- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 3524/2006/JMA kohta
Otsus
Juhtum 3524/2006/JMA - Alguskuupäev: {0} Kolmapäev | 31 jaanuar 2007 - Otsuse kuupäev: {0} Neljapäev | 29 mai 2008
Strasbourg, 29. mai 2008
Lugupeetud hr R
novembril 2006 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu. Kaebus käsitles ELi rahastatud projekti, mille viis ellu Piloña omavalitsus Astuuria piirkonnas (Hispaania).
jaanuaril 2007 teavitasin ma komisjoni presidenti teie kaebusest ja palusin tal esitada selle kohta arvamus 30. aprilliks 2007. Komisjon edastas oma arvamuse 7. mail 2007 inglise keeles. mail 2007 saatis komisjon Teile arvamuse tõlke hispaania keelde, mis edastati Teile 30. mail 2007, kutsudes Teid üles esitama soovi korral märkusi. juunil 2007 esitasite oma märkused komisjoni arvamuse kohta.
augustil 2007 palusin komisjonil esitada täiendavat teavet 30. septembriks 2007. septembril 2007 taotles komisjon vastamise tähtaja pikendamist 31. oktoobrini 2007, mille ma andsin 17. septembril 2007. Komisjon taotles 25. oktoobril 2007 vastamistähtaja täiendavat pikendamist kuni 31. detsembrini 2007, mille ma andsin 7. novembril 2007. Komisjon saatis 21. detsembril 2007 oma teise arvamuse inglise keeles. Komisjon saatis 9. jaanuaril 2008 oma teise arvamuse tõlke hispaania keelde ja edastasin selle Teile 13. veebruaril 2008. veebruaril 2008 saatsite mulle oma tähelepanekud komisjoni teise arvamuse kohta.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.
Kompromiss
Kaebus 3496/2004/ühismeedenovembril 2004 esitas kaebuse esitaja esimese kaebuse Euroopa ombudsmanile, mis registreeriti viitenumbri 3496/2004/JMA all. Oma kaebuses väitis ta, et Astuuria piirkonna Piloña omavalitsusüksus (Hispaania) kuritarvitas ELi vahendeid, et ehitada suur loomakasvatusrajatis, millel puudus vajalik litsents. Kuna kaebuse ese ei puudutanud ühenduse institutsiooni või asutuse tegevust, nagu on nõutud ombudsmani põhikirja artikli 2 lõikes 1, tunnistati juhtum 9. detsembril 2004 vastuvõetamatuks. Oma vastuses kaebuse esitajale tegi ombudsman ettepaneku võtta ühendust komisjoni talitustega, kes vastutavad ELi põllumajandusfondide kasutamise järelevalve eest.
Kaebus 2180/2006/JMAKaebuse esitaja esitas 20. juunil 2006 ombudsmanile uue kaebuse, mis registreeriti numbri 2180/2006/JMA all. Kaebuses selgitas kaebuse esitaja, et pärast ombudsmani nõuannet võttis ta ühendust komisjoni vastutavate talitustega, nimelt põllumajanduse peadirektoraadiga (DG AGRI), kes pärast küsimuse läbivaatamist teavitas teda 11. augustil 2005, et olukord, mille üle ta kaebas, on tegelikult seotud eramaavaidlusega. Kättesaadava teabe põhjal märkis komisjon, et käesoleval juhul ei ole ELi eeskirju rikutud ja seega puudub alus rikkumismenetluse algatamiseks. Komisjon soovitas kaebuse esitajal pöörduda pädeva siseriikliku kohtu poole, mida ta tegi 1. juunil 2006. Astuuria kõrgem kohus otsustas, et Piloñasse suure loomakasvatusrajatise ehitamise projektil ei olnud vajalikku luba ning seetõttu ei olnud vastutavad kohalikud ametiasutused järginud nõuetekohaseid haldusmenetlusi.
Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et kuna kohus on otsustanud, et tegevus on ebaseaduslik, peaks komisjon võtma meetmeid edasise rahastamise peatamiseks.
Oma 21. augusti 2006. aasta vastuses kaebuse esitajale märkis ombudsman, et siseriikliku kohtu 1. juuni 2006. aasta otsus, millele kaebuse esitaja viitas, näis olevat komisjonile teadmata. Ombudsman leidis, et kaebuse esitaja ei tundunud olevat komisjoni sekkumise taotlemiseks uuest õiguslikust olukorrast teavitanud. Sellest tulenevalt järeldas ombudsman, et kaebusele ei eelnenud asjakohast administratiivset lähenemist asjaomasele institutsioonile, nagu on nõutud tema põhikirja artikli 2 lõikes 4. Seetõttu tunnistas ta kohtuasja vastuvõetamatuks. Oma kirjas tegi ombudsman ettepaneku, et kaebuse esitaja peaks pöörduma komisjoni poole vajaliku administratiivse lähenemisviisiga. Ombudsman märkis ka, et kui komisjon ei vasta kaebuse esitaja taotlusele või kui vastus tundub mitterahuldav, võib ta kaaluda uue kaebuse esitamist ombudsmanile.
Kaebus 3524/2006/JMA16. novembril 2006 esitas kaebuse esitaja ombudsmanile uue kaebuse, mis registreeriti viitenumbriga 3524/2006/JMA. Kaebuse esitaja selgitas oma kaebuses, et ta saatis 19. septembril 2006 komisjonile Astuuria kõrgema kohtu 1. juuni 2006. aasta otsuse koopia. Komisjon vastas kaebuse esitajale 17. oktoobril 2006 ja väitis, et otsus ei õigusta temapoolset tegutsemist. Kaebuse esitaja leidis, et võttes arvesse liikmesriigi kohtu otsust, oleks komisjon pidanud võtma vajalikud meetmed, et peatada kõnealuse projekti edasine ELi-poolne rahastamine. Kaebuse esitaja lisas oma kirjale komisjoni vastuse tema taotlusele, milles põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor märkis, et kohtuotsusega kohustati Piloña kohalikke omavalitsusi viima lõpule vajalikud haldusmenetlused litsentsi andmiseks projektile, mille kohta kaebus esitati. Komisjon rõhutas, et kohus tugines oma otsuses kohaldatavatele siseriiklikele eeskirjadele ning et selle otsuse nõuetekohane rakendamine peaks olema Hispaania kohtute ülesanne. Seoses ELi vahendite peatamisega väitis komisjon, et kuna rahastamise kohta rohkem üksikasju ei esitatud, ei olnud tema talitustel vahendeid selle küsimuse uurimiseks.
Võttes arvesse uusi tõendeid, otsustas ombudsman registreerida kaebuse esitaja kirja uue kaebusena ja alustada uurimist. Väide ja väide, mille kohta ombudsman palus komisjonil esitada arvamuse, oli järgmine:
Kaebuse esitaja väidab kokkuvõttes, et komisjon ei võtnud asjakohaseid meetmeid vastuseks tema 19. septembri 2006. aasta kirjale, milles ta kaebas ELi vahendite väidetava ebaseadusliku kasutamise üle Piloña omavalitsuse poolt.
Kaebuse esitaja väidab, et komisjon peaks alustama probleemi uurimist.
Nõue
Komisjoni arvamusKomisjon selgitas oma arvamuses juhtumi tausta. Ta vabandas viivituste pärast, mis tekkisid mõnedele kaebuse esitaja saadetud kirjadele vastamisel või toimiku käsitlemisel. Institutsioon viitas ka kohaldatavatele õigusaktidele, nimelt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad (1); nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (2); ning komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad (3). Ta väitis, et eespool nimetatud õigusaktide alusel peaksid Hispaania ametiasutused esimeses etapis kontrollima, kas kõnealusele põllumajandusettevõttele eeldatavalt antavat otsetoetust tuleb kõnealuste määrustega ette nähtud tingimustel vähendada või see välja jätta. Komisjon märkis, et pärast 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta)(4) jõustumist tugevdati riiklike ametiasutuste rolli Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate toimingute kasutamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ärahoidmisel ja menetlemisel.
Kuigi komisjon leidis, et selle toimiku käsitlemisel ei esinenud haldusomavoli, kohustus ta võtma ühendust Hispaania ametiasutustega, et tagada nõuetekohased järelmeetmed mis tahes alusetutele maksetele.
Kaebuse esitaja märkusedKaebuse esitaja kordas oma 7. juuni 2007. aasta märkustes oma väiteid ja rõhutas, et Piloña kohalikud omavalitsused rikuvad seadust. Seoses komisjoni arvamuses esitatud väidetega juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et institutsioon oli viidanud ainult mitmele määrusele, kuid ei uurinud asjaolusid, mille üle ta kaebas.
Muud nõuded
Kättesaadava teabe põhjal saatis ombudsman 30. augustil 2007 komisjonile kirja, milles palus lisateavet järgmiste punktide kohta:
- Kas komisjon on võtnud ühendust Hispaania ametiasutustega seoses olukorraga, mille üle kaebuse esitaja kaebas? Kui ei, siis millal ta kavatseb seda teha?
- Kui komisjon on võtnud ühendust Hispaania ametiasutustega, siis kas viimased on vastanud? Kui jah, siis milliseid täiendavaid meetmeid kavatseb komisjon vastuse põhjal võtta ja millal? Kui Hispaania ametiasutused ei ole veel vastanud, siis millal ootab komisjon nende vastust?
Oma teises 21. detsembri 2007. aasta arvamuses märkis komisjon, et 16. mai 2007. aasta kirjas paluti Hispaania ametiasutustel võtta järelmeetmeid seoses eespool nimetatud juhtumi puhul alusetult tehtud maksetega. Kuna vastust ei saadud, saatis komisjon 17. septembril 2007 meeldetuletuse, milles palus Hispaania ametiasutustel esitada oma märkused põllumajandusettevõttele antud toetuse liigi ja pädevate asutuste kavandatavate meetmete kohta. Hispaania ametiasutustel paluti teatada oma uurimise tulemused ühe kuu jooksul alates meeldetuletuse saamisest. Hispaania ametiasutused teatasid 23. oktoobri 2007. aasta kirjas komisjonile, et kõnealune põllumajandusettevõte ei ole saanud Euroopa ega piirkondlikku rahalist toetust. Eespool esitatud teavet arvesse võttes leidis komisjon, et temapoolne edasine sekkumine ei ole käesoleval juhul vajalik.
Kaebuse esitaja märkused komisjoni teise arvamuse kohtaKaebuse esitaja väitis oma märkustes, et rahalist abi, millele ta oma kaebuses viitas, ei antud tegelikult mitte põllumajanduslikel eesmärkidel, nagu komisjon oma teises arvamuses näis väitvat, vaid pigem kariloomade kasvatamiseks. Ta selgitas, et kuigi ta oli püüdnud kõnealuseid ELi vahendeid kindlaks teha, ei saanud ta seda teha, kuna piirkondlikul tasandil puudus kättesaadav teave.
Otsus
1 Komisjoni väidetav suutmatus uurida kaebuse esitaja väiteid1.1 Kaebuse esitaja väidab, et Euroopa Komisjon ei võtnud asjakohaseid meetmeid vastuseks tema 19. septembri 2006. aasta kirjale, milles ta kaebas ELi vahendite väidetava ebaseadusliku kasutamise üle Astuuria (Hispaania) Piloña omavalitsuse poolt. Selles kirjas väitis kaebuse esitaja, et Piloña kohalikud omavalitsused kuritarvitasid ELi vahendeid suure loomakasvatusrajatise ehitamiseks, millele ei olnud antud vajalikku luba. Ta lisas oma kirjale Astuuria kõrgema kohtu 1. juuni 2006. aasta otsuse, mis tema arvates toetas komisjonile esitatud väiteid.
Kaebuse esitaja väidab, et komisjon peaks alustama probleemi uurimist.
1.2 Esimeses arvamuses kohustus komisjon võtma ühendust Hispaania ametiasutustega, et tagada kõigi alusetute maksete nõuetekohane järelkontroll.
Oma teises arvamuses väidab komisjon pärast Hispaania ametiasutustega ühenduse võtmist, et Hispaania ametiasutused teatasid komisjoni talitustele, et kõnealune põllumajandusettevõte ei ole saanud mingit Euroopa või piirkondlikku rahalist toetust. Eespool esitatud teavet arvesse võttes leidis komisjon, et käesoleval juhul ei ole vaja rohkem sekkuda.
1.3 Kaebuse esitaja väidab oma märkustes, et rahalist abi, millele ta oma kaebuses viitas, ei antud mitte põllumajanduslikel eesmärkidel, nagu ta mõistis komisjoni teises arvamuses, vaid pigem kariloomade kasvatamiseks.
1.4 Seoses eespool esitatud väitega märgib ombudsman järgmist.
1.5 Nagu komisjon on märkinud, vastutavad eelkõige toetust saava liikmesriigi ametiasutused selle eest, et ELi rahastatavad projektid vastaksid kõigile vajalikele õiguslikele kohustustele.
Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999 (millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta)(5) artikli 12 kohaselt peab komisjon siiski tagama, et kõik ELi vahenditest rahastatavad toimingud on kooskõlas asutamislepingu sätetega ja selle alusel vastu võetud õigusaktidega. Komisjon peab samuti tagama, et sellised toimingud on kooskõlas ühenduse poliitika ja meetmetega, sealhulgas konkurentsieeskirjadega, riigihankelepingute sõlmimise eeskirjadega, keskkonnakaitse ja keskkonna parandamise eeskirjadega, ebavõrdsuse kaotamise eeskirjadega ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise eeskirjadega. Konkreetselt ELi põllumajandusfondide valdkonnas on määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta)(6) artikli 9 lõikes 2 sätestatud, et komisjon peaks tagama, et liikmesriigid kontrollivad seda liiki kulude seaduslikkust ja nõuetele vastavust ning järgivad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. Lisaks, nagu on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad)(7) artikli 2 punktis c, ei hõlma põllumajandusliku tegevuse mõiste mitte ainult põllumajandustoodete tootmist, kasvatamist või kasvatamist, vaid ka saagikoristust, lüpsikarja pidamist, põllumajandusloomade aretamist ja pidamist.
1.6 Näib, et komisjoni eespool kirjeldatud kohustusi saab täita ainult siis, kui konkreetsele programmile või projektile on antud ELi rahalist abi.
Käesoleval juhul ei ole Hispaania ametiasutuste poolt komisjonile esitatud teabe põhjal kõnealune põllumajandusettevõte siiski saanud mingit Euroopa või piirkondlikku rahalist toetust. Seetõttu peab ombudsman järeldama, et ELi vahendeid ei ole väärkasutatud, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kõnealuses põllumajandusettevõttes oleks antud ja/või kasutatud ELi vahendeid kas toidu kasvatamiseks või loomakasvatuseks. Kuna puuduvad tõendid, mis võiksid panna teda uskuma, et selle projektiga on seotud ELi rahalised vahendid, leiab ombudsman, et komisjoni selgitus, mille kohaselt tal ei ole õiguslikku alust alustada probleemi uurimist, nagu kaebuse esitaja väitis, näib olevat mõistlik.
Eespool öeldut silmas pidades on ombudsman jõudnud järeldusele, et kõnealuse juhtumi puhul ei ole tegemist haldusomavoliga.
2 KokkuvõteSelle juhtumi uurimise põhjal leiab ombudsman, et komisjoni haldusomavoli ei esine. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.
Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.
Lugupidamisega,
P. Nikiforos DIAMANDOUROS
(1) nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks; ELT L 270, lk 1; ELT eriväljaanne 05/04, lk 31.
(2) nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta; EÜT L 160, lk 80; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331.
(3) komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) sätestatud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad; ELT L 141, lk 18; ELT eriväljaanne 05/04, lk 46.
(4) nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta; ELT 2005, L 209, lk 1.
(5) EÜT L 161, lk 1; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331.
(6) Vt joonealune märkus 4.
(7) Vt joonealune märkus 1.