KKT kohta selgitas EPSO, et andmebaas loodi koostöös erinevate Euroopa institutsioonidega ja töövõtja abiga, et võimaldada kandidaatidel sooritada eelvalikuteste arvutis. Andmebaas sisaldab mitmeid verbaalse ja matemaatilise mõtlemise küsimusi ning küsimusi, mille eesmärk on hinnata teadmisi Euroopa Liidu kohta. Selle vahendi eeliseks on see, et see võimaldab kandidaatidel sooritada individuaalse testi, mis põhineb andmebaasis olevate küsimuste juhuslikul valikul nende valiku kuupäeval, mis jääb EPSO määratud ajavahemikku. Eelvalikutestid toimuvad seega üksnes veebis ja kandidaadid ei saa oma katsedokumente ära võtta ega küsida küsimuste või vastuste väljatrükki. Kuna andmebaasis olevaid küsimusi kasutatakse pidevalt nii käimasolevatel kui ka tulevastel konkurssidel, ei saa andmebaasis olevat teavet avalikustada.

EPSO juhtis tähelepanu sellele, et kui kaebuse esitaja dokumentidele juurdepääsu taotlust käsitletaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)(1) (edaspidi "määrus 1049/2001") alusel, oleks selge, et juurdepääsuõigusele on seatud piirangud, eelkõige avaliku huviga seotud põhjustel, et kaitsta eesmärki valida Euroopa institutsioonide jaoks parimad töötajad. Sellega seoses viitas EPSO liidetud kohtuasjadele T-110/03, T-150/03 ja T-405/03: Sison vs. nõukogu (2). Nendes kohtuasjades otsustas Euroopa Kohus järgmist:

1. „määruse eesmärk on tagada kõigile juurdepääs avalikele dokumentidele, mitte ainult taotlevale poolele juurdepääs teda puudutavatele dokumentidele”;
2. „määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud erandid dokumentidele juurdepääsu kohta on sõnastatud kohustuslikult”; ja
3. "määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud kohustuslike erandite kohaldamisel ei saa arvesse võtta erilist huvi, mida taotluse esitanud pool võib üles näidata teda isiklikult puudutavale dokumendile juurdepääsu saamiseks."(3)

EPSO väitis, et dokumentidega tutvumise õigus on lex specialis derogat legi generali põhimõtte kohaselt piiratud või välistatud, see tähendab, et erinorm kaldub üldnormist kõrvale, kui on olemas erinormid, mis reguleerivad konkreetseid küsimusi. Sellega seoses viitas EPSO kohtuasjale T-371/03: Le Voci vs. nõukogu(4) ja väitis lisaks, et käesoleval juhul on personalieeskirjadel konkreetne eesmärk, mis on põhjendatud avaliku huviga.

Lisaks viitas EPSO kohtuasjale T-376/03: Hendrickx vs. nõukogu(5) ja selles viidatud kohtupraktikale, eelkõige kohtuasjale T-53/00: Angioli vs. komisjon(6). Viimati nimetatud kohtuasjas leidis Üldkohus, et hageja ei saa tugineda EÜ asutamislepingu artikli 255 lõikele 1 ega määrusele 1049/2001, et seada kahtluse alla personalieeskirjade III lisa artikli 6 kohaldatavust, milles on sätestatud põhimõte, et valikukomisjoni menetlus peab olema salajane.

Seetõttu leidis EPSO, et kaebuse esitajale ei ole võimalik esitada koopiat arvutis genereeritud küsimustest ja tema vastustest. EPSO kordas, et ta ei saa avaldada kandidaadile esitatud arvutipõhiseid küsimusi ilma valikumenetlust kahjustamata, kuna see tooks kasu tulevastele kandidaatidele, võiks sekkuda tulevaste konkursside menetlustesse, õõnestada kandidaatide võrdset kohtlemist ja avaldada kahjulikku mõju konkursimenetlustele.

EPSO juhtis tähelepanu ka sellele, et määruse 1049/2001 artiklis 43 on sätestatud, et juurdepääs dokumendile keelatakse, „välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve”. Huvi käesoleva kohtuasja vastu oli ilmselgelt erahuvi ja kahtlemata oli üldine huvi see, et Euroopa institutsioonide valikumenetluse objektiivsus ja kandidaatide võrdne kohtlemine oleksid täielikult tagatud.

Seetõttu leidis EPSO, et kaebuse esitajale küsimuste ja vastustega tutvumise võimaldamisest keeldumine oli täielikult põhjendatud. EPSO väitis, et üldine süsteemne ja ametlik juurdepääs andmebaasis sisalduvatele küsimustele iga kandidaadi jaoks, kes seda taotleb, kahjustaks tõsiselt seda uut meetodit ning et ad hoc juurdepääs testidele konkreetse kaebuste esitamise menetluse raames kahjustaks samamoodi hindamissüsteemi.

Lisaks rõhutas EPSO seoses kaebuse esitaja tulemuste põhjendustega, et asjakohase kohtupraktika kohaselt on konkursi mitteeduka kandidaadi saadud punktisummast teavitamine piisav põhjendus valikukomisjoni otsusele. Kaebuse esitajat teavitati tema tulemustest ja sellest, miks teda ei võetud vastu konkursi järgmisse etappi.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitajalt märkusi ei saadud.

Otsus

1 Juurdepääs arvutipõhise testi küsimustele ja vastustele

1.1 Kaebuse esitaja, kes sooritas avalikul konkursil EPSO/AD/47/06 , arvutipõhise testi, väitis, et Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) ei esitanud mõjuvaid ja piisavaid põhjendusi, et keelduda talle küsimuste koopia ja õigete vastuste andmisest.

1.2 EPSO märkis oma arvamuses kokkuvõtlikult, et ta ei saa talle taotletud teavet edastada, kuna küsimused, millele ta oli vastanud, moodustavad osa ulatuslikust küsimuste andmebaasist, mida kasutati ka teistel konkurssidel, ning seetõttu ei saa ta sellest andmebaasist küsimusi avaldada, ilma et see kahjustaks valikukomisjoni otsustamisprotsessi.

EPSO oli seisukohal, et taotlused juurdepääsuks CBT küsimustele ja vastustele, st kandidaatide endi vastustele ja õigetele vastustele, tuleks igal juhul tagasi lükata. EPSO tugines oma keeldumise otsuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (7) (edaspidi "määrus 1049/2001"). Ta väitis eelkõige, et CBT küsimusi ja vastuseid ei saa kandidaatidele avaldada, sest see kahjustaks valikumenetlust.

1.3 Ombudsman märgib, et oma uurimistes kaebuste 2626/2006/MHZ, 3746/2006/MHZ ja 370/2007/MHZ kohta, mis puudutasid sarnaseid juhtumeid, tugines EPSO sisuliselt samadele argumentidele, et põhjendada oma vaidlustatud keeldumisi juurdepääsu andmisest. Oma otsustes nende kaebuste kohta (8) leidis ombudsman, et EPSO ei olnud vaidlustatud keeldumist piisavalt põhjendanud ning et tegemist oli haldusomavoli juhtumiga. See järeldus on mutatis mutandis tehtud ka käesolevas asjas.

1.4 Ombudsman märkis oma eespool nimetatud otsustes ka seda, et ta tegeleb juba märkimisväärse hulga sarnaste kaebustega, mille suhtes EPSO on sisuliselt võtnud sama seisukoha ja esitanud toetavaid argumente. Seetõttu pidas ta asjakohaseks algatada omaalgatuslik uurimine EPSO korraldatud konkurssidel kasutatavate CBTde üldise struktuuri kohta. Omaalgatuslik uurimine annaks EPSO-le võimaluse vaadata läbi oma poliitika selles valdkonnas ja otsida võimalusi ombudsmani tuvastatud probleemide lahendamiseks ning üldisemalt jõuda õiglase lahenduseni.

1.5 Eespool öeldut silmas pidades lõpetab ombudsman käesoleva juhtumi ja kõik muud sama küsimust käsitlevad pooleliolevad juhtumid, viidates oma kriitilisele märkusele juhtumi 370/2007/MHZ (9) kohta. Ombudsman teavitab asjaomaseid kaebuse esitajaid ka omaalgatusliku uurimise tulemustest.

2 Kokkuvõte

Käesoleva otsuse punktis 1.4 selgitatud põhjustel leiab ombudsman, et käesoleva kaebuse edasine uurimine ei ole põhjendatud. Ombudsman viitab siiski oma kriitilisele märkusele juhtumi 370/2007/MHZ kohta, märkides, et EPSO ei ole piisavalt põhjendanud oma keeldumist anda kaebuse esitajale juurdepääs CBT küsimustele/vastustele ning et see kujutab endast haldusomavoli juhtumit.

Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

EPSO direktorit teavitatakse sellest otsusest.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 05/04, lk 46.

(2) Liidetud kohtuasjad T-110/03, T-150/03 ja T-405/03: Sison vs. nõukogu, EKL 2005, lk II-1429.

(3) Eespool viidatud otsus liidetud kohtuasjades T-110/03, T-150/03 ja T-405/03: Sison vs. nõukogu, punktid 50–52.

(4) Otsus kohtuasjas T-371/03: Le Voci vs. nõukogu, EKL AT 2005, lk I-A-209 ja II-957, punkt 122.

(5) Otsus kohtuasjas T-376/03: Hendrickx vs. nõukogu, EKL AT 2005, lk I-A-83 ja II-379.

(6) Otsus kohtuasjas T-53/00: Angioli vs. komisjon, EKL AT 2003, lk I-A-13 ja II-73, punkt 84.

(7) EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 05/04, lk 46.

(8) Need otsused on kättesaadavad ombudsmani veebisaidil (http://www.ombudsman.europa.eu).

(9) "EPSO ei ole piisavalt põhjendanud oma keeldumist anda kaebuse esitajale juurdepääs CBT küsimustele/vastustele. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.”