Strasbourg, 3. oktoober 2007

Lugupeetud hr B

märtsil 2006 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses Teie 6. juuli 2005. aasta tähitud kirja käsitlemisega komisjoni Kreeka esinduses. Te esitasite selle kirja koopia 29. märtsi 2006. aasta e-kirjaga ning posti teel, mis saadi kätte 31. märtsil 2006.

aprillil 2006 edastasin Teie kaebuse komisjoni presidendile ja palusin komisjonil esitada oma arvamus. Komisjon taotles 13. juulil 2006 oma arvamuse esitamise tähtaja pikendamist.

10. augusti 2006. aasta kirjaga rahuldasin eespool nimetatud taotluse ja teavitasin Teid Teie juhtumiga tegeleva õigusametniku vahetumisest.

oktoobril 2006 saatis komisjon Teie kaebuse kohta oma arvamuse. 19. oktoobril 2006 edastasin Teile arvamuse ja palusin Teil esitada oma märkused. Teilt ei ole tähelepanekuid saadud.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused. Vabandan, kui palju aega on kulunud teie kaebuse menetlemiseks.

Kompromiss

Kaebus käsitleb probleeme, mis on seotud Kreekas registreeritud eralennukite ja nende reisijate vaba liikumisega Kreeka lennujaamadesse sisenemisel ja neist väljumisel.

Kaebuses osutab kaebuse esitaja nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3925/91,[1] millega keelatakse lisaks julgestuskontrollile kontroll ja muud formaalsused muu hulgas ühendusesiseseid lende tegevate isikute käsi- ja registreeritud pagasi suhtes. Kaebuse esitaja viitas ka Schengeni konventsioonile, mis võimaldab reisijate vaba liikumist Schengeni alal ilma piirikontrollita. Kaebuse esitaja sõnul kohaldatakse Kreekas eespool nimetatud eeskirju ainult reisijate ja sõidukite suhtes, mis sisenevad Kreekasse meresadamate kaudu, kuid Kreekas registreeritud õhusõidukitel on Kreeka seaduse nr 2960/2001 (edaspidi „riiklik tolliseadustik“) alusel keelatud Kreekasse siseneda ja sealt väljuda, olenemata nende sihtkohast või päritolust, mitterahvusvahelistest lennujaamadest. Riiklikus tolliseadustikus on sätestatud, et Kreeka lennujaamadesse sisenemine ja neist väljumine, isegi ELi ja/või Schengeni alal, peab toimuma rangelt lennujaamade kaudu, mis on Kreeka tolliteenistuse järelevalve ja kontrolli all. Kaebuse esitaja lisab, et teistes ELi liikmesriikides registreeritud õhusõidukitel on korduvalt lubatud siseneda rahvusvahelistesse lennujaamadesse või sealt väljuda.

Kaebuse esitaja arvates takistab eespool kirjeldatud olukord Kreeka kodanikel, kellel on Kreekas registreeritud õhusõiduk, kasutada oma vaba liikumise õigust Schengeni alal. Seetõttu tõstatas ta oma 6. juuli 2005. aasta kirjas komisjoni esindusele Kreekas (edaspidi „esindus”) eespool nimetatud küsimuse ja palus esindusel i) teavitada teda sellest, kas nimetatud Kreeka õigusaktid on kooskõlas ühenduse õigusega; ja ii) kui see nii ei ole, nõuda nimetatud õigusaktide nõuetekohast muutmist. Kuni Euroopa Ombudsmanile kaebuse esitamise kuupäevani ei olnud kaebuse esitaja esinduselt vastust saanud.

märtsil 2006 esitas kaebuse esitaja kaebuse ombudsmanile. Ta väitis, et esindus ei käsitlenud nõuetekohaselt tema 6. juuli 2005. aasta tähitud kirja.

Nõue

Komisjoni arvamus

Komisjon avaldas oma arvamuses kahetsust, et ta viivitas kaebuse esitaja kirjale vastamisega, ning esitas kaebuse esitajale oma vabandused. Komisjon märkis, et ta saatis kaebuse esitajale 15. juunil 2006 sisulise vastuse ja esitas vastuse ingliskeelse versiooni koopia. Vastuses vabandas komisjon uuesti vastuse saatmisega viivitamise pärast ja teatas kaebuse esitajale, et tal ei ole põhjust algatada Kreeka suhtes rikkumismenetlust. Komisjon selgitas peamiselt, et kuigi ühenduse tolliõiguse sisu on Euroopa tasandil suures osas ühtlustatud, jäävad kontrollimenetlused peamiselt liikmesriikide pädevusse. Ta lisas, et liikmesriikide tolliasutused ei jõusta mitte ainult ühenduse õigust, vaid ka siseriiklikke õigusakte, eelkõige valdkondades, kus esmavastutus lasub liikmesriikidel. Komisjoni sõnul võetakse ühenduse õiguses arvesse vajadust korraldada tõhusalt tollikontrolle kogu Kreeka territooriumil.

Oma arvamuses andis komisjon ka järgmise ülevaate meetmetest, mida ta võttis seoses kaebuse esitaja kirjaga, ja esitas järgmised selgitused viivituse põhjuste kohta sellele vastamisel:

• Esindus sai kaebuse esitaja kirja kätte 8. juulil 2005. Ta saatis esialgse teabenõude komisjoni talitustele Brüsselis 12. juulil 2005 ja teavitas sellest kaebuse esitajat.
• Pärast kaebuse esitajalt telefoni teel saadud järelepärimisi jõudis esindus 2005. aasta oktoobris järeldusele, et kaebuse esitaja kirja edastamisel esines probleeme, ning saatis selle 7. oktoobril 2005 uuesti komisjonile.
• Kui kaebuse esitaja oli 2005. aasta detsembris ja 2006. aasta jaanuaris esindusega ühendust võtnud, esitas esindus komisjoni talitustele järelepärimise kaebuse esitaja kirjale vastuse ettevalmistamisel tehtud edusammude kohta. jaanuaril 2006 toimunud telefonivestluse käigus kinnitas esindus kaebuse esitajale, et komisjoni pädevad talitused uurivad tema juhtumit, ning selgitas talle, et juhtumi keerukuse tõttu võtab vastuse saamine veel aega.
• Kaebuse esitaja tõstatatud küsimus oli tehniliselt väga keeruline ja tuli leida lahendus erinevatele küsimustele, nimelt: i) isikute vaba liikumise põhimõte; ii) tolliõiguse ühtsus; ning iii) vajadus tagada lennuliikluse turvalisus. Seetõttu oli vajalik talitustevaheline konsulteerimine komisjoni eri talitustega ning komisjon pidi küsimust hoolikalt uurima ja analüüsima. See protseduur oli aeganõudev. Lisaks reguleeris seda küsimust osaliselt ühenduse õigus ja osaliselt siseriiklik õigus.
• märtsil 2006 teavitas esindus kaebuse esitajaga peetud telefonivestluse käigus teda tema õigustest juhul, kui ta ei ole rahul osutatud teenustega, sealhulgas õigusest esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile. Samal päeval saadeti kaebuse esitajale kiri eespool nimetatud teabega.
• juunil 2006 saatis komisjon kaebuse esitajale sisulise vastuse, milles märgiti, et asjaomased Kreeka õigusaktid on kooskõlas ühenduse õigusega.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja märkusi ei esitanud.

Otsus

1.1 6. juuli 2005. aasta kirjas komisjoni esindusele Kreekas (edaspidi "esindus") tõstatas kaebuse esitaja probleemid seoses Kreekas registreeritud eralennukite ja nende reisijate vaba liikumisega Kreeka lennujaamadesse sisenemisel ja neist väljumisel. Ta palus esindusel i) teavitada teda sellest, kas asjaomased Kreeka õigusaktid on kooskõlas ühenduse õigusega; ja ii) kui see nii ei olnud, nõuda nimetatud õigusaktide nõuetekohast muutmist.

Kuni Euroopa Ombudsmanile kaebuse esitamise kuupäevani ei saanud kaebuse esitaja esinduselt vastust. Seetõttu väitis ta ombudsmanile esitatud kaebuses, et esindus ei käsitlenud nõuetekohaselt tema 6. juuli 2005. aasta tähitud kirja.

1.2 Komisjon märkis oma arvamuses, et ta saatis kaebuse esitajale 15. juunil 2006 sisulise vastuse, teatas, et kahetseb kaebuse esitaja kirjale vastamisega viivitamist, ning vabandas viivituse pärast.

Oma 15. juuni 2006. aasta sisulises vastuses kaebuse esitajale i) vabandas komisjon vastuse saatmisega viivitamise pärast; ii) teatas kaebuse esitajale, et tal ei ole põhjust algatada Kreeka suhtes rikkumismenetlust; ning iii) selgitas kaebuse esitajale eespool esitatud järelduse põhjuseid.

Oma arvamuses kaebuse kohta selgitas komisjon ka põhjusi, miks ta ei saanud varem oma vastust saata. Sellega seoses tugines komisjon järgmisele: i) kaebuse esitaja taotluse asutusesisene edastamine esindusest komisjoni pädevatele talitustele Brüsselis; ning ii) kaebuse esitaja tõstatatud küsimuse keerukus, mille tõttu oli vajalik talitustevaheline konsulteerimine komisjoni eri talitustega.

1.3 Ombudsman peab kahetsusväärseks, et komisjon andis kaebuse esitaja 6. juuli 2005. aasta kirjale sisulise vastuse alles 15. juunil 2006, st rohkem kui 11 kuud pärast seda, kui esindus oli kirja kätte saanud. Ombudsman märgib siiski ja tervitab asjaolu, et nii oma arvamuses käesoleva kaebuse kohta kui ka oma 15. juuni 2006. aasta sisulises vastuses kaebuse esitajale palus komisjon kaebuse esitajalt vabandust viivituse pärast talle vastuse andmisel.

1.4 Lisaks märgib ombudsman, et komisjon esitas mitmeid selgitusi põhjuste kohta, miks ta ei saanud kaebuse esitajale varem sisulist vastust anda.

1.5 Ombudsman võtab samuti teadmiseks komisjoni väited kaebuse esitaja tõstatatud küsimuse keerukuse kohta, mis on osaliselt hõlmatud ühenduse õigusega ja osaliselt siseriikliku õigusega. Küsimus nõudis talitustevahelist konsulteerimist komisjoni eri talitustega ning hoolikat uurimist ja analüüsi. Lisaks tuli lahendada mitmeid küsimusi: i) isikute vaba liikumise põhimõte; ii) tolliõiguse ühtsus; ning iii) vajadus tagada lennuliikluse turvalisus. Ombudsman leiab, et eespool esitatud argumendid on iseenesest piisavad komisjoni seisukoha selgitamiseks.

1.6 Lisaks märgib ombudsman, et esindus suhtles kaebuse esitajaga telefoni teel, kinnitades talle, et tema juhtumit käsitletakse, ja juhtides tema tähelepanu juhtumi keerukusele.

1.7 Ombudsman ei tuvasta seetõttu kaebuse selle aspektiga seoses haldusomavoli.

1.8 Ombudsman märgib siiski ka seda, et esindus edastas kaebuse esitaja kirja kõigepealt komisjoni talitustele Brüsselis 12. juulil 2005. Siiski tuvastati raskused asutusesisesel edastamisel ja kiri saadeti Brüsselisse uuesti alles 7. oktoobril 2005 pärast kaebuse esitaja telefoni teel tehtud järelepärimisi. Sellega seoses teeb ombudsman allpool veel ühe märkuse.

2 Kokkuvõte

Ombudsman järeldab, et tema uurimine selle kaebuse suhtes ei toonud ilmsiks haldusomavoli juhtumit. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Komisjoni presidenti teavitatakse sellest otsusest.

Täiendav märkus

Komisjon võiks kaaluda asjakohaste muudatuste tegemist toimikute asutusesisese edastamise süsteemis oma peakorteri ja esinduste/delegatsioonide vahel, et tagada alati kiire ja tõhus edastamine.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3925/91 ühendusesiseseid lende tegevate isikute salongi- ja registreeritud pagasi ning ühendusesiseseid merereise tegevate isikute pagasi suhtes kohaldatavate kontrollide ja formaalsuste kaotamise kohta (EÜT L 374, lk 4).