Strasbourg, 27. september 2007

Lugupeetud dr S.

augustil 2005 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses Teie töölevõtmisega ajutise töötaja ametikohale komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadis.

Minu talitused palusid 7. septembri 2005. aasta e-kirjas, et saadaksite komisjonile dokumendid, mis tõendavad, et olete eelnevalt administratiivselt asjakohaselt tegutsenud.

septembril 2005 saatsite mulle asjakohased dokumendid.

8. novembril 2005 edastasin kaebuse komisjoni presidendile.

detsembril 2005 saatsite mulle veel ühe kirja oma kaebuse kohta.

veebruaril 2006 taotles komisjon oma arvamuse esitamise tähtaja pikendamist 28. veebruarini 2006. Teid teavitati sellest 20. veebruari 2006. aasta kirjaga.

märtsil 2006 edastas komisjon mulle oma arvamuse prantsuskeelse originaali. Maltakeelne tõlge avaldati 28. märtsil 2006.

mail 2006 edastasin Teile komisjoni arvamuse ja palusin Teil esitada oma märkused. Samuti teavitasin Teid, et arvestades Teie 21. detsembri 2005. aasta kirja, milles Te esitasite uue väite, palusin komisjonil esitada selle kohta 30. juuniks 2006 täiendava arvamuse.

Komisjon edastas 18. juulil 2006 mulle oma täiendava arvamuse prantsuskeelse originaali. Maltakeelne tõlge saadeti 25. juulil 2006.

26. juulil 2006 edastasin Teile komisjoni arvamuse ja palusin Teil esitada oma märkused.

31. juulil 2006 saatsite minu talitustele e-kirja, millele nad vastasid 16. augustil 2006. Samal päeval saatsite oma tähelepanekud komisjoni täiendava arvamuse kohta.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused. Vabandan viivituse pärast teie kaebuse käsitlemisel.

Kompromiss

Esialgne kaebus

Kaebuse esitaja sõnul olid asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:

2004. aastal kandideeris kaebuse esitaja ajutise töötaja ametikohale Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadis.

Komisjon teatas 17. märtsi 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale, et ta on testid edukalt sooritanud ja et ta võetakse tööle ajutise teenistujana kaheks aastaks. Lisaks palus komisjon tal talle teatada, millisel kuupäeval ta soovib oma ülesandeid täitma asuda. Sellega seoses täpsustas ta, et ta võib alustada kas kuu esimesel või kuueteistkümnendal kuupäeval, välja arvatud 16. augustil ja 16. detsembril, ning et ta peab teatama komisjonile oma valitud kuupäeva vähemalt 15 päeva ette.

Lisaks teatas komisjon kaebuse esitajale, et tema tööleasumise kuupäev ei tohiks tavaliselt ületada tema praegusele tööandjale etteteatamise tähtaega rohkem kui ühe kuu võrra. Komisjon selgitas ka, et ta jätab endale õiguse tööpakkumine tagasi võtta, kui kaebuse esitaja ei suuda sellest ajakavast kinni pidada ja kui tema pakutud kuupäev on rohkem kui kuus kuud pärast 17. märtsi 2005. aasta kirja kuupäeva.

Kuna kaebuse esitaja arvates lõppes kuuekuuline tähtaeg 17. septembril 2005, millest tuli maha arvata 15 päeva, oli tal komisjoni 17. märtsi 2005. aasta kirjale vastamiseks aega 29. augustini 2005.

Komisjon teatas 29. juuni 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale, et ta võtab oma tööpakkumise tagasi, kuna ta ei olnud teatanud vastutavale teenistusele kuupäeva, millal ta soovib tööle asuda. 4. juulil 2005 võttis kaebuse esitaja oma olukorra asjus komisjoniga ühendust. Ta palus komisjonil tunnistada oma 29. juuni 2005. aasta kiri tühiseks ja see tagasi võtta.

Kuna komisjon ei vastanud, saatis kaebuse esitaja 18. augustil 2005 komisjonile uue kirja, milles ta palus komisjonil kinnitada, et ta on 4. juuli 2005. aasta kirja kätte saanud. Ta märkis, et ta oli ebakindlas olukorras, kuna komisjon ei vastanud tema 4. juuli 2005. aasta kirjale.

augustil 2005 esitas kaebuse esitaja kaebuse Euroopa Ombudsmanile. Ta märkis, et ta ei olnud saanud komisjonilt vastust oma 4. juuli 2005. aasta kirjale. Kaebuse esitaja väitis, et ta ei kurtnud mitte ainult komisjoni vastamata jätmise üle, vaid ka komisjoni otsuse üle tööpakkumine tagasi võtta.

Kaebuse esitaja väitis, et komisjoni 29. juuni 2005. aasta kirjas tehtud otsus võtta tagasi talle juba tehtud tööpakkumine oli põhjendamatu, kuna kuuekuuline tähtaeg komisjoni 17. märtsi 2005. aasta kirjale vastamiseks ja tema tööleasumise kuupäeva kinnitamiseks ei olnud veel möödunud. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei vastanud tema 4. juuli ja 18. augusti 2005. aasta kirjadele.

Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks tegema talle kirjaliku tõlke peadirektoraadis uue tööpakkumise. Teise võimalusena peaks komisjon hüvitama talle tekitatud kahju. Lisaks nõudis kaebuse esitaja, et komisjon tunnistaks tema 29. juuni 2005. aasta kirja kehtetuks ja võtaks selle tagasi.

Kaebuse esitaja 21. detsembri 2005. aasta kiri

Kaebuse esitaja saatis 21. detsembril 2005 ombudsmanile oma kaebuse kohta uue kirja, milles ta esitas uue väite. Ta väitis, et esitades talle täiesti asjakohatu põhjenduse, et õigustada tema tööpakkumise tagasivõtmist, nimelt tema vahistamist Malta lennujaamas 2005. aasta aprillis, jättis komisjon ekslikult jõusse oma otsuse teda mitte tööle võtta.

Nõue

Komisjoni arvamus

Komisjoni arvamus kaebuse kohta oli kokkuvõtlikult järgmine:

Faktilised asjaolud

17. märtsi 2005. aasta kirjaga sai kaebuse esitaja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti b alapunkti 1 kohase tööpakkumise ajutisele ametikohale komisjonis. Kavandatava lepingu kestus oli kaks aastat.

Selle tööpakkumise kolmandas lõigus oli järgmine säte:

„Palun andke mulle võimalikult kiiresti teada, millisel kuupäeval te tööle asute (kuu 1. või 16. kuupäev, välja arvatud 16. august ja detsember), ilma et teil oleks lepingulisi kohustusi.”

märtsil 2005 võttis kaebuse esitaja ühendust komisjoniga, et saada teavet palga kohta, mida ta saaks juhul, kui ta võtaks vastu tööpakkumise. Samal päeval vastas komisjon kaebuse esitajale.

Kuna kaebuse esitaja ei vastanud tööpakkumisele, võttis kirjaliku tõlke peadirektoraat temaga 14. ja 21. aprillil 2005 kõigepealt e-posti ja seejärel faksi teel ühendust, et saada teada, millal ta soovib tööle asuda.

Kuna kaebuse esitaja jätkuvalt ei vastanud, teatas komisjon 29. juuni 2005. aasta e-kirjaga kaebuse esitajale, et ta soovib oma tööpakkumise tagasi võtta.

4. juuli 2005. aasta kirjas vaidlustas kaebuse esitaja komisjoni otsuse võtta tagasi tema tööpakkumine ja leidis, et see ei ole põhjendatud. Lisaks teavitas kaebuse esitaja komisjoni põhjustest, miks ta ei olnud vastanud komisjoni 14. ja 21. aprilli 2005. aasta kirjadele.

18. augustil 2005 saatis kaebuse esitaja komisjonile uue kirja, milles ta juhtis tähelepanu sellele, et ta ei olnud saanud vastust oma 4. juuli 2005. aasta kirjale.

novembril 2005 saatis komisjon kaebuse esitajale veel ühe kirja, milles kinnitas oma pakkumise tagasivõtmist 29. juuni 2005. aasta kirjas esitatud põhjustel. Lisaks teatas ta kaebuse esitajale, et teda teavitati tema vahistamisest Malta lennujaamas 23. aprillil 2005 laetud relva omamise eest.

Kaebuse esitaja väidete sisu

Kaebuse esitaja esimese väite kohta märkis komisjon, et tema 29. juuni 2005. aasta otsus võtta tagasi kaebuse esitaja tööpakkumine oli põhjendatud ja see võeti vastu personalieeskirjade alusel. Komisjoni arvates ei vastanud kaebuse esitaja komisjoni 17. märtsi 2005. aasta kirjale, milles paluti teda sellest teavitada niipea kui võimalik ja igal juhul kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil ta soovis tööle asuda. Kaebuse esitaja vastuse puudumist pärast 67 tööpäeva möödumist tõlgendati kui ilmset huvi puudumist asjaomase ametikoha vastu. Komisjon tuletas meelde, et institutsioon ei ole kohustatud värbamismenetlust lõpule viima, isegi kui värbamismenetlus on juba algatatud.

Komisjon märkis, et põhjused, millele kaebuse esitaja oma 4. juuli 2005. aasta kirjas viitas, nimelt asjaolu, et ta pidi oma õpingud läbi viima ja et tal olid terviseprobleemid, ei saa õigustada tema täielikku reageerimata jätmist. Sellega seoses märkis komisjon, et haiguspuhkusel oleval ametnikul või õnnetuses kannatanul on kohustus teavitada oma ülemust ja esitada teatud juhtudel arstitõend.

Komisjon rõhutas, et kaebuse esitaja vastuse puudumise tõttu blokeeriti asjaomane ametikoht kirjaliku tõlke peadirektoraadis, mis takistas viimasel võtta tööle teist kandidaati, kes oleks tõenäoliselt nõustunud oma ülesandeid kiiremini täitma. Seoses kümne liikmesriigi ühinemisega ELiga 2004. aastal sõltus uusi ametlikke keeli valdavate administraatorite-lingvistide töölevõtmine rangest personaliplaneerimisest, eelkõige malta keele puhul.

Lisaks viitas komisjon oma 25. novembri 2005. aasta kirjale, milles ta teavitas kaebuse esitajat oma kavatsusest mitte jätkata töölevõtmist, pidades silmas tema vahistamist Malta lennujaamas 2005. aasta aprillis. Lisaks märkis komisjon, et kaebuse esitaja vahistamine Malta lennujaamas laetud relva omamise eest tekitas täiendavaid kahtlusi tema töölevõtmise asjakohasuse suhtes, kuna muude teenistujate teenistustingimuste (2) artikli 12 lõike 2 punktis c sätestatud tingimused peavad olema täidetud enne, kui ta saab ametisse asuda.

Kaebuse esitaja teise väite kohta märkis komisjon, et vastas oma kirjas kaebuse esitaja 4. juuli ja 8. augusti 2005. aasta kirjadele. Komisjon tunnistas, et kaebuse esitaja kahe kirja ja tema 25. novembri 2005. aasta vastuse vahel oli tekkinud teatav viivitus, ning vabandas selle pärast.

Täiendavad uurimised Komisjonile esitatud teabenõue

Pärast komisjoni arvamuse ja kaebuse esitaja märkuste hoolikat kaalumist leidis ombudsman, et kuigi komisjon oli esitanud mõned märkused kaebuse esitaja poolt 21. detsembri 2005. aasta kirjas tõstatatud küsimuse kohta, ei olnud teda veel teavitatud, et tegemist on täiendava väitega.

Seetõttu pidas ombudsman asjakohaseks teavitada komisjoni kaebuse esitaja uuest väitest ja paluda selle kohta täiendavat arvamust.

Komisjoni vastus

Repliigis esitas komisjon kokkuvõtlikult järgmised väited:

Kaebuse esitaja vahistamine üksnes kinnitas tööpakkumise tagasivõtmise peamist põhjust. Tema vahistamine tekitas üksnes täiendavaid kahtlusi tema töölevõtmise sobivuse suhtes. Komisjon täpsustas, et ta ei soovinud oma viitega kaebuse esitaja vahistamisele rikkuda süütuse presumptsiooni põhimõtet. Komisjon on seisukohal, et kuna siseriiklikes kohtutes oli algatatud kohtumenetlus, ei olnud kaebuse esitajal tõenäoliselt võimalik mõistliku aja jooksul oma ülesandeid täitma asuda.

Lisaks tuleb märkida, et kaebuse esitaja märkis oma 14. detsembri 2005. aasta kirjas, et ta mainis valikuvestluse käigus mõningaid raskusi, millega ta silmitsi seisis. Komisjoni arvates ei olnud see väide põhjendatud ning sellist teavet ei mainitud ei valikuvestluse aruandes ega valikukomisjoni liikmete poolt.

Lisaks oli kaebuse esitajal komisjoni arvates mitmel korral võimalus teavitada komisjoni oma jätkuvatest probleemidest. Kaebuse esitaja vastas komisjoni kirjale, milles teda teavitati tööpakkumise tagasivõtmisest, alles 4. juuli 2005. aasta e-kirjaga, märkides, et tal on terviseprobleeme. Kaebuse esitaja aga ei maininud, et ta ei saa oma kohustusi täita.

Kaebuse esitaja täiendavad märkused

Oma vastuses esitas kaebuse esitaja kokkuvõtlikult järgmised märkused:

Kõigepealt kordas ta oma seisukohta, et tema vahistamine oli ainus põhjus, miks tema käsutuses olev tööpakkumise vastuvõtmise tähtaeg ennetähtaegselt lõppes. Tema arvates oli selline ennetähtaegne töölepingu ülesütlemine tingitud põhjustest, mis ei olnud seotud tema töösuhtega.

Kaebuse esitaja jäi oma seisukoha juurde, et süütuse presumptsiooni ja võistlevuse põhimõtet on rikutud, kuna komisjon oli otsustanud oma tööpakkumise tagasi võtta, kuulamata ära tema selgitusi tema vahistamise kohta.

Kaebuse esitaja arvates oli komisjoni viide „mõistlikule ajavahemikule” tema ametikohustuste täitmiseks ebaselge.

Lisaks väitis kaebuse esitaja, et teda on diskrimineeritud, sest kui ta oleks elanud Maltast suuremas riigis, ei oleks komisjoni tema vahistamisest riiklikes ajalehtedes avaldatud artiklite kaudu kunagi teavitatud.

Otsus

1 Komisjoni väidetavalt põhjendamatu otsus võtta tagasi kaebuse esitajale tehtud tööpakkumine ja selle otsuse väidetavalt ekslik kinnitamine

1.1 2004. aastal kandideeris kaebuse esitaja ajutise töötaja ametikohale Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadis. Komisjon teatas 17. märtsi 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale, et ta on testid edukalt sooritanud ja et ta võetakse tööle ajutise teenistujana kaheks aastaks. Lisaks palus komisjon tal talle teatada, millisel kuupäeval ta soovib oma ülesandeid täitma asuda. Sellega seoses täpsustas ta, et ta võib alustada kas kuu esimesel või kuueteistkümnendal kuupäeval, välja arvatud 16. augustil ja 16. detsembril, ning et ta peab teatama komisjonile oma valitud kuupäeva vähemalt 15 päeva ette. Lisaks teatas komisjon kaebuse esitajale, et tema tööleasumise kuupäev ei tohiks tavaliselt ületada tema praegusele tööandjale etteteatamise tähtaega rohkem kui ühe kuu võrra. Komisjon selgitas ka, et jätab endale õiguse tööpakkumine tagasi võtta, kui kaebuse esitaja ei suuda sellest ajakavast kinni pidada ja kui tema pakutud kuupäev on rohkem kui kuus kuud pärast 17. märtsi 2005. aasta kirja kuupäeva. Kuna kaebuse esitaja arvates lõppes kuuekuuline tähtaeg 17. septembril 2005, millest tuli maha arvata 15 päeva, oli tal komisjoni 17. märtsi 2005. aasta kirjale vastamiseks aega 29. augustini 2005. Komisjon teatas 29. juuni 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale, et ta on otsustanud oma tööpakkumise tagasi võtta, kuna ta ei teatanud vastutavale teenistusele kuupäeva, millal ta soovib tööle asuda. 4. juuli 2005. aasta kirjas palus kaebuse esitaja komisjonil tunnistada oma 29. juuni 2005. aasta kiri tühiseks ja see tagasi võtta. Euroopa ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et komisjoni otsus tema tööpakkumine tagasi võtta ei olnud põhjendatud, kuna kuuekuuline tähtaeg komisjoni 17. märtsi 2005. aasta kirjale vastamiseks ja ametikohale asuda soovimise kuupäeva kinnitamiseks ei olnud veel möödunud.

1.2 Komisjon märkis oma arvamuses, et tema 29. juuni 2005. aasta otsus võtta tagasi kaebuse esitaja tööpakkumine oli põhjendatud ja see võeti vastu personalieeskirjade alusel. Ta märkis, et kaebuse esitaja ei ole järginud tema 17. märtsi 2005. aasta kirja, milles tal paluti talle võimalikult kiiresti teatada, millisel kuupäeval ta soovib oma kohustusi täitma asuda. Kaebuse esitaja vastuse puudumist pärast 67 tööpäeva möödumist tõlgendati kui ilmset huvi puudumist asjaomase ametikoha vastu. Komisjon märkis, et põhjused, millele kaebuse esitaja oma 4. juuli 2005. aasta kirjas viitas, nimelt asjaolu, et ta pidi oma õpingud läbi viima ja et tal olid terviseprobleemid, ei saa õigustada tema täielikku reageerimata jätmist. Komisjon rõhutas, et kaebuse esitaja vastuse puudumise tõttu oli asjaomane ametikoht kirjaliku tõlke peadirektoraadis blokeeritud, mis takistas viimasel võtta tööle teist kandidaati, kes oleks tõenäoliselt nõustunud oma ülesandeid kiiremini täitma. Lisaks viitas komisjon oma 25. novembri 2005. aasta kirjale, milles ta teavitas kaebuse esitajat oma kavatsusest mitte jätkata värbamist seoses tema vahistamisega Malta lennujaamas 2005. aasta aprillis. Komisjon märkis, et kaebuse esitaja vahistamine laetud relva omamise eest tekitas täiendavaid kahtlusi tema töölevõtmise sobivuses, arvestades, et Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste (3) artikli 12 lõike 2 punktis c sätestatud tingimused peavad olema täidetud, enne kui ta võib ametisse asuda.

1.3 21. detsembril 2005 saatis kaebuse esitaja ombudsmanile uue kirja, milles ta esitas uue väite. Ta väitis, et esitades talle täiesti asjakohatu põhjenduse, et õigustada tema tööpakkumise tagasivõtmist, nimelt tema vahistamist Malta lennujaamas 2005. aasta aprillis, jättis komisjon ekslikult jõusse oma otsuse teda mitte tööle võtta. Ombudsman leidis, et kuigi komisjon oli esitanud kaebuse esitaja 21. detsembri 2005. aasta kirjas tõstatatud küsimuse kohta mõned märkused, ei olnud teda veel teavitatud, et tegemist on uue väitega. Seetõttu pidas ombudsman asjakohaseks teavitada komisjoni kaebuse esitaja uuest väitest ja paluda selle kohta täiendavat arvamust.

1.4 Komisjon märkis oma repliigis, et viidates 25. novembri 2005. aasta kirjas kaebuse esitaja vahistamisele, ei soovinud ta rikkuda süütuse presumptsiooni põhimõtet. Kaebuse esitaja vahistamisega seotud teave tekitas üksnes täiendava kahtluse tema töölevõtmise asjakohasuse suhtes. Arvestades, et liikmesriigi kohtutes oli algatatud kohtumenetlus, ei saanud kaebuse esitaja tõenäoliselt mõistliku aja jooksul oma ülesandeid täitma asuda. Lisaks tuleb märkida, et kaebuse esitaja märkis oma 14. detsembri 2005. aasta kirjas, et ta mainis mõningaid raskusi seoses tööpakkumise vastuvõtmisega valikuvestluse ajal. Komisjoni arvates ei olnud see väide põhjendatud ning sellist teavet ei mainitud ei valikuvestluse aruandes ega valikukomisjoni liikmete poolt. Lisaks oli kaebuse esitajal komisjoni arvates mitmel korral võimalus teavitada komisjoni oma jätkuvatest probleemidest seoses tööpakkumise vastuvõtmisega. Kaebuse esitaja vastas komisjoni kirjale, milles teda teavitati tööpakkumise tagasivõtmisest, alles 4. juuli 2005. aasta e-kirjaga, märkides, et tal on terviseprobleeme. Kaebuse esitaja aga ei maininud, et ta ei saa oma kohustusi täita. Komisjon järeldas, et kaebuse esitaja töölevõtmise menetluse lõpetamine oli täielikult põhjendatud ja kooskõlas kehtivate personalieeskirjadega.

1.5 Kaebuse esitaja kordas oma märkustes oma seisukohta, et tema vahistamine oli ainus põhjus, miks tema käsutuses olev aeg tööpakkumise vastuvõtmiseks ennetähtaegselt lõpetati, ning et selline ennetähtaegne lõpetamine oli ajendatud põhjustest, mis ei olnud seotud tema tööga. Kaebuse esitaja jäi oma seisukoha juurde, et süütuse presumptsiooni ja võistlevuse põhimõtet on rikutud, kuna komisjon oli otsustanud oma tööpakkumise tagasi võtta, kuulamata ära tema selgitusi tema vahistamise kohta. Kaebuse esitaja arvates oli komisjoni viide „mõistlikule ajavahemikule” tema ametikohustuste täitmiseks ebaselge. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et teda on diskrimineeritud, sest kui ta oleks elanud Maltast suuremas riigis, ei oleks komisjoni tema vahistamisest riiklikes ajalehtedes avaldatud artiklite kaudu kunagi teavitatud.

1.6 Ombudsman märgib, et hea halduse põhimõtete kohaselt peab administratsioon oma otsuseid kodanikele piisavalt põhjendama.

1.7 Ombudsman märgib, et oma 17. märtsi 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale kirjutas komisjon järgmist:

„Mul on hea meel Teile teatada, et Euroopa Komisjon võib Teid vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile b nimetada kaheks aastaks tööle Luxembourgi kirjaliku tõlke peadirektoraati. (…)

Palun andke mulle võimalikult kiiresti teada, millisel kuupäeval te tööle asute (kuu 1. kuupäeval, välja arvatud 16. augustil ja detsembris), ilma et teil oleks lepingulisi kohustusi. (…)

Teie vastus peaks meieni jõudma vähemalt 15 päeva enne kuupäeva, mil soovite tööle asuda. (…)

Oleksite tänulik, kui komisjon sooviks, et [Te] asuks tööle nii kiiresti kui võimalik, seega ei tohiks see kuupäev üldjuhul ületada rohkem kui ühe kuu võrra Teie praegustele tööandjatele etteteatamise perioodi lõppu. Komisjon jätab endale õiguse pärast Teie tulevase teenistusega konsulteerimist käesolev pakkumine tagasi võtta, kui Te ei suuda sellest ajakavast kinni pidada ja kui Teie kavandatav kuupäev on pikem kui kuus kuud alates käesoleva kirja kuupäevast.”

1.8 Lisaks märgib ombudsman, et 14. aprilli 2005. aasta e-kirjas (4) ja 21. aprilli 2005. aasta faksis küsis kirjaliku tõlke peadirektoraadis kaebuse esitaja toimiku eest vastutav ametnik kaebuse esitajalt kuupäeva, millal ta soovib asuda tööle kirjaliku tõlke peadirektoraadis. Lisaks märgib ombudsman, et 29. juuni 2005. aasta kirjas kirjutas komisjoni personali ja halduse peadirektoraadi üksuse juhataja järgmist:

„17. märtsil 2005 saite ettepaneku nimetada Teid ajutiseks töötajaks (…).

Teil paluti meid teavitada kuupäevast, mil saate tööle asuda ilma lepinguliste kohustusteta. Vaatamata e-posti ja faksi teel saadetud meeldetuletustele ei ole me tänaseks vastust saanud.

Kokkuleppel Teie töölevõtmist taotlenud kirjaliku tõlke peadirektoraadiga võtame seetõttu eespool nimetatud ettepaneku tagasi.”

1.9 Ombudsman märgib, et oma 17. märtsi 2005. aasta kirjas, mis sisaldas tööpakkumist, teatas komisjon kaebuse esitajale selgelt, et ta peab vastama tema kirjale "nii kiiresti kui võimalik" ja et ta soovib, et ta asuks oma ülesandeid täitma "nii kiiresti kui võimalik". Ombudsman leiab, et komisjoni kirjast nähtub selgelt, et kuigi kaebuse esitaja oleks võinud oma ametikohustuste täitmisele asumist edasi lükata kuni kuus kuud alates pakkumise kuupäevast, pidi ta samuti teatama komisjonile „võimalikult kiiresti” oma ametikohustuste täitmisele asumise kuupäeva.

1.10 Ombudsman märgib, et komisjon saatis kaebuse esitajale 14. ja 21. aprillil 2005 kaks meeldetuletust, millele kaebuse esitaja ei vastanud enne 4. juulit 2005.

1.11 Kaebuse esitaja märkis 4. juuli 2005. aasta kirjas, et ta ei vastanud komisjoni kirjadele, kuna ta soovis lõpetada oma magistriõpingud kirjaliku ja suulise tõlke erialal Maltal. Samas kirjas märkis kaebuse esitaja, et ta peab läbima kirurgilise operatsiooni ja et ta ei saa endale võtta kohustust teatada kuupäev, millal ta võib asuda täitma oma ülesandeid komisjonis.

1.12 Ombudsman on seisukohal, et isegi kui kaebuse esitaja õpingud või tervislik seisund takistasid tal tööle asuda varsti pärast 17. märtsi 2005. aasta pakkumise saamist, ei selgita see, miks ta ei vastanud komisjonile mõistliku aja jooksul pärast 17. märtsi 2005. aasta kirja saamist või pärast kahe järgneva meeldetuletuse saamist, et teavitada komisjoni kuupäevast, mil ta võis tööle asuda, või vähemalt raskustest, mis tal tekkisid kuupäeva kindlaksmääramisel.

Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja märkis oma 14. detsembri 2005. aasta kirjas, et ta mainis valikuvestluse käigus mõningaid raskusi, millega ta silmitsi seisis. Hoolimata asjaolust, et kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks valikuvestlusel selliseid avaldusi teinud - komisjoni sõnul ei mainitud seda teavet ei valikuvestluse aruandes ega valikukomisjoni liikmete poolt -, on ombudsman seisukohal, et kaebuse esitajal oli pärast 17. märtsi 2005. aasta kirja saamist võimalus teavitada komisjoni oma jätkuvatest probleemidest. Vaatamata komisjoni meeldetuletustele ei kasutanud ta seda võimalust.

Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et kaebuse esitaja ei teavitanud komisjoni „võimalikult kiiresti” kuupäevast, mil ta võis asuda oma ülesandeid täitma, nagu nõuti 17. märtsi 2005. aasta kirjas.

Seetõttu tundub komisjoni 29. juuni 2005. aasta kirjas tehtud otsus võtta oma tööpakkumine tagasi põhjusel, et kaebuse esitaja ei olnud vastanud komisjoni 17. märtsi 2005. aasta kirjale ja kahele sellele järgnenud meeldetuletusele, mõistlik.

Ombudsman on seisukohal, et komisjon ei ole selle väitega seoses haldusomavoli toime pannud.

1.13 Kaebuse esitaja väidab ka, et kuna komisjon andis talle täiesti asjakohatu põhjuse, et õigustada tema tööpakkumise tagasivõtmist, nimelt tema vahistamist Malta lennujaamas 2005. aasta aprillis, jättis komisjon ekslikult jõusse oma otsuse teda mitte tööle võtta.

1.14 Hea halduse põhimõtted nõuavad, et administratsioon põhjendaks oma otsuseid kodanikele piisavalt. Nagu on märgitud eespool punktis 1.12, sisaldas 29. juuni 2005. aasta kiri, milles komisjon teatas kaebuse esitajale, et ta võtab oma tööpakkumise tagasi, tehtud otsuse piisavat põhjendust. Kirjas oli märgitud, et ta ei teatanud vastutavale teenistusele kuupäeva, millal ta soovib tööle asuda. Ombudsman leiab, et 29. juuni 2005. aasta kirjas esitatud põhjus oli iseenesest piisav, et õigustada kaebuse esitajale tehtud pakkumise tagasivõtmist. Seega sisaldas 29. juuni 2005. aasta kiri tehtud otsuse piisavat põhjendust. Selles kirjas ei mainitud kaebuse esitaja vahistamist Malta lennujaamas.

Ombudsman leiab ka, et komisjonil oli õigus oma 29. juuni 2005. aasta kirjas esitatud põhjusel pakkumine tagasi võtta ning et kuna komisjon võttis oma pakkumise mõjuval põhjusel tagasi, ei olnud ta kohustatud tegema kaebuse esitajale uut pakkumist. Lisaks näitab komisjoni arvamus väite kohta, et vastates kaebuse esitaja 4. juuli ja 18. augusti 2005. aasta kirjadele, tugines ta jätkuvalt oma 29. juuni 2005. aasta kirjas esitatud põhjendusele ja muudele nimetatud teguritele. Seetõttu ei pea ombudsman vajalikuks käesoleva uurimise pikendamist, et võtta seisukoht selle kohta, kas ja millistel tingimustel saaks komisjon neid muid tegureid nõuetekohaselt arvesse võtta.

1.15 Seoses kaebuse esitaja väitega, et ta oli diskrimineerimise ohver, märgib ombudsman, et seda väidet ei esitatud tema esialgses kaebuses ja see esitati ainult tema tähelepanekutes komisjoni vastuse kohta ombudsmani edasistele uurimistele. Seetõttu seda küsimust käesolevas otsuses ei käsitleta.

2 Komisjoni väidetav suutmatus vastata kaebuse esitaja 4. juuli ja 18. augusti 2005. aasta kirjadele

2.1 Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et komisjon ei ole vastanud tema 4. juuli ja 18. augusti 2005. aasta kirjadele.

2.2 Komisjon märkis oma arvamuses, et ta oli vastanud kaebuse esitaja 4. juuli ja 8. augusti 2005. aasta kirjadele. Komisjon tunnistas, et kaebuse esitaja kahe kirja ja tema 25. novembri 2005. aasta vastuse vahel oli tekkinud teatav viivitus, ning vabandas selle pärast.

2.3 Hea haldustava kohaselt vastab administratsioon saadud kirjadele või e-kirjadele mõistliku aja jooksul ja asjakohasel viisil. Ombudsman peab samuti kasulikuks meenutada, et Euroopa hea haldustava eeskirja (5) artikli 17 kohaselt "tagab ametnik, et otsus iga institutsioonile esitatud taotluse või kaebuse kohta tehakse mõistliku aja jooksul, viivitamata ja igal juhul hiljemalt kahe kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast. (...)”.

2.4 Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et komisjon ei vastanud tema 4. juuli ja 18. augusti 2005. aasta kirjadele. Arvestades, et need kaks kirja näivad olevat saadetud käesoleva uurimise käigus, leiab ombudsman, et tuleb uurida, kas komisjon saatis oma vastused mõistliku aja jooksul.

Sellega seoses märgib ombudsman, et 4. juuli 2005. aasta kirjas vaidlustas kaebuse esitaja komisjoni otsuse tema tööpakkumine tagasi võtta. 18. augustil 2005 saatis kaebuse esitaja komisjonile uue kirja. Ombudsman märgib, et komisjon vastas kaebuse esitaja kahele kirjale 25. novembril 2005, st rohkem kui neli kuud pärast kaebuse esitaja esimest kirja ja rohkem kui kolm kuud pärast tema järgmist kirja. Ombudsman on seisukohal, et see läks ilmselgelt kaugemale sellest, mida võiks pidada mõistlikuks ajaks sellistele taotlustele vastamiseks. Ombudsman märgib siiski, et komisjon tunnistas oma arvamuses, et kaebuse esitaja kahele kirjale vastamisel tekkis teatav viivitus, ja vabandas selle pärast. Neil asjaoludel leiab ombudsman, et selle väite edasiseks uurimiseks ei ole alust.

3 Kaebuse esitaja väited

3.1 Kaebuse esitaja nõudis, et komisjon teeks talle kirjaliku tõlke peadirektoraadis uue tööpakkumise või teise võimalusena hüvitaks talle tekitatud kahju. Lisaks nõudis kaebuse esitaja, et komisjon tunnistaks tema 29. juuni 2005. aasta kirja kehtetuks ja võtaks selle tagasi.

3.2 Komisjon ei teinud oma arvamustes kaebuse esitaja väidete kohta ühtegi avaldust.

3.3 Võttes arvesse ombudsmani järeldust eespool punktides 1.12 ja 1.14, leiab ombudsman, et kaebuse esitaja väidete uurimist ei ole vaja jätkata.

4 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et komisjon ei ole toime pannud haldusomavoli seoses otsusega võtta tagasi oma tööpakkumine põhjusel, et kaebuse esitaja ei olnud teavitanud vastutavat teenistust võimalikult kiiresti kuupäevast, mil ta soovis oma ülesandeid täitma asuda. Kaebuse esitaja muude väidete ja väidete osas leiab ombudsman, et puudub alus edasisteks uurimisteks. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 2 on sätestatud:

Käesolevates töötingimustes tähendab "ajutine töötaja":

(...)

b) töötajad, kes on võetud ajutiselt tööle iga institutsiooni eelarvejaole lisatud ametikohtade loetellu kuuluvale alalisele ametikohale;

(...)“.

(2) Ajutise töötaja võib tööle võtta üksnes tingimusel, et:

(...)

c) ta esitab asjakohased iseloomustused, mis näitavad tema sobivust töökohustuste täitmiseks;

(...)”.

(3) Vt märkus 2 eespool.

(4) Ametnik kirjutas kaebuse esitajale järgmist: „(…) Ma ei tea, kas olete personalihalduse ja halduse peadirektoraadile juba vastanud, kuid oleksin väga tänulik, kui teataksite mulle kuupäeva, mil soovite tööle asuda.”

(5) Euroopa hea haldustava eeskiri on kättesaadav ombudsmani veebisaidil (http://www.ombudsman.europa.eu/code/en/default.htm).