Strasbourg, 14. märts 2008

Lugupeetud hr X

juulil 2005 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Liidu Regioonide Komitee vastu seoses Teie kandideerimisega assistendi/sekretäri lepingulise töötaja ametikohale Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühises läti keele tõlketalituses.

Arvestades, et Teie kaebuse mitmed aspektid olid suunatud ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, registreeris minu sekretariaat Teie kaebuse teise numbri 2617/2005/MF all.

septembril 2005 edastasin kaebuse Regioonide Komitee presidendile.

Regioonide Komitee saatis oma arvamuse inglise keeles 29. novembril 2005 ja lätikeelse tõlke 7. detsembril 2005.

20. detsembril 2005 edastasin Teile Regioonide Komitee arvamuse ja palusin Teil esitada oma märkused, mille Te saatsite 20. jaanuaril 2006.

veebruaril 2007 palusin Regioonide Komitee presidendilt Teie kaebuse kohta lisateavet. Palusin Regioonide Komiteel vastata mulle 15. märtsiks 2007.

Kuna selleks kuupäevaks vastust ei saadud, võtsid minu talitused 12. aprillil 2007 telefoni teel ühendust Regioonide Komitee õigustalitustega ning neile teatati, et pärast sisemist viga toimiku edastamisel ei olnud Regioonide Komiteel võimalik minu 9. veebruari 2007. aasta kirjale vastata.

aprilli 2007. aasta e-kirjas taotles Regioonide Komitee vastamise tähtaja pikendamist.

aprillil 2007 teavitasin Regioonide Komitee presidenti oma otsusest rahuldada komitee talituste taotlus tähtaja pikendamiseks arvamuse esitamisel. Palusin Regioonide Komiteel vastata 15. maiks 2007. Teid teavitati sellest sama päeva kirjaga.

mail 2007 saatsite minu talitustele veel ühe e-kirja, millele nad vastasid 3. mail 2007.

mail 2007 saatis Regioonide Komitee minu täiendava teabe taotlusele oma ingliskeelse vastuse. Regioonide Komitee saatis oma vastuse lätikeelse versiooni 13. juunil 2007.

juunil 2007 saatsite minu talitustele veel ühe e-kirja, millele nad vastasid 2. juulil 2007.

3. juulil 2007 edastasin Teile Regioonide Komitee vastuse ja palusin Teil esitada oma märkused 31. augustiks 2007. 27. augustil 2007 saatsite mulle oma tähelepanekud.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul olid asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:

aasta veebruaris korraldasid Euroopa Liidu Regioonide Komitee (COR) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) ühise valikumenetluse, et täita Läti ühises tõlketeenistuses lepingulise töötajana neli sekretäri ametikohta (1). Seda ühist tõlketeenistust jagavad Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning selles töötavad mõlema komitee ametnikud.

Kaebuse esitaja, Läti kodanik, kandideeris Läti ühise tõlketeenistuse assistendi/sekretäri ametikohale.

märtsil 2004, pärast tema nime kandmist EPSO reservnimekirja lepinguliste töötajate töölevõtmiseks uutest liikmesriikidest, kutsuti ta Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee intervjuule.

märtsi 2004. aasta kirjas teatas Regioonide Komitee haldusdirektoraadi direktor kaebuse esitajale, et ta on läbinud valikumenetluse ja et tema nimi on kantud reservnimekirja. Kaebuse esitajat teavitati ka sellest, et temaga võetakse ühendust, et talle pakutaks töölepingut.

aasta novembri keskel kohtus kaebuse esitaja Läti ühise tõlketalituse üksuse juhatajaga, kes teatas talle, et ametikoht anti isikule, kes oli olnud Läti ühise tõlketalituse praktikant.

aasta märtsis kohtus kaebuse esitaja Regioonide Komitee peasekretäriga, et arutada oma olukorda. Ta palus tal oma juhtumit uurida.

aprillil 2005 teatas Regioonide Komitee peasekretär kaebuse esitajale, et pärast valikumenetlust on Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitanud kandidaadid oma vabadele ametikohtadele. Arvestades, et kaks Regioonide Komitee kontrolli all olevat ametikohta olid täidetud, ei olnud Regioonide Komitee peasekretäril võimalik pakkuda kaebuse esitajale kirja saatmise ajal ühtegi seisukohta.

Regioonide Komitee peasekretär teavitas kaebuse esitajat ka sellest, et kuigi ta oli ühe EMSK ametikoha jaoks välja valitud, pakuti neid ametikohti lõpuks teistele isikutele. Ta märkis, et see otsus kuulub komitee vastutusalasse.

2005. aasta mais võttis kaebuse esitaja ühendust Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ressursside ja finantsüksuse juhatajaga, et saada teavet tema töölevõtmisega seotud olukorra kohta. Ressursside ja finantsüksuse juhataja lubas kaebuse esitaja olukorda selgitada. Teabe puudumisel helistas kaebuse esitaja 2005. aasta juunis EMSK ressursside ja finantsüksuse juhatajale, kes kinnitas, et ametikohal töötab praktikant.

Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Läti ühise tõlketalituse assistendi/sekretäri ametikoha valikumenetluses on võimu kuritarvitatud ja puudub läbipaistvus. Oma väite toetuseks juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et praktikandile, kellele pakuti ametikohta, ei korraldatud ametlikku vestlust ja tema nimi ei olnud väljavalitud kandidaatide reservnimekirjas. Ta väitis, et praktikandile pakuti ametikohta pärast Läti ühise tõlketeenistuse üksuse juhataja ühepoolset otsust.

Lisaks väitis kaebuse esitaja, et valikumenetluses oli menetlusnorme rikutud.

Kaebuse esitaja väitis, et talle tuleks maksta hüvitist või talle tuleks pakkuda samaväärset ametikohta. Lisaks väitis ta, et Regioonide Komitees ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees värbamise eest vastutavad isikud peaksid lõpetama värbamismenetluse eeskirjade eiramise ja neile tuleks teha noomitus.

Nõue

Regioonide Komitee arvamus

RK arvamus kaebuse kohta oli kokkuvõttes järgmine:

Läti ühine tõlketeenistus on jagatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel. See koosneb mõlema komitee ametnikest ja muudest esindajatest. Siiski on oluline rõhutada, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee administratsioonid jäävad eraldiseisvaks.

ELi laienemist silmas pidades oli vaja luua nn uute ametlike keeltega tegelemiseks erimeelsused. Läti ühisele tõlketalitusele määrati kokku neli sekretäri ametikohta, millest kaks kuulusid Regioonide Komiteele ja kaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Nende ja teiste uute tõlkeosakondade ametikohtade täitmiseks otsustasid Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee algatada ühise valikumenetluse, mis algas 2004. aasta veebruaris.

Regioonide Komitee täpsustas, et esimene valik tehti kandidaatide hulgast, kes olid kantud EPSO potentsiaalsete lepinguliste ja ajutiste teenistujate andmebaasi, mis loodi ametikohtade täitmiseks ajal, mil oodati EPSO reservnimekirjade koostamist kandidaatidest, kes olid edukalt läbinud ametnike avaliku konkursi.

Valikukomisjon, mis koosneb kolmest liikmest, nimelt tõlkeosakonna juhatajast ja kahest tõlkeosakonna juhatajast, kellest üks esindas Regioonide Komiteed ja teine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed. Need kolm liiget intervjueerisid eelvaliku läbinud kandidaate ja koostasid kandidaatide paremusjärjestuse, lähtudes intervjuu tulemustest ning nende haridusest ja kogemustest. Kaebuse esitaja valiti välja koos viie teise kandidaadiga. Sellest teavitati teda 29. märtsi 2004. aasta kirjaga.

Vestluse käigus teavitati kandidaate ka sellest, et kooskõlas Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee poliitikaga võtta võimaluse korral tööle ametnikke eelistatakse EPSO konkursi edukalt läbinud kandidaate vabadele ametikohtadele. Esialgselt välja valitud kandidaadid jagati kahe komitee vahel tähtsuse järjekorras. Regioonide Komitee võttis tööle ühe kandidaadi, kes oli nimekirjas paremal kohal kui kaebuse esitaja, ning täitis teise vaba ametikoha ametniku töölevõtmisega. Seega täideti kaks Regioonide Komiteele kuuluvat ametikohta ja komitee administratsioon andis kaebuse esitaja toimiku üle komitee administratsioonile, pidades silmas võimalikku värbamist ühele nende vabadest ametikohtadest.

Regioonide Komitee märkis, et asjaolu, et kaebuse esitajale ei pakutud komitees mingit ametikohta, on otsus, mis kuulub komitee vastutusalasse. Pärast 2005. aasta märtsis toimunud kohtumist kaebuse esitajaga ja pärast juhtumi põhjalikku uurimist selgitas Regioonide Komitee peasekretär talle olukorda 21. aprilli 2005. aasta kirjas.

Kaebuse esitaja märkused

Oma vastuses esitas kaebuse esitaja kokkuvõtlikult järgmised täiendavad märkused:

Kaebuse esitaja väitis, et Regioonide Komitee peaks esitama talle kahe eduka kandidaadi nimed ning avaldama oma hinnangu tema enda ja edukate kandidaatide avalduste kohta.

Kaebuse esitaja märkis veel, et 2005. aasta märtsis toimunud kohtumisel Regioonide Komitee peasekretäriga palus kaebuse esitaja selgitusi temaga seotud töölevõtmise menetluse olukorra kohta. aprillil 2005, st rohkem kui 50 päeva hiljem, sai kaebuse esitaja Regioonide Komitee peasekretärilt kirja, milles ta edastas talle nõutud teabe. Kaebuse esitajat ei teavitatud vastuse edasilükkamisest. Kaebuse esitaja märkis, et ta peab helistama Regioonide Komitee asjaomastele talitustele, et neile oma juhtumit meelde tuletada.

Lõpuks väitis kaebuse esitaja, et Regioonide Komitee ei teavitanud teda assistendi/sekretäri ametikoha täitmisest ega võtnud tagasi oma esimese kirja sisu.

Täiendavad uurimised
Sissejuhatav märkus

Kaebuse esitaja esitas oma märkustes uue nõude, et Regioonide Komitee edastaks talle kahe eduka kandidaadi nimed ning avalikustaks oma hinnangu tema enda ja edukate kandidaatide kandideerimisavalduse kohta.

Oma kirjas, milles ombudsman teavitas teda oma täiendava teabe taotlusest, teavitas ombudsman kaebuse esitajat ka sellest, et kuna ilmneb, et ta ei ole nendes küsimustes Regioonide Komitee poole pöördunud, on tema uus nõue ombudsmani põhikirja artikli 2 lõike 4 alusel vastuvõetamatu. Ombudsman teavitas kaebuse esitajat ka sellest, et ta võib kaaluda talle uue kaebuse esitamist, kui ta ei ole rahul CORi vastusega oma nõude kohta või kui ta ei saa vastust mõistliku aja jooksul.

Regioonide Komiteele esitatud teabenõue

Pärast Regioonide Komitee arvamuse ja kaebuse esitaja märkuste hoolikat kaalumist selgus, et vaja on täiendavaid uurimisi. Seetõttu palus ombudsman Regioonide Komiteel anda talle teavet järgmiste punktide kohta:

Kaebuse esitaja täiendavad väited

1) Kaebuse esitaja väitis oma märkustes, et pärast tema 2005. aasta märtsis esitatud taotlust saada selgitusi temaga seotud töölevõtmise menetluse olukorra kohta sai ta Regioonide Komitee peasekretärilt kirja alles 21. aprillil 2005, st rohkem kui 50 päeva hiljem.

Seega ilmnes, et kaebuse esitaja väitis, et Regioonide Komitee ei olnud asjaomast taotlust mõistliku aja jooksul käsitlenud. Ombudsman märkis, et see küsimus tõstatati juba kaebuses endas, kuigi siis ei olnud selge, kas kaebuse esitaja soovis selle kohta väidet esitada.

Regioonide Komiteel paluti esitada selle täiendava väite kohta täiendav arvamus.

2) Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et töölevõtmise menetlus on pikalt viibinud. Oma kaebuses viitas ta ka menetlusnormide rikkumisele. Ta on nüüd selgitanud, et see väide laieneb ajale, mis kulus Regioonide Komiteel oma otsuseni jõudmiseks.

Regioonide Komiteel paluti seda küsimust kommenteerida.

Täiendava teabe nõudmine

3) Näib, et haldusdirektor teatas 29. märtsi 2004. aasta kirjas kaebuse esitajale, et tema nimi on kantud reservnimekirja ja temaga võetakse peagi ühendust, et talle leping välja pakkuda.

Regioonide Komiteel paluti selgitada, miks ta kõigepealt teatas kaebuse esitajale, et talle pakutakse lepingut, kuid seejärel võttis ta tööle teise isiku.

4) RK arvamusest nähtub, et RK täitis need kaks ametikohta i) esialgsesse nimekirja kantud isikuga, kes oli kaebuse esitajast parem, ja ii) EPSO konkursi edukalt läbinud isikuga. Selle kohta ei ole siiski täiendavat teavet esitatud.

Regioonide Komiteel paluti määrata kindlaks reservnimekiri, kuhu on kantud asjaomase kandidaadi nimi, ning kõnealuse isikuga vestlemise ja tema töölevõtmise kuupäevad.

Regioonide Komitee vastus

Oma repliigis tegi Regioonide Komitee kokkuvõtlikult järgmised avaldused:

(1) Esimene küsimus, mis puudutab kaebuse esitaja taotluse väidetavat käsitlemata jätmist mõistliku aja jooksul

Regioonide Komitee märkis, et kaebuse esitaja ei märkinud komitee peasekretäriga 2005. aasta märtsis toimunud kohtumise täpset kuupäeva, vaid palus korraldada koosoleku ainult 2005. aasta märtsi esimesel poolel.

Sellel koosolekul vahetasid pooled suulisi selgitusi ning Regioonide Komitee peasekretär andis lõpliku vastuse kirjalikult 21. aprilli 2005. aasta kirjas.

Arvestades, et töölevõtmise menetluse viis läbi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, märkis Regioonide Komitee, et komitee otsuse uurimiseks kulus ligikaudu neli nädalat, mida võib pidada mõistlikuks ajavahemikuks, võttes arvesse lihavõttepühade perioodi, mis kestis 19. märtsist 2005 kuni 3. aprillini 2005.

(2) Teine küsimus, mis puudutab väidetavat viivitust töölevõtmise menetluses

Regioonide Komitee märkis, et arvestades kahe komitee jagatud pädevust, vastutab komitee töötajate värbamise eest. Nende väljavalitud kandidaatide hulgast, kes tuli jagada kahe komitee vahel tähtsuse järjekorras, võttis Regioonide Komitee tööle ühe kandidaadi, kellel oli kaebuse esitajast parem positsioon, ning täitis teise vaba ametikoha ametniku töölevõtmisega.

Arvestades, et kaks Regioonide Komiteele määratud ametikohta olid täidetud, anti kaebuse esitaja toimik seejärel üle komitee administratsioonile, et oleks võimalik võtta tööle üks nende vabadest ametikohtadest. Regioonide Komiteed ei teavitatud komitee töölevõtmismenetluse järelmeetmetest.

(3) Mis puudutab kolmandat küsimust seoses põhjustega, miks komitee teatas kaebuse esitajale kõigepealt, et talle pakutakse lepingut, kuid seejärel võttis ta tööle teise isiku

Regioonide Komitee märkis, et administratsiooni direktor teatas kaebuse esitajale 29. märtsi 2004. aasta kirjas, et ta valiti välja koos viie teise kandidaadiga, kuid et kaks Regioonide Komiteele määratud ametikohta on täidetud.

Kooskõlas komitee värbamispoliitikaga ühistalituses oli Regioonide Komitee haldusdirektor isik, kes teavitas kaebuse esitajat mõlema komitee nimel. Ent vastavalt pädevuste jaotusele kahe komitee vahel kuulus kaebuse esitaja võimalik värbamine kõnealusel juhul Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pädevusse.

(4) Mis puudutab neljandat küsimust, mis puudutab reservnimekirja, kuhu oli kantud asjaomase kandidaadi nimi, ning selle isiku küsitlemise ja töölevõtmise kuupäevi

Regioonide Komitee märkis, et teine isik võeti tööle EPSO avaliku konkursi EPSO/C/6/03 reservnimekirjast. Vestlus ja sellele järgnenud töölevõtmine toimusid vastavalt 25. novembril 2004 ja 1. veebruaril 2005.

Regioonide Komitee kordas oma seisukohta, et pärast kahe kandidaadi töölevõtmist edastati viiest isikust (sh kaebuse esitajast) koosnevat nimekirja sisaldav haldustoimik komiteele, et täita nende vabad ametikohad. Lõpliku otsuse kaebuse esitajat mitte tööle võtta tegi komitee.

Kaebuse esitaja täiendavad märkused

Oma täiendavates märkustes jäi kaebuse esitaja oma väidete juurde ja esitas järgmised täiendavad märkused:

Regioonide Komitees puudusid läti keele tõlkijad, kes oskasid prantsuse keelt, ning lisaks prantsuse keelele oskas ta ka inglise ja saksa keelt. Teised kandidaadid valdasid ainult ühte või kahte keelt.

Kaebuse esitaja väitis, et Regioonide Komitee oleks pidanud talle vastama 15 päeva jooksul ning juhul, kui see ei olnud võimalik, oleks ta pidanud teda viivitusest kirjalikult teavitama.

Lisaks märkis ta, et ta ei olnud teadlik asjaolust, et töölevõtmise menetluse ülesanded jagatakse kahe komitee vahel, ega asjaolust, et tema toimik anti üle EMSK-le.

Otsus

1 Sissejuhatav osa: faktiline taust

1.1 Kaebuse esitaja esitas kaebuse nii Euroopa Liidu Regioonide Komitee kui ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu seoses nende otsustega mitte värvata teda Läti ühise tõlketeenistuse assistendiks/sekretäriks. Seda ühist tõlketeenistust jagavad Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning see koosneb mõlema komitee ametnikest. Kaebuse esitaja väited ja nõuded Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu olid identsed. Kuna kaebus puudutas kahte eraldi institutsiooni, käsitles ombudsman kaebust kahes eraldi uurimises (2). Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee saatsid ombudsmanile eraldi arvamused. Oma täiendava teabe taotluses tõstatas ombudsman ka erinevaid küsimusi Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

Selleks et teha kindlaks, kas tegemist oli Regioonide Komitee haldusomavoliga, peab ombudsman esiteks kasulikuks kirjeldada Läti ühise tõlketeenistusega seotud valikumenetluse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid.

Ombudsman soovib juhtida tähelepanu sellele, et see faktiline taust on kindlaks tehtud pärast Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuste ja täiendavate vastuste paralleelset läbivaatamist. Ombudsman soovib samuti juhtida tähelepanu sellele, et kuigi käesolev otsus puudutab ainult Regioonide Komiteed, mainitakse järgnevates punktides ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, arvestades, et Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldasid ühiselt käesoleva uurimise esemeks oleva valikumenetluse.

1.2 Pärast Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuste ja täiendavate vastuste hoolikat läbivaatamist leiab ombudsman, et faktiline taust on järgmine:

Läti ühine tõlketeenistus on osa Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühistalitustest. See koosneb nii Regioonide Komitee kui ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ametnikest ja muudest teenistujatest. Siiski jäävad nii Regioonide Komitee kui ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee administratsioonid eraldiseisvaks.

aasta veebruari alguses korraldasid Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühiselt valikumenetluse, et täita neli vaba sekretäri ametikohta Läti ühises tõlketalituses. Kaks ametikohta olid Regioonide Komitee käsutuses ja kaks ametikohta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee käsutuses (3).

Regioonide Komitee viis kõigepealt läbi eelvaliku EPSO poolt välja valitud lepinguliste või ajutiste töötajate reservnimekirja kantud kandidaatide suhtes. Kaebuse esitaja kuulus sellesse reservnimekirja. Näib, et lepinguliste või ajutiste teenistujate reservnimekiri koostati selleks, et täita ametikohti, mida ei olnud võimalik täita reservnimekirja kantud kandidaatide töölevõtmisega pärast EPSO avaliku konkursi edukat läbimist.

Nii Regioonide Komiteed kui ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed esindavatest liikmetest koosnev valikukomisjon intervjueeris lepinguliste või ajutiste teenistujate reservnimekirja kantud kandidaate. Vestluste tulemuste ning kandidaatide haridusliku tausta ja töökogemuse võrdleva hindamise põhjal koostas valikukomisjon paremusjärjestuse alusel viiest kandidaadist koosneva nimekirja. Kaebuse esitaja kuulus nende viie väljavalitud kandidaadi hulka (4). Neid kandidaate võib vastavalt teenete järjestusele tööle võtta kas Regioonide Komitee või Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee. Kaebuse esitajale teatati Regioonide Komitee 29. märtsi 2004. aasta kirjaga, et tema nimi on kantud reservnimekirja.

1.3 Regioonide Komitee otsustas täita oma esimese ametikoha, võttes tööle kandidaadi A (5), kelle nimi oli kantud avaliku konkursi EPSO/C/6/03 reservnimekirja.

Mis puudutab teist ametikohta, siis Regioonide Komitee võttis tööle kandidaadi viiest eelvaliku läbinud kandidaadist koosnevast nimekirjast, nimelt kandidaadi B. See kandidaat oli nimekirjas kaebuse esitajast kõrgemal kohal.

Seejärel edastas Regioonide Komitee kaebuse esitaja toimiku Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Valikumenetluse praeguses etapis oli kaebuse esitaja nimi endiselt eelvaliku läbinud kandidaatide nimekirjas.

1.4 Komitee otsustas täita oma esimese ametikoha, võttes tööle kandidaadi C, kelle nimi oli viiest kandidaadist koosnevas nimekirjas (6). See kandidaat oli nimekirjas kaebuse esitajast kõrgemal kohal.

Teise ametikoha täitmiseks otsustas komitee esialgu nimetada ühe isiku konkursi EPSO/C/6/03 tulemusel koostatud reservnimekirjast (kandidaat D). Ka üks teine teenistus, nimelt nõuandetegevuse direktoraat A, väljendas siiski soovi võtta tööle kandidaat D.

Kuna kaks talitust soovisid värvata kandidaati D, kutsuti kaebuse esitaja 25. oktoobri 2004. aasta kirjaga arstlikule läbivaatusele. 29. oktoobril 2004 intervjueeris EMSK kandidaati D Läti ühise tõlketalituse assistendi/sekretäri ametikohale ning nõuandetegevuse direktoraadi A ametikohale. Lõpuks otsustas värbamisüksus, et D võetakse tööle nõuandetegevuse direktoraadi A.

Seejärel algatas Läti ühise tõlketalituse juhataja 17. novembril 2004 menetluse, et võtta järelejäänud assistendi/sekretäri ametikohale tööle isik, kes töötab Läti ühises tõlketalituses praktikandina alates 16. septembrist 2004. Assistendi/sekretäri ametisse nimetamise ametlikule kirjale kirjutas EMSK peasekretär alla 23. detsembril 2004.

aasta novembri keskel kohtus kaebuse esitaja Läti ühise tõlketalituse üksuse juhatajaga, kes teatas talle, et assistendi/sekretäri ametikohta pakutakse isikule, kes on olnud EMSK praktikant.

2 Väidetav võimu kuritarvitamine ja läbipaistvuse puudumine Läti ühise tõlketeenistuse assistendi/sekretäri ametikoha valikumenetluses

2.1 Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et Läti ühise tõlketeenistuse assistendi/sekretäri ametikoha valikumenetluses on võimu kuritarvitatud ja puudub läbipaistvus. Oma väite toetuseks juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et praktikanti(7), kellele pakuti ametikohta, ei olnud asjaomaselt töövestluselt kutsutud ja tema nimi ei olnud väljavalitud kandidaatide reservnimekirjas. Ta väitis, et praktikandile pakuti ametikohta pärast Läti ühise tõlketeenistuse üksuse juhataja ühepoolset otsust.

2.2 Regioonide Komitee märkis oma arvamuses, et ta otsustas võtta tööle ühe kandidaadi, kes on esialgses nimekirjas paremal kohal kui kaebuse esitaja, ning täitis teise vaba ametikoha ametniku töölevõtmisega. Seega täideti kaks Regioonide Komiteele kuuluvat ametikohta ja Regioonide Komitee administratsioon andis kaebuse esitaja toimiku üle komitee administratsioonile. Regioonide Komitee märkis, et asjaolu, et kaebuse esitajale ei pakutud komitees ühtegi ametikohta, on otsus, mis kuulub komitee vastutusalasse.

2.3 Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et Regioonide Komitee ei teavitanud teda kunagi assistendi/sekretäri ametikoha täitmisest ega võtnud tagasi oma esimese kirja sisu.

2.4 Arvestades kaebuse esitaja tähelepanekuid ja Regioonide Komitee arvamust, pidas ombudsman asjakohaseks küsida Regioonide Komiteelt lisateavet. Ombudsman palus Regioonide Komiteel kommenteerida muu hulgas järgmisi kaebuse esitaja esimese väitega seotud küsimusi: i) põhjused, miks Regioonide Komitee teatas algselt kaebuse esitajale, et talle pakutakse lepingut, kuid võttis seejärel tööle teise isiku; ii) kuidas komitee koostas reservnimekirja, kuhu ilmus lõpuks tööle võetud isiku nimi; ning iii) kõnealuse isiku küsitlemise ja töölevõtmise kuupäevad.

2.5 Täiendavas vastuses , märkis Regioonide Komitee, et 29. märtsi 2004. aasta kirjas teatas Regioonide Komitee administratsiooni direktor kaebuse esitajale, et ta valiti välja koos viie teise kandidaadiga. Seejärel täpsustas Regioonide Komitee, et need kaks ametikohta on täidetud, esiteks kandidaadi poolt, kes on paremusjärjestuses, ja teiseks ametniku töölevõtmise teel. Kooskõlas Regioonide Komitee värbamispoliitikaga ühistalituses teavitas Regioonide Komitee administratsiooni direktor kaebuse esitajat nii Regioonide Komitee kui ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nimel. Kooskõlas pädevuste jaotusega Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel kuulus kaebuse esitaja võimalik värbamine siiski Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pädevusse.

Regioonide Komitee märkis samuti, et teine isik võeti tööle EPSO avaliku konkursi EPSO/C/6/03 reservnimekirjast. Vestlus ja sellele järgnenud töölevõtmine toimusid vastavalt 25. novembril 2004 ja 1. veebruaril 2005. Regioonide Komitee kordas oma seisukohta, et pärast kahe kandidaadi töölevõtmist edastati viiest isikust (sh kaebuse esitajast) koosnevat nimekirja sisaldav haldustoimik komiteele, et täita nende vabad ametikohad. Lõpliku otsuse kaebuse esitajat mitte tööle võtta tegi komitee.

2.6 Lisaks märkis kaebuse esitaja oma täiendavates märkustes, et ta ei olnud teadlik asjaolust, et värbamismenetluse ülesanded jagatakse Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel ning et tema toimik edastati võimaliku värbamise eesmärgil Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

2.7 Lisaks märgib ombudsman, et oma 29. märtsi 2004. aasta kirjas kaebuse esitajale kirjutas Regioonide Komitee haldusdirektor järgmist:

„Pärast vestlust teatan Teile, et tõlketeenistuse assistendi/sekretäri ametikoha valikumenetlus on lõpule viidud.

Mul on hea meel teile teatada, et teie [sic] hinded on piisavad, et saaksite konkursi edukalt läbida. Seega olete kantud meie reservnimekirja.

Võtame teiega peagi ühendust, et teha ettepanek lepingu sõlmimiseks. (rõhuasetus lisatud).

Lisaks märgib ombudsman, et kaebuse esitaja kutsuti arstlikule läbivaatusele 25. oktoobri 2004. aasta kirjaga, mille saatis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee.

2.8 Seoses väidetava võimu kuritarvitamisega valikumenetluses märgib ombudsman, et Regioonide Komitee arvamusest nähtub, et vestluse ajal teavitati kandidaate sellest, et kooskõlas Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee poliitikaga võtta võimaluse korral tööle ametnikke eelistatakse EPSO avaliku konkursi edukalt läbinud kandidaate vabadele ametikohtadele. Selle tava kohaselt otsustas komitee võtta ühe ametikoha täitmiseks tööle ametniku EPSO avaliku konkursi EPSO/C/6/03 reservnimekirjast. Lisaks ilmneb, et uutest liikmesriikidest pärit lepinguliste töötajate reservnimekirjad koostati selleks, et värvata töötajaid ja reageerida nende liikmesriikide töötajate vajadustele, kuni võetakse tööle kandidaadid, kes kanti reservnimekirja pärast EPSO avaliku konkursi edukat läbimist ja keda võib seetõttu nimetada ametnikeks. Neil asjaoludel leiab ombudsman, et kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Regioonide Komitee oleks võimu kuritarvitanud, otsustades võtta ühele oma ametikohale tööle isiku, kes on läbinud EPSO avaliku konkursi.

2.9 Seoses Regioonide Komitee käsutuses oleva teise ametikoha täitmisega märgib ombudsman, et Regioonide Komitee teatas, et on otsustanud selle täita, võttes tööle kandidaadi, kes „on kandidaatide nimekirjas paremal positsioonil”.

2.10 Sellega seoses tuletab ombudsman meelde, et vastavalt ühenduse kohtute väljakujunenud kohtupraktikale kujutavad valikukomisjoni hinnangud kandidaatide teadmiste ja võimete hindamisel endast väärtushinnangut. Need kuuluvad valikukomisjoni ulatusliku kaalutlusõiguse alla ja ühenduse kohus võib neid kontrollida üksnes juhul, kui valikukomisjoni tööd reguleerivaid eeskirju on jämedalt rikutud.

2.11 Käesolevas asjas märgib ombudsman, et viie eelvaliku läbinud kandidaadi nimekirjast nähtub, et kaebuse esitaja paigutati neljandale kohale ja et ta sai vestluste toimumise ajal valikukomisjonis suulise eksami eest 12 punkti. Lisaks märgib ombudsman, et esialgse nimekirja kolm esimest kandidaati said suulise eksami eest vastavalt 16, 15 ja 14 punkti. Kandidaatide nimekiri sisaldab kõigi viie kandidaadi kohta ka osa pealkirjaga „Märkused”, milles kirjeldatakse nende hariduslikku tausta, omandatud töökogemust (kui see on olemas), tööalast sobivust (koos viitega asjakohasele etteteatamisajale) ja nende isiksuse teatavaid aspekte.

2.12 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja arvates puudusid Regioonide Komitees läti keele tõlkijad, kes oskasid prantsuse keelt, samal ajal kui ta oskas mitte ainult prantsuse keelt, vaid ka inglise ja saksa keelt. Lisaks valdasid teised kandidaadid ainult ühte või kahte keelt. Seega näib, et kaebuse esitaja vaidlustab ka valikukomisjoni koostatud kandidaatide paremusjärjestuse.

Ombudsman märgib, et jaos „Märkused” kaebuse esitaja kohta kirjutas valikukomisjon järgmise märkuse: "Hea keelteoskus"(8) ja märgitud keeled olid "prantsuse, inglise ja saksa". Seega on selge, et valikukomisjon võttis nõuetekohaselt arvesse erinevaid keeli, mida kaebuse esitaja oskas.

Ombudsman märgib, et kahe esimese kandidaadi puhul märgiti ära kaks keelt (vastavalt inglise ja saksa keel ning inglise ja prantsuse keel) ning kolmanda puhul täpsustati ühte keelt (inglise keel). Ombudsman märgib, et valikukomisjoni võrdlevas hinnangus ei keskenduta mitte ainult nende keelte arvule, mida kandidaadid oskavad, vaid ka nende keelte võrdlevale oskustasemele. Ombudsman märgib, et kolmele esimesele kandidaadile anti suulise eksami eest kõrgem hinne kui kaebuse esitajale. Ombudsman märgib, et kui valikukomisjon paigutas pärast suulist eksamit teatavad teised kandidaadid kaebuse esitajast kõrgemale kohale, võeti arvesse nende teiste kandidaatide võrreldavat oskuste taset.

Ombudsman leiab ka, et valikukomisjoni hinnangud ei puudutanud mitte ainult kandidaatide keeleoskust, vaid muu hulgas ka nende töökogemust ja sobivust täita väljakuulutatud ametikohtadega seotud ülesandeid.

Ombudsman märgib ka, et ilmse hindamisvea puudumisel ei saa kahtluse alla seada valikukomisjoni sisulist hinnangut eri kandidaatide teenete võrdlevale hindamisele.

2.13 Lisaks märgib ombudsman, et institutsioonid on teatanud, et väljavalitud kandidaadid võetakse tööle paremusjärjestuses. Lisaks märgib ombudsman, et vaidlust ei ole selles, et Regioonide Komitee värvatud kandidaat oli kaebuse esitajast kõrgemal ametikohal. Seetõttu leiab ombudsman, et puuduvad tõendid selle kohta, et Regioonide Komitee otsus kaebuse esitajat mitte tööle võtta kujutaks endast võimu kuritarvitamist. Neil asjaoludel leiab ombudsman, et kaebuse esitaja väite selle aspekti kohta ei ole vaja rohkem järelepärimisi teha.

2.14 Seoses väidetava läbipaistvuse puudumisega märgib ombudsman, et kandidaate teavitati tõepoolest Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee poliitikast võtta võimaluse korral tööle EPSO konkursi edukalt läbinud kandidaate.

2.15 Ombudsman peab siiski veel kaaluma, miks Regioonide Komitee teatas kaebuse esitajale kõigepealt oma 29. märtsi 2004. aasta kirjas, et talle pakutakse lepingut, ning asus seejärel tööle teise kandidaadi ilma teda sellest teavitamata.

2.16 Hea halduse põhimõtted nõuavad, et institutsioonid tegutseksid läbipaistvalt. Ombudsman peab eriti oluliseks, et Euroopa institutsioonid järgiksid töölevõtmise menetluses administratsiooni otsuste tegemise läbipaistvuse põhimõtet.

2.17 Oma täiendavas arvamuses ja püüdes põhjendada, miks kaebuse esitajat ei teavitatud konkreetselt sellest, et Regioonide Komitee ei võta teda tööle, märkis Regioonide Komitee, et Regioonide Komitee administratsiooni direktor teavitas kaebuse esitajat nii Regioonide Komitee kui ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nimel sellest, et vastavalt pädevuste jaotusele Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel kuulub kaebuse esitaja võimalik töölevõtmine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pädevusse.

2.18 Ombudsman ei pea Regioonide Komitee argumenti veenvaks. Ombudsman leiab, et Regioonide Komitee esimene kiri ajendas kaebuse esitajat eeldama, et Regioonide Komitee pakub talle lähitulevikus lepingut. Sellistel konkreetsetel asjaoludel leiab ombudsman, et kui Regioonide Komitee otsustas värvata teisi kandidaate, oleks ta pidanud kaebuse esitajale teatama, et Regioonide Komitee ei võta teda tööle. Selline kiri oleks pidanud sisaldama ka otsuse selgitust ja vabandust ebamugavuste eest, mida võis põhjustada esimene kiri, milles kaebuse esitaja arvas (tegelikult öeldi talle sõnaselgelt, et) talle pakutakse lepingut. Ombudsman on seisukohal, et läbipaistvuse põhimõtte kohaselt oleks Regioonide Komitee pidanud kaebuse esitajale saadetud kirjas mainima ka seda, et tema toimik edastati komiteele tema võimalikuks töölevõtmiseks.

Seega näib olevat põhjendatud kaebuse esitaja väide, et Regioonide Komitee ei teavitanud teda assistendi/sekretäri ametikoha täitmisest ega võtnud tagasi tema esimese kirja sisu. Ombudsman on seetõttu seisukohal, et Regioonide Komitee ei tegutsenud läbipaistvalt. Seega kujutas Regioonide Komitee tegevus endast haldusomavoli juhtumit. Sellega seoses tehakse kriitiline märkus.

3 Väidetavad menetlusnormide rikkumised Läti ühise tõlketeenistuse assistendi/sekretäri ametikoha valikumenetluses

3.1 Kaebuse esitaja väitis, et Läti ühise tõlketeenistuse assistendi/sekretäri ametikoha valikumenetluses rikuti menetlusnorme. Ombudsmani uurimise käigus selgitas kaebuse esitaja, et see väide oli seotud ajaga, mis kulus Regioonide Komiteel lõpliku otsuse tegemiseks.

3.2 Regioonide Komitee märkis, et pärast 2005. aasta märtsis toimunud kohtumist kaebuse esitajaga ja pärast juhtumi põhjalikku uurimist selgitas Regioonide Komitee peasekretär talle olukorda 21. aprilli 2005. aasta kirjas.

3.3 Kaebuse esitaja väitis oma märkustes, et pärast seda, kui ta esitas 2005. aasta märtsis Regioonide Komitee peasekretäriga peetud vestlusel suulise taotluse, et talle selgitataks tema töölevõtmise menetluse olukorda, sai ta peasekretärilt kirja alles 21. aprillil 2005, st rohkem kui 50 päeva hiljem. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et värbamismenetlus on pikalt viibinud. Kuigi valikumenetlus algas 2004. aasta veebruaris, kirjutas peasekretär viimase vaba ametikoha täitmise otsusele alla alles 23. detsembril 2004.

3.4 Arvestades kaebuse esitaja tähelepanekuid ja Regioonide Komitee arvamust, pidas ombudsman asjakohaseks küsida Regioonide Komiteelt lisateavet. Seetõttu palus ombudsman Regioonide Komiteel kommenteerida järgmisi küsimusi: i) väidetav suutmatus käsitleda kaebuse esitaja taotlust mõistliku aja jooksul ja ii) väidetav viivitus värbamismenetluses.

3.5 Oma täiendavas vastuses märkis Regioonide Komitee, et seoses esimese eespool nimetatud küsimusega anti kaebuse esitajale suuline selgitus tema ja Regioonide Komitee peasekretäri 2005. aasta märtsis toimunud kohtumisel. Regioonide Komitee peasekretär andis lõpliku kirjaliku vastuse 21. aprilli 2005. aasta kirjas. Arvestades, et töölevõtmise menetluse viis läbi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, märkis Regioonide Komitee, et komitee otsuse uurimiseks kulus ligikaudu neli nädalat, mida võib pidada mõistlikuks ajavahemikuks, võttes arvesse lihavõttepühade perioodi, mis kestis 19. märtsist 2005 kuni 3. aprillini 2005.

Seoses eespool nimetatud teise küsimusega märkis Regioonide Komitee, et pärast kahe ametikoha täitmist edastati kaebuse esitaja toimik komitee administratsioonile, et võtta ta tööle ühele vabale ametikohale. Regioonide Komiteed ei teavitatud komitee värbamismenetluse järelmeetmetest.

3.6 Täiendavas vastuses märkis kaebuse esitaja, et Regioonide Komitee oleks pidanud talle vastama 15 päeva jooksul ning kui see ei olnud võimalik, oleks ta pidanud teda viivitusest kirjalikult teavitama.

3.7 Seoses kaebuse esitaja taotluse väidetava mittekäsitlemisega mõistliku aja jooksul tuletab ombudsman meelde, et Euroopa hea haldustava eeskirja (9) artikli 17 kohaselt:

"1. Ametnik tagab, et otsus iga institutsioonile esitatud taotluse või kaebuse kohta tehakse mõistliku aja jooksul, viivitamata ja igal juhul hiljemalt kahe kuu jooksul alates taotluse või kaebuse kättesaamise kuupäevast. (...)”(rõhuasetus lisatud).

"2. Kui institutsioonile esitatud taotluse või kaebuse kohta ei ole võimalik otsust teha tõstatatud küsimuste keerukuse tõttu eespool nimetatud tähtaja jooksul, teavitab ametnik sellest võimalikult kiiresti taotluse esitajat. (…)".

3.8 Käesoleval juhul märgib ombudsman, et kaebuse esitaja enda ja Regioonide Komitee arvamuse kohaselt palus kaebuse esitaja peasekretäril"uurida tema juhtumit"ja "anda talle selgitusi temaga seotud töölevõtmise menetluse olukorra kohta". Lisaks märgib ombudsman, et kaebuse esitaja väitis, et vestlus Regioonide Komitee peasekretäriga toimus 2005. aasta märtsi esimesel poolel, täpsustamata täpset kuupäeva. Eeldades, et kohtumine toimus 2005. aasta märtsi esimesel nädalal, märgib ombudsman, et käesoleva vestluse kuupäeva ja Regioonide Komitee peasekretäri 21. aprilli 2005. aasta vastuse vahele jäi seitse nädalat.

3.9 Lisaks märgib ombudsman, et Regioonide Komitee arvamusest ilmneb, et kaebuse esitajale anti juba koosolekul suulisi selgitusi ning et neid selgitusi kinnitati Regioonide Komitee peasekretäri 21. aprilli 2005. aasta kirjas. Ombudsman märgib ka, et komitee juhtis tähelepanu sellele, et kuna kaebuse esitaja toimik edastati komiteele pärast komitee käsutuses oleva kahe ametikoha täitmist, pidi ta kaebuse esitaja taotlusele vastamiseks pöörduma komitee poole ja et lihavõttepühade aeg lükkas menetluse edasi. Neil asjaoludel leiab ombudsman, et Regioonide Komitee seisukoht näib olevat mõistlik. Seoses kaebuse esitaja väitega, et komitee oleks pidanud talle vastama 15-päevase ajavahemiku jooksul, leiab ombudsman, et see 15-päevane ajavahemik on pigem seotud institutsiooni poolt kodaniku kirjale vastuvõtuteatise saatmisega vastavalt Euroopa hea haldustava eeskirja (10) artiklile 14. Seda ei kohaldata sisulise vastuse andmisele, mille sõnastamine võib olenevalt juhtumi keerukusest võtta kauem aega. Seetõttu leiab ombudsman, et kaebuse esitaja väite selle aspekti kohta ei ole vaja rohkem järelepärimisi teha.

3.10 Väidetava viivituse kohta värbamismenetluses soovib ombudsman rõhutada, et ta ei ole teadlik ühestki täpsest tähtajast, mis on administratsioonile kehtestatud valikumenetluse tulemusel välja valitud kandidaatidele värbamispakkumiste tegemiseks. Ombudsman märgib, et käesoleval juhul oli kaebuse esitajal alust arvata, et ta saab kiiresti lepingupakkumise, kuid seda aspekti on eespool juba arvesse võetud ja see õigustab kriitilise märkuse tegemist (vt punkt 2.18).

3.11 Ombudsman märgib ka, et teine kandidaat (11), kelle Regioonide Komitee valis ametikohale kõnealuses institutsioonis, võeti tööle 1. veebruaril 2005 ,'is, s.o 11 kuud pärast valikumenetluse lõpetamist 2004. aasta märtsi lõpus (12). Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et kaebuse esitaja ei ole jäänud oma seisukoha juurde, et temaga seotud töölevõtmismenetlus viibis põhjendamatult. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et kaebuse esitaja väite selle aspekti kohta ei ole vaja rohkem järelepärimisi teha.

4 Kaebuse esitaja väited

4.1 Kaebuse esitaja väitis, et i) talle tuleks maksta hüvitist või talle tuleks pakkuda samaväärset ametikohta. Lisaks väitis ta, et ii) Regioonide Komitees värbamise eest vastutavad isikud peaksid lõpetama värbamismenetluse eeskirjade eiramise ja neile tuleks teha noomitus.

4.2 Arvestades ombudsmani järeldusi eespool punktides 2.13, 3.9 ja 3.11, näib, et kaebuse esitaja esimese nõude osas ei ole vaja tema uurimist jätkata.

4.3 Lisaks väitis kaebuse esitaja, et ombudsman peaks soovitama, et Regioonide Komitees värbamise eest vastutavad isikud lõpetaksid värbamismenetluste eeskirjade eiramise ja neile tehtaks noomitus. Seega näib, et kaebuse esitaja väidab, et ombudsman peaks soovitama määrata asjaomastele ametnikele distsiplinaarkaristused, mainimata konkreetselt kõnealuseid ametnikke. Arvestades, et distsiplinaarkaristusi saab igal juhul määrata alles pärast personalieeskirjades ette nähtud distsiplinaarmenetluse läbiviimist, ei saa ombudsman teha otsust väite kohta, et sellised karistused tuleks konkreetsel juhul määrata. Ombudsman tuletab meelde, et tema ülesanne on uurida Euroopa Liidu institutsioonide haldusomavoli juhtumeid. Tema pädevuses ei ole teostada distsiplinaarvolitusi ametnike või teenistujate suhtes ega isegi mitte soovitada, et seda tuleks teha. Teisest küljest on ombudsmani põhikirja artikli 4 lõikes 2 sätestatud, et ombudsmanil on võimalus „teavitada” asjaomast ühenduse institutsiooni või asutust asjaoludest, mis seavad kahtluse alla tema töötaja käitumise distsiplinaarsest seisukohast. Käesoleva juhtumi asjaoludel ei pea ombudsman seda asjakohaseks.

5 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta tehtud uurimiste põhjal ei ole vaja teha täiendavaid järelepärimisi seoses kaebuse esitaja väidetega võimu kuritarvitamise ja rikkumiste kohta töölevõtmismenetluses ega seoses tema nõuetega. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi nende aspektide osas.

Seoses kaebuse esitaja väitega läbipaistvuse puudumise kohta tuleb teha järgmine kriitiline märkus:

Hea halduse põhimõtete kohaselt peab institutsioon tegutsema läbipaistvalt. Ombudsman peab eriti oluliseks, et Euroopa institutsioonid austaksid värbamismenetlustes administratsiooni otsuste tegemise läbipaistvust.

Ombudsman leiab, et Regioonide Komitee esimene kiri ajendas kaebuse esitajat eeldama, et Regioonide Komitee pakub talle lähitulevikus lepingut. Sellistel konkreetsetel asjaoludel leiab ombudsman, et kui Regioonide Komitee oli otsustanud värvata teisi kandidaate, oleks ta pidanud kaebuse esitajale teatama, et Regioonide Komitee ei võta teda tööle. Selline kiri oleks pidanud sisaldama ka otsuse selgitust ja vabandust ebamugavuste eest, mida võis põhjustada esimene kiri, milles kaebuse esitaja arvas, et talle pakutakse lepingut. Ombudsman on seisukohal, et läbipaistvuse põhimõtte kohaselt oleks Regioonide Komitee pidanud kaebuse esitajale saadetud kirjas mainima ka seda, et tema toimik edastati komiteele tema võimalikuks töölevõtmiseks.

Seetõttu järeldas ombudsman, et Regioonide Komitee ei tegutsenud läbipaistvalt ning tegemist oli haldusomavoli juhtumiga.

Arvestades, et need juhtumi aspektid puudutavad menetlusi, mis on seotud minevikus toimunud konkreetsete sündmustega, ei ole asjakohane püüda leida selles küsimuses sõbralikku lahendust. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Regioonide Komitee presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Sellega seoses soovib ombudsman rõhutada, et tema arusaama kohaselt tuleks Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee käsutuses olevad neli alalist ametikohta anda ajutiselt lepingulistele töötajatele kuni nende ametnike töölevõtmiseni, kes oleksid edukalt läbinud EPSO üldkonkursi.

(2) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed käsitlevat uurimist käsitletakse otsuses 2617/2005/MF.

(3) Ombudsman peab asjakohaseks kasutada initsiaale A, B, C ja D, et viidata kandidaatidele, kellele lõpuks anti Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee käsutuses olevad neli asjaomast ametikohta. Kandidaat A oli kantud avaliku konkursi EPSO/C/6/03 reservnimekirja ja võeti lõpuks tööle ühele Regioonide Komitee vabadest ametikohtadest. Kandidaat B oli Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostatud nimekirjas esimene kandidaat, kelle Regioonide Komitee lõpuks tööle võttis. Kandidaat C oli Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostatud viiest kandidaadist koosnevas nimekirjas kolmas kandidaat, kelle Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee lõpuks tööle võttis. Kandidaat, kes oli paremusjärjestuses teisel kohal, keeldus pakkumisest, sest ta soovis tähtajatut lepingut. Kandidaat D oli edukas kandidaat avaliku konkursi EPSO/C/6/03 tulemusel koostatud reservnimekirjas. Hoolimata Läti ühise tõlketalituse jõupingutustest võtta tööle kandidaat D, võttis selle kandidaadi tööle teine talitus, nimelt nõuandetegevuse direktoraat.

(4) Toimikus sisalduvate dokumentide põhjal märgib ombudsman, et kaebuse esitaja oli nimekirjas neljandal kohal.

(5) Vt joonealune märkus 3.

(6) Toimikus sisalduvate dokumentide põhjal märgib ombudsman, et see kandidaat oli nimekirjas kolmandal kohal. Ombudsman märgib ka, et nimekirjas teisel kohal olev kandidaat keeldus tööpakkumisest, sest näib, et ta soovis tähtajatut lepingut.

(7) Faktilist tausta silmas pidades mõistab ombudsman, et praktikant, kellele kaebuse esitaja viitab, on kandidaat, kellele pakuti neljandat ametikohta komitees. Kaebuse esitaja väite seda aspekti käsitletakse seetõttu kaebuses 2617/2005/MF.

(8) Algse prantsuskeelse versiooni tõlkimine ombudsmani talituste poolt.

(9) Euroopa hea haldustava eeskiri on kättesaadav ombudsmani veebisaidil (http://www.ombudsman.europa.eu/code/en/default.htm).

(10) Vt joonealune märkus 9.

(11) Ombudsman ei leidnud kaebuse toimikust teavet Regioonide Komitee poolt tööle võetud esimese kandidaadi töölevõtmise täpse kuupäeva kohta.

(12) Ombudsman märgib, et 29. märtsi 2004. aasta kirjas teavitati kaebuse esitajat, et ta valiti välja koos nelja teise kandidaadiga.