Strasbourg, 3. juuni 2008

Lugupeetud hr I

aprillil 2005 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses Teie varasema kaebuse (registreeritud numbri 1367/2003/OV all) järelmeetmetega.

aprillil 2005 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. mail 2005 saatsite mulle koopia kirjast, mille olite saanud komisjonilt. Komisjon saatis oma arvamuse 14. juunil 2005 ja ma edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 11. juulil 2005.

ja 30. jaanuaril 2006 saatsite e-kirjad, milles palusite, et teid teavitataks minu otsuse esialgsest kuupäevast. Vastasin Teile 1. veebruari 2006. aasta kirjaga, märkides, et teavitan Teid oma otsusest või võimalikest edasistest järelepärimistest 2006. aasta aprilli alguseks.

märtsil 2006 saatsin komisjoni presidendile kirja, milles palusin täiendavat teavet. Komisjon saatis oma täiendava arvamuse 28. septembril 2006. Edastasin selle Teile koos kutsega esitada täiendavaid märkusi, mille Te saatsite 5. novembril 2006.

märtsil 2007 saatsite e-kirja, milles küsisite oma kaebuse staatuse kohta. Minu büroo vastas Teile 12. märtsi 2007. aasta e-kirjaga.

aprillil 2007 esitasin komisjonile sõbraliku lahenduse ettepaneku, paludes tal vastata 31. maiks 2007. Teid teavitati sellest sama päeva kirjaga.

aprillil 2007 saatsite oma kaebuse kohta lisateavet.

mail 2007 palus komisjon pikendada sõbraliku lahenduse ettepanekule vastamise tähtaega 31. juulini 2007. 12. juunil 2007 nõustusin komisjoni taotlusega ja teavitasin Teid samal päeval saadetud kirjas.

18. septembril 2007 saatsin komisjonile kirja, milles märkisin, et ma ei ole komisjonilt veel vastust saanud, ja palusin, et komisjon saadaks oma vastuse 15. oktoobriks 2007.

septembril 2007 saatsite e-kirja, milles küsisite komisjoni vastuse kohta. Minu büroo vastas Teile 27. septembril 2007.

Komisjon saatis 25. oktoobril 2007 minu sõbraliku lahenduse ettepanekule antud vastuse ingliskeelse originaali. Tõlge prantsuse keelde saadeti mulle 12. novembril 2007. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 2. detsembril 2007.

veebruaril 2008 saatsite oma kaebuse staatuse kohta täiendava e-kirja, millele minu büroo vastas 21. aprilli 2008. aasta e-kirjaga.

mail 2008 saatsite mulle e-kirja, milles teatasite, et esitasite 6. mail 2008 hagi Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kohtuasja taust
Kaebus 1367/2003/OV

aasta juulis esitas kaebuse esitaja ombudsmanile kaebuse (1367/2003/OV), mis käsitles tema kandideerimise tagasilükkamist Bulgaarias Sofias asuva komisjoni delegatsiooni (edaspidi "delegatsioon") ühinemiseelse ja poliitilise aruandluse nõuniku ametikohale "ALAT"(1) tema topeltkodakondsuse tõttu. Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et:

1. Delegatsiooni ja välissuhete peadirektoraadi värbamismenetlus ei olnud piisavalt läbipaistev.

2. Kuna komisjon jättis tema taotluse rahuldamata tema topeltkodakondsuse tõttu Prantsusmaal ja Bulgaarias ning 1961. aasta Viini konventsiooni(2) alusel, rikkus ta diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

Ombudsmani 18. novembri 2004. aasta otsus

18. novembri 2004. aasta otsusega lõpetas ombudsman juhtumi kahe kriitilise märkusega, mis olid adresseeritud komisjonile. Oma otsuses juhtis ombudsman kaebuse esitaja tähelepanu ka sellele, et tal on võimalus taotleda õiguskaitset otse komisjonilt ja esitada ombudsmanile uus kaebus, kui ta ei ole rahul komisjoni vastusega. Otsus avaldati ombudsmani veebilehel (3) ja ombudsmani 2004. aasta aruandes (4). Ombudsman avaldas oma otsuse kohta ka pressiteate.

Käesoleva uurimise seisukohast oluline kriitiline märkus oli järgmine:

Komisjon ei ole esitanud objektiivset põhjendust oma otsusele lükata kaebuse esitaja taotlus tagasi tema Bulgaaria kodakondsuse tõttu. Seega rikkus komisjon diskrimineerimiskeelu või võrdse kohtlemise põhimõtet, mida kohaldatakse siis, kui sarnaseid olukordi koheldakse ebavõrdselt ja diskrimineerimine ei ole objektiivselt põhjendatud. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

Komisjoni vastus ombudsmani otsusele

veebruaril 2005 saatis komisjon ombudsmanile kirja ja esitas märkused ombudsmani otsuse kohta.

Seoses ombudsmani kriitilise märkusega mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumise kohta märkis komisjon, et see kriitiline märkus ei olnud kooskõlas konkreetsel juhul kohaldatavate eeskirjadega ega võrdse kohtlemise põhimõttega, nagu ombudsman ise nõudis.

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et mitte ainult ALATi töölevõtmise tingimused (ELi liikmesriigi kodakondsus, töökohariigi mittekodakondsus või mittealaline elukoht vastuvõtvas riigis), vaid ka nende töölepingu eripära (delegatsioonis täidetavad konkreetsed ülesanded) erinevad kohalike töötajate jaoks ette nähtud tingimustest. Komisjon märkis, et see töötajate kategooria kuulub Viini konventsiooni artikli 37 lõike 2 kohaldamisalasse, mis näeb ette, et kohalikel töötajatel võivad olla missiooni haldus- ja tehnilisele personalile ette nähtud privileegid ja immuniteedid. Kuigi ALATi kategooria ei ole ainus töötajate kategooria, keda saab hõlmata artikli 37 lõikes 2 nimetatud mõistega „haldus- ja tehnilised töötajad“, rõhutas komisjon, et kuna ALATi eesmärk on täita konkreetseid ülesandeid komisjoni delegatsioonides, valiti välissuhete peadirektoraadi värvatud ALAT alati eranditult samade kvalifikatsioonikriteeriumide alusel.

Komisjon järeldas, et tema otsus jätta kaebuse esitaja taotlus ALATi ametikohale delegatsioonis rahuldamata võeti vastu vastavalt selles olukorras kohaldatavatele eeskirjadele ning et komisjon ei olnud objektiivne.

Käesolev kaebus 1458/2005/OV

Kaebuse esitaja esitas 5. aprillil 2005 ombudsmanile käesoleva kaebuse. Kaebuse esitaja sõnul olid asjakohased faktid järgmised:

Kaebuse esitaja kirjutas 4. detsembri 2004. aasta e-kirjas komisjonile, et leida lahendus ja saada piisavat hüvitist kahju eest, mis tekkis seetõttu, et tema kandidatuur ALATi ühinemiseelse ja poliitilise aruandluse nõuniku ametikohale (ALATi töörühma juht) delegatsioonis lükati põhjendamatult tagasi. Kaebuse esitaja viitas oma e-kirjas ombudsmani järeldustele, mis sisaldusid tema 18. novembri 2004. aasta otsuses. Kaebuse esitaja märkis, et sobiv lahendus oleks pakkuda talle ajutise teenistuja või abiteenistuja lepingut ühes komisjoni peadirektoraatidest. Kaebuse esitajat teavitati 23. detsembri 2004. aasta vastuvõtuteatises, et tema taotlus on edastatud välissuhete peadirektoraadile.

Välissuhete peadirektoraat vastas kaebuse esitajale 11. jaanuari 2005. aasta kirjaga. Kaebuse esitaja märkis, et tema vastusest ilmnes, et komisjon seadis ombudsmani järelduse kahtluse alla, leides, et mittediskrimineerimise põhimõtet ei ole rikutud. Komisjon märkis oma kirjas, et ALAT‐de töölevõtmise tingimused ja töölepingud erinevad kohalike töötajate omadest ning et ALAT‐d kuuluvad Viini konventsiooni artikli 37 lõike 2 kohaldamisalasse, mis annab neile teatavad privileegid ja immuniteedid. Arvestades, et komisjoni otsus kaebuse esitaja taotlus tagasi lükata oli tehtud kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, järeldas komisjon, et kaebuse esitaja ei saanud kahju kannatada, ning lükkas seetõttu tema hüvitisnõude põhjendamatuse tõttu tagasi. Sellega seoses juhtis komisjon tähelepanu ka sellele, et kaebuse esitaja taotlust ei saanud arvesse võtta, sest tema erialane töökogemus ei olnud piisavalt seotud ametikoha peamiste ülesannetega. Kaebuse esitaja väitis, et see väide on vastuolus kaebuse esitajale saadetud delegatsiooni varasema avaldusega, et

"en dépit des qualités indéniables de ma candidature pour le poste proposé et les préférences portées sur les atouts concrets de ma candidature, la DG Relations extérieures, dont dépendait l'approbation de tout candidat, avait pour pratique d'écarter les double-nationaux".

jaanuaril 2005 toimunud intervjuus välissuhete peadirektoraadiga paluti kaebuse esitajal esitada tõendavad dokumendid oma alalise elukoha kohta Prantsusmaal. Kaebuse esitaja esitas need dokumendid sama päeva faksiga. Välissuhete peadirektoraat kinnitas oma seisukohta 2. märtsi 2005. aasta kirjas, eirates ombudsmani järeldusi.

17. märtsi 2005. aasta e-kirjas palus kaebuse esitaja välissuhete peadirektoraadi seisukoha uuesti läbi vaadata. Ombudsmanile kaebuse esitamise ajaks ei olnud aga sellele kirjale vastust saadud.

Eespool öeldu põhjal väitis kaebuse esitaja, et komisjon peaks talle hüvitama kahju, mida ta kandis seetõttu, et tema kandideerimisavaldus ALATi ühinemiseelse ja poliitilise aruandluse nõuniku ametikohale delegatsioonis jäeti põhjendamatult kõrvale.

Ombudsmani reaktsioon

Oma 29. aprilli 2005. aasta kirjas, millega ombudsman edastas kaebuse komisjonile arvamuse saamiseks, juhtis ta tähelepanu ka sellele, et kaebuse leheküljel 2 märkis kaebuse esitaja, et komisjoni 11. jaanuari 2005. aasta kiri, mis oli talle adresseeritud, teavitas teda sellest, et kui kodakondsuse küsimus kõrvale jätta, ei saa tema kandidatuuri arvesse võtta, sest tema erialane töökogemus ei ole ametikoha põhiülesannetega piisavalt seotud. Seetõttu palus ombudsman komisjonil selgitada, miks komisjon seda väidet kaebuse 1367/2003/OV raames ei esitanud.

Kaebuse esitaja täiendav kirjavahetus

mail 2005 saatis kaebuse esitaja ombudsmanile koopia 21. aprilli 2005. aasta kirjast, mille ta oli saanud komisjonilt. Selles kirjas vastas komisjon kaebuse esitaja 17. märtsi 2005. aasta e-kirjale ja märkis, et tema 11. jaanuari ja 2. märtsi 2005. aasta kirjades võetud seisukoha muutmiseks ei ole põhjust.

Nõue

Komisjoni arvamus

Oma arvamuses esitas komisjon järgmised märkused:

Komisjon leidis oma arvamuses eelmise kaebuse 1367/2003/OV kohta, et ta oli täielikult käsitlenud kõiki kaebuse esitaja tõstatatud küsimusi, selgitades, millised olid asjakohased eeskirjad, ja märkides, et neid on juhtumi puhul õigesti kohaldatud. Kaebuse esitaja ALATi ametikohale kandideerimise taotluse tagasilükkamine oli kooskõlas ühe töölevõtmise eeltingimusega, mille kohaselt ei tohi väljavalitud kandidaatidel olla töökohariigi kodakondsust.

Komisjon oli seisukohal, et teises etteheites ei olnud uut teavet. Seetõttu ei saanud komisjon esimese etteheite raames võetud seisukohta muuta.

Komisjon viitas ombudsmani taotlusele selgitada, miks esimese kaebuse raames ei esitatud väidet, et kaebuse esitaja kandidatuuri ei oleks valitud, kuna tema erialane töökogemus ei olnud piisavalt seotud ametikoha peamiste ülesannetega. Vastuseks sellele teatas komisjon, et ta kavatseb oma 11. jaanuari 2005. aasta kirjas selgitada, et ta ei nõustu kaebuse esitaja 4. detsembri 2004. aasta e-kirjas esitatud väitega, et ta „possédai[t] toutes les qualifications requises pour le poste proposé ainsi que des atouts supplémentaires (...)”. Komisjon ei pidanud vajalikuks seda küsimust esimese etteheite raames tõstatada, kuna küsimus oli selles, kas kaebuse esitaja vastas esialgsele valikukriteeriumile ega puudutanud tema kutsekvalifikatsiooni hindamist.

Komisjon ei saanud seega kahju hüvitamise nõuet rahuldada, sest tema otsus jätta kaebuse esitaja delegatsiooni ALATi ametikoha kandidaadina kõrvale tehti kooskõlas käesoleva juhtumi suhtes kohaldatavate sätetega.

Hüvitise maksmisel puuduks õiguslik alus, see oleks diskrimineeriv võrreldes kõigi teiste võrreldavate juhtumitega ja tähendaks, et komisjon ei ole võtnud arvesse oma sise-eeskirju selles küsimuses.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde ja esitas kokkuvõtlikult järgmised märkused:

Kaebuse esitaja sõnul oli üllatav, et komisjon keeldus jätkuvalt tunnistamast, et läbipaistvuse põhimõtet on rikutud.

Seoses mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega viitas kaebuse esitaja kaebuse 1367/2003/OV raames esitatud märkustele. Kaebuse esitaja märkis, et ei ole ühtegi sätet, mille kohaselt ALATi tööjuhi ametikohale delegatsioonis kohaldataks 18. aprilli 1961. aasta Viini konventsiooni. Kaebuse esitaja väitis, et üheski kohalike töötajate suhtes kohaldatavas tekstis ei mainita ALATi ega seda, et vastuvõtva riigi kodakondsusega isikud jäetakse ALATi ametikohtadelt välja.

Kaebuse esitaja kordas oma seisukohta, et on üllatav, et komisjon märkis oma 11. jaanuari 2005. aasta kirjas, et tema töökogemus ei ole piisavalt seotud ametikoha põhiülesannetega, samas kui delegatsioon teatas talle 28. mai 2003. aasta telefonivestluses, et välissuhete peadirektoraat ei võta üldjuhul tööle topeltkodakondsusega kandidaate, hoolimata tema ametikohale kandideerimise vaieldamatutest omadustest.

Täiendavad uurimised

Pärast komisjoni arvamuse ja kaebuse esitaja märkuste kaalumist selgus, et on vaja täiendavaid uurimisi. Seetõttu saatis ombudsman 31. märtsil 2006 komisjonile kirja, paludes tal vastata järgmisele täiendava teabe taotlusele:

(1) Komisjon jäi oma arvamuses seisukohale, et kaebuse esitaja ALATi tööjuhi ametikohale kandideerimise taotluse tagasilükkamine toimus kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, mille kohaselt ei ole taotlejad toetuskõlblikud, kui neil on töökohariigi, käesoleval juhul Bulgaaria kodakondsus. Sellega seoses viitas komisjon oma varasematele 1. veebruari 2005. aasta märkustele vastuseks ombudsmani 18. novembri 2004. aasta otsusele. Nendes märkustes märkis komisjon, et ALATi töölevõtmise tingimused erinevad kohalike esindajate töölevõtmise tingimustest ning et ALATi suhtes kohaldatakse diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 37 lõiget 2. Viini konventsiooni artikli 37 lõike 2 sõnastusest ilmneb siiski, et see säte ei välista võimalust, et lähetuse haldus- ja tehnilistel töötajatel võib olla vastuvõtva riigi kodakondsus.

Nendel tingimustel palus ombudsman komisjonil esitada talle koopia dokumentidest, mis sisaldavad ALATi töötajate suhtes kohaldatavaid eeskirju, st õiguslikku alust, ning näidata selgelt, millistele sätetele ta oma otsuses tugines.

(2) Kaebuse esitaja viitas oma kaebuses komisjoni 11. jaanuari 2005. aasta kirjas esitatud väitele, et tema kandidatuuri ei saanud siiski arvesse võtta, kuna tema erialane töökogemus ei olnud piisavalt seotud ametikoha põhiülesannetega. Kaebuse esitaja väitis, et see komisjoni avaldus on vastuolus delegatsiooni varasema avaldusega, mis tehti temaga 28. mail 2003 peetud telefonivestluses ja mille kohaselt

"en dépit des qualités indéniables de ma candidature pour le poste proposé et les préférences portées sur les atouts concrets de ma candidature, la DG Relations extérieures, dont dépendait l'approbation de tout candidat, avait pour pratique d'écarter les double-nationaux " (rõhuasetus lisatud).

Ombudsman palus komisjonil i) kommenteerida seda ilmset vastuolu ja ii) täpselt märkida, millistel põhjustel ta leidis, et kaebuse esitaja töökogemus oli kõnealuse ametikohaga seoses ebapiisav.

Ombudsman palus komisjonil esitada talle ka kaebuse esitaja taotluse ja selle lisade koopia, nimelt tema elulookirjelduse ja tõendavad dokumendid.

Komisjoni vastus

(1) Vastuseks ombudsmani esimesele küsimusele märkis komisjon, et ALATide töölevõtmise nõuded on sellised, mis võimaldavad neil kasutada Viini konventsiooni artikli 37 lõikes 2 ette nähtud kohalike haldus- ja tehniliste töötajate immuniteete ja privileege. Seetõttu kehtivad vastavalt Viini konventsiooni artikli 37 lõikele 2 kõik ALATi lepingud tingimusel, et vastuvõtva riigi pädevad asutused aktsepteerivad töötajat delegatsiooni haldus- ja tehnilise töötajana ning selliste lepingute alusel tööle võetud isikute töösuhe lõpetatakse automaatselt, kui vastuvõttev riik tunnistab töötaja sellisena vastuvõetamatuks. ALAT ei ole siiski ainus töötajate kategooria, mis võib kuuluda käesolevas artiklis nimetatud haldus- ja tehnilise personali hulka.

Viini konventsiooni artikli 37 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kui esinduse haldus- ja tehnilise personali liige on asukohariigi kodanik või alaline elanik, ei saa tal olla artiklites 29–35 sätestatud privileege ja immuniteete. Teisisõnu, selleks et see isik saaks kasutada immuniteete ja privileege, ei saa ta olla vastuvõtva riigi kodanik ega alaline elanik, sest üks neist kahest tingimusest on iseenesest piisav, et vältida privileegide ja immuniteetide andmist.

Ilmselgelt ei keela Viini konventsioon võtta tööle haldus- ja tehnilisi töötajaid, kes on asukohariigi kodanikud või alalised elanikud. Selle kategooria töötajatel ei ole siiski võimalik kasutada konventsiooni artiklitega 29–35 ette nähtud privileege ja immuniteete. Järelikult, kuna ALATi staatus tähendab, et ALATi liikmetel peaksid olema need privileegid ja immuniteedid, tuleb nende töölevõtmiseks vastavalt Viini konventsioonile kehtestada kaks tingimust, nimelt et nad ei ole pärit asukohariigist ega ole seal alalised elanikud.

Komisjon lisas oma arvamusele koopia 16. septembri 1997. aasta ALATe käsitlevatest haldussätetest, mis sisaldavad selle personalikategooria suhtes kohaldatavaid ajutisi põhijuhiseid. See staatus tulenes volinike kabinettide vahelisest kokkuleppest. Sätete hilisemad muudatused puudutavad eelkõige ALAT-lepingute kestust, nimelt maksimaalselt neljalt aastalt viiele aastale üleminekut. Lisaks lisas komisjon, et „lõplikku ALAT-staatust ei ole vastu võetud ja kuna see on alates 1. maist 2006 kaotatud, oleks kehtivate eeskirjade muutmine kasutu”.

ALAT-de töölevõtmise kohta märkis komisjon, et ajutistes eeskirjades on ette nähtud, et asjaomasel isikul peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus ja ta ei tohi olla vastuvõtva riigi alaline elanik. See on kooskõlas Viini konventsiooni artikli 37 lõikega 2.

Komisjon rõhutas ka, et eranditult on ta värvanud kõik ALATid, kohaldades samu sobivus- ja kvalifikatsioonikriteeriume, võttes arvesse, et nende eesmärk on täita komisjoni delegatsioonides konkreetseid ülesandeid, mida ei saa anda kodanikele: näiteks haldus-, nõustamis- või järelevalveülesanded delegatsiooni juhi või tema esindaja juhtimisel; keerulised ja keerulised kontoritööd; või vanemametniku konfidentsiaalsed ülesanded, mis nõuavad algatusvõimet ja vastutustunnet.

(2) Ombudsmani teise küsimuse kohta märkis komisjon, et komisjoni 11. jaanuari 2005. aasta kirjas sisalduv viide kaebuse esitaja töökogemusele vastas kaebuse esitaja 4. detsembri 2004. aasta e-kirjas sisalduvale väitele, et ta on ametikohale täielikult kvalifitseeritud. Selle kirjaga teatas komisjon kaebuse esitajale, et ta ei vasta ALATiks saamise nõuetele ja et isegi kui tal oleks õigus saada ALATiks, ei oleks tema elulookirjeldusel põhiülesannete täitmiseks piisavat asjakohast töökogemust. Kaebuse esitaja oli jurist, kes töötas advokaadibüroos ja kellel ei olnud kogemusi poliitilise aruandluse, laienemisküsimuste ega projektide elluviimise valdkonnas. Seetõttu ei oleks teda kindlasti saanud välja valida, isegi kui ta oleks administratiivselt kvalifitseerunud. Käesoleva toimiku kontekstis leidis komisjon, et tal ei ole võimalik esitada märkusi telefonivestluse kohta, millele kaebuse esitaja oma kaebuses viitas.

Seoses ombudsmani taotlusega saada koopia kaebuse esitaja kandideerimisavaldusest ALATi ametikohale ja selle lisadest, nimelt tema elulookirjeldusest ja tõendavatest dokumentidest, teatas komisjon ombudsmanile, et neid dokumente säilitab ainult delegatsioon ja need piirduvad väljavalitud kandidaatidega, mida kaebuse esitaja ei teinud.

Kaebuse esitaja täiendavad märkused

Kaebuse esitaja esitas oma täiendavates märkustes järgmised märkused:

Seoses ALAT staatusega:

ALAT-kategooriat ei olnud üheski Bulgaaria delegatsiooni töötajate suhtes kohaldatavas tekstis, nimelt i) Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustes, ii) raameeskirjades ega iii) eritingimustes.

Komisjoni selgitustest ilmneb, et ALAT-eristaatust ei ole kunagi heaks kiidetud. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et seni ei ole komisjon kunagi omal algatusel esitanud kaebuse esitajale ALATi töötajate suhtes kohaldatavaid ajutisi sätteid. Kaebuse esitaja väitis, et ALATi staatust käsitlevaid „ajutisi sätteid“ ei ole kunagi avaldatud ja komisjon käsitles neid salajaste sisejuhistena, mis takistasid kandidaatidel teada oma õigusi või sõnastada võimalikke edasikaebusi.

ALAT sätete lugemisel ilmneb, et Viini konventsiooni artikli 37 lõike 2 ainus tingimus on see, et kandidaadil on ühenduse kodakondsus ja et ta ei ole selle riigi alaline elanik, kus ta töötab. Samas ei ole nimetatud ühtegi tingimust seoses kandidaadiga, kellel on vastuvõtva riigi kodakondsus. Ainult komisjon jääb selle tõlgenduse juurde.

Artikli 37 lõike 2 tekst ei ole mingil juhul vastu Bulgaaria kodanike töölevõtmisele nimetatud ametikohale. ALATi staatust käsitlevates tekstides ei ole kehtestatud ega nõutud, et kandidaatidel ei tohi olla vastuvõtva riigi kodakondsust. Samuti ei ole ühtegi objektiivset imperatiivset reeglit, mis nõuaks, et ALATi agendid saaksid kasu Viini konventsiooni kaitsest.

Komisjon möönis oma 11. jaanuari 2005. aasta kirjas, et ALAT‐personali kategooria ei hõlma täielikult artikli 37 lõikes 2 sätestatud haldus‐ ja tehniliste töötajate mõistet, kuid jäi siiski seisukohale, et ALAT‐personali staatus kuulub Viini konventsiooni artikli 37 lõike 2 kohaldamisalasse. Komisjoni argumendid ei olnud objektiivsed ja temapoolne asjaomaste eeskirjade tõlgendamine oli puhtalt subjektiivne.

Kaebuse esitaja märkis ka, et taotluse esitamise ajal oli tal kahekordne Prantsuse-Bulgaaria kodakondsus ja ta elas Prantsusmaal, mitte Bulgaarias. Kaebuse esitaja lisas, et komisjon oli temalt nõudnud ja saanud ametliku tõendi, nimelt tulumaksu ja kohalikud maksuväljavõtted, selle kohta, et ta elab Prantsusmaal. Komisjon ei ole kunagi vaidlustanud asjaolu, et kaebuse esitaja ei ela alaliselt Bulgaarias.

Kaebuse esitaja töökogemuse kohta:

Kaebuse esitaja väitis, et ka selles küsimuses ei olnud komisjoni väited veenvad.

Komisjon märkis, et kaebuse esitajal oli üksnes advokaadina töötamise kogemus õigusbüroos, kuid tal puudusid kogemused poliitilise aruandluse, laienemisküsimuste või projektide rakendamise valdkonnas. Sellega seoses juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et kuigi komisjon teatas, et tal ei ole enam kaebuse esitaja toimikut, esitas ta üksikasjad, et teha kindlalt kindlaks, et tema kandidatuur ei olnud ametikohale sobiv. Delegatsioon oli aga selgelt öelnud, et

"en dépit des qualités indéniables de ma candidature pour le poste proposé et les préférences portées sur les atouts concrets de ma candidature, la DG Relations extérieures, dont dépendait l'approbation de tout candidat, avait pour pratique d'écarter les double-nationaux".

Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu ka sellele, et komisjoni väide oli ekslik, kuna on erinevus, kas olla „õigusbüroos töötav jurist” või Euroopa õigusele spetsialiseerunud ja rahvusvahelist kogemust omav jurist („avocat”). Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu ka sellele, et seoses väidetava kogemuste puudumisega projekti rakendamisel oli ta olnud PHARE riigiabi projekti raames peamine õigusnõustaja ning et ta oli Bulgaaria ametiasutuste jaoks välja töötanud ühenduse õiguse arvutiprogrammi.

OMBUDSMANi võimalused leida sõbralik lahendus

Sõbraliku lahenduse ettepanek

Pärast komisjoni arvamuse ja kaebuse esitaja tähelepanekute hoolikat kaalumist ei olnud ombudsman veendunud, et komisjon oli kaebuse esitaja hüvitisnõudele adekvaatselt vastanud.

See seisukoht põhines järgmistel kaalutlustel.

1 Ombudsmanile esitatud kaebuses palus kaebuse esitaja, et komisjon hüvitaks talle kahju, mida ta kandis seetõttu, et tema kandidatuur ALAT-ametikohale jäeti põhjendamatult kõrvale. Seetõttu kontrollib ombudsman, kas käesoleval juhul on kahju hüvitamise nõude tingimused täidetud. Vastavalt ühenduse kohtute väljakujunenud praktikale tuleb ühenduste vastutuse tekkimiseks tõendada, et i) institutsiooni väidetav tegevus on õigusvastane, ii) tekitatud kahju on tegelik ja iii) kõnealuse tegevuse ja väidetava kahju vahel on põhjuslik seos (5).

2 Esimese tingimuse ehk komisjoni tegevuse õigusvastasuse kohta märgib ombudsman oma 18. novembri 2004. aasta otsuses järgmist kriitilist märkust:

„Komisjon ei ole objektiivselt põhjendanud oma otsust lükata kaebuse esitaja taotlus tagasi tema Bulgaaria kodakondsuse tõttu. Seega rikkus komisjon diskrimineerimiskeelu või võrdse kohtlemise põhimõtet, mida kohaldatakse siis, kui sarnaseid olukordi koheldakse ebavõrdselt ja diskrimineerimine ei ole objektiivselt põhjendatud. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

Oma järelduste põhjal juhtis ombudsman kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et tal on võimalus taotleda õiguskaitset otse komisjonilt ja esitada ombudsmanile uus kaebus, kui ta ei ole komisjoni vastusega rahul.

3 Ombudsman märgib, et 4. detsembril 2004 kirjutas kaebuse esitaja tõepoolest komisjonile, et saada piisavat hüvitist kahju eest, mida ta väidetavalt kandis kõnealusele ALAT ametikohale kandideerimise põhjendamatu tagasilükkamise tõttu. Oma 11. jaanuari, 2. märtsi ja 21. aprilli 2005. aasta kirjades ning oma arvamuses käesoleva kaebuse kohta lükkas komisjon kaebuse esitaja hüvitistaotluse tagasi. Komisjon vaid kordas uusi argumente esitamata oma varasemat seisukohta, mille ta sõnastas oma arvamuses kaebuse 1367/2003/OV kohta ja 1. veebruari 2005. aasta märkustes vastuseks ombudsmani 18. novembri 2004. aasta otsusele. Seetõttu palus ombudsman lisateavet ALATi ametikohtade suhtes kohaldatavate õigusnormide ja Viini konventsiooni artikli 37 lõike 2 kohta.

4 Komisjoni vastuses esitatud täiendava teabe põhjal teeb ombudsman ALATi töötajate kohta järgmised järeldused:

5 Ombudsman märgib esiteks, et 16. septembri 1997. aasta juhendis " Guide des dispositions administratives applicables aux agents locaux d'assistance administrative et technique"(edaspidi "juhend"), mille koopia esitas komisjon, sätestati üksnes ajutised halduseeskirjad. Käesoleva dokumendi esimeses lauses selgitatakse seda järgmiselt:

"[d]ans l'attente de la finalisation du régime des agents locaux d'assistance administrative et technique (ALAT), il existe des dispositions administratives temporaires ayant fait l'objet d'un accord des Cabinets de M. Liikanen et M. van den Broek et qui doivent être appliquées lors du recrutement et de la gestion de cette catégorie de personnel. Ce document proposed de les énumérer de d'en expliquer la portée”(kohtujuristi kursiiv).

Komisjoni vastusest ombudsmani täiendavatele uurimistele (6) ilmneb siiski, et lõplikke eeskirju ei ole kunagi vastu võetud ja et ALATi staatus on vahepeal tühistatud.

6 Seega hindab ombudsman käesolevat juhtumit juhendi artikli 13 alusel, mis jõustus 1. jaanuaril 1998 ja oli seega kohaldatav esialgse kaebuse 1367/2003/OV esemeks olevate asjaolude asetleidmise ajal.

7 Juhendis sisalduvate eeskirjade hoolika analüüsi põhjal teeb ombudsman järgmised järeldused:

Juhendi punktis 1 („ALATi töötajad”) rõhutatakse, et ALAT on Euroopa ühenduste teenistujad Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses ning et nende õigused ja kohustused on sätestatud raameeskirjades ja eritingimustes, välja arvatud vastupidised sätted. Ombudsman tuletab siinkohal meelde, et muude teenistujate teenistustingimused, raameeskirjad ja eritingimused ei sisalda nõuet, et kohalikel töötajatel ei tohi olla delegatsiooni asukohariigi kodakondsust.

Punktis 4 („Kandidaadi valimine“) tuletatakse taas meelde, et ALAT on eelkõige kohalik töötaja, kes võetakse muude teenistujate teenistustingimuste artikli 79 kohaselt tööle vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja tavadele kohas, kus ta oma ülesandeid täidab. Ombudsman märgib, et see punkt, mis käsitleb konkreetselt kandidaatide valimist, ei sisalda ühtegi viidet tingimusele, mille kohaselt ei tohi kandidaatidel olla delegatsiooni asukohariigi kodakondsust.

Punktis 7 (Viini konventsiooni artikli 37 lõige 2) on sätestatud, et kui ALATi töölevõtmine on heaks kiidetud, peab delegatsioon võtma vajalikud meetmed, et ALAT saaks kasutada Viini konventsiooni artikli 37 lõike 2 sätteid. Ka selles punktis ei mainita tingimust, mille kohaselt ei tohi kandidaatidel olla selle riigi kodakondsust, kus asub komisjoni delegatsioon.

Ombudsman märgib lõpetuseks, et punktis 12 („Värbamisel esitatavad dokumendid”) nõutakse tõendeid selle kohta, et kandidaadil on ELi liikmesriigi kodakondsus ja ta ei ela alaliselt töökohariigis, kuid ei nõuta tõendeid selle kohta, et kandidaadil ei ole delegatsiooni asukohariigi kodakondsust.

8 Eespool esitatud kaalutluste põhjal järeldab ombudsman, et juhendis ei näi olevat selget reeglit, mille kohaselt ALATi töötajatel ei tohi olla asukohariigi kodakondsust. Ombudsman märgib siiski, et kuigi juhendi punkt 7 ei ole sõnastatud väga selgelt, tuleneb sellest kaudselt, et komisjon näib eeldavat, et ALAT-i töölevõtmiseks peavad olema täidetud kaks tingimust, nimelt 1) kandidaadil ei olnud asukohariigi kodakondsust ja 2) ta ei elanud seal alaliselt. Tõepoolest, kui delegatsioon võtaks vajalikud meetmed, et ALATi töötajad saaksid kasu Viini konventsiooni artikli 37 lõikest 2, näib sellest tulenevat, et tööle võetud töötajad pidid vastama neile kahele tingimusele, kuna artikli 37 lõige 2 seab asjaomased privileegid ja immuniteedid sõltuvusse sellest, kas need kaks tingimust on täidetud. Näib, et juhendi punktis 12 korrati elukohaga seotud abikõlblikkuse tingimust selgemalt (7). Komisjoni praktika näib samuti kinnitavat, et need kaks tingimust olid nõutavad.

9 Seega tuleb analüüsida, kas komisjon võis oma juhendis ALAT ametikohtadele kandideerijatele need kaks tingimust kehtestada. Selle küsimusega seoses märgib ombudsman, et komisjon ei ole talle vaatamata mitmesugustele sellekohastele taotlustele selgitanud, millisel õiguslikul alusel need nõuded põhinesid. Ainus säte, mida komisjon sellega seoses mainis, on Viini konventsiooni artikli 37 lõige 2. Nagu ombudsmani 18. novembri 2004. aasta otsuses juba märgiti, on siiski selge, et see säte ei saa olla asjaomaste tingimuste aluseks, kuna selle sättega nähakse sõnaselgelt ette võimalus, et haldus- ja tehnilistel töötajatel võib olla vastuvõtva riigi kodakondsus või elukoht.

10 Eespool esitatud kaalutluste põhjal teeb ombudsman esialgse järelduse, et komisjon ei esitanud uut teavet, mis võiks seada kahtluse alla tema 18. novembri 2004. aasta otsuses tehtud järelduse diskrimineerimise kohta. Seega näib, et komisjoni vastutuse esimene tingimus, nimelt komisjoni tegevuse õigusvastasus, on tõendatud.

11 Teise tingimuse kohta märgib ombudsman, et kaebuse esitaja ei ole märkinud, milles täpselt seisnes kahju, mida ta väidetavalt kandis. Kaebuse esitaja viitas üksnes kahjule, mis tekkis tema kandidatuuri põhjendamatu tagasilükkamise tõttu. Selleks et teha kindlaks, kas kaebuse esitaja kandis varalist kahju, tuleb kindlaks teha, kas kaebuse esitaja oleks saanud kõnealuse ALATi ametikoha, kui teda ei oleks diskrimineeritud. Sellisel juhul tuleneks varaline kahju kõnealuse töökoha/ametikoha kaotamisest.

12 Seoses küsimusega, kas kaebuse esitaja oleks saanud kõnealuse ALATi ametikoha, märgib ombudsman, et komisjon ja kaebuse esitaja vaidlevad kahe küsimuse üle, mis puudutavad kaebuse esitaja töökogemuse taset.

13 Esiteks võtab ombudsman teadmiseks komisjoni väite, et kaebuse esitaja kandidatuuri ei oleks valitud, sest tema töökogemus ei olnud piisavalt seotud ametikoha põhiülesannetega, ning seda väidet ei esitatud esimese kaebuse raames. Ombudsman peab mõistlikuks komisjoni selgitust, et ta ei pidanud vajalikuks tõstatada seda küsimust esimese kaebuse raames, kuna küsimus oli selles, kas kaebuse esitaja vastas esialgsele valikukriteeriumile, mitte tema kutsekvalifikatsiooni hindamises.

14 Teiseks märgib ombudsman seoses kaebuse esitaja töökogemuse küsimuse sisuga, et seda küsimust näis olevat arutatud nii komisjoni poolt kaebuse esitajale saadetud kirjas kui ka kaebuse esitaja ja komisjoni talituste vahelises telefonivestluses. Komisjon teatas 11. jaanuari 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale, et

"[e]n regardant de plus près votre Curriculum vitae, je suis obligé de constater que votre expérience professionnelle n'est pas suffisamment en rapport avec les tâches principales de ce poste, comme mentionné dans l'avis de vacance. Par conséquence, même si vous aviez rempli les conditions préalables, votre candidature n'aurait pas pu être sélectionnée au moment de l'examen de votre CV”.

Kaebuse esitaja ja delegatsiooni vahel 28. mail 2003 peetud telefonivestluses viitas komisjon kaebuse esitaja sõnul "qualités indéniables de ma candidature pour le poste proposé et les préférences portées sur les atouts concrets de ma candidature'ile". Ombudsman märgib, et komisjon ei näi olevat vaidlustanud kaebuse esitaja väiteid selle telefonivestluse kohta. Kaebuse esitaja elulookirjelduse põhjal, mille kaebuse esitaja lisas oma täiendavatele märkustele, ei tundu kaugeltki ilmne, et 11. jaanuari 2005. aasta kirjas esitatud seisukoht oleks põhjendatud. Lisaks tuleb märkida, et see kiri saadeti pärast seda, kui ombudsman oli oma otsuses esimese kaebuse kohta, mille kaebuse esitaja oli talle esitanud, tuvastanud komisjoni haldusomavoli seoses kaebuse esitaja taotluse käsitlemisega.

15 Tuleb siiski märkida, et isegi kui eeldada, et kaebuse esitaja töökogemus vastas vaba ametikoha teates sätestatud nõuetele, ei tõenda see, et kaebuse esitaja oleks tingimata ametisse nimetatud. Kuigi vestluse aruanne kajastab kaebuse esitaja kandidatuurile antud positiivset hinnangut, ei tõenda see, et kaebuse esitaja oli kõigist kandidaatidest parim ja seetõttu oleks tulnud ta tööle võtta. Tuleb meenutada, et esiteks tehti valik teiste kandidaatidega võrreldes ja teiseks jätab iga valikumenetlus ametisse nimetavale asutusele alati kaalutlusruumi.

16 Seetõttu peaks ombudsman läbi viima täiendavad uurimised, et teha kindlaks, kas on täidetud i) teine tingimus, et kaebuse esitaja on tõepoolest kahju kannatanud, kuna ta oli parim kandidaat ja oleks seega võetud tööle kõnealusele ALATi ametikohale, ja ii) kolmas tingimus, et kahju on tekitatud komisjoni tegevusega. Need täiendavad uurimised võivad hõlmata komisjoni toimikuga tutvumist ja tunnistajate, eelkõige delegatsiooni kuuluva(te) isiku(te) ärakuulamist, kellega kaebuse esitaja väidetavalt telefoni teel rääkis. On selge, et sellised täiendavad uurimised nõuaksid komisjonilt ja selle töötajatelt tõenäoliselt märkimisväärset aja- ja jõukulu. Lisaks ei ole tagatud, et need täiendavad uurimised võimaldaksid ombudsmanil leida vastuseid küsimustele, mida tuleb selles kontekstis käsitleda.

17 Seetõttu leiab ombudsman, et pragmaatiline lähenemisviis oleks käesoleva juhtumi parim lahendus. Selline lähenemisviis võiks põhineda järgmisel neljal kaalutlusel: Esiteks on ombudsmani esialgne järeldus, et komisjonipoolne taotluse menetlemine tõi kaasa viimase diskrimineerimise. Teiseks soovib kaebuse esitaja, et komisjon võtaks meetmeid haldusomavoli kõrvaldamiseks, makstes talle rahalist hüvitist. Kolmandaks ei ole kaebuse esitaja täpsustanud summat, mida komisjon peaks tema väitel talle maksma. Neljandaks leiab ombudsman, et kaebuse esitajale asjakohase makse tegemine võib tõepoolest olla piisav viis tema nõuete rahuldamiseks. Arvestades asjaolu, et ei ole täiesti kindel, kas kaebuse esitajal on kahju hüvitamise nõue, oleks summa, mida tuleks asjaolusid arvestades pidada asjakohaseks, igal juhul mõõdukas. Seetõttu leiab ombudsman, et komisjon võiks võtta meetmeid küsimuse lahendamiseks, makstes kaebuse esitajale asjakohase summa ex gratia.

18 Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõige 5 kohustab ombudsmani otsima koos asjaomase institutsiooniga nii palju kui võimalik lahendust haldusomavoli juhtumi kõrvaldamiseks ja kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks. Seetõttu tegi ombudsman komisjonile järgmise sõbraliku lahenduse ettepaneku:

Komisjon võiks kaaluda kaebuse esitajale asjakohase summa ex gratia maksmist.

Kaebuse esitaja täiendav kirjavahetus

Pärast ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepaneku koopia saamist saatis kaebuse esitaja 10. aprillil 2008 veel ühe e-kirja, milles ta juhtis tähelepanu sellele, et telefonivestlus, milles delegatsiooni esindaja tema sõnul selgelt eelistas oma kandidatuuri (8), toimus tunnistajate ees, kuna kaebuse esitaja telefonil oli vestluse ajal valjuhääldi.

Komisjoni vastus ombudsmani ettepanekule

Komisjon märkis oma vastuses, et nagu ta oli selgitanud oma varasemates 27. septembri 2006. aasta märkustes, põhines tema otsus, millega lükati tagasi kaebuse esitaja taotlus ALATi ametikohale delegatsioonis, juhtumi suhtes kohaldatavatel eeskirjadel ja üldisel haldustaval, mida komisjon järgis sellise seisukoha täitmisel. Vastuvõtutingimuste muutmine kaebuse esitaja puhul oleks tähendanud teiste taotlejate diskrimineerimist.

Komisjon täpsustas, et õiguslikud alused, millele ta tugines, ning tema varasemates märkustes esitatud selgitused näitasid, et haldusjuhend selgitab ja annab täiendavat teavet Viini konventsiooni artikli 37 lõike 2 kohta, et määrata kindlaks asjaolud, mille korral ALAT-il võib olla selles artiklis ette nähtud puutumatus.

Komisjon ei nõustunud ombudsmani järeldusega, et tema otsus oli diskrimineeriv ja tema tegevus ebaseaduslik. Vastupidi, komisjon rõhutas, et ta piirdus eranditult nende eeskirjade kohaldamisega, mida ta oli järginud kõikidel sedalaadi juhtudel.

Nagu on märgitud komisjoni 11. jaanuari 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale, leidis komisjon, et miski ei toeta komisjoni järeldust diskrimineerimise kohta kaebuse esitaja taotluse käsitlemisel ning seega ei olnud võimalik järeldada, et tegemist oli haldusomavoliga.

Komisjon väitis, et seetõttu ei olnud kaebuse esitajale rahalise hüvitise maksmiseks õiguslikku alust. Lisaks ei olnud komisjonil kaebuse esitaja ees mingit moraalset kohustust, mis võiks õigustada ex gratia makse tegemist. Komisjon märkis, et ta ei saa seega nõustuda sõbraliku kokkuleppe ettepanekuga.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja viitas oma märkustes uuesti oma 10. aprilli 2007. aasta e-kirjale, mis puudutas asjaolu, et Bulgaaria delegatsiooni selgelt väljendatud eelistust tema kandidatuuri suhtes võisid tunnistajad igal ajal kinnitada.

Ülejäänud osas teatas kaebuse esitaja, et ta ei soovi esitada täiendavaid märkusi komisjoni väga kahetsusväärse seisukoha kohta kõnealuses juhtumis. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et ta tundis, et on väga laastavalt sunnitud kavandama sellele vaidlusele kohtulikku lahendust.

Seetõttu palus kaebuse esitaja ombudsmanil teha otsus kõigi toimikus sisalduvate asjaolude põhjal, mis kogunesid tema kahe kaebuse uurimise raames seoses sellega, mida ta pidas komisjoni poolt toime pandud vaieldamatuteks rikkumisteks.

Otsus

1 Kahju hüvitamise nõue

1.1 Kaebuse esitaja esitas Euroopa ombudsmanile esimese kaebuse (1367/2003/OV), mis puudutas tema taotluse tagasilükkamist ALATi tööjuhi ametikohale komisjoni delegatsioonis Sofias Bulgaarias (edaspidi "delegatsioon"). Oma 18. novembri 2004. aasta otsuses tuvastas ombudsman komisjoni haldusomavoli ja tegi kaks kriitilist märkust.

Pärast ombudsmani otsust võttis kaebuse esitaja 2004. aasta detsembris ühendust komisjoniga, et leida lahendus ja saada piisavat hüvitist kahju eest, mida ta väidetavalt kandis ALATi ametikohale kandideerimise taotluse tagasilükkamise tagajärjel. Kaebuse esitaja viitas oma taotluses ombudsmani 18. novembri 2004. aasta otsuses esitatud järeldustele. Kaebuse esitaja märkis, et sobiv lahendus oleks pakkuda talle ajutise teenistuja või abiteenistuja lepingut ühes komisjoni peadirektoraatidest. Komisjon lükkas kaebuse esitaja nõude tagasi, väites, et mittediskrimineerimise põhimõtet ei ole rikutud. Sellega seoses juhtis komisjon tähelepanu ka sellele, et kaebuse esitaja taotlust ei saanud arvesse võtta, sest tema erialane töökogemus ei olnud piisavalt seotud ametikoha peamiste ülesannetega. Kaebuse esitaja leidis, et see väide on vastuolus kaebuse esitajale saadetud delegatsiooni varasema avaldusega, et

"en dépit des qualités indéniables de ma candidature pour le poste proposé et les préférences portées sur les atouts concrets de ma candidature, la DG Relations extérieures, dont dépendait l'approbation de tout candidat, avait pour pratique d'écarter les double-nationaux".

Seetõttu esitas kaebuse esitaja käesoleva kaebuse ombudsmanile. Ta nõudis, et komisjon hüvitaks talle kahju, mida ta kandis seetõttu, et tema kandideerimisavaldus ALATi ühinemiseelse ja poliitilise aruandluse nõuniku ametikohale delegatsioonis jäeti põhjendamatult kõrvale.

1.2 10. aprillil 2007 esitas ombudsman komisjonile sõbraliku lahenduse ettepaneku. Ombudsmani esialgne järeldus oli, et komisjon ei ole esitanud uut teavet, mis võiks seada kahtluse alla tema 18. novembri 2004. aasta otsuses tehtud järelduse diskrimineerimise kohta. Selles otsuses tehtud kriitiline märkus oli järgmine: „Komisjon ei ole objektiivselt põhjendanud oma otsust lükata kaebuse esitaja taotlus tagasi tema Bulgaaria kodakondsuse tõttu. Seega rikkus komisjon diskrimineerimiskeelu või võrdse kohtlemise põhimõtet, mida kohaldatakse siis, kui sarnaseid olukordi koheldakse ebavõrdselt ja diskrimineerimine ei ole objektiivselt põhjendatud. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga. Oma ettepanekus sõbraliku lahenduse kohta juhtis ombudsman tähelepanu sellele, et tema arvates oleks pragmaatiline lähenemisviis juhtumile parim lahendus. Seetõttu tegi ta ettepaneku, et komisjon võiks võtta meetmeid küsimuse lahendamiseks, makstes kaebuse esitajale asjakohase summa ex gratia.

1.3 Oma vastuses sõbraliku lahenduse ettepanekule märkis komisjon, viidates oma varasematele 27. septembri 2006. aasta märkustele, et tema otsus, millega lükati tagasi kaebuse esitaja taotlus ALATi ametikohale delegatsioonis, põhines juhtumi suhtes kohaldatavatel eeskirjadel ja üldisel haldustaval, mida ta järgis sellise seisukoha täitmisel. Komisjon rõhutas, et ta ei nõustu ombudsmani järeldusega, et tema otsus on diskrimineeriv ja tema tegevus ebaseaduslik. Vastupidi, komisjon rõhutas, et ta piirdus eranditult nende eeskirjade kohaldamisega, mida ta oli järginud kõikidel sedalaadi juhtudel. Komisjon leidis, et haldusomavoli ei esinenud, ja märkis, et seetõttu ei ole kaebuse esitajale rahalise hüvitise maksmiseks õiguslikku alust. Lisaks ei olnud komisjonil kaebuse esitaja ees mingit moraalset kohustust, mis võiks õigustada ex gratia makse tegemist. Komisjon jõudis järeldusele, et ta ei saa seega sõbraliku kokkuleppe ettepanekuga nõustuda.

1.4 Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et ta ei soovi esitada täiendavaid märkusi selle kohta, mida ta peab komisjoni väga kahetsusväärseks seisukohaks kõnealuses juhtumis. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et ta tundis, et on väga laastavalt sunnitud kavandama sellele vaidlusele kohtulikku lahendust. Kaebuse esitaja palus ombudsmanil teha otsus kõigi toimikus sisalduvate andmete põhjal.

1.5 Kaebuse esitaja teatas 14. mai 2008. aasta e-kirjaga ombudsmani büroole, et ta oli 6. mail 2008 algatanud Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus kohtuasjaga seotud menetluse (9).

1.6 Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõikes 7 on sätestatud, et "[k]ui ombudsman peab esitatud fakte käsitlevate käimasolevate või lõpetatud kohtumenetluste tõttu tunnistama kaebuse vastuvõetamatuks või lõpetama selle läbivaatamise, esitatakse tema poolt seni läbi viidud uurimiste tulemused ilma edasiste meetmeteta".

2 Kokkuvõte

Kuna kaebuse esitaja on teatanud, et ta algatas 6. mail 2008 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus selles küsimuses menetluse, esitab ombudsman oma põhikirja artikli 2 lõike 7 alusel uurimised, mida ta on käesolevas asjas läbi viinud, ilma edasiste meetmeteta ja lõpetab menetluse.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) "ALAT" tähendab "Agent local d'assistance administrative et technique".

(2) 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioon.

(3) http://www.ombudsman.europa.eu

(4) Vt ombudsmani 2004. aasta aruanne, lk 83.

(5) Kohtuasi T-307/01: François vs. komisjon, EKL AT 2004, lk I-A-183 ja II-823.

(6) Komisjon märkis järgmist: „ALATi lõplikku staatust ei ole vastu võetud ja kuna see on alates 1. maist 2006 kaotatud, oleks praeguste eeskirjade muutmine kasutu.”

(7) Seoses mitteresidentsuse tingimusega näis kaebuse esitaja oma täiendavates märkustes nõustuvat, et see tingimus on seaduslik. Siiski ei takistaks selline aktsepteerimine ombudsmanil ilmselgelt uurimast, kas see tingimus on ühenduse õiguses kehtivaks aluseks.

(8) Kaebuse esitaja viitas järgmisele avaldusele: "en dépit des qualités indéniables de ma candidature pour le poste proposé et les préférences portées sur les atouts concrets de ma candidature, la DG Relations extérieures, dont dépendait l'approbation de tout candidat, avait pour pratique d'écarter les double-nationaux".

(9) Üldkohtu veebisaidi kohaselt registreeriti hagi kohtuasjana T-166/08.