Strasbourg, 11. september 2007

Lugupeetud hr X

aprillil 2006 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) vastu seoses avaliku konkursiga EPSO/AD/4/04.

Edastasin kaebuse 27. juunil 2006 EPSO direktorile, kes esitas oma arvamuse 20. septembril 2006. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 3. oktoobril 2006.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja osales avalikul konkursil EPSO/AD/4/04, mille eesmärk oli moodustada reservnimekiri Ungari kodakondsusega administraatorite töölevõtmiseks Euroopa avaliku halduse valdkonnas. Konkursiteade avaldati Euroopa Liidu Teatajas C 2004 317A 22. detsembril 2004.

Kaebuse esitaja sooritas eelvalikutestid, mis toimusid 15. juulil 2005. Eelvalikutestid kandidaadi teises keeles (kandidaadi poolt konkursile kandideerimisel valitud keel) koosnesid testidest a, b ja c, millest igaüks koosnes valikvastustega küsimustest, mille eesmärk oli hinnata kandidaatide oskusi ja teadmisi mitmes valdkonnas järgmiselt:

test a, mis keskendus kandidaadi eriteadmistele eespool nimetatud valdkonnas ning mis hinnati skaalal 0–60 ja mille läbimise punktisumma oli 30;

test b käsitles Euroopa integratsiooni ja ühenduse poliitika peamisi arenguid. See märgiti skaalal 0–20, läbimismärk oli 10;

katse c eesmärk oli hinnata kandidaadi üldist võimekust, eelkõige verbaalse ja matemaatilise mõtlemise oskust. See oli märgitud skaalal 0 kuni 40, mille läbimismärk oli 20.

Eelvalikutestidega samal päeval toimunud kirjalikud testid d ja e koosnesid järgmistest osadest:

test (d) hõlmas ainevalikut, mille eesmärk oli hinnata kandidaadi erialaseid teadmisi, arusaamisoskust, analüüsi- ja kokkuvõttevõimet ning kandidaadi teise keele koostamise oskust, mis on kindlaks määratud konkursile elektroonilisel registreerumisel. Testi hinded olid skaalal 0–40 ja minimaalne nõutav punktisumma oli 20.

katse e puhul tuli koostada lühike märgukiri kandidaadi põhikeeles, milles on esitatud katse d argumendid ja järeldused. Selle testi eesmärk oli hinnata kandidaadi põhikeele oskust nii kirjutamisstiili kui ka esitluse kvaliteedi osas. Testi hinded olid skaalal 0–10 ja minimaalne nõutav punktisumma oli 8.

Testi d hinnati ainult juhul, kui kandidaat oli saanud kirjaliku testi d eest minimaalse nõutava punktisumma.

Kirjalikud katsed hinnati ainult juhul, kui kandidaat vastas kõigile kolmele järgmisele tingimusele:

1. ta sai igal eelvalikutestil a, b ja c minimaalse nõutava punktisumma;
2. ta oli kõigi nende testide „X“ parimate kandidaatide hulgas (Ungari kodanike puhul: 115);
3. ta vastab kõigile sobivuskriteeriumidele.

Kuna kaebuse esitaja vastas kõigile kolmele tingimusele, märgiti ära tema kirjalik katse d.

Kuna kandidaat ei saanud selle katse eest minimaalset nõutavat punktisummat (19/40, kui minimaalne punktisumma oli 20), ei hinnanud valikukomisjon teist kirjalikku katset, st katset e, ega kutsunud teda seetõttu suulisele katsele.

Kaebuse esitajat teavitati eelvalikutestidel ja kirjalikul katsel d saadud hinnetest 16. veebruari 2006. aasta kirjaga.

Pärast punktide saamist saatis kaebuse esitaja 20. veebruaril 2006 valikukomisjonile kirja, milles palus, et tema kirjalik katse d vaadataks uuesti läbi, ning palus oma parandatud katse ärakirja, et mõista, miks ta ebaõnnestus. Kaebuse esitaja selgitas oma kirjas, et tema arvates on teda vanuse ja muude esitatud asjaolude tõttu diskrimineeritud.

EPSO saatis 23. veebruaril 2006 kaebuse esitajale vastuvõtuteatise ja teatas talle, et ta saab võimalikult kiiresti vastuse tema uuesti läbivaatamise taotlusele.

märtsil 2006 saatis kaebuse esitaja EPSO-le e-kirja testi a eest saadud hinnete kohta, mida ta pidas liiga madalaks. märtsil ja 10. aprillil 2006 saatis kaebuse esitaja EPSO-le meeldetuletuse, märkides, et ta ei ole veel vastust saanud.

EPSO saatis 12. aprillil 2006 kaebuse esitajale kirja, milles teavitas teda tema taotluse läbivaatamise tulemustest valikukomisjonis. Komisjon teatas talle, et ta on kontrollinud tema vastuseid eelvaliku testide a ja b käigus; järeldas, et talle edastatud kaubamärgid olid õiged; Seega ei jäänud tal muud üle, kui kaubamärke kinnitada. Kirjaliku katse osas rõhutas konkursikomisjon, et tegemist ei ole traditsioonilise eksamiga, vaid et tema sooritusi võrreldi teiste kandidaatide sooritustega tervikuna. Komisjon lisas, et iga katse oli vastavalt komisjoni poolt eelnevalt kehtestatud kriteeriumidele märgistatud vähemalt kahe markeriga. Lisaks selgitas konkursikomisjon, et vastavalt mittediskrimineerimise põhimõttele, mida mainiti ka konkursiteates, tuvastati katsedokumendid üksnes salajase numbri abil, et varjata kandidaadi isikut. Komisjon esitas ka üksikasjad kasutatava märgistamismenetluse kohta. Pärast kaebuse esitaja kirjaliku dokumendi uuesti läbivaatamist teatas apellatsioonikoda talle, et märgistuses ei olnud viga ja tal ei olnud muud valikut, kui kinnitada hinne 19/40, nagu talle varem teatati. Kirjale oli lisatud tema testi koopia ja hindamiskomisjoni täidetud hindamisleht.

Ombudsman algatas käesoleva uurimise seoses kaebuse esitaja järgmiste väidete ja väidetega:

Väited:

1. Testi hindamisel käitus EPSO oma vanuse ja muude asjaolude tõttu ebaõiglaselt ja diskrimineerivalt;
2. EPSO ei põhjendanud piisavalt oma esialgset hinnangut ja eelvaliku testide a ja b ning kirjaliku testi d hindamist ega käsitlenud õiglaselt tema hilisemat uuesti läbivaatamise taotlust;
3. EPSO ei esitanud talle kirjaliku katse d parandatud essee koopiat ega õigeid vastuseid katsete a ja b kohta, nagu nõuti 10. märtsi ja 10. aprilli 2006. aasta e-kirjades; ja
4. EPSO ei vastanud tema 10. märtsi ja 10. aprilli 2006. aasta e-kirjadele.

Nõuded:

1. kaebuse esitaja kirjaliku katse d essee tuleks uuesti läbi vaadata ja uuesti hinnata; ja
2. kaebuse esitajale tuleks anda tema kirjaliku katse d parandatud essee, st hindamislehtede koopiad, parandatud katsete a ja b koopiad ning üksikasjalikud põhjendused oma hinnete kohta.

Nõue

EPSO arvamus

EPSO vastas kaebusele oma arvamuses järgmiselt:

Eelvalikutestid a ja b

Eelvalikutestide jaoks koostati enne testide toimumist vastusevõti. EPSO lisas neile märkustele vastusevariandi koopia. Sellest vastusest nähtub, et kaebuse esitaja tulemused olid järgmised:

katse a: 29 õiget vastust 40st, mis annab kokku punktisumma 43,5/60, ja

katse b: 34 õiget vastust 40-st, mis annab skoori 17/20.

Kaebuse esitaja sai vastusest aru, miks valikukomisjon talle punkte andis. EPSO juhtis tähelepanu ka sellele, et kaebuse esitaja ei vaidlustanud ühegi küsimuse sõnastust ega õige vastuse valikut, nagu on näidatud vastusevariandis.

Kirjalik katse (d)

Nagu kaebuse esitajale 12. aprilli 2006. aasta kirjas selgitati, hinnati teste vastavalt eeskirjadele, mis tagavad hindamise erapooletuse ja objektiivsuse. Kaebuse esitaja näib selle siiski vaidlustavat, kui ta väidab, et tema testide hindamine oli ebaõiglane ja diskrimineeriv vanuse ja [muude esitatud asjaolude] alusel.

Iga testi hinnatakse kahe markeri abil, mis töötavad testide koopiatega, mis ei sisalda viidet kandidaadi nimele, vanusele ega kaebuse esitaja viidatud muude asjaoludega seotud teabele. Valikukomisjon võtab iga hindepunkti märkused teadmiseks ja teeb seejärel otsuse lõpliku hinde kohta.

Kõnealuse konkursi puhul kehtestas valikukomisjon testide ja katsete kvaliteedi hindamise kriteeriumid. Komitee lisas need kriteeriumid ka hindamislehe esimesse ossa. Nende testide kvaliteedi hindamise kriteeriumid on järgmised: i) erialased teadmised ja arusaamine ainest: isiklik panus, asjatundlikkus, teema mõistmine, põhielementide kaasamine; ii) võime analüüsida ja kokku võtta: võime esitada kõiki punkte ja hinnata nende suhtelist tähtsust; argumendi asjakohasus, sidusus ja struktuur; ning lõpuks iii) tekstide koostamise oskus: stiil, esitusviis, selgus, täpsus, lühidus. Valikukomisjon märkis hindamislehel, kuidas ta hindas testi kvaliteeti iga kriteeriumi alusel.

Kaebuse esitaja puhul hindas valikukomisjon tema erialaseid teadmisi ning analüüsi- ja kokkuvõttevõimet keskmiseks, kuid tema sõnastamisoskust mitterahuldavaks.

Käesoleval lehel esitatud teabe eesmärk oli aidata kandidaadil mõista, miks konkursikomisjon andis talle konkursiteates nõutavast minimaalsest punktisummast väiksema punktisumma.

Oluline on meeles pidada, et märk kajastab sellise otsuse põhjendusi, mida peetakse kaebuse esitajat kahjustavaks meetmeks, samas kui kaebuse esitajale esitatud lõpliku hindamise leht kujutab endast täiendavat selgitust. Ühenduse kohtute väljakujunenud praktika kohaselt on hinne konkursikomisjoni otsuse jaoks piisav põhjendus ning seetõttu ei ole konkursikomisjonil vaja kindlaks teha vastuseid, mida ei peetud rahuldavaks.

Lisaks ei andnud valikukomisjon kandidaatide katsedokumentidele ühtegi punkti. Järelikult ei saa ta anda kaebuse esitajale rohkem teavet, kui oli juba edastatud hindamislehel, ega saa seega rahuldada tema taotlust saada tema testi koopia, mis sisaldab teksti põhiosas parandusi või märkusi, kuna sellist koopiat ei ole.

Kui teste ja katseid hinnati, esitas iga hindepunkt märkusi, kuid ainult hindamislehel on esitatud valikukomisjoni enda hinnang iga hindamiskriteeriumi kohta. Valikukomisjon on ainus asutus, kellel on õigus hinnata kandidaatide sooritusi. EPSO saatis apellatsiooninõukogu hinnangu kaebuse esitajale. Kuigi juhatus võib küsida hindajate, näiteks markerite arvamust, on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tegevuse üle kontrolli säilitamise ja oma kaalutlusõiguse teostamise kohustus juhatusel, mitte kolmandatel isikutel, kellel on nõuandev roll.

EPSO juhtis tähelepanu sellele, et kaebuse 324/2003/MF puhul märkis ombudsman, et ta ei ole teadlik ühestki eeskirjast, mis nõuaks, et konkursikomisjon kirjutaks kandidaadi hindamisega seotud märkused selle isiku katsepaberile.

Esimese Astme Kohus on samuti teinud otsuse meetodi kohta, mida konkursikomisjon võib katsete parandamiseks kasutada, ning on sellega seoses otsustanud, et parandusi ei saa katsedokumentidele endile kanda. Seda seetõttu, et märgistamismeetodid peavad tagama, et juba tehtud parandused ei mõjuta hilisemat hindamist mõne muu tähisega (1).

EPSO märkis, et katset hindab üksnes valikukomisjon ja see hõlmab iga kandidaadi tulemuste võrdlemist teiste kandidaatide tulemustega. Oluline on rõhutada, et lõplik hinne, mille valikukomisjon kandidaadile annab, ei sõltu mitte ainult selle isiku testi kvaliteedist, vaid ka kõigi kandidaatide soorituse üldisest kvaliteedist.

Võttes arvesse eespool esitatud selgitusi katsedokumentide anonüümse parandamise kohta kahe eri markeri abil, saab EPSO tagada, et mittediskrimineerimise põhimõttest on täielikult kinni peetud. Lisaks ei viita kaebuse esitaja oma asjakohase väite toetuseks ühelegi tõendile.

Kaebuse esitaja märkused

Oma märkustes EPSO arvamuse kohta esitas kaebuse esitaja kokkuvõtlikult järgmised märkused.

Esiteks väitis kaebuse esitaja, et õiged vastused eelvaliku testidele, nimelt testidele a ja b, olid mõistlikud, ning seega nõustus kaebuse esitaja nendega.

Lisaks märkis ta, et on üldteada, et EPSO

„ei järgi kirjalike katsete hindamisel läbipaistvat lähenemisviisi” ja „paljud kaebuse esitajad väidavad, et valikukomisjon ei andnud neile juurdepääsu oma hindamisdokumentidele”.

„Minu juhtumi puhul on esinenud sarnane haldusomavoli juhtum. Seni olen saanud koopia oma märgistamata eksamidokumendist (...) ja valikukomisjoni hindamislehest.”

Ta lisas, et: „Sooviksin saada oma essee parandanud kahe markeri hinded ja sooviksin saada oma hinnete kohta üksikasjaliku selgituse. Minu essee kohta tehtud otsust ei ole piisavalt põhjendatud: valikukomisjon lihtsalt märgistas hindamislehel teatavad lahtrid. Nad ei ole mulle ikka veel kahe markeri parandusmärke saatnud. Ma ei ole saanud nõuetekohast selgitust oma märgi kohta, mulle ei ole antud teavet selle kohta, kui palju vigu on leitud ja kas on tehtud tõsiseid või ainult väiksemaid vigu.

Kaebuse esitaja väljendas veendumust, et „minu esitatud essee oli kvaliteetne ja vastas seega nõutavatele kõrgetele standarditele. See peaks saama vähemalt minimaalse nõutava punktisumma. Kaebuse esitaja märkis ka, et „(...) minu testi peaksid uuesti läbi vaatama tõeliselt erapooletud ja nõuetekohaselt kvalifitseeritud spetsialistid ning mind tuleks lubada suulisele testile”.

Kaebuse esitaja märkis, et „paljud argumendid toetavad minu väidet, et minu essee sai põhjendamatult madala hinde”: i) Kaebuse esitaja oli tuvastanud, et tema teadmisi ELi põhiseaduse lepingust peeti ebapiisavaks, mis tema arvates ei saa olla õige, arvestades tema ulatuslikku tõlgendust selles küsimuses ja tema essees tehtud viidet põhiseaduse peamistele uuendustele. ii) tema tekstide koostamise oskused olid head, vastasel juhul ei oleks ta saanud kahte erialast kraadi inglise keeles. iii) Kaebuse esitaja teadis ELi töötajaid, kelle võimed „ei ole [tema omadest] paremad”.

Lõpuks jäi kaebuse esitaja oma seisukoha juurde, et teda „diskrimineeriti [ ] minu vanuse ja [muude esitatud asjaolude] tõttu.” H ei esitanud selle kohta mingeid tõendeid ega argumente.

Otsus

1 Väidetav diskrimineerimine vanuse ja soo tõttu

1.1 Kaebuse esitaja väitis, et Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) hindas tema avaliku konkursi EPSO/AD/4/04 teste tema vanuse ja muude asjaolude tõttu ebaõiglaselt ja diskrimineerivalt. Arvestades selle väite tõsidust, pidas Euroopa Ombudsman asjakohaseks anda EPSO-le võimalus sellele käesolevas uurimises vastata.

1.2 EPSO on märkinud, et tavapraktika kohaselt hinnati iga katset kahe markeri abil, kes töötasid katsete koopiate kallal, mis ei sisaldanud mingit viidet kandidaadi nimele, vanusele ega teabele muude asjaolude kohta, millele kaebuse esitaja viitas. EPSO märkis ka, et kaebuse esitaja ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis tema väidet kinnitaks.

1.3 Ombudsman märgib, et nagu on rõhutatud EPSO arvamuses kaebuse kohta, järgis valikukomisjon käesoleval juhul tavapärast katsete anonüümse hindamise tava. Lisaks ei ole kaebuse esitaja oma väite toetuseks esitanud ühtegi tõendit ega konkreetset argumenti.

1.4 Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et kõnealune väide ei ole põhjendatud.

2 Eelvalikutestide esialgset hindamist ja hindamist ning tema hilisemat uuesti läbivaatamise taotlust ei ole piisavalt põhjendatud

2.1 Kaebuse esitaja väitis, et EPSO ei põhjendanud piisavalt oma esialgset hinnangut ja eelvaliku testide a ja b ning kirjaliku testi d hindamist ega käsitlenud õiglaselt tema hilisemat uuesti läbivaatamise taotlust.

Eelvalikutestid a ja b

2.2 Eelvaliku testide a ja b kohta märkis EPSO oma arvamuses, et eelvaliku testide puhul koostati enne testide toimumist vastusevariant. EPSO lisas nendele märkustele vastusevõtme koopia, millest on näha kaebuse esitaja tulemused. Lisaks sai kaebuse esitaja vastusest aru, miks valikukomisjon talle punkte andis.

Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja on sõnaselgelt nõustunud EPSO eespool esitatud asjakohaste selgitustega.

Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et juhtumi seda aspekti ei ole vaja täiendavalt uurida.

Kirjalik katse (d)

2.3 Kaebuse esitaja kriteeriumi d kohta märgib ombudsman, et tema eespool esitatud väide koosneb kahest osast: i) põhjenduste piisavus ja ii) kaebuse esitaja läbivaatamistaotluse õiglane menetlemine. Neid käsitletakse eraldi allpool.

- põhjenduste piisavus

2.4 Ombudsman märgib kõigepealt, et EPSO on õigesti märkinud, et õiguslik kohustus põhjendada hageja kandidatuuri tagasilükkamist pärast ebaõnnestunud kirjalikku katset on täidetud, kui asjaomasele kandidaadile edastatakse lõplik punktisumma (2). Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja ei näi vaidlustavat EPSO seisukoha seda osa ning et tema kaebus käsitleb pigem talle seoses testi hindamisega antud teabe piisavust.

2.5 EPSO on esiteks märkinud, et ta on oma tavapraktika kohaselt saatnud kaebuse esitajale koopia i) tema katsedokumendist katse d jaoks ja ii) valikukomisjoni lõplikust hindamislehest.

Seoses märgistatud katsedokumendiga on nii Esimese Astme Kohus kui ka ombudsman järjekindlalt sedastanud, et valikukomisjon ei ole kohustatud kirjutama oma märkusi kandidaadi hindamise kohta kandidaadi katsedokumendile (3). Konkursikomisjon ei ole seega kohustatud kandidaatidele sellist dokumenti esitama.

2.6 Valikukomisjoni lõpliku hindamislehe kohta on EPSO käesoleval juhul sõnaselgelt märkinud, et "sellel lehel esitatud teabe eesmärk oli aidata kandidaadil mõista, miks valikukomisjon andis talle konkursiteates nõutavast minimaalsest nõutavast punktisummast väiksema hinde" (rõhuasetus lisatud). Ombudsman märgib, et EPSO sõnastatud eesmärk on üldiselt kooskõlas (kuigi kokkuvõtlikul kujul) Euroopa Ombudsmani asjakohase seisukohaga selles valdkonnas. Sellele seisukohale viidati näiteks ombudsmani otsuses kaebuse 674/2004/PB kohta. Selles konkreetses asjas viitasid EPSO ja komisjon varem võetud kohustusele anda kandidaatidele rohkem teavet nende tulemuste kohta avalikel konkurssidel. Ombudsman märkis järgmist:

EPSO ja komisjoni osutatud kohustus võeti pärast ombudsmani 18. oktoobri 1999. aasta eriaruannet Euroopa Parlamendile. Aruanne järgnes ombudsmani omaalgatuslikule uurimisele salastatuse kohta, mis oli osa komisjoni värbamismenetlusest. Eriaruanne sisaldas muu hulgas ametlikku soovitust, et tulevastel värbamiskonkurssidel peaks komisjon andma kandidaatidele taotluse korral juurdepääsu nende enda märgistatud eksamidokumentidele. See soovitus põhines järgmistel kaalutlustel:

[...] võimalus tutvuda oma eksamitööga toob kandidaadile kaasa mitmeid eeliseid. Esiteks saab kandidaat võimaluse avastada oma vead ja seega parandada oma tulevast sooritust. Teiseks tugevneb kandidaadi usaldus administratsiooni vastu. See on oluline, sest näib olevat laialt levinud veendumus, et komisjon ei hinda teste alati nõuetekohaselt ja et mõnikord ei hinnata neid üldse. Kolmandaks, kui kandidaat tunneb, et teda on valesti hinnatud, saab ta esitada palju täpsemaid väiteid, kui ta on näinud oma märkimisväärset eksamitööd." (Ombudsmani eriaruande lk 5).

1.5 Komisjoni endine president Romano Prodi nõustus oma 7. detsembri 1999. aasta kirjas ombudsmani soovitusega, et kandidaatidel peaks olema juurdepääs oma märgistatud eksamidokumentidele. Ombudsmanile saadetud kirjas märkis ta järgmist:

"Komisjon tervitab käesolevas aruandes esitatud soovitusi ja teeb ettepaneku vajaliku õigusliku ja organisatsioonilise korralduse kohta, et anda kandidaatidele taotluse korral juurdepääs oma märgistatud eksamidokumentidele alates 1. juulist 2000."

Oma otsuses kaebuse 674/2004/PB kohta asus ombudsman seega seisukohale, et kandidaatidele valikukomisjoni lõpliku hindamislehe koopia esitamist võib pidada piisavaks tõendiks valikukomisjoni hinnangu kohta seoses vigade ja puudustega, mille ta tuvastas kandidaadi katsedokumendis. Ombudsman märkis, et hindamisleht peab andma asjaomasele kandidaadile piisavalt selget ja üksikasjalikku teavet, pidades silmas tema eespool nimetatud uurimises kindlaks tehtud eesmärke. Lisaks selgitas ta, kuidas seda nõuet saaks praktikas rakendada tõlketeste käsitlevate hindamislehtede puhul (4). Ombudsman juhtis tähelepanu ka sellele, et see nõue ei tohiks tekitada juhatusele põhjendamatut halduskoormust. Lisaks viitas ta ulatuslikule kaalutlusõigusele, mis on konkursikomisjonil kandidaatide soorituste hindamisel katsetel. Seda kaalutlusõigust silmas pidades leidis ombudsman, et haldusnõukogul ei ole õiguslikku ega hea halduse põhimõtetest tulenevat kohustust esitada kandidaatidele üksikasjalik arvamus konkreetsete tuvastatud vigade või puuduste kohta.

Ombudsman märgib, et käesolev juhtum puudutab hindamislehte, mis on koostatud sellise essee hindamiseks, mille eesmärk on testida kandidaadi erialaseid teadmisi, arusaamist ja koostamise oskusi ning analüüsi- ja kokkuvõttevõimet. Sellega seoses leiab ombudsman, et sellise hindamislehe suhtes kehtib põhinõue, et kandidaatidele tuleb anda piisavalt selget ja üksikasjalikku teavet. See tähendab, et hindamisleht peaks andma kandidaadile piisavalt üksikasjalikku teavet kandidaadi katsedokumendis tuvastatud puuduste kohta, pidades silmas ombudsmani eespool nimetatud otsuse (kaebuse 674/2004 kohta) punktis 1.4 nimetatud eesmärke. Selles üksikasjalikus teabes tuleks arvesse võtta ka konkreetse testi eesmärki ning kandidaadi teadmisi ja võimeid, mida hinnatakse testi käigus vastavalt konkursiteate asjakohastele sätetele.

2.7 Käesoleval juhul sisaldas kaebuse esitajale antud hindamisleht järgmist teavet:

"Lõplik hindamisleht - selektsioon BOARD

Konkurents ...

Kirjalik katse d)

Salajane nr: ...

Teema 1 [ jne, teema 7, teema 2 märgistatakse ]

Teie soorituse hindamiseks lähtus žürii [st valikukomisjon] järgmistest kriteeriumidest:

• Valdkonna tundmine ja teema mõistmine

Isiklik panus ja asjatundlikkus antud valdkonnas

- Võime omandada teema

Põhielementide olemasolu

• Analüüs ja kokkuvõte

Oskus esitada põhipunktid ja hinnata nende suhtelist tähtsust

- Argumentatsiooni asjakohasus, sidusus ja struktuur

• Koostamisoskus

- Stiil ja esitlus

- Selgus, täpsus, lühidus

Üldhinnang

Valdkonna tundmine: ○ Suurepärane ○ Väga hea ○ Hea ○ Keskmine ○ Ebapiisav

Analüüs ja kokkuvõte: ○ Suurepärane ○ Väga hea ○ Hea ○ Keskmine ○ Ebapiisav

Koostamisoskus: ○ Suurepärane ○ Väga hea ○ Hea ○ Keskmine ○ Ebapiisav

Lõppmärk: ... / ...

Kirjalik üldhinnang

○ Suurepärane paber, mis vastab täielikult funktsioonide olemuse ja tasemega seotud nõuetele.

○ Väga hea paber, mis vastab väga hästi funktsioonide olemuse ja tasemega seotud nõuetele.

○ Hea paber, mis vastab hästi ülesannete laadi ja tasemega seotud nõuetele.

○ Keskmine dokument, mis vastab üldiselt ülesannete laadi ja tasemega seotud nõuetele.

○ Paber, mis ei vasta ülesannete laadi ja tasemega seotud nõuetele.

Valikukomisjoni konkreetsed tähelepanekud: .................................................................................... “

Käesoleval juhul valis valikukomisjon i) asjaomased ringkonnad väljal „Üldhinnang“; ii) võttis teadmiseks punktis "Lõppmärk" esitatud asjakohased punktid; ning iii) märgistas vastava ringi lahtris „Üldine kirjalik hinnang”.

Eespool punktis 2.6 osutatud standardeid silmas pidades leiab ombudsman, et kaebuse esitajale hindamislehel antud teave oli kõnealuse testi jaoks piisav. Seega ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et EPSO oli kohustatud andma talle üksikasjalikumat teavet.

2.8 Seoses kaebuse esitaja märkustes väljendatud sooviga saada oma esseed parandanud kahe markeri hinded, ei pea ombudsman põhjendatuks laiendada oma käesoleva uurimise ulatust selle väite suhtes, mille kaebuse esitaja esitas esimese kohta oma tähelepanekutes EPSO arvamuse kohta ja millele ei ole eelnenud asjakohaseid administratiivseid lähenemisviise EPSO suhtes.

- kaebuse esitaja uuesti läbivaatamise taotluse õiglane menetlemine

2.9 Väite selle osaga seoses mõistab ombudsman kaebuse esitajat sisuliselt nii, et tema essee sai tema teadmisi ja kogemusi arvestades selgelt põhjendamatult madala hinde ning et otsus kinnitada, et valikukomisjon lükkas tema kandidatuuri tagasi, oli seega "ebaõiglane".

2.10 Sellega seoses tuletab ombudsman meelde, et valikukomisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus selliste testide hindamisel, nagu on kõne all käesolevas asjas. Sellistel juhtudel, kui kaebuse esitaja vaidlustab andmekaitsenõukogu poolt tema tegevusele antud sisulise hinnangu nõuetekohasuse, piirdub ombudsmani kontroll ilmtingimata ilmse hindamisvea olemasoluga. Kaebuse esitaja peab tõendama sellist ilmset hindamisviga piisavalt konkreetselt, viidates konkreetselt oma tegevusele, võttes arvesse selle hindamist ning asjaomase teksti eesmärki ja sisu. Kaebuse esitaja pelgad viited oma võimetele ja taustale ning isiklikule veendumusele tema essee kvaliteedi kohta on ilmselgelt ebapiisavad, et tõendada sellist ilmset hindamisviga, mis puudutab kaebuse esitaja sooritust kõnealusel konkreetsel testil.

2.11 Käesolevas asjas on kaebuse esitaja oma eespool esitatud väite toetuseks piirdunud viitega oma võimetele ja taustale ning isiklikule veendumusele oma essee kvaliteedis. Sellest järeldub, et ta ei ole esitanud konkreetseid argumente ega tõendeid, mis kinnitaksid ilmse vea olemasolu valikukomisjoni hinnangus.

2.12 Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et kaebuse esitaja väite asjakohane osa ei ole põhjendatud.

3 Parandatud essee koopia ja õigete vastuste esitamata jätmine

3.1 Kaebuse esitaja väitis, et EPSO ei olnud talle esitanud koopiat tema kirjaliku katse d parandatud esseest ega õigeid vastuseid katsete a ja b kohta, nagu nõuti 10. märtsi ja 10. aprilli 2006. aasta e-kirjades.

3.2 Ombudsman leiab, et neid küsimusi on käsitletud eespool punktides 2.2 ja 2.5. Seetõttu ombudsman juhtumi seda osa rohkem ei uuri.

4 E-kirjadele vastamata jätmine

4.1 Kaebuse esitaja väitis, et EPSO ei vastanud (ekslikult) tema 10. märtsi ja 10. aprilli 2006. aasta e-kirjadele.

4.2 Need e-kirjad ei ole ombudsmani valduses. Sellega seoses teatas kaebuse esitaja ombudsmanile, et ta ei säilitanud nende koopiaid. Siiski on selge, et mõlemad e-kirjad olid sisuliselt meeldetuletused kaebuse esitaja eelmise, 3. märtsi 2006. aasta e-kirja kohta, milles ta vaidlustas eelvalikutestide a ja b tulemused. EPSO teavitas 12. aprilli 2006. aasta kirjas kaebuse esitajat tema avaliku konkursi tulemuste läbivaatamise tulemustest, mis sisaldas järgmist avaldust:

„[f]Pärast Teie taotluse saamist kontrollis valikukomisjon hoolikalt Teie vastuste lehti eelvalikutestide a ja b jaoks. Läbivaatamise tulemusena jõudis juhatus järeldusele, et teie EPSO profiili sisestatud tulemused on tõepoolest õiged. Seega kinnitame, et teie hinne on testi a puhul 43,5 ja testi b puhul 17.”

4.3 Kaebuse esitaja ei ole oma märkustes esitanud täiendavaid märkusi juhtumi selle osa kohta.

4.4 Kuna EPSO ei pidanud nendele meeldetuletustele eraldi vastama, leiab ombudsman, et EPSO ei ole juhtumi selles osas haldusomavoli toime pannud.

5 Kaebuse esitaja väited

5.1 Ülaltoodud järeldusi silmas pidades ei ole vaja täiendavalt uurida kaebuse esitaja väiteid, millele on viidatud eespool punktis "Kaebus".

6 Kokkuvõte

Selle kaebuse uurimise põhjal on ombudsman

1. järeldas, et teise väite eelvalikuteste käsitlevat osa ei ole vaja täiendavalt uurida (vt eespool punkt 2.2); ja
2. leidis, et EPSO ei ole kaebuse ülejäänud osas haldusomavoli toime pannud.

Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka EPSO direktorit.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Otsus kohtuasjas T-19/03: Konstantopoulou vs. Euroopa Kohus, EKL AT 2004, lk I-A-25 ja II-107, punkt 61.

(2) Kohtuasi T-19/03: Konstantopoulou vs. Euroopa Kohus, EKL AT 2004, lk I-A-25 ja II-107, punkt 32: „Compte tenu du secret qui doit entourer les travaux du jury, la communication des notes obtenues aux différentes épreuves constitue, selon la jurisprudence susvisée, une motivation suffisante des décisions du jury (arrêts Parlement/Innamorati, punkt 22 eespool, punkt 31, ja Pyres/komisjon, punkt 27 eespool, punkt 66)”.

(3) Vt eespool viidatud otsus kohtuasjas T-19/03: Konstantopoulou vs. Euroopa Kohus, punkt 61; ning otsused kaebuste 324/2003/MF ja 774/2003/ELB kohta, mis on kättesaadavad ombudsmani veebisaidil (http://www.ombudsman.europa.eu).

(4) Selles kohtuasjas tegi ombudsman järgmised järeldused (oma otsuse punkt 1.8):

„[...] hindamisleht peab andma asjaomasele kandidaadile nimetatud eesmärke silmas pidades piisavalt selget ja üksikasjalikku teavet. See nõue tähendab, et kui hindamisleht käsitleb tõlketesti, peab see andma teavet mitte ainult kandidaatide dokumendis kriisilahendusnõukogu tuvastatud vigade või puuduste liikide, vaid ka raskusastme ja ulatuse kohta, ilma et see tekitaks kriisilahendusnõukogudele põhjendamatut halduskoormust. Selline teave oleks eriti kasulik kandidaatidele, kes – nagu käesolevas asjas kaebuse esitaja – soovivad sageli teada, millistes aspektides peaksid nad püüdma oma tulemusi tulevastel konkurssidel parandada. Sellega seoses juhtis ombudsman tähelepanu asjaolule, et eespool öeldut silmas pidades ja arvestades konkursikomisjoni ulatuslikku kaalutlusõigust kandidaatide soorituste hindamisel katsetel, ei ole konkursikomisjonil õiguslikku kohustust ega hea halduse põhimõtetest tulenevat kohustust esitada kandidaatidele üksikasjalik arvamus tuvastatud konkreetsete vigade või puuduste kohta.”