Strasbourg, 14. november 2005

Lugupeetud hr X

aprillil 2005 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses Teie tehnilise abi lepingu lõpetamisega.

aprillil 2005 edastasin kaebuse komisjoni presidendile.

aprillil 2005 saatsite oma juhtumi kohta e-kirja ja minu büroo vastas teile 27. aprillil 2005. mail 2005 saatsite veel ühe e-kirja küsimustega ombudsmani menetluse kohta, millele minu büroo vastas 23. mai 2005. aasta e-kirjaga. 26. juulil 2005 ja 7. septembril 2005 teavitas minu büroo Teid e-kirja teel olukorrast seoses komisjoni arvamuse saamisega.

Komisjon saatis oma arvamuse 5. septembril 2005. Edastasin selle Teile 21. septembril 2005 koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 27. septembril 2005. oktoobril 2005 pidasite telefonivestluse minu bürooga seoses Teie 27. septembri 2005. aasta kirjaga.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on asjaomased faktid järgmised:

märtsil 2003 sõlmis kaebuse esitaja tehnilise abi lepingu komisjoni delegatsiooniga kolmandas riigis Y (edaspidi "delegatsioon") S-programmi kooskõlastamiseks selles riigis.

Delegatsiooni juht teatas 20. detsembri 2004. aasta kirjas kaebuse esitajale, et ta kavatseb kaebuse esitaja lepingu restruktureerimise tõttu lõpetada. 30. detsembri 2004. aasta kirjaga leping tegelikult lõpetati (1). Kõik tasumata arvete maksed peatati.

Kaebuse esitaja palus 8. märtsi 2005. aasta kirjas vaidlusele sõbralikku lahendust, nõudes oma 2004. aasta novembri ja detsembri arvete tasumist ning tasumist teenuste eest, mida lepingu lõpetamise tõttu ei osutatud (st tasud 13 kuu ja 21 päeva eest summas 137 135,37 eurot).

Kaebuse esitaja esitas 6. aprillil 2005 ombudsmanile käesoleva kaebuse. Ta väitis, et tema lepingu lõpetamine oli põhjendamatu, ning nõudis, et talle makstaks 2004. aasta novembri (10 000 eurot ja "YYY"(2) 14 929 627 eurot) ja 2004. aasta detsembri (7 424,51 eurot ja YYY 14 578 850 eurot) arved ning osutamata teenuste eest (137 135,37 eurot, mis vastab 13 kuu ja 21 päeva pikkusele teenuse osutamisele).

Nõue

Komisjoni arvamus

Komisjon esitas oma arvamuses kokkuvõtvalt järgmised märkused:

Kohtuasja faktilised asjaolud

märtsil 2003 sõlmisid ühelt poolt riigi Y Vabariik ja teiselt poolt kaebuse esitaja tehnilise abi lepingu, mille kohaselt tegutseb kaebuse esitaja riigi Y "S" programmide koordinaatorina. Lepingut rahastati kaheksandast Euroopa Arengufondist (edaspidi „kaheksas EAF”), mille suhtes kohaldatakse vastastikuste kohustuste raamistikku aastate 1996–1999 S-ülekannete kasutamisel (edaspidi „KOM 1996–1999”), mis sõlmiti 24. jaanuaril 2003 komisjoni ja riigi Y valitsuse vahel.

Lepingu sõlmimist ja täitmist reguleerivad seega Lomé IV konventsioon, mida on muudetud 4. novembril 1995 Mauritiusel allkirjastatud lepinguga (edaspidi "muudetud Lomé IV konventsioon"),(3) KOM "S" 1996–1999, EAFi rahastatavate ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute üldeeskirjad (4) (edaspidi "üldeeskirjad") ning EAFi rahastatavate teenuste riigihankelepingute suhtes kohaldatavad üldtingimused (5).

Komisjoni finantskontrollikohustused seoses kaheksanda EAFiga on sätestatud 16. juuni 1998. aasta finantsmääruses, mida kohaldatakse arengukoostöö rahastamise suhtes Lomé IV konventsiooni alusel (6) (edaspidi "kaheksanda EAFi finantsmäärus").

Muudetud Lomé IV konventsiooni artiklite 302 ja 312 alusel delegeeris riigi Y majandus-, rahandus- ja eelarveminister EAFi riikliku eelarvevahendite käsutajana komisjonile õiguse pidada kaebuse esitajaga tema nimel läbirääkimisi lepingu üle ning seda sõlmida ja hallata.

Lepingu täitmise tähtaeg oli 36 kuud pärast selle allkirjastamist, seega lõppes see 17. mail 2006.

Programm S käsitles põllumajandustoodete eksporditulude stabiliseerimist vastavalt muudetud Lomé IV konventsiooni artiklitele 186–212. Kaebuse esitaja oli kaasatud S-tugiüksuse koordinaatorina.

detsembri 2004. aasta kirjaga edastas kaebuse esitaja delegatsioonile nimekirja S-tugiüksuse toimikute olukorrast. Vastavalt nimetatud kuupäevale oli see loetelu koostatud juba 17. detsembril 2004. detsembril 2004 andis kaebuse esitaja delegatsioonile üle tema käsutusse antud auto ja mobiiltelefoni (koostati üleandmise protokoll). Seejärel lahkus kaebuse esitaja Euroopasse.

Delegatsioon kirjutas 30. detsembril 2004 kaebuse esitajale, märkides, et saadud teabe põhjal oli ta oma ametikohast loobunud ja riigist lõplikult lahkunud ning et sellisel juhul peaks delegatsioon lepingu lõpetama ja kõik maksed peatama.

Kaebuse esitaja advokaat kirjutas 13. jaanuari 2005. aasta kirjas delegatsioonile, et kaebuse esitaja palus vaidlusele sõbralikku lahendust. Seda nõuet korrati 27. jaanuari 2005. aasta kirjas. 8. märtsi 2005. aasta kirjas nõudis kaebuse esitaja oma 2004. aasta novembri ja detsembri arvete ning tarnimata teenuste eest arvete tasumist. Ombudsmanile esitatud kaebuses hindas kaebuse esitaja oma nõude kogusummaks 158 890,88 eurot järgmiselt:

• 10 000 eurot – 2004. aasta novembri arve
• AAAA 14 929 627 – 2004. aasta novembri arve (st 2 191 eurot)
• 7424,51 eurot – 2004. aasta detsembri arve
• AAAA 14 578 850 – 2004. aasta detsembri arve (st 2 140 eurot)
• 137 135,37 eurot – osutamata teenused.

Kaebuse esitaja advokaat kirjutas 3. juuni 2005. aasta kirjas, et tema klient võib nõustuda vähendatud summa nõudmisega ning nõustuda ajavahemiku november–detsember 2004 arvete ja kuludega, tingimusel et temalt ei nõuta kahjutasu.

Delegatsioon teavitas 13. juuni 2005. aasta kirjas kaebuse esitajat tema lepingu lõpetamisest üldtingimuste artikli 41 lõike 2 punkti b alusel lepingu täitmata jätmise tõttu. Selles kirjas teatas delegatsioon kaebuse esitajale, et talle võlgnetav summa on 17 421,51 eurot ja YYY 5 901 695 eurot (s.o 2387 eurot), kuid nende summade maksmine peatati kuni lõpliku hinnanguni kahjude kohta, mida temalt võidakse nõuda.

Arvamus kaebuse kohta

aasta viimasel poolaastal märkas eelarvevahendite käsutaja tõsiseid probleeme nende S-programmide haldamisel, mille koordinaator oli kaebuse esitaja, ning teavitas delegatsiooni. Näiteks palusid riigi Y ametiasutused 2. ja 5. augusti 2004. aasta kirjades kaebuse esitajalt selgitusi eriprotokolli nr 07/2001 alusel esitatud põhjendamata ettemaksetaotluste kohta summas 1 056 978,431 YYY (st 155 141 eurot). Samuti taotles riigikontroll 29. novembri 2004. aasta kirjas SP 05/2003 kohta delegatsiooni nõusolekut AAAA 736 794 746 (s.o 108 145 eurot) erakorraliseks ümberarvestamiseks, et maksta "Centre Technique Horticole de T." ("CTHT").

SP 05/2003 raames jäi CTHT poolt tavapärase tähtaja jooksul esitatud tagasikrediteerimise nõue S-tugiüksuses kuudeks peatatuks, enne kui see eelarvevahendite käsutaja juurde märkimisväärse viivitusega jõudis. Selle ooteaja jooksul oli CTHT kohustatud kasutama ülejäänud ettemaksete summat, mis jättis CTHT ilma rahalistest vahenditest. Seetõttu taotleti erakorralist ümberkrediteerimist.

Kaebuse esitaja poolt 6. oktoobril 2004 saadetud tegevusaruanne nr 2/2004 ajavahemiku märtsist augustini 2004 kohta näitas samuti raskusi, millega S-tugiüksus silmitsi seisis. Selles aruandes tegi kaebuse esitaja ise ettepaneku, et tugiüksus „kaotaks projektide igapäevasest juhtimisest“ ja et tema roll suunataks ümber.

Sellega seoses saatis delegatsioon 1. detsembril 2004 eelarvevahendite käsutajale kirja, milles teatas, et S-tugiüksuse tegevusaruande ja programmi üldise edenemise põhjal peab ta järeldama, et kaebuse esitaja ei täitnud talle lepinguga antud ülesandeid ning et kavandati S-programmi juhtimise ümberkorraldamist, mille puhul kaebuse esitaja lepingu lõpetamise tähtaeg oleks lühem.

Koostati lepingu lisa projekt. Selles nähti ette lepinguperioodi lühendamine 17. maist 2006 kuni 31. jaanuarini 2005.

detsembri 2004. aasta ettepanek

Delegatsioon saatis 20. detsembri 2004. aasta kirjaga kaebuse esitajale lisa eelnõu, kutsudes teda sellele alla kirjutama. Kohe pärast 20. detsembri 2004. aasta kirja saatmist loobus kaebuse esitaja oma ametikohast. Kuna aga kaebuse esitaja ei allkirjastanud kavandatud lisa, jäi algne leping tervikuna kehtima. Lahkumisega rikkus kaebuse esitaja tõsiselt oma lepingulisi kohustusi.

Üldtingimuste artikli 41 lõike 2 punkti b kohaselt võib lepingu lõpetada seitsmepäevase etteteatamisega, kui tehniline assistent ei osuta teenuseid vastavalt lepingule või ei täida lepingut 14 päeva jooksul pärast seda, kui talle teatati maksete peatamisest artikli 35 lõike 11 alusel.

Üldtingimuste artikli 41 lõikes 3 on sätestatud, et lepingu lõpetamine ei piira tööde tellija muid õigusi ega pädevusi, kuna tal on õigus teenuseid ise osutada. Üldtingimuste artikli 41 lõike 7 kohaselt on tööde tellijal õigus nõuda töövõtjalt tekitatud kahju hüvitamist.

30. detsembri 2004. aasta teade lepingu täitmata jätmise kohta

Delegatsioon saatis 30. detsembril 2004 kaebuse esitajale kirja, milles esitas talle teabe, et ta näib olevat oma ametikohalt lõplikult lahkunud. See kiri kujutas endast teadet üldtingimuste artikli 41 lõike 2 punkti b tähenduses, pakkudes kaebuse esitajale võimalust täita lepingulisi kohustusi.

Lepingu lõpetamine ja tasumisele kuuluvate summade kindlaksmääramine (13. juuni 2005)

Delegatsioon teatas 13. juuni 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale tema lepingu lõpetamisest üldtingimuste artikli 41 lõike 2 punkti b alusel. Samas kirjas teatas delegatsioon kaebuse esitajale, et 2004. aasta novembri ja detsembri eest tasumisele kuuluvate arvete ja hüvitatavate kulude summa oli 17 421,51 eurot ja YYY 5 901 695 eurot. Kirjas märgiti siiski, et nende summade maksmine peatati, oodates lõplikku hinnangut kahjude kohta, mida tööde tellija võis nõuda, kuna ametikohast loobuti ette teatamata ja erinevate projektide haldamisel esines puudusi, mille eest vastutas kaebuse esitaja.

Siseriiklik eelarvevahendite käsutaja palus 3. juuni 2005. aasta kirjas delegatsioonil rahastada EAFi eelarvest kaebuse esitaja juhitud projektide finantskorrektsuse auditit kuni tema lahkumiseni. Auditi järeldused peaksid võimaldama riigi Y ametiasutustel määrata kindlaks võimaliku kahju summa, mis tuleb kaebuse esitajalt tagasi nõuda. Auditi kulud võib sisse nõuda ka temalt. Kui kahjusumma on väiksem kui peatatud summade summa, makstakse vahe kaebuse esitajale. Vastupidisel juhul tuleb summa kaebuse esitajalt tagasi nõuda.

Kaebuse esitaja 29. novembri 2004. aasta kandidatuur riigi Z kohta

Ettevõte T. täidab riigis Z tehnilise abi lepingut, mida rahastatakse samuti 8. EAFist. Selle lepingu raames tegi T. 29. novembri 2004. aasta kirjas, mis oli adresseeritud komisjoni delegatsioonile riigis Z, ettepaneku asendada kaebuse esitaja ühe oma eksperdiga. Kirja kohaselt „lõpetab kaebuse esitaja tegelikult sarnase lähetuse delegatsiooni riigis Y”, nii et „ta on kättesaadav alates 2. jaanuarist 2005”. Kaebuse esitaja „oleks võtnud kohustuse olla kättesaadav üksnes kuni 15. detsembrini 2004” uuele ametikohale riigis Z.

Alates 2. jaanuarist 2005 töötab kaebuse esitaja selle lepingu raames juba riigis Z ja on ette nähtud, et ta jääb sellele ametikohale kuni T-ga sõlmitud lepingu lõppemiseni (st kuni 28. märtsini 2006). Seega teatas kaebuse esitaja enne 20. detsembri 2004. aasta kirja saatmist, et ta on valmis kandideerima teisele ametikohale, märkides, et tema lähetus riigis Y on lõppemas. Tema kandidatuur ametikohale riigis Z, mille T. esitas juba 29. novembril 2004, ei ole kooskõlas tema lepingu täitmise perioodiga riigis Y, mis kestis kuni 17. maini 2006.

Sõbraliku lahenduse taotlus

Kaebuse esitaja palus vaidlusele sõbralikku lahendust. Delegatsioon kutsus 22. märtsi 2005. aasta kirjas eelarvevahendite käsutajat üles võtma seisukoht kaebuse esitaja sõbraliku lahenduse taotluse suhtes. Viimane saab lõpliku sõbraliku lahenduse üle otsustada alles pärast auditi tulemuste teadasaamist.

Järeldus

Komisjon leiab, et 2004. aasta novembri ja detsembri arvete maksmine peatati 8. EAFist rahastatavate lepingute suhtes kohaldatavate eeskirjade kohaselt. Peatamine oli vajalik selleks, et tööde tellija saaks kindlaks määrata võimaliku kahju hüvitamise. Komisjon on toiminud eeskirjade kohaselt ja haldusomavoli ei ole esinenud.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja märkis, et tema lepingu täitmise ajal ei teatatud talle ühestki tõsisest rikkumisest. Äkiline otsus tema leping lõpetada tehti ilma aruteluta ja tema märkusi kuulamata.

Kaebuse esitaja märkis siiski, et juhtumi lõpetamiseks võtab ta oma kaebuse tagasi ja on valmis nõustuma komisjoni argumentidega pärast seda, kui ta on kätte saanud tõendi teenuse osutamise kohta.

Kaebuse esitaja nõustus ka sellega, et kõik kahjud – mis tuleb kindlaks määrata auditiga –, mis on seotud puudustega raamatupidamisarvestuses, mille eest ta vastutas kuni oma lahkumiseni, võib maha arvata tema 2004. aasta novembri ja detsembri arvetest (17 421,51 eurot ja YYY 5 901 695 eurot).

Ombudsmani bürooga 4. oktoobril 2005 peetud telefonivestluses kinnitas kaebuse esitaja, et ta soovib oma kaebusest loobuda ning et ta on valmis vähendama oma arveid 2004. aasta novembri ja detsembri eest, et katta kõik temalt nõutavad kahjutasud. Samuti teatas ta, et ootab auditi tulemusi. Lisaks selgitas kaebuse esitaja, et teenuse osutamise tõendamise all pidas ta silmas tõendi väljastamist ajavahemiku kohta, mille jooksul ta projekti heaks töötas.

Otsus

1 Tehnilise abi lepingu väidetav põhjendamatu lõpetamine

1.1 Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et tema lepingu lõpetamine ei olnud põhjendatud. Ta nõudis ka oma 2004. aasta novembri (10 000 eurot ja 14 929 627 YY) ja 2004. aasta detsembri (7424,51 eurot ja 14 578 850 YY) arvete tasumist ning tasumist osutamata teenuste eest (137 135,37 eurot, mis vastab 13 kuu ja 21 päeva pikkusele teenuse osutamisele).

1.2 Komisjon kirjeldas oma arvamuses üksikasjalikult juhtumi asjaolusid. Komisjon märkis, et kõnealune vaidlus tuleneb riigi Y Vabariigi ja kaebuse esitaja vahel 17. märtsil 2003 sõlmitud lepingust. Komisjonil oli volitus hallata kaebuse esitaja lepingut riigi Y valitsuse nimel ja eest. 2004. aasta viimasel poolaastal teavitas riiklik eelarvevahendite käsutaja komisjoni tõsistest probleemidest S-programmi haldamisel, mille koordinaator oli kaebuse esitaja. Komisjon märkis, et need probleemid ilmnesid ka kaebuse esitaja saadetud tegevusaruandest nr 2/2004. Selle teabe põhjal teatas delegatsioon eelarvevahendite käsutajale, et kaebuse esitaja ei täitnud oma ülesandeid ja et kavandati S-programmi juhtimise ümberkorraldamist, millega nähakse ette kaebuse esitaja lepingu lühem lõpptähtaeg. detsembri 2004. aasta kirjas kutsus delegatsioon kaebuse esitajat üles allkirjastama oma lepingu lisa. Komisjon teatas, et kaebuse esitaja loobus oma ametikohast ja lahkus riigist Y. 30. detsembri 2004. aasta kirjaga teavitas delegatsioon kaebuse esitajat võimalusest leping lõpetada ja tasumata maksed peatada. Lõpuks tehti seda delegatsiooni 13. juuni 2005. aasta kirjaga. Selles kirjas teavitas delegatsioon kaebuse esitajat ka sellest, et arvete ja hüvitatavate kulude tasumine 2004. aasta novembri ja detsembri eest peatatakse kuni lõpliku hinnangu saamiseni kahjude kohta, mida tööde tellija võib kaebuse esitajalt nõuda, kuna esimene oli oma ametikohast loobunud ja programmi juhtimises esines puudusi. Komisjon täpsustas, et need kahjuhüvitised määratakse kindlaks eelarvevahendite käsutaja tellitud auditiga. Ta lisas, et riikliku eelarvevahendite käsutaja ülesanne on võtta seisukoht kaebuse esitaja sõbraliku lahenduse taotluse suhtes. Komisjon järeldas, et kaebuse esitaja 2004. aasta novembri ja detsembri arvete maksmine peatati kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega ning haldusomavoli ei esinenud.

1.3 Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et juhtumi lõpetamiseks võttis ta oma kaebuse tagasi ja oli valmis nõustuma komisjoni argumentidega pärast seda, kui ta oli kätte saanud tõendi teenuse osutamise kohta. Kaebuse esitaja nõustus ka sellega, et kõik kahjud – mis tuleb kindlaks määrata auditiga –, mis on seotud puudustega raamatupidamisarvestuses, mille eest ta vastutas kuni oma lahkumiseni, võib maha arvata tema 2004. aasta novembri ja detsembri arvetest (17 421,51 eurot ja YYY 5 901 695 eurot).

1.4 4. oktoobril 2005 toimunud telefonivestluses ombudsmani bürooga kinnitas kaebuse esitaja, et ta soovib oma kaebusest loobuda, ja selgitas, et teenuse osutamise kinnituse all pidas ta silmas sertifikaadi väljastamist ajavahemiku kohta, mille jooksul ta projekti heaks töötas. Teenistustõendiga seoses teatati kaebuse esitajale, et ombudsmanil ei ole õigust sellist tõendit väljastada ja et ta peaks pöörduma otse oma tööandja poole. Selles vestluses teavitati kaebuse esitajat ka sellest, et asjaolu, et ta võtab oma kaebuse praeguses etapis tagasi, ning arvestades, et auditi tulemused ei ole veel teada, ei mõjuta tema õigust esitada tulevikus ombudsmanile uus kaebus.

1.5 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja võtab oma kaebuse tagasi. Seetõttu uurimine lõpetatakse.

1.6 Teenistustõendi väljastamise kohta märgib ombudsman, et tal ei ole õigust sellist tõendit väljastada. Kaebuse esitaja peaks esitama oma taotluse otse oma tööandjale, nimelt delegatsiooni juhile, kellel oli riigi Y rahandus- ja majandusministri volitus sõlmida ja hallata lepingut muudetud Lomé IV konventsiooni artiklite 302 ja 312 alusel ning kellega kaebuse esitaja sõlmis tehnilise abi lepingu 17. märtsil 2003.

2 Kokkuvõte

Kaebuse esitaja poolt ombudsmanile esitatud teabest ilmneb, et ta soovib kaebusest loobuda. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Kaebusele lisatud delegatsiooni 30. detsembri 2004. aasta kirjas on märgitud, et leping lõpetati, kuna kaebuse esitaja oli loobunud oma S-programmi koordinaatori ametikohast riigis Y ja oli sellest riigist lõplikult lahkunud delegatsiooni teavitamata.

2) asjaomase riigi vääring.

(3) EÜT 1998, L 156.

(4) EÜT 1990, L 382.

(5) EÜT 1990, L 382.

(6) EÜT 1998, L 191.