Strasbourg, 26. juuli 2007

Lugupeetud hr B

oktoobril 2005 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses komisjoni keeldumisega võimaldada juurdepääsu teatavatele dokumentidele vastavalt määrusele 1049/2001. oktoobril 2005 esitasite ombudsmanile oma kaebust toetavad dokumendid.

4. novembril 2005 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 3. veebruaril 2006 ja ma edastasin selle Teile soovi korral 31. märtsiks 2006 koos palvega esitada oma märkused. Selleks kuupäevaks ei olnud Teilt märkusi saadud.

septembril 2006 kirjutasin komisjonile ja palusin Teie kaebuse kohta lisateavet. Samuti palusin komisjonil lubada oma talitustel asjaomaste dokumentidega tutvuda. Komisjon saatis oma vastuse 30. jaanuaril 2007. Edastasin selle Teile soovi korral koos palvega esitada oma märkused 31. märtsiks 2007. Selleks kuupäevaks ei olnud Teilt märkusi saadud.

Kirjutan Teile, et anda Teile teada tehtud päringute tulemustest.

Kompromiss

Kaebuse esitaja kaebas komisjoni jätkuva keeldumise üle anda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)(1) (edaspidi "määrus 1049/2001") juurdepääs järgmistele dokumentidele:

1. energeetika ja transpordi peadirektoraadi 6. jaanuari 2004. aasta kiri Taani alalisele esindusele (TREN D/03/22884);
2. energeetika ja transpordi peadirektoraadi 11. juuni 2004. aasta kiri Taani alalisele esindusele (TREN D/04/8777); ja
3. Taani alalise esinduse 15. septembri 2004. aasta kiri energeetika ja transpordi peadirektoraadile (TREN A/04/30692)(2).

Kaebuse toetuseks esitatud dokumentide põhjal võib kaebuse kokku võtta järgmiselt:

Komisjoni vastus juurdepääsutaotlusele

juunil 2005 esitas kaebuse esitaja Euroopa Parlamendile taotluse juurdepääsuks teatavatele petitsiooniga nr 720/02 seotud dokumentidele.

Komisjon vastas taotlusele 6. juuli 2005. aasta kirjaga, märkides, et tema valduses olevad dokumendid, mis vastasid taotlusele, olid Taani ametiasutuste 15. septembri 2004. aasta kiri (TREN A/04/30692) komisjonile ja kaks komisjoni kirja Taani ametiasutustele, 6. jaanuari 2004. aasta kiri (TREN D/03/22884) ja 11. juuni 2004. aasta kiri (TREN D/04/8777). Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et petitsioonis nr 720/2002 esitatud faktide põhjal ei ole ta tuvastanud ühenduse õiguse rikkumist. Pärast petitsiooni saamist võttis ta siiski ühendust Taani ametiasutustega oma üldise pädevuse raames jälgida, kas liikmesriigid järgivad ühenduse õigust. Seega moodustasid dokumendid, millele kaebuse esitaja oli taotlenud juurdepääsu, osa eelkonsultatsioonidest, mis toimusid komisjoni üldise pädevuse raames kontrollida ühenduse õiguse järgimist liikmesriikides. Kõnealused dokumendid pärinesid petitsioonist nr 720/2002, kuid ei olnud otseselt seotud petitsioonis tõstatatud küsimusega.

Lisaks väitis komisjon, et kirjad olid hõlmatud kahe erandiga määruses 1049/2001 sätestatud juurdepääsuõigusest.

Komisjoni sõnul moodustasid need dokumendid osa esialgsetest konsultatsioonidest, mis on vajalikud komisjoni järelevalvetegevuseks. Sellise esialgse teabevahetuse avalikustamine enne mis tahes otsuse tegemist muudaks avalikuks asutusesisesed ettevalmistavad arutelud, mis moodustavad komisjoni otsustusprotsessi lahutamatu ja vajaliku osa. Dokumentide avalikustamine võib tekitada segadust ka seoses institutsiooni ametliku seisukoha ja kavatsustega seoses tema järelevalvetegevusega, seades seega ohtu komisjoni suutlikkuse tagada ühenduse õiguse kohaldamise nõuetekohane järelevalve. Esialgsete konsultatsioonide avalikustamine etapis, milles järelevalveprotsess sel ajal oli, kahjustaks komisjoni uurimiste eesmärgi kaitset ja tõsiselt tema otsustusprotsessi kaitset. Seega kuulusid dokumendid määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes 3 ja artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus 4 sätestatud erandite kohaldamisalasse ning neid ei saanud seega avalikustada. Komisjoni sõnul ei olnud võimalik anda osalist juurdepääsu ja avalikustamiseks puudus ülekaalukas üldine huvi.

Komisjoni vastus kordustaotlusele

11. juulil 2005 esitas kaebuse esitaja komisjonile kordustaotluse kolme dokumendiga tutvumiseks.

Komisjon vastas kaebuse esitaja kordustaotlusele 2. augustil 2005, tänades teda huvi eest komisjoni seisukoha vastu seoses Euratomi õigusaktide rakendamisega Taanis. Komisjon kordas oma esialgset vastust kaebuse esitaja juurdepääsutaotlusele, st et kõnealused dokumendid ei olnud otseselt seotud petitsioonis nr 720/2002 tõstatatud küsimusega, mis oli lihtsalt öeldes Euratomi õigusaktide tagasiulatuva kohaldamise lubatavus. Seoses petitsiooniga ei tuvastanud Euroopa Komisjon ühenduse õiguse rikkumist. Petitsiooni tõttu jälgis komisjon siiski Euratomi õigusaktide rakendamise seisu Taanis. Seepärast palus komisjon teavet Taani keskkonnaseiretegevuse kohta, nagu on sätestatud Euratomi asutamislepingu artiklis 35. Seetõttu ei ole taotletud dokumendid otseselt seotud petitsiooniga nr 720/2002.

Kirjavahetus, millele kaebuse esitaja juurdepääsu taotles, on osa esialgsetest konsultatsioonidest, mis on vajalikud komisjoni järelevalvetegevuseks. Komisjon jätab endale õiguse tagada kiirguskaitset käsitleva acquis’ ning Euratomi tervishoiu- ja ohutussätete üldine järgimine. Kirjavahetus kujutas endast seega teabenõuet, mis esitati järelevalvemenetluse raames, mille eesmärk oli kontrollida ühenduse õiguse praegust järgimist. See võib kaasa tuua rikkumismenetluse algatamise. Arvestades kiirguskaitse küsimuse poliitilist tundlikkust ning vajadust tagada komisjoni ja Taani vaheline koostöö, oleks taotletud dokumentide avalikustamine konsultatsioonide selles etapis olnud ennatlik ja kahjustanud komisjoni suutlikkust tagada ühenduse õiguse kohaldamise nõuetekohane järelevalve. Asjaomastele dokumentidele juurdepääsu võimaldamine enne mis tahes otsuse tegemist võib samuti segamini ajada komisjoni järelevalvetegevuse tema ametliku seisukohaga petitsioonis nr 720/2002. Seetõttu oleks taotletud dokumentide avalikustamine kõnealusel ajal tõsiselt kahjustanud komisjoni käimasolevat otsustusprotsessi. Dokumendid olid seega hõlmatud määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes ja artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud eranditega. Osalist juurdepääsu ei olnud võimalik anda ja komisjon ei leidnud, et kaebuse esitaja oleks esitanud ühtegi argumenti, mis kinnitaks ülekaalukat üldist huvi avalikustamise vastu.

Kaebuse esitaja väide

Kaebuse esitaja väitis, et komisjon keeldus ekslikult juurdepääsu andmisest eespool nimetatud dokumentidele.

Nõue

Komisjoni arvamus

Komisjon esitas oma arvamuses kokkuvõtvalt järgmised märkused:

Taustteave

Dokumendid, millele kaebuse esitaja taotles määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel juurdepääsu, kujutasid endast komisjoni ja Taani ametiasutuste vahelist kirjavahetust, mis toimus Euroopa Parlamendile esitatud petitsiooni 720/2002 laiemas kontekstis ning käsitles Euratomi õigusaktide tagasiulatuvat kohaldamist ja nende Taani töötajate pikaajalisi terviseprobleeme, kes eemaldasid radioaktiivse materjali 1968. aastal Gröönimaal USA sõjalennukiga toimunud avariipaigast. Kohapeal töötanud petitsiooni esitajad väitsid, et tuleks kohaldada nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (5) (edaspidi "BSSi direktiiv"). Komisjon teatas vastutavale parlamendikomisjonile, et ta ei pea võimalikuks põhiliste ohutusnormide direktiivi tagasiulatuvat kohaldamist ühinemiseelsel perioodil. Petitsiooni tulemusena võttis Euroopa Komisjon siiski ühendust Taaniga ja palus teavet Taani keskkonnaseiretegevuse kohta, nagu on sätestatud Euratomi asutamislepingu artiklis 35. Sellest tulenevalt oli kirjavahetus, millele kaebuse esitaja juurdepääsu taotles, seotud viimati nimetatud teabenõudega, mitte petitsiooniga.

Juurdepääsutaotlus

Kirjavahetus, millele kaebuse esitaja juurdepääsu taotles, on osa esialgsetest konsultatsioonidest, mis on vajalikud komisjoni järelevalvetegevuseks. Komisjon jätab endale õiguse tagada kiirguskaitset käsitlevate õigusaktide ja üldiselt Euratomi tervisekaitset käsitlevate sätete järgimine. Kirjavahetus kujutas endast seega teabenõuet seoses järelevalvemenetlusega, mille eesmärk oli kontrollida tolleaegse ühenduse õiguse järgimist. Seejärel märkis komisjon, et kõnealune järelevalvemenetlus võib viia olukorra suhtes rikkumismenetluse algatamiseni. Rikkumismenetluste nõuetekohase läbiviimise eesmärk on eelkõige võimaldada asjaomasel liikmesriigil täita vabatahtlikult aluslepingu nõudeid või põhjendada oma seisukohta. See põhjendus kehtib veelgi enam eelkonsultatsioonide puhul. Arvestades küsimuse poliitilist tundlikkust, st kiirguskaitset, ning vajadust kaitsta komisjoni ja Taani vahelist koostööd, oleks taotletud dokumentide avalikustamine konsultatsioonide selles etapis olnud ennatlik ja kahjustanud komisjoni suutlikkust tagada ühenduse õiguse kohaldamise nõuetekohane järelevalve. Lisaks oleks see vähendanud Taani ametiasutuste soovi teha komisjoniga koostööd. Eespool nimetatud põhjustel kohaldati kõnealuste dokumentide suhtes erandit, mis on sätestatud määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes, milles on sätestatud, et „institutsioon keelab juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks: (...) kontrollimiste, uurimiste ja auditite eesmärk”.

Lisaks, kuni komisjon ei ole teinud otsust rikkumismenetluse algatamise kohta vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 141, mis on samaväärne EÜ asutamislepingu artikliga 226, kahjustaks asjaomaste dokumentide avalikustamine tõsiselt käimasolevat otsustusprotsessi vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimesele lõigule. Dokumentide avalikustamine menetluse selles etapis oleks avaldanud komisjonile põhjendamatut välist survet ning oleks seega takistanud vaba arvamuste vahetust komisjonis ja koostööd Taani ametiasutustega. Institutsiooni otsustusprotsessi jaoks on äärmiselt oluline, et tema talitustel oleks võimalik nõuda liikmesriigilt teavet ja analüüsida välise surveta kõiki olukorra aspekte, mis võivad viia ametliku rikkumismenetluse algatamiseni. Komisjoni talitustel peab olema ka vabadus esitada ideid ja ettepanekuid, ilma et nad peaksid arvestama võimalusega, et nende arvamused ja hinnangud võidakse avalikustada. Kuna otsustusprotsess on seotud komisjoni esialgse järelevalvetegevusega, kehtib sama põhjendus nagu eespool.

Menetluse selles etapis ei olnud võimalik anda määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 6 punkti 6 kohast osalist juurdepääsu, ilma et see kahjustaks komisjoni uurimisi ja tõsiselt tema otsustusprotsessi.

Kohaldatakse määruse 1049/2001 artikli 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandeid, välja arvatud juhul, kui avaldamiseks on ülekaalukas üldine huvi. Kaebuse esitaja ei esitanud aga ühtegi argumenti, mis tõendaks, et selline ülekaalukas huvi on tõepoolest olemas. Seega seisneb valitsev huvi juhtumi vastu pigem komisjoni uurimiste eesmärgi ja tema otsustusprotsessi kaitsmises.

Kaebuse esitaja märkused

Komisjoni arvamus saadeti kaebuse esitajale võimalike tähelepanekute esitamiseks. Kaebuse esitaja märkusi ei esitanud.

Täiendavad uurimised

Pärast komisjoni arvamuse hoolikat kaalumist selgus, et on vaja täiendavaid uurimisi.

Ombudsman võttis teadmiseks komisjoni väite, et kirjad, millele juurdepääsu taotleti, moodustasid osa komisjoni järelevalveprotsessist. Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes viidatakse siiski kontrollidele, uurimistele ja audititele, mitte järelevalveprotsessidele. Lisaks tuleneb ühenduse kohtute praktikast, et artiklis 4 sätestatud erandeid tuleb tõlgendada kitsalt. Seda silmas pidades ja selleks, et põhjendada määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande kohaldamist, paluti komisjonil selgitada:

1. millisele kontrollile, uurimisele või auditile asjaomased kirjad kuulusid;
2. kuidas kirjade avalikustamine võiks kahjustada kõnealuse kontrolli, uurimise või auditi eesmärki; ja
3. milline tähtsus on määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimesel lõigul komisjoni 6. jaanuari ja 11. juuni 2004. aasta kirjadele, mis on saadetud Taani ametiasutustele.

Vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 2 paluti komisjonil samuti lubada ombudsmani talitustel kõnealuste dokumentidega tutvuda.

Komisjoni vastus

Vastuseks ombudsmani täiendavatele uurimistele märkis komisjon, et juhtumi peamine küsimus on see, kas Taani ametiasutused peaksid teda teavitama Gröönimaa keskkonna radioaktiivsuse seire tulemustest, et ta saaks kindlaks teha, kas parandusmeetmed oleksid nüüd asjakohased piirkonnas, kus 1968. aastal õnnetus juhtus.

Algselt küsis komisjon Taani ametiasutustelt teavet eeldusel, et Gröönimaa suhtes kohaldatakse Euratomi asutamislepingut (6. jaanuari 2004. aasta kiri). Taani ametiasutused vastasid 30. jaanuaril 2004 faksiga, väites, et Euratomi asutamislepingut Gröönimaa suhtes ei kohaldata. Käesolevale faksile on lisatud Taani ametiasutuste teade Euroopa Liidu lepingu parandamise kohta.

Komisjon tunnistas, et Euratomi asutamisleping ei ole Gröönimaa suhtes kohaldatav. juunil 2004 palus ta Taani ametiasutustel esitada nõutud teave vabatahtlikult.

Ajal, mil kaebuse esitaja taotles juurdepääsu komisjoni ja Taani ametiasutuste vahelisele kirjavahetusele, ei olnud veel selge, kas komisjon jätkab jõupingutusi, et saada teavet radioaktiivsuse taseme kohta Gröönimaal. Seetõttu keeldus komisjon avalikustamast kirjavahetust Taani ametiasutustega, et mitte seada ohtu vabatahtliku koostöö võimalusi. Komisjon leidis, et avalikustamine vähendaks sel ajal Taani ametiasutuste soovi esitada teavet vabatahtlikult, mis oleks kahjustanud tema kavandatava uurimise eesmärki. Kuni otsuse tegemiseni võetavate meetmete kohta mõjutaks avalikustamine tõsiselt ka komisjoni võimet teha otsus Taani ametiasutustega saavutatud kokkuleppe alusel.

Eespool nimetatud põhjustel asus komisjon seisukohale, et määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes ja artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud erandid takistavad Taani ametiasutustega peetud kirjavahetuse avalikustamist.

Aja möödudes ei kehti enam taotletud dokumentide varjamise põhjused. Komisjon on konsulteerinud Taani ametiasutustega seoses Taani välisministeeriumi 30. jaanuari 2004. aasta faksi ja Taani alalise esinduse 15. septembri 2004. aasta kirja võimaliku avalikustamisega. Taani ametiasutused andsid nõusoleku oma kirjavahetuse osa avalikustamiseks. Sellest tulenevalt avaldab komisjon nüüd täieliku kirjavahetuse Taani ametiasutustega Gröönimaa radioaktiivsuse taset käsitleva teabe esitamise kohta.

Komisjon edastas kirjavahetuse koopiad, millele oli lisatud komisjoni arvamus. Kuna komisjon oli avalikustanud dokumendid, millele kaebuse esitaja oli taotlenud juurdepääsu, leidis ta, et ombudsmani talitustel ei ole enam vaja dokumente kontrollida.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitajal paluti soovi korral esitada oma märkused komisjoni vastuse kohta. Temalt ei saadud ühtegi märkust.

Otsus

1 Sissejuhatav märkus

1.1 Seoses oma 27. septembri 2006. aasta täiendavate uurimistega palus Euroopa Ombudsman vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõike 2 punktile 7 Euroopa Komisjonil lubada oma talitustel tutvuda käesoleva juhtumiga seotud dokumentidega.

1.2 Ombudsmani edasiste uurimiste raames edastas komisjon kaebuse esitajale kõnealuste dokumentide koopiad.

1.3 Arvestades asjaolu, et komisjon on võimaldanud juurdepääsu asjaomastele dokumentidele, ei pea ombudsman kõnealuste dokumentide kontrollimist enam asjakohaseks. Komisjon andis siiski juurdepääsu, kuid näis endiselt kaitsvat oma vaidlustatud (esialgse) keeldumise õiguspärasust. Seetõttu peab ombudsman asjakohaseks ja asjakohaseks uurida, kas komisjon keeldus 6. juuli 2005. aasta vastuses kaebuse esitaja juurdepääsutaotlusele ja 2. augusti 2005. aasta otsuses kaebuse esitaja kordustaotluse kohta ekslikult juurdepääsu andmisest kõnealustele dokumentidele.

2 Juurdepääsu andmisest keeldumine, mille peale on esitatud kaebus

2.1 Kaebus käsitles komisjoni keeldumist anda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)(8) (edaspidi "määrus 1049/2001") juurdepääs järgmistele dokumentidele: i) energeetika ja transpordi peadirektoraadi 6. jaanuari 2004. aasta kiri Taani alalisele esindusele (TREN D/03/22884); ii) energeetika ja transpordi peadirektoraadi 11. juuni 2004. aasta kiri Taani alalisele esindusele (TREN D/04/8777); ning iii) Taani alalise esinduse 15. septembri 2004. aasta kiri energeetika ja transpordi peadirektoraadile (TREN A/04/30692)(9). Kaebuse esitaja väitis, et komisjon keeldus ekslikult võimaldamast juurdepääsu kõnealustele dokumentidele.

2.2 Euroopa Komisjoni sõnul kujutasid dokumendid, millele kaebuse esitaja oli taotlenud juurdepääsu, endast komisjoni ja Taani ametiasutuste vahelist kirjavahetust, mis toimus Euroopa Parlamendile esitatud petitsiooni 720/2002 laiemas kontekstis ja puudutas Euratomi õigusaktide tagasiulatuvat kohaldamist. Komisjon teatas vastutavale parlamendikomisjonile, et ta ei pea võimalikuks õigusaktide tagasiulatuvat kohaldamist ühinemiseelsel perioodil. Petitsiooni tulemusena võttis Euroopa Komisjon siiski ühendust Taaniga, paludes teavet Taani keskkonnaseiretegevuse kohta, nagu on sätestatud Euratomi asutamislepingu artiklis 35.

2.3 Komisjon väitis, et kirjavahetus, millele kaebuse esitaja juurdepääsu taotles, oli osa komisjoni järelevalvetegevuseks vajalikest eelkonsultatsioonidest. Komisjon jätab endale õiguse tagada kiirguskaitset käsitlevate õigusaktide ja üldiselt Euratomi tervisekaitset käsitlevate sätete järgimine. Kirjavahetus kujutas endast seega teabenõuet, mis esitati järelevalvemenetluse raames, mille eesmärk oli kontrollida ühenduse õiguse järgimist asjaomasel ajal ja mis võis viia olukorra suhtes rikkumismenetluse algatamiseni. Rikkumismenetluste nõuetekohase läbiviimise eesmärk on eelkõige võimaldada asjaomasel liikmesriigil täita vabatahtlikult aluslepingu nõudeid või põhjendada oma seisukohta. See põhjendus kehtib veelgi enam eelkonsultatsioonide puhul. Arvestades küsimuse poliitilist tundlikkust, st kiirguskaitset, ning vajadust kaitsta komisjoni ja Taani vahelist koostööd, oleks taotletud dokumentide avalikustamine konsultatsioonide selles etapis olnud ennatlik ja kahjustanud komisjoni suutlikkust tagada ühenduse õiguse kohaldamise nõuetekohane järelevalve. Lisaks oleks see vähendanud Taani ametiasutuste koostöövalmidust. Eespool nimetatud põhjustel kohaldati kõnealuste dokumentide suhtes määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes sätestatud erandit, milles on sätestatud, et „institutsioon keelab juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks: (...) kontrollimiste, uurimiste ja auditite eesmärk”.

2.4 Lisaks väitis komisjon, et seni, kuni ta ei ole teinud otsust algatada rikkumismenetlus vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 141, mis on samaväärne EÜ asutamislepingu artikliga 226, kahjustaks asjaomaste dokumentide avalikustamine tõsiselt käimasolevat otsustusprotsessi, nagu on sätestatud määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus. Dokumentide avalikustamine menetluse selles etapis oleks avaldanud komisjonile põhjendamatut välist survet ning oleks seega takistanud vaba arvamuste vahetust komisjonis ja koostööd Taani ametiasutustega. Institutsiooni otsustusprotsessi jaoks on äärmiselt oluline, et tema talitused saaksid välismõjudeta nõuda liikmesriigilt teavet ja analüüsida kõiki olukorra aspekte, mis võivad viia ametliku rikkumismenetluse algatamiseni. Komisjoni talitustel peab olema ka vabadus esitada ideid ja ettepanekuid, ilma et nad peaksid arvestama võimalusega, et nende arvamused ja hinnangud võidakse avalikustada. Kuna otsustusprotsess on seotud komisjoni esialgse järelevalvetegevusega, kehtib sama arutluskäik, mida on mainitud eespool punktis 1.3.

2.5 Lõpuks väitis komisjon, et menetluse selles etapis ei olnud võimalik anda määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 6 kohast osalist juurdepääsu, ilma et see kahjustaks tema uurimisi ja tõsiselt tema otsustamisprotsessi. Lisaks juhtis ta tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja ei esitanud ühtegi argumenti, mis tõendaks, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

2.6 Komisjoni arvamuse põhjal leidis ombudsman, et on vaja täiendavaid uurimisi. Ombudsman võttis teadmiseks komisjoni väite, et kirjad, millele juurdepääsu taotleti, moodustasid osa komisjoni järelevalveprotsessist. Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes viidatakse siiski kontrollidele, uurimistele ja audititele, mitte järelevalveprotsessidele. Lisaks tuleneb ühenduse kohtute praktikast(10), et artiklis 4 sätestatud erandeid tuleb tõlgendada kitsalt. Seda silmas pidades ja selleks, et põhjendada määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande kohaldamist, paluti komisjonil selgitada:

1. millisele kontrollile, uurimisele või auditile asjaomased kirjad kuulusid?
2. kuidas võib kirjade avalikustamine kahjustada kõnealuse kontrolli, uurimise või auditi eesmärki ning
3. milline tähtsus on määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimesel lõigul komisjoni 6. jaanuari ja 11. juuni 2004. aasta kirjadele, mis on saadetud Taani ametiasutustele?

2.7 Vastuseks ombudsmani edasistele uurimistele märkis komisjon, et peamine küsimus on selles, kas Taani ametiasutused peaksid teda teavitama Gröönimaa keskkonna radioaktiivsuse seire tulemustest, et ta saaks kindlaks teha, kas parandusmeetmed oleksid nüüd asjakohased piirkonnas, kus 1968. aastal õnnetus toimus. Algselt küsis komisjon Taani ametiasutustelt teavet eeldusel, et Gröönimaa suhtes kohaldatakse Euratomi asutamislepingut (6. jaanuari 2004. aasta kiri). Taani ametiasutused vastasid 30. jaanuaril 2004 faksiga, väites, et Euratomi asutamislepingut Gröönimaa suhtes ei kohaldata. Käesolevale faksile on lisatud Taani ametiasutuste aruanne Euroopa Liidu lepingu parandamise kohta. Komisjon tunnistas, et Euratomi asutamisleping ei ole Gröönimaa suhtes kohaldatav. juunil 2004 palus ta Taani ametiasutustel esitada nõutud teave vabatahtlikult.

2.8 Oma vastuses väitis komisjon veel, et ajal, mil kaebuse esitaja taotles juurdepääsu komisjoni ja Taani ametiasutuste vahelisele kirjavahetusele, ei olnud veel selge, kas komisjon jätkab jõupingutusi Gröönimaa radioaktiivsuse taseme kohta teabe saamiseks. Seetõttu keeldus komisjon avalikustamast kirjavahetust Taani ametiasutustega, et mitte seada ohtu vabatahtliku koostöö võimalusi. Komisjon leidis, et avalikustamine oleks sel ajal vähendanud Taani ametiasutuste soovi esitada teavet vabatahtlikult. Selline võimalus oleks kahjustanud selle uurimise eesmärki, mida komisjon kavatses läbi viia. Kuni otsuse tegemiseni võetavate meetmete kohta mõjutaks avalikustamine tõsiselt ka komisjoni võimet teha otsus Taani ametiasutustega saavutatud kokkuleppe alusel. Eespool nimetatud põhjustel asus komisjon seisukohale, et määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes ja artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud erandid takistavad Taani ametiasutustega peetud kirjavahetuse avalikustamist.

2.9 Lõpuks märkis komisjon, et aja möödudes ei kehti enam taotletud dokumentide varjamise põhjused. Komisjon on konsulteerinud Taani ametiasutustega seoses Taani välisministeeriumi 30. jaanuari 2004. aasta faksi ja Taani alalise esinduse 15. septembri 2004. aasta kirja võimaliku avalikustamisega. Taani ametiasutused andsid nõusoleku oma kirjavahetuse osa avalikustamiseks. Sellest tulenevalt avaldab komisjon nüüd täieliku kirjavahetuse Taani ametiasutustega Gröönimaa radioaktiivsuse taset käsitleva teabe esitamise kohta.

2.10 Ombudsman märgib kõnealuste dokumentide sisu kohta järgmist. Komisjon tuletas oma 6. jaanuari 2004. aasta kirjas meelde, et Euratomi asutamislepingu artikli 36 kohaselt „loob iga liikmesriik vajalikud vahendid õhu, vee ja pinnase radioaktiivsustaseme pidevaks seireks ning põhistandardite järgimise tagamiseks.” Samuti tuletas komisjon meelde, et Euratomi asutamislepingu artikli 36 kohaselt „edastavad pädevad asutused komisjonile korrapäraselt teavet artiklis 35 osutatud kontrollide kohta, et hoida teda kursis radioaktiivsuse tasemega, millega üldsus kokku puutub.” Komisjon teavitas Taani ametiasutusi, et varem komisjonile Euratomi asutamislepingu artiklis 35 sätestatud seiretegevuse kohta esitatud aruanded ei sisaldanud mingit teavet Gröönimaaga seotud keskkonna radioaktiivsuse kohta. Komisjon väitis, et Euratomi asutamisleping on Gröönimaa suhtes kohaldatav, ja palus Taani ametiasutustel edastada talle asjakohased andmed Gröönimaa kohta ajavahemikul 1994. aasta jaanuarist kuni 2002. aasta detsembrini. Oma 30. jaanuari 2004. aasta vastuses (11) teatasid Taani ametiasutused komisjonile, et Euratomi asutamislepingut Gröönimaa suhtes ei kohaldata. Komisjon tunnistas 11. juuni 2004. aasta kirjas, et Euratomi asutamislepingut Gröönimaa suhtes ei kohaldata, ning palus Taani ametiasutustel jätta tähelepanuta asjaolu, et 6. jaanuari 2004. aasta teabenõue põhines Euratomi asutamislepingu sätete kohaldatavusel Gröönimaa territooriumi suhtes. Selle asemel palus komisjon Taani ametiasutustel nõustuda Gröönimaa kohta kättesaadavate asjakohaste andmete vabatahtliku esitamisega. Taani ametiasutused märkisid 15. septembri 2004. aasta kirjas, et kuna Gröönimaa ei ole ühenduse osa, ei ole sellelt territooriumilt pärit andmed komisjoni koostatavate iga-aastaste seirearuannete puhul asjakohased. Seepärast palusid Taani ametiasutused komisjonil selgitada oma taotluse tausta, et saada vabatahtlikkuse alusel teavet Gröönimaa keskkonnaseire andmete kohta.

2.11 Ombudsman tuletab meelde, et komisjon keelas juurdepääsu kõnealustele dokumentidele määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande alusel. Komisjon väitis, et kirjavahetus kujutas endast teabenõuet, mis esitati järelevalvemenetluse raames, mille eesmärk oli kontrollida vastavust ühenduse õigusele ja mille tulemuseks võis olla rikkumismenetluse algatamine vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 141. Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes on sätestatud, et institutsioon keelab juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki. Ombudsman märgib kõnealuste dokumentide sisu põhjal, et komisjoni esialgne teabenõue puudutas Gröönimaaga seotud radioaktiivsusandmeid, ning tegi ettepaneku, et Taani ametiasutused võisid olla rikkunud Euratomi asutamislepingu artiklitest 35 ja 36 tulenevaid kohustusi. Ombudsman leiab siiski, et juurdepääsutaotluse esitamise ajal oli selge, et teabenõue ei saanud kaasa tuua rikkumismenetlust Euratomi asutamislepingu alusel, kuna komisjon oli tunnistanud, et Euratomi asutamisleping ei ole Gröönimaa suhtes kohaldatav. Lisaks esitas komisjon oma vastuses ombudsmani edasistele uurimistele argumendi, mis erines kaebuse esitaja kordustaotlusele antud vastuses esitatust. Uues väites väitis komisjon, et tolleaegne avalikustamine vähendaks Taani ametiasutuste soovi esitada teavet vabatahtlikult ning et selline võimalus „kahjustaks uurimise eesmärki, mida komisjon kavatses läbi viia”. Pidades aga silmas, et Euratomi asutamislepingu kohaselt ei saa selles küsimuses olla rikkumismenetlust, ei ole komisjon selgitanud, millist liiki uurimisele (oma pädevuse piires) ta oma vastuses edasistele uurimistele viitas. Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et komisjon ei ole piisavalt põhjendanud oma tuginemist määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes sätestatud erandile.

2.12 Ombudsman tuletab meelde, et komisjon põhjendas kõnealustele dokumentidele juurdepääsu andmisest keeldumist ka määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimese lõiguga. Komisjon väitis, et asjaomastele dokumentidele juurdepääsu võimaldamine enne mis tahes otsuse tegemist võib segamini ajada komisjoni järelevalvetegevuse tema ametliku seisukohaga petitsioonis 720/2002, kahjustades seega tõsiselt tema käimasolevat otsustusprotsessi. Oma vastuses ombudsmani edasistele uurimistele lisas komisjon, et „kuni otsuse tegemiseni võetavate meetmete kohta mõjutaks avalikustamine tõsiselt ka komisjoni võimet teha otsus Taani ametiasutustega saavutatud kokkuleppe alusel.” Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus on sätestatud, et juurdepääs dokumendile, mille institutsioon on koostanud sisekasutuseks või mille institutsioon on saanud ning mis käsitleb küsimust, mille kohta institutsioon ei ole veel otsust teinud, keelatakse, kui dokumendi avalikustamine kahjustaks tõsiselt institutsiooni otsustamisprotsessi. Ombudsmani arvates ei saa komisjoni poolt Taani ametiasutustele saadetud kirju mõistlikult pidada institutsioonisiseseks kasutamiseks koostatud dokumentideks. Seega saab määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimest lõiku kohaldada ainult Taani ametiasutuste 15. septembri 2004. aasta kirja suhtes. Kuivõrd komisjoni argument juurdepääsu keelamise kohta näib olevat seotud võimaliku tulevase otsusega algatada rikkumismenetlus vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 141, on eespool punktis 2.11 juba järeldatud, et sellist otsust ei saa olla. Lisaks on ombudsman arvamusel, et niivõrd, kuivõrd see väide võib viidata muud liiki otsusele, oleks selline väide liiga üldine, kuna komisjon ei ole konkreetselt viidanud muud liiki võimalikule otsusele (tema pädevuse piires). Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et komisjon ei ole piisavalt põhjendanud oma tuginemist määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes sätestatud erandile.

2.13 Eespool punktides 2.11 ja 2.12 esitatud järelduste põhjal leiab ombudsman, et komisjoni keeldumine kõnealustele dokumentidele juurdepääsu andmisest, mida ta väljendas kaebuse esitajale 6. juulil 2005 ja 2. augustil 2005 saadetud kirjades, ei olnud piisavalt põhjendatud. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga. Võttes arvesse, et komisjon võimaldas neile dokumentidele juurdepääsu ainult käesoleva uurimise raames, teeb ombudsman asjakohase kriitilise märkuse.

3 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta tehtud uurimiste põhjal on vaja teha järgmine kriitiline märkus:

Komisjon keelas juurdepääsu kõnealustele dokumentidele määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande ja artikli 4 lõike 3 esimese lõigu alusel. Komisjon väitis, et asjaomased dokumendid olid seotud Gröönimaa radioaktiivsuse andmetega, mida ta oli taotlenud seoses Taani ühenduse õigusele vastavuse kontrollimisega. Seejärel juhtis ta tähelepanu sellele, et selle kontrolliprotsessi tulemuseks võib olla rikkumismenetluse algatamine Euratomi asutamislepingu alusel. Komisjon on sellega seoses siiski tunnistanud, et Euratomi asutamislepingut Gröönimaa suhtes ei kohaldata. Seega ei saa selles küsimuses olla Euratomi asutamislepingu kohast rikkumismenetlust. Komisjon ei ole siiski selgitanud, millise uurimise või otsuse ta võis vaidlusaluste dokumentide suhtes oma pädevuse piires läbi viia. Eespool öeldut silmas pidades ei olnud komisjoni keeldumine kõnealustele dokumentidele juurdepääsu andmisest põhjendatud, kuna seda keeldumist väljendati kaebuse esitajale 6. juulil 2005 ja 2. augustil 2005 saadetud kirjades. Tegemist oli haldusomavoli juhtumiga.

Arvestades, et komisjon on nüüd võimaldanud juurdepääsu kõnealustele dokumentidele, ei ole küsimuse sõbraliku lahendamise jätkamine asjakohane. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 05/04, lk 46.

(2) Kaebuse esitaja märkis oma kaebuses, et kõnealune kiri oli energeetika ja transpordi peadirektoraadi 15. septembri 2004. aasta kiri Taani ametiasutustele. Komisjoni arvamusest ja seejärel avalikustatud dokumentidest ilmneb siiski, et kõnealune kiri on tegelikult Taani ametiasutuste kiri komisjonile. Kaebuse esitaja ei ole seda küsimust uurimise käigus kahtluse alla seadnud.

3. "Institutsioonid keelavad juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks: (...) kontrollimiste, uurimiste ja auditite eesmärk, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.”

(4) "Juurdepääs dokumendile, mille institutsioon on koostanud sisekasutuseks või mille institutsioon on saanud ning mis käsitleb küsimust, milles institutsioon ei ole veel otsust teinud, keelatakse, kui dokumendi avaldamine kahjustaks oluliselt institutsiooni otsustamisprotsessi, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve."

(5) EÜT 1996, L 159, lk 1; ELT eriväljaanne 15/03, lk 3).

(6) "Kui mõni eranditest hõlmab ainult osa taotletud dokumendist, avalikustatakse dokumendi ülejäänud osad."

(7) "Ühenduse institutsioonid ja asutused on kohustatud andma ombudsmanile mis tahes teavet, mida ta on neilt nõudnud, ja võimaldama talle juurdepääsu asjaomastele toimikutele. Nad võivad keelduda ainult nõuetekohaselt põhjendatud saladuse hoidmisega seotud põhjustel. (...)“.

(8) EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 05/04, lk 46.

(9) Kaebuse esitaja märkis oma kaebuses, et kõnealune kiri oli energeetika ja transpordi peadirektoraadi 15. septembri 2004. aasta kiri Taani ametiasutustele. Komisjoni arvamusest ja seejärel avalikustatud dokumentidest ilmneb siiski, et kõnealune kiri on tegelikult Taani ametiasutuste kiri komisjonile. Kaebuse esitaja ei ole seda küsimust uurimise käigus kahtluse alla seadnud.

(10) Vt nt otsus liidetud kohtuasjades T-110/03, T-150/03 ja T-405/03: Sison vs. nõukogu, EKL 2005, lk II-1429, punkt 45.

(11) Kuigi juurdepääsutaotlus seda kirja ei hõlmanud, esitas komisjon selle koopia oma vastuses ombudsmani edasistele uurimistele.