Strasbourg, 14. detsember 2007

Lugupeetud hr M.

aprillil 2005 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses Marie Curie nimelise Euroopa taasintegreerimistoetusega, mida komisjon andis Teile kuuenda raamprogrammi raames.

mail 2005 edastasin Teie kaebuse komisjonile ja palusin tal esitada oma arvamus. Komisjon saatis oma arvamuse 6. oktoobril 2005.

oktoobril 2005 edastasin Teile komisjoni arvamuse ja palusin Teil esitada oma märkused. Te saatsite oma märkused 9. novembril 2005 ja täiendasite neid 10. novembri 2005. aasta kirjaga, millele te lisasite oma väiteid toetavad täiendavad tõendid.

jaanuaril 2006 saatsin komisjonile täiendavad järelepärimised. Komisjon vastas täiendavatele uurimistele 29. märtsil 2006.

Vastuseks Teie 11. mai 2006. aasta taotlusele saatsin Teile 16. mail 2006 koopia komisjoni vastusest.

juunil 2006 saatsite oma märkused komisjoni vastuse kohta täiendavatele järelepärimistele.

märtsil 2007 saatsin komisjonile ettepaneku sõbraliku lahenduse kohta seoses Teie kaebuse kahe aspektiga. aprilli 2007. aasta ja 11. juuli 2007. aasta kirjades taotles komisjon ettepanekule vastamise tähtaja pikendamist. Komisjon saatis 8. oktoobril 2007 oma vastuse, mis edastati Teile e-posti teel 29. oktoobril 2007. novembril 2007 saatsite vastuse kohta oma märkused.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

30. detsembril 2003 esitas kaebuse esitaja koos Rumeenia Akadeemia matemaatikainstituudiga Simion Stoilow (edaspidi "IMAR") ettepaneku vastuseks 17. detsembri 2002. aasta Euroopa Liidu Teatajas avaldatud konkursikutsele Marie Curie nimeliste Euroopa taasintegreerimistoetuste FP6-2002-Mobility-11 kohta (edaspidi "ettepanek"). Konkursikutse oli seotud komisjoni poolt kuuenda raamprogrammi (2002-2006) (2) raames antud toetusega (edaspidi "toetus"). Toetuse eesmärk oli aidata IMARil kui vastuvõtval asutusel tagada kaebuse esitaja kutsealane taasintegreerumine tema päritoluriiki (3). Toetusega kaasrahastatav projekt pidi algama 1. oktoobril 2004.

Komisjon teavitas 7. mai 2004. aasta kirjaga IMARi ettepanekule antud positiivsest hinnangust ning 27. septembril 2004 sai IMAR komisjonilt lepingu projekti nr MERG-CT-2004-006375 (edaspidi „lepingu projekt”), allkirjastas selle ja tagastas selle viivitamata komisjonile. Kuid 1. oktoobriks 2004, mis oli toetusega kaasrahastatud projekti alguskuupäev, ei olnud komisjon lepingu projektile alla kirjutanud ega IMARile eelmakseid teinud (4).

Vahepeal, 9. juulil 2004, esitas Prantsuse kraadiõppur IMAR-ile taotluse osaleda külalisjäreldoktorina uurimisprojektis, mida kaebuse esitaja toetuse alusel läbi viis. Külalisdoktorant saabus Bukaresti 30. septembril 2004.

Ajavahemikus 2004. aasta oktoobrist kuni 2005. aasta märtsini kutsus kaebuse esitaja komisjoni üles e-kirja teel lepingule alla kirjutama ja eelmakseid tegema ning palus viivituse kohta selgitusi.

detsembril 2004 taotles komisjon IMARilt deklaratsiooni kaebuse esitaja varasema stipendiumi kohta. Komisjoni sõnul oli see vajalik, et tõendada tema õigust projektis osaleda. Kaebuse esitaja saatis nõutud teabe 15. detsembril 2004 ja täiendas seda 16. detsembril 2004. Kaebuse esitaja märkis, et see teave sisaldus juba tema 30. detsembri 2003. aasta taotluses toetuse saamiseks.

8. veebruaril 2005 avas kaebuse esitaja veebilehe,(5) mis sisaldas komisjoni ja IMARi toetuse käsitlemisel võetud meetmete kronoloogiat.

Komisjon teatas 10. veebruari 2005. aasta e-kirjaga kaebuse esitajale, et ta on lepingu projektile alla kirjutanud, ning vabandas „selle tõsise viivituse pärast.” Komisjon allkirjastas lepingu nõuetekohaselt ja IMAR sai selle kätte 15. veebruaril 2005 (edaspidi „leping”). See sisaldas klauslit, mille kohaselt oli õiguslikult siduv alguskuupäev 1. oktoober 2004. Eelmakse kanti lõpuks 15. märtsil 2005 IMARi pangakontole.

18. veebruari 2005. aasta e-kirjaga esitas kaebuse esitaja komisjonile ametliku kaebuse, milles väitis, et:

1. tarbetud viivitused lepingu sõlmimisel ja eelmaksete tegemisel;
2. kaebuse esitaja küsimustele (6) vastamata jätmine; ja
3. keeldumine esitamast õiget teavet enne lepingu allkirjastamist esitatavate dokumentide ja viivituste põhjuste kohta.

Lisaks väitis kaebuse esitaja, et:

1. lepingu kestust tuleks pikendada ühe aasta võrra, st 30. septembrini 2006, et võimaldada tal kasutada toetust eesmärgil, milleks see loodi;
2. komisjon peaks andma tema sõnumitele täielikud ja õigeaegsed vastused;
3. komisjon peaks maksma a) hüvitist eelmakse devalveerimise eest, mis tuleneb euro ja Rumeenia leu vahetuskursi halvenemisest ajavahemikul alates eelmaksete IMARi pangakontole krediteerimise alguskuupäevast kuni nende krediteerimise kuupäevani, ning b) trahvi, mis võrdub eelmaksetelt arvestatud pangaintressiga ajavahemiku eest alates eelmaksete alguskuupäevast kuni nende IMARi pangakontole krediteerimise kuupäevani;
4. komisjon peaks teda teavitama haldusomavoli põhjustest ja meetmetest, mis on võetud haldusomavoli kordumise vältimiseks tulevikus.

Sama päeva kättesaamistõendis tunnistas komisjon, et lepingu ettevalmistamiseks kulunud aeg oli pikem, kui ta oleks lootnud, ning et mõnede viivituste eest vastutavad komisjoni talitused. Nõukogu rõhutas oma valmisolekut vaadata läbi lepingu ettevalmistamise käik, et teha kindlaks, mida ta saaks teha olukorra parandamiseks tulevikus. Komisjon märkis ka, et lepingu kestuse pikendamine võib asjaomases tööprogrammis sätestatud piirangute tõttu olla problemaatiline. Komisjon tegi siiski ettepaneku vaadata selle asemel läbi projekti alguskuupäev, nii et projekt loetaks alustatuks hilisemal kuupäeval.

veebruari 2005. aasta e-kirjaga teavitas kaebuse esitaja komisjoni takistustest, mis tema arvates ei võimaldanud muuta projekti alguskuupäeva. Eelkõige märkis ta, et külastav järeldoktor alustas tööd 1. oktoobril 2004 (projekti algne alguskuupäev). Seega oleks võimatu maksta järeldoktorantuuri teadlasele stipendiumist määratud palka, kui stipendiumiga hõlmatav periood algaks pärast 1. oktoobrit 2004. Kaebuse esitaja lisas, et ta oli juba nõustunud tasuma alates 28. jaanuarist 2005 mõne külalisteadlase sõidukulud. Seega oli oluline alustada kindlustuskaitset enne seda kuupäeva. Lõpuks märkis kaebuse esitaja, et 2004. aasta novembris toimus Leu/Euro vahetuskursi oluline halvenemine. Siiski andis ta märku, et on avatud mis tahes "mõistlikule" lahendusele.

veebruari 2005. aasta e-kirjas palus komisjon kaebuse esitajal kinnitada, kas ta soovib muuta projekti alguskuupäeva. Ta täpsustas, et sellisel juhul tuleb algatada sisemenetlus.

veebruari 2005. aasta e-kirjas teatas kaebuse esitaja komisjonile, et parim lahendus oleks pikendada lepingu kestust ja mitte lükata selle alguskuupäeva edasi. Kaebuse esitaja märkis siiski, et ta on valmis nõustuma kompromisslahendusega, mille kohaselt lükatakse alguskuupäev edasi, tingimusel et komisjon saab selles uues kontekstis käsitleda kaebuse esitaja teisi 18. veebruari 2005. aasta kaebuses esitatud nõudmisi. Samuti palus kaebuse esitaja komisjonil tagada, et eelmaksete ülekandmine ka tegelikult toimus.

märtsil 2005 teatas komisjon kaebuse esitajale, et IMAR oli see, kes pidi taotlema projekti alguskuupäeva muutmist, kuna leping oli sõlmitud komisjoni ja IMARi vahel, kellel omakorda oli kokkulepe teadlasega, st kaebuse esitajaga.

märtsil 2005 vastas komisjon kaebuse esitaja 18. veebruari 2005. aasta kaebusele järgmiselt:

1. Komisjon rõhutas, et: a) kuna ettepanekut käsitlev valikuotsus võeti vastu 16. juulil 2004, oli see kuupäev varaseim kuupäev, mil uurimisprojekt võis alata, ja seega varaseim kuupäev, pärast mida võis kulusid lepingu alusel sisse nõuda (isegi kui see allkirjastati hilisemal kuupäeval); b) tööprogrammis nähti ette, et ühenduse rahaline toetus tuleb ära kasutada 12 kuu jooksul, mistõttu ei olnud Marie Curie nimelise tegevuse puhul võimalik lepinguline kestus üle 12 kuu; c) võib olla võimalik lükata projekti alguskuupäev edasi hilisemale kuupäevale ning sel viisil võib kulud sisse nõuda alates hilinenud alguskuupäevast kogu 12-kuulise ajavahemiku eest.
2. Lisaks lükkas komisjon tagasi kaebuse esitaja nõude hüvitada vahetuskursi halvenemine ja selgitas, et intressi maksmine on võimalik ainult juhul, kui eelmaksete tegemine hilineb pärast lepingu jõustumisele järgnevat 45-päevast ajavahemikku.
3. Lepingu ettevalmistamisega viivitamise põhjuste kohta märkis komisjon, et läbirääkimiste protsess viibis järgmistel põhjustel: a) ühe töötaja haigus; b) asjaolu, et kõik selle kava üle peetavad läbirääkimised viidi üle teisele töötajale; ning c) asjaolu, et asjaomasel ajal võeti kasutusele uus lepingute ettevalmistamise süsteem. Komisjon lisas, et lepingu projekt saadeti IMAR-ile 21. septembril 2004, mis on kooskõlas lepingu ettevalmistamise vormides ette nähtud alguskuupäevaga (1. oktoober 2004). Lisaks märkis ta, et viivitusele aitas kaasa ka IMAR.
4. Komisjon märkis veel, et alates 2004. aasta septembrist on kasutusele võetud mitmeid uusi töömeetodeid, et vähendada viivitusi projektikonkursi tähtaja ja lepingu allkirjastamise vahel. Need muudatused olid ka osa komisjonis palju kõrgemal tasandil toimunud läbivaatamisest. Lõpuks märkis komisjon, et kaebuse esitaja kogemusi ja märkusi võetakse loomulikult arvesse, et parandada järgmiste taotlejate olukorda.

Sama päeva vastuses selgitas kaebuse esitaja, et tema arvates ei ole komisjoni vastus rahuldav. Ta rõhutas, et külastavale järeldoktorantuuri teadlasele ei ole viie ja poole kuu eest palka makstud. Arvestades, et see külastav järeldoktorant võeti tööle 1. oktoobril 2004, tekkis kaebuse esitajal küsimus, kuidas ta saaks talle maksta, kui alguskuupäev lükataks edasi hilisemale kuupäevale. Ta lisas, et tööprogrammis sätestatud 12-kuuline tähtaeg on üksnes bürokraatlik reegel, mida saab bürokraatlikult muuta. Kaebuse esitaja lisas, et teadustöötaja ei saa seda summat kulutada kuue kuu jooksul ilma nõuetekohase ettevalmistuseta, ning kordas oma nõuet hüvitada vahetuskursi halvenemine. Seejärel väljendas kaebuse esitaja lootust, et komisjon ei kavatsenud öelda, et viivituse põhjustas kaebuse esitaja või IMAR.

Arvestades, et eespool nimetatud e-kirjavahetus ei viinud mõlemale poolele vastuvõetava lahenduseni, esitas kaebuse esitaja oma kaebuse Euroopa Ombudsmanile 4. aprillil 2005. Kaebuse esitaja väitis, et: i) tarbetud viivitused lepingu allkirjastamisel ja eelmaksete tegemisel; ii) tema küsimustele ei ole vastatud; ning iii) keeldumine esitada õiget teavet dokumentide kohta, mis tuleb esitada enne lepingu allkirjastamist, ja viivituste põhjuste kohta. Ta märkis, et parandusmeetmed võivad hõlmata i) lepingu kestuse pikendamist ühe aasta võrra; ii) täielikud ja õigeaegsed vastused tema sõnumitele; iii) hüvitise ja intressi maksmine; iv) teave haldusomavoli põhjuste ja selle vältimiseks tulevikus võetud meetmete kohta; ning v) toetuse väärkasutuse eest vastutavate komisjoni ametnike tuvastamine ja karistamine.

Eespool öeldut silmas pidades paluti komisjonil vastata väitele, et ta ei ole toetuse haldamist nõuetekohaselt käsitlenud, ning väitele, et ta peaks võtma parandusmeetmeid nii seoses toetusega kui ka selleks, et vältida sarnaseid probleeme tulevikus.

Nõue

Komisjoni arvamus

Ombudsman edastas kaebuse komisjonile ja palus tal esitada oma arvamus. Komisjoni arvamus oli järgmine:

Kõigepealt juhtis komisjon tähelepanu sellele, et leping sõlmiti komisjoni ja IMARi (vastuvõtva institutsiooni) vahel. Kuigi kaebuse esitaja oli toetusest kaasrahastatud projekti teostav teadustöötaja ja oli seega kaasrahastamise lõplik saaja, oli ta komisjoni suhtes kolmas isik. Seega puudus komisjoni ja kaebuse esitaja vahel otsene lepinguline suhe.

Komisjoni sõnul algasid läbirääkimised IMARiga 7. mail 2004, komisjoni ametlik otsus projekti kohta võeti vastu 16. juulil 2004 ja komisjon allkirjastas lepingu 4. veebruaril 2005.

Komisjon kirjeldas lühidalt Marie Curie nimeliste Euroopa taasintegreerimistoetuste (ERG) põhistruktuuri kuuenda raamprogrammi raames. Sellega seoses viitas komisjon inimressursside ja liikuvuse tööprogrammi (7) punktile 2.3.4.1, mille kohaselt on Marie Curie nimeline tagasipöördumis- ja taasintegreerimistoetus suunatud ELi ja assotsieerunud riikide teadlastele, kes on äsja lõpetanud vähemalt kaheaastase Marie Curie nimelise stipendiumi. Marie Curie nimeliste tagasipöördumis- ja taasintegreerimistoetuste eesmärk on aidata kaasa teadlaste kutsealasele taasintegreerimisele, eelistatavalt nende päritoluriigis või -piirkonnas.

Komisjon rõhutas, et see toetus koosneb ühekordsest maksest, mida antakse toetusena ja mis peaks kestma ühe aasta. See on ette nähtud teadustöötaja taasintegreerimiseks taasintegreerimise võõrustaja kaudu. Taasintegreerimise võõrustaja kohustub tagama teadlase tulemusliku ja püsiva taasintegreerimise. Komisjon rõhutas ka, et vastavalt ühenduse rahalise toetuse struktuurile seda liiki meetmete jaoks ei ole toetus ette nähtud teadustöötaja palga maksmiseks, vaid üksnes projekti elluviimiseks vajalike kulude katmiseks, nagu muu personali kui abikõlbliku teadustöötaja kulud, seadmetega seotud kulud, tarbekaubad ja reisikulud.

Kaebuse esitaja väidete ja väidetega seoses käsitles komisjon kõigepealt lepingu kestuse pikendamist ühe aasta võrra. Ta kordas, et selline pikendamine ei ole võimalik, sest nagu on märgitud tööprogrammi punktis 2.3.4.1, koosneb meede ühekordsest toetusest, mis on ette nähtud üheks aastaks. Lisaks viitas komisjon kaebuse esitaja 18. veebruari 2005. aasta kaebuse kättesaamise kinnitusele, mis saadeti samal päeval e-kirjaga ja milles teatati, et projekti alguskuupäev on võimalik läbi vaadata. Komisjon viitas ka oma 24. veebruari 2005. aasta e-kirjale, milles ta küsis kaebuse esitajalt, kas ta soovib muuta projekti alguskuupäeva, ning oma 7. märtsi 2005. aasta e-kirjale, milles ta teavitas teda, et sellist muudatust peab taotlema vastuvõttev organisatsioon. Komisjon märkis, et kuni 2005. aasta juulini ei olnud ta saanud IMARilt ühtegi ametlikku lepingu muutmise taotlust.

Lisaks käsitles komisjon viivitusi lepingu ettevalmistamisel ja väidetavat keeldumist esitada teavet dokumentide kohta, mis tuli esitada enne lepingu allkirjastamist. Komisjon leidis, et sellise ebatavalise viivituse põhjuseks oli eelkõige IMAR-i puudulik koostöö lepingu ettevalmistamiseks vajaliku õigusteabe esitamisel. Komisjon osutas järgmistele asjaoludele: i) tõend IMARi esindaja volituse kohta lepingule alla kirjutada; ning ii) tõend selle kohta, et kaebuse esitaja on projekti jaoks abikõlblik.

Komisjon märkis ka, et kui lepingu ettevalmistamise menetlus on lõpule viidud, nõuab IMAR-i esindaja vahetus komisjonilt lepingu lõpuleviimiseks täiendavat halduskontrolli.

Komisjon tunnistas siiski, et ta oli viivitusele kaasa aidanud. Nõukogu avaldas selle panuse üle kahetsust. Ta märkis, et selle panuse põhjustasid:

1. mitmed töötajate vahetumisega seotud erandlikud ja ettenägematud asjaolud;
2. ootamatud raskused haldusmenetluses kasutatavate IT-vahendite nõuetekohasel toimimisel;
3. asjaomasel perioodil läbiräägitavate lepinguettepanekute suur arv (rahastamiseks välja valitud ettepanekute arv oli enam kui kaks korda suurem kui eelmise projektikonkursi käigus välja valitud ettepanekute arv).

Komisjon lisas, et eespool nimetatud teave edastati kaebuse esitajale 18. veebruari 2005. aasta ja 11. märtsi 2005. aasta e-kirjadega. Komisjon lisas ka, et hoolimata viivitustest lepingu üle peetavatel läbirääkimistel nõustus ta projekti alguskuupäevana 1. oktoobrit 2004, mis jäi kaebuse esitaja eelmisele stipendiumile järgnenud kuuekuulise perioodi sisse ja oli seega kooskõlas kava eesmärgiga.

Komisjon keeldus tunnistamast, et tema ametnikud tegid ametialaseid vigu. Komisjon märkis, et alates 2004. aasta septembrist on ta kasutusele võtnud mitmeid uusi töömeetodeid, mille eesmärk on vältida sarnaseid viivitusi tulevikus.

Seoses kaebuse esitaja rahalise hüvitise nõuetega leidis komisjon, et hüvitise või intressi maksmiseks puudub alus, sest: i) komisjoni ja kaebuse esitaja vahel puudub lepinguline suhe ning IMAR ei ole hüvitist nõudnud; ii) eelmakse tehti vastavalt lepingu artikli 6 lõike 1 punktile a, st vähem kui 45 päeva jooksul pärast lepingu jõustumist (komisjon allkirjastas lepingu 4. veebruaril 2005 ja IMAR sai eelmakse kätte 15. märtsil 2005); ning iii) leping, tingimusel et valuutakursikahjum ei ole rahastamiskõlblik kulu (8).

Kaebuse esitaja märkused

Oma märkustes ei nõustunud kaebuse esitaja komisjoni arvamusega ja jäi oma kaebuse juurde.

Seoses viivitustega lepingu lõplikul vormistamisel protestis ta komisjoni avalduste vastu, mis käsitlesid IMARi väidetavalt puudulikku koostööd nõutavate dokumentide esitamisel. Kaebuse esitaja märkis, et:

1. Tõendid tema abikõlblikkuse kohta projektis sisaldusid juba ettepanekus, mille ta esitas 30. detsembril 2003. See on põhjus, miks IMAR ei saatnud abikõlblikkuse tõendit, kui komisjon seda 21. septembri 2004. aasta kaaskirja lisas nõudis. Kuna kaebuse esitaja abikõlblikkust tõendati tegelikult kaebuse esitaja varasemate Marie Curie nimeliste stipendiumidega, mida rahastas komisjon ise, pidi see teave olema komisjonile teada. Kui komisjon nõudis 13. detsembri 2004. aasta e-kirjaga uuesti tõendeid kaebuse esitaja abikõlblikkuse kohta, saatis IMAR need viivitamata 15. detsembril 2004 (ja uuesti 16. detsembril 2004).
2. IMAR-i esindaja volitusi tõendav dokument, mida nõuti komisjoni 7. mai 2004. aasta läbirääkimiste kirja lisas, saadeti komisjonile 13. mai 2004. aasta faksiga. IMARi direktori vahetumise kohta märkis kaebuse esitaja, et DHL saatis 30. septembril 2004 komisjonile uued tõendid oma volituste kohta.

Lisaks käsitles kaebuse esitaja IMARi lepingu muutmise taotluse väidetavat puudumist enne 2005. aasta juulit, märkides, et sellised taotlused laekusid komisjonile. Ta viitas järgmistele asjaoludele: i) tema 25. veebruari 2005. aasta e-kiri komisjonile; ii) IMARi direktori 7. juuni 2005. aasta e-kiri komisjonile; IMAR-i direktori 27. juuli 2005. aasta kiri komisjonile. Ta lisas, et komisjon kinnitas nende taotluste kättesaamist oma 12. septembri 2005. aasta kirjas IMARile.

Seoses teabe andmisest keeldumisega kordas kaebuse esitaja oma väidet, et komisjon ei teavitanud teda nõuetekohaselt dokumentidest, mis tuli esitada enne lepingu allkirjastamist. Ta lisas, et ajavahemikul 24. detsembrist 2004 kuni 8. veebruarini 2005 teatati IMARile ja talle ekslikult, et lepingu allkirjastamine toimub vaid mõne päeva jooksul.

Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu ka sellele, et komisjoni ametnikud kirjutasid tema ja tema kolleegi nime mitmes e-kirjas valesti. Ta leidis, et tõenäoliselt tegid nad seda tahtlikult, et näidata üles lugupidamatust tema ja tema kolleegi vastu.

Seoses vastamata jätmisega oli kaebuse esitaja seisukohal, et komisjon vastas tema e-kirjadele alles pärast viivitusi ega käsitlenud tema tõstatatud küsimusi või käsitles neid ainult ametlikult.

Kaebuse esitaja esitas ka uue väite, et komisjon püüdis teda Rumeenia haridus- ja teadusministeeriumi kaudu hirmutada (eesmärgiga sulgeda tema veebisait).

Lõpuks, arvestades, et oma märkuste esitamise ajaks oli leping juba lõppenud, muutis kaebuse esitaja oma nõudeid. Muudetud väited olid kokkuvõttes järgmised:

1. Komisjon peaks maksma eelmaksetelt intressi ajavahemiku eest 16. juulist 2004 (toetuse heakskiitmise kuupäev) kuni 15. märtsini 2005 (eelmakse IMARi pangakontole krediteerimise kuupäev).
2. Komisjon peaks maksma 18 % suuruse vahe (euro ja Rumeenia leu vahetuskursis), mis mõjutas eelmakseid komisjoni haldusomavoli tõttu seoses lepinguga.
3. Komisjon peaks tema ees isiklikult vabandama.
4. Komisjon peaks kaebuse esitajale isiklikult hüvitama aja, mis tal kulus selle probleemi lahendamiseks komisjoniga. Teise võimalusena peaks komisjon rahastama Marie Curie nimeliste stipendiumide ühendust, et teostada järelevalvet raamprogrammide juhtimise üle.

Täiendavad uurimised

Pärast komisjoni arvamuse ja kaebuse esitaja tähelepanekute hoolikat uurimist leidis ombudsman, et vaja on täiendavaid uurimisi. Seetõttu palus ta komisjonil:

1. kommenteerida kaebuse esitaja väiteid, et kaebuse esitaja ja tema kolleegi nimed on süstemaatiliselt valesti kirjutatud;
2. kommenteerida kaebuse esitaja väiteid hirmutamise kohta eesmärgiga sulgeda tema veebisait;
3. esitada üksikasjalikud andmed meetmete kohta, mille eesmärk on parandada lepingute sõlmimise ajastust ja vältida sarnaseid viivitusi tulevikus (mida komisjon oli oma arvamuse lõpus maininud), sealhulgas hinnang selle kohta, millal asjaomased teadlased eeldatavasti tajuvad nende meetmete mõju;
4. kaaluma, pidades silmas kaebuse esitaja väiteid viivituste põhjuste kohta, kas ta soovib jääda oma väite juurde, et menetluse ebatavaline kestus oli „peamiselt tingitud vastuvõtva asutuse vähesest koostööst lepingu ettevalmistamiseks vajaliku õigusteabe esitamisel”; ja
5. teavitada ombudsmani sellest, kas eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades oleks ta valmis pakkuma kaebuse esitajale ex gratia hüvitist tema arvamuses aktsepteeritud asjaolu eest, et esinesid viivitused, mille eest ta vastutas.

Komisjoni täiendav arvamus

Kokkuvõttes vastas komisjon täiendavatele uurimistele järgmiselt:

Esiteks juhtis komisjon taas tähelepanu sellele, et ta sõlmis lepingu IMARiga ja seega ei olnud tal kaebuse esitajaga otsest lepingulist suhet.

Seejärel leidis komisjon, et viivitus lepingu ettevalmistamisel, mis oli tingitud mitmest asjaolust, ei mõjutanud projekti alguskuupäeva, st 1. oktoobrit 2004, ega avaldanud otsest mõju teadlasele, st kaebuse esitajale, ega tema palgale, kuna see oli täielikult IMAR‐i ülesanne. Komisjon lisas, et toetuse eesmärk, nimelt teadlase edukas taasintegreerimine teaduskarjäärile tema päritoluriigis, on saavutatud. Seejärel käsitles komisjon ombudsmani edasisi uurimisi järgmiselt:

1. Süsteemne kirjaviga

Komisjon tunnistas, et kahjuks on mõnede korrespondentide nimed mõnel juhul valesti kirjutatud. Ta rõhutas siiski, et seda ei tehtud tahtlikult, süstemaatiliselt ega kaebuse esitaja märkustes väidetud eesmärgil. Lisaks märkis komisjon, et käesoleval juhul oli tegemist kahetsusväärse juhtumiga ning et kuigi korrespondentide nimesid kontrolliti tavaliselt hoolikalt, ei olnud võimalik vigu täielikult vältida, arvestades kirjavahetuse mahtu ja asjaolu, et see hõlmas kontakte eri rahvustest teadlastega. Komisjon lisas, et kui tema tähelepanu juhiti valele kirjapildile, vabandas ta kohe vea pärast.

2. hirmutamine kaebuse esitaja veebisaidi sulgemiseks:

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et kogu tema kirjavahetus kaebuse esitaja ja tema kolleegidega (mis sisaldab rohkem kui 60 artiklit) oli professionaalne ja viisakas ega olnud kunagi hirmutav.

Komisjon lisas, et selleks, et säilitada lepingu täitmisel professionaalne lähenemisviis, tegid mitmed tema töötajad teadliku otsuse mitte kasutada lepingu kehtivuse ajal kaebuse esitaja veebisaiti. Komisjon on seisukohal, et kuigi kaebuse esitaja kasutas õiguspäraselt oma õigust kritiseerida aspekte, mida ta pidas ebaõigeks, sisaldas kaebuse esitaja veebisait solvavaid avaldusi komisjoni töötajate kohta, mida kaebuse esitaja kordas ka oma märkustes komisjoni arvamuse kohta (9).

Komisjon käsitles ka kaebuse esitaja täiendavat väidet, mille kohaselt komisjoni talitused püüdsid teda Rumeenia haridus- ja teadusministeeriumi kaudu hirmutada, et tema veebisait sulgeda. Komisjon viitas 4. augusti 2005. aasta kirjale, mille teadusuuringute peadirektoraadi inimressursside ja liikuvuse direktor saatis Rumeenia haridus- ja teadusministeeriumi aseriigisekretärile, ning lisas kirja koopia. Komisjoni sõnul küsis direktor selles kirjas, kas tema isiklik sekkumine võib lahendada ummikseisu, mille põhjustas IMAR-i ametliku taotluse puudumine lepingu muutmiseks, ning juhtis ministeeriumi tähelepanu kaebuse esitaja veebisaidi olemasolule, et rõhutada vajadust probleemile kiiresti lahendus leida. Komisjon rõhutas, et ta ei avaldanud ministeeriumi kaudu mingit survet ja et ministeeriumi mis tahes tegevus seoses veebisaidiga toimus ministeeriumi enda algatusel.

Komisjon lisas, et selle lähenemisviisi tõhusust näitab aseriigisekretäri 3. oktoobri 2005. aasta vastus (10) ning direktori 7. novembri 2005. aasta järelkiri aseriigisekretärile (11).

3. Uued töömeetodid sarnaste viivituste vältimiseks tulevikus

Komisjon märkis, et tema arvamuses nimetatud erandlikud asjaolud aitasid kaasa üldistele viivitustele mitme lepingu haldamisel, sealhulgas kaebuse esitaja taasintegreerimist käsitleva lepingu haldamisel. Komisjoni sõnul hõlmavad nende probleemide lahendamiseks võetud meetmed järgmist:

1. Üleminek ühelt IT-süsteemilt teisele (vahepealne CPM-süsteem CPM-süsteemiks), mis viidi lõpule 2004. aasta keskel ja mis hõlmas kahjuks ajavahemikku, mil leping pidi olema ette valmistatud. Uue IT-süsteemi kasutuselevõtt on nüüd lõpule viidud ja algselt kogetud viivitusi enam ei esinenud.
2. Pärast inimressursside ja liikuvuse direktoraadi läbivaatamist ja ümberkorraldamist 2004. aasta juunis loodi kõigi individuaal- ja taasintegreerimisstipendiumide eest vastutav operatiivüksus. Selle tulemusena lühenes taotluse esitamise tähtaja ja tööturule naasmise toetuse lepingu ettevalmistamise vaheline aeg. Komisjon esitas tabeli, milles on esitatud asjakohased parandused.
3. Individuaalsete stipendiumide eest vastutavate talituste töötajate arv vaadati täiendavalt läbi ja 2004. aasta novembris loodi uus finantsametniku ametikoht.
4. 2005. aasta septembris loodi individuaalsete stipendiumide üksuses uus sektor ning ametisse nimetati sektori juhataja, kes pidi keskenduma taasintegreerimismeetmetele.

Nende muudatuste tulemusena lühenes taotluste esitamise tähtaja ja lepingute ettevalmistamise vaheline aeg. Seoses hankega, mille tähtaeg oli 15. jaanuar 2004 (st hankega, millesse oli kaasatud kaebuse esitaja), oli viivitus (12) lepingute ettevalmistamisel esimeste lepingute puhul 8 kuud ja viimase lepingu puhul 13 kuud. aasta aprilli tähtajaga projektikonkursi puhul oli viivitus esimeste lepingute puhul kuus kuud ja viimaste lepingute puhul seitse kuud. aasta juuli tähtajaga projektikonkursi puhul oli viivitus esimeste lepingute puhul viis kuud ja viimaste lepingute puhul kuus kuud. Viimased kolm taotluste hindamise ja lepingute ettevalmistamise vooru (ERG 8, ERG 9 ja ERG 10) vaadati läbi kaks korda kiiremini kui taotluste hindamine ja lepingute ettevalmistamine vastavalt konkursikutsele, millesse oli kaasatud kaebuse esitaja (st konkursikutse, mille tähtaeg oli 15. jaanuar 2004). Komisjon rõhutas, et see ajakava on nüüd kooskõlas tööprogrammi soovituslike sätetega.

4. Menetluste kestus ja viivituse põhjus

Komisjon avaldas veel kord kahetsust viivituste üle Euroopa reguleerivate asutuste töörühma tegevust käsitlevate lepingute ettevalmistamisel, mis hõlmasid kaebuse esitajat, ja eelkõige kaebuse esitaja taasintegreerimist käsitleva lepingu lõplikul vormistamisel. Keerulistele asjaoludele (eelkõige IT- ja personaliküsimused) vaatamata tehti märkimisväärseid jõupingutusi raskuste ületamiseks. Viivitust IMAR-i (september 2004) ja komisjoni (veebruar 2005) vahel lepingu allkirjastamisel tuli arvesse võtta ka seetõttu, et puudusid teatavad dokumendid, mida nõuti IMAR-ilt, nagu on märgitud komisjoni arvamuses käesoleva kaebuse kohta. Kui IMAR oleks need dokumendid nõuetekohaselt esitanud, oleks komisjon võinud lepingule alla kirjutada 2004. aasta oktoobris või novembris, mis oleks tähendanud vaid väikest viivitust võrreldes tööprogrammis sisalduva ajakavaga . Sellega seoses vastas komisjon kaebuse esitaja märkustes esitatud märkusele, et ta ei esitanud tõendeid oma abikõlblikkuse kohta, kui komisjon seda 21. septembri 2004. aasta kaaskirja lisas nõudis, sest need tõendid sisaldusid juba 30. detsembril 2003 esitatud uurimisettepanekus. Komisjon viitas individuaalsete stipendiumide ja vastuvõtva riigi stipendiumide eristamisele ning selgitas, et taasintegreerimise toetuste eest vastutaval üksusel puudub otsene juurdepääs teabele, mida ta 21. septembril 2004 taotles.

Lisaks juhtis komisjon tähelepanu sellele, et IMAR pidi selgitama IMARi esindaja vahetust (mis toimus kohe pärast seda, kui komisjon saatis IMARile lepingu projekti), IMARi pangakonto vahetust ja IBAN-koodi kasutuselevõttu Rumeenia pangandussüsteemis pärast seda, kui ta oli allkirjastatud lepingu projekti komisjonile tagastanud. Need tegurid põhjustasid viivituse.

Samuti kordas komisjon, et projekt võib alata enne lepingu allkirjastamise tegelikku kuupäeva, mis tähendab, et IMARi poolt alates projekti alguskuupäevast (1. oktoober 2004) kantud abikõlblikud kulud on lepingu alusel hüvitatavad.

Kuna eelmakse tehti 45 päeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist ja lõppmakse tehti 22 päeva jooksul pärast lõpliku finants- ja tegevusaruande esitamist, ei rikkunud komisjon oma lepingulisi kohustusi.

Eespool öeldu põhjal kinnitas komisjon oma seisukohta, et IMARi ja komisjoni poolt lepingu allkirjastamise vahelisele viivitusele aitas oluliselt kaasa see, et IMAR viivitas lepingu lõpuleviimiseks vajalike dokumentide esitamisega.

5. Ex gratia kompensatsioon

Komisjon tegi taas kokkuvõtte Euroopa taasintegreerimistoetuste kava õigusraamistikust. Ta lisas, et viivitus lepingu ettevalmistamisel ei saanud teadlasele (kaebuse esitajale) otsest mõju avaldada, kuna talle makstud töötasu eest vastutas täielikult IMAR. Seoses külastava järeldoktoriga leidis komisjon, et vastuvõtval organisatsioonil, kes võttis sellise külastava järeldoktori tööle enne, kui komisjon eelmakse tegi, on tavaliselt vahendid seonduvate kulude katmiseks (mis seejärel kaetakse lepingust).

Lisaks rõhutas komisjon, et kaebuse esitaja ei kandnud selle viivituse tõttu otsest kahju, ning kordas, et ta on ühenduse suhtes kolmas isik. Eespool nimetatud põhjustel leidis komisjon, et ex gratia hüvitis ei oleks asjakohane, välja arvatud juhul, kui kaebuse esitaja suudab tõendada, et ta kandis tuvastatavat kahju hilinemise selle osa tõttu, mida võis komisjonile süüks panna.

Järeldus

Komisjon järeldas, et kuigi mitmed kahetsusväärsed vahejuhtumid põhjustasid viivituse lepingu lõpuleviimisel, ei kaasnenud nende käsitlemisega haldusomavoli.

Komisjon rõhutas, et tema töötajate kirjavahetus toimus professionaalselt ja et võimalike lahendamata probleemide lahendamiseks tehti algatusi. Ta lisas, et tema talitused ei olnud eriarvamusel ning vastasid olulistele päringutele ja kaebustele.

Kaebuse esitaja täiendavad märkused

Oma täiendavates märkustes käsitles kaebuse esitaja komisjoni täiendavat arvamust punkthaaval.

Seoses komisjoni seisukohaga, et viivitus lepinguprojekti ettevalmistamisel ei mõjutanud projekti alguskuupäeva (1. oktoober 2004) ega avaldanud otsest mõju talle kui teadlasele ega tema palgale, väitis kaebuse esitaja, et lepinguga ette nähtud tegevus ei saanud tegelikult alata enne 15. märtsi 2005, mil eelmakse kanti IMARi pangakontole. Lisaks väitis ta, et tema teaduslikku koostööd külastava Prantsuse järeldoktoriga mõjutas tõsiselt asjaolu, et see teadlane ei saanud oma palka. Ta märkis ka, et ta oli sunnitud tühistama teise visiidi järeldoktori ametikoha.

1. Süsteemne kirjaviga

Kaebuse esitaja väitis, et tema ja tema kolleegi nime valesti kirjutamine oli kas tahtlik või tingitud põhioskuste puudumisest kontoritööks. Ta tõi kuus näidet valesti kirjutatud kirjadest, mis moodustasid 10 % komisjoni nimetatud 60 kirjast.

2. Hirmutamine kaebuse esitaja veebisaidi sulgemiseks

Kaebuse esitaja leidis, et 4. augusti 2005. aasta kiri, mille teadusuuringute peadirektoraadi inimressursside ja liikuvuse direktor saatis Rumeenia haridus- ja teadusministeeriumi aseriigisekretärile, oli näide hirmutamiskatsest. Kirjas soovitati, et kaebuse esitaja veebisait, mis asub IMARi ametlikul lehel, tuleks blokeerida. Kaebuse esitaja lisas, et aseriigisekretär tõlgendas eespool nimetatud kirja samamoodi.

Kaebuse esitaja selgitas oma veebisaidil sisalduvate väidetavalt laimavate avalduste kohta, et ta kordas ainult teiste teadlaste seisukohti komisjoni töötajate käitumise kohta ning et ta hoidus teadlikult oma seisukohtade väljendamisest oma sõnadega.

3. Uued töömeetodid sarnaste viivituste vältimiseks tulevikus

Kaebuse esitaja leidis, et komisjoni selgitused ja võetud meetmed ei ole veenvad. Ta lisas, et tavaliselt ei kulu selliste standardlepingute koostamiseks kunagi rohkem kui paar päeva.

4. Menetluste kestus ja viivituse põhjus

Kaebuse esitaja kordas, et IMARil ei kulunud komisjonile vastamiseks kunagi rohkem kui kaks päeva ja et viivitus oli üksnes komisjoni süü.

5. Ex gratia kompensatsioon

Kaebuse esitaja viitas komisjoni väidetele, mille kohaselt ei olnud kaebuse esitaja palk abikõlblik kulu ja seetõttu ei avaldanud viivitus lepingu ettevalmistamisel talle otsest mõju. Sellega seoses rõhutas kaebuse esitaja, et ta ei ole kunagi väitnud, et ta peaks saama oma palka toetusest.

Kaebuse esitaja lisas, et ta kandis isiklikult otsest kahju järgmistel põhjustel: i) komisjoni teenistuses veedetud aeg (umbes 300 tundi); ii) võimatus viia ellu tegevusi, mis oleksid olnud toetusega kaetud alates alguskuupäevast kuni eelmaksete krediteerimiseni IMARi pangakontole (see tähendas reisimisvõimaluste kasutamata jätmist, külastajate kutsumist, materjalide ostmist ja kasutamist jne); ning iii) asjaolu, et ta ei taotlenud muid toetusi, sest ta ootas toetust.

Kaebuse esitaja täiendavate märkuste kokkuvõte

Kaebuse esitaja viitas 7. novembri 2005. aasta kirjale, mille teadusuuringute peadirektoraadi inimressursside ja liikuvuse direktor saatis Rumeenia haridus- ja teadusministeeriumi aseriigisekretärile ja mille kohaselt „kõnealuse lepingu sõlmimisel kogetud raskused (ja teised sel perioodil tekkinud raskused) olid katalüsaatoriks mitmetele muudatustele taasintegreerumisstipendiumide haldamise korralduses”. Sellega seoses asus kaebuse esitaja seisukohale, et eespool öeldu kujutab endast direktori kinnitust, et tänu kaebuse esitaja tõstatatud küsimustele õnnestus komisjonil oma teenuseid parandada. Selle põhjal taotles kaebuse esitaja lisaks oma varasematele väidetele, et komisjon hüvitaks talle 300 töötundi, mis ta kulutas temaga suhtlemisele.

Lõpuks nõudis kaebuse esitaja, et komisjonilt tuleks nõuda, et ta tagaks lepingute ettevalmistamise ja rahaülekannete tegemise oluliselt lühema aja jooksul.

OMBUDSMANi võimalused leida sõbralik lahendus

Pärast arvamuste ja tähelepanekute hoolikat kaalumist ei olnud ombudsman veendunud, et komisjon oli adekvaatselt vastanud kaebuse esitaja väidetele, mis käsitlesid järgmist: i) väidetavad viivitused lepingu ettevalmistamisel ja sellega seotud hüvitisnõuded; ning ii) kaebuse esitaja küsimustele väidetavalt vastamata jätmine.

Sõbraliku lahenduse ettepanek

Ombudsmani põhikirja(13) artikli 3 lõike 5 kohaselt peab ombudsman otsima koos asjaomase institutsiooniga nii palju kui võimalik lahendust, et kõrvaldada haldusomavoli juhtum ja rahuldada kaebuse esitaja nõuded.

Seetõttu tegi ombudsman komisjonile järgmise sõbraliku lahenduse ettepaneku:

Komisjon võiks kaaluda võimalust paluda kaebuse esitajalt vabandust ebamugavuste eest, mida põhjustasid viivitused ja asjaolu, et kaebuse esitaja ei vastanud külastava järeldoktorantuuri teadlase . palgaga seotud küsimustele. Samuti oleks asjakohane, kui komisjon tunnistaks kaebuse esitajale tekitatud ebamugavusi, tehes talle ex gratia makse, mis ei tohiks olla väiksem kui 1000 eurot.

Selles ettepanekus julgustas ombudsman komisjoni talitusi eirama eespool nimetatud sõbraliku lahenduse ettepanekute hindamisel kaebuse esitaja veebisaidi tooni ning esitas järgmised esialgsed järeldused:

• Kuigi ombudsman kiidab jõupingutusi, mida on tehtud Marie Curie nimeliste tagasipöördumis- ja taasintegreerimistoetuste haldamisel tekkinud tõsiste probleemide kindlakstegemiseks ja lahendamiseks, vastutab komisjon siiski vähemalt osaliselt toetusega seoses tekkinud tõsiste viivituste eest. Kõige ilmsem viga seisneb selles, et lepingu projekt saadeti IMARile 21. septembril 2004, vähem kui kümme päeva enne projekti kavandatud algust (IMAR sai lepingu projekti kätte 27. septembril 2004, neli päeva enne projekti kavandatud algust), kuigi oli ette nähtud, et leping oleks tulnud sõlmida (st mõlemad pooled allkirjastasid selle) 2004. aasta juunis. aasta juuni tähtajast kinnipidamiseks oleks komisjon pidanud projekti heaks kiitma ja saatma lepingu projekti IMARile aegsasti enne 2004. aasta juunit. Komisjon ei ole väitnud, et IMAR või kaebuse esitaja aitasid kaasa viivitusele lepingu projekti IMARile saatmisel. Neil asjaoludel jõuab ombudsman esialgsele järeldusele, et selline viivitus võib kujutada endast haldusomavoli (ettepaneku punkt 1.7).
• Komisjon on väitnud, et viivitused lepingu kaasallkirjastamisel pärast seda, kui IMAR oli selle allkirjastanud ja 27. septembril 2004 komisjonile tagastanud, olid vähemalt osaliselt tingitud IMARi ja kaebuse esitaja teabe esitamata jätmisest. Ombudsman märgib, et IMAR või kaebuse esitaja oleks saanud puuduva teabe esitada õigeaegselt, kui komisjon ei oleks viivitanud lepingu projekti IMARile saatmisega kuni 21. septembrini 2004. Igal juhul nõustub komisjon, et kaasallkirjastamisega seoses tekkinud viivitused tulenesid vaid osaliselt IMARist ja kaebuse esitajast. Ta tunnistab, et tõsised viivitused olid tingitud tema enda ebaõnnestumistest. Neil asjaoludel jõuab ombudsman esialgsele järeldusele, et komisjoni panus nendesse viivitustesse võib kujutada endast järjekordset haldusomavoli juhtumit (ettepaneku punkt 1.8).
• Kuigi ei ole tõendatud, et IMAR oleks komisjonile piisavalt selgelt ja ühemõtteliselt teatanud, et ta soovib saada hüvitist komisjoni kantud viivituste eest, on ilmne, et viivitused tekitasid kaebuse esitajale tõsiseid isiklikke ebamugavusi . Seega leiab ombudsman, et oleks asjakohane, kui komisjon vabandaks kaebuse esitaja ees põhjustatud ebamugavuste pärast. Samuti oleks asjakohane, et komisjon tunnistaks kaebuse esitajale tekitatud ebamugavusi, tehes kaebuse esitajale ex gratia makse, st makse, mis ei kujuta endast õigusliku vastutuse tunnistamist ega pretsedenti (ettepaneku punktid 1.14, 1.16 ja 1.17).
• Komisjoni suutmatust käsitleda külastava järeldoktori töötasu küsimust 25. oktoobril 2004, 11. märtsil 2005 ja 18. märtsil 2005 kaebuse esitajale antud vastustes võib pidada Euroopa hea haldustava eeskirja (14) artikli 12 lõike 1 rikkumiseks (ettepaneku punkt 2.5).

Komisjoni arvamus sõbraliku lahenduse ettepaneku kohta

Komisjon vabandas ebamugavuste pärast, mida põhjustasid kaebuse esitajale viivitused lepingu sõlmimise menetluse lõpuleviimisel, ning selle eest, et ta ei käsitlenud kaebuse esitaja küsimusi külastava järeldoktorantuuri teadlase palga kohta.

Komisjon viitas ka oma arvamusele ja täiendavale arvamusele ning märkis, et nendes dokumentides selgitatakse üksikasjalikult viivitustega seotud asjaolusid, mida ei saa täielikult omistada komisjonile. Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et vaatamata allkirjastamisega viivitamisele sõlmiti leping IMARi ja komisjoni vahel ning teadusprojekt viidi edukalt ellu, nagu kinnitati IMARi esitatud lõpparuandes. Stipendiumi kogusumma maksti IMARile ja toimik on nüüd suletud.

Seejärel märkis komisjon, et käesoleva juhtumi üldisi asjaolusid silmas pidades on ta valmis nõustuma ombudsmani ettepanekuga maksta kaebuse esitajale 1000 eurot ex gratia. Komisjon lisas, et see ei kujuta endast tõdemust, et ta ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi, ega pretsedenti.

Komisjon väljendas lõpetuseks lootust, et kaebuse esitaja suhtes tehtud hea tahte avaldusega küsimus lõpetatakse. Komisjon võtaks viivitamata kasutusele vajalikud sisemenetlused, et teha ex gratia makse.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja juhtis kõigepealt tähelepanu komisjoni 30. aprilli 2007. aasta ja 11. juuli 2007. aasta taotlustele pikendada ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekule vastamise tähtaega ning asjaolule, et komisjon saatis vastuse alles 8. oktoobril 2007, mis oli kaheksa päeva pärast 30. septembri 2007. aasta pikendatud tähtaega.

Lisaks märkis kaebuse esitaja, et ta tervitab komisjoni vabandusi viivituse ja tasuta makse pakkumise eest.

Ta oli siiski seisukohal, et komisjoni vabandused tühistab väide, et viivitusi „(...) ei saa täielikult omistada komisjonile.” Kaebuse esitaja sõnul püüab see väide viivitust õigustada ja on seega vastuolus ombudsmani ettepanekuga sõbraliku lahenduse kohta. Sellega seoses viitas kaebuse esitaja ettepaneku punktile 1.4, mille kohaselt „(...) leiab ombudsman, et IMARi võimalikku panust lepingu ettevalmistamise viivitusse ei saa pidada asjaoluks, mis õigustaks komisjoni omapanust sellesse viivitusse”.

Lõpetuseks kinnitas kaebuse esitaja oma valmisolekut nõustuda ombudsmani ettepanekuga sõbraliku lahenduse kohta, mida tema arvates rakendataks täpselt komisjoni 8. oktoobri 2007. aasta vastuses, tingimusel et eespool nimetatud avaldus või kogu lõik, milles avaldus sisaldub, eemaldatakse ning viivitust ei üritata enam põhjendada.

Otsus

1 Väidetavad viivitused lepingu ettevalmistamisel ning sellega seotud kahju hüvitamise nõuded ja vabandused

1.1 30. detsembril 2003 esitas kaebuse esitaja koos Rumeenia Akadeemia matemaatikainstituudiga Simion Stoilow (edaspidi "IMAR") ettepaneku vastuseks Euroopa Liidu Teatajas 17. detsembril 2002 avaldatud Marie Curie nimelise Euroopa taasintegreerimistoetuse (FP6-2002-Mobility-11)(15) konkursikutsele (edaspidi "ettepanek"). Konkursikutse oli seotud komisjoni poolt kuuenda raamprogrammi (2002-2006)(16) raames antud toetusega ("toetus"). Toetuse eesmärk oli aidata IMARil kui vastuvõtval asutusel tagada kaebuse esitaja kutsealane taasintegreerumine tema päritoluriiki pärast tema varasemaid Marie Curie stipendiume. Toetusega toetatav projekt pidi algama 1. oktoobril 2004. mai 2004. aasta kirjas teavitas komisjon IMAR-i ettepanekule antud positiivsest hinnangust. Komisjoni ametlik otsus toetuse heakskiitmise kohta võeti vastu 16. juulil 2004.

27. septembril 2004, st neli päeva enne projekti kavandatud alguskuupäeva, sai IMAR komisjonilt lepingu projekti, allkirjastas selle ja tagastas komisjonile.

Komisjon allkirjastas lepingu 4. veebruaril 2005 ja eelmakse kanti IMARi pangakontole 15. märtsil 2005.

Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et lepingu ettevalmistamisel ja eelmaksete tegemisel esines põhjendamatuid viivitusi. Ta nõudis, et komisjon maksaks ajavahemikul 16. juulist 2004 kuni 15. märtsini 2005 tehtud eelmaksetelt intressi ning ajavahemikul 1. oktoobrist 2004 kuni 15. märtsini 2005 kehtinud valuutakursside (euro ja Rumeenia leu) 18% erinevust. Ta väitis ka, et komisjon peaks talle isiklikult hüvitist maksma ja tema ees isiklikult vabandama.

1.2 Oma arvamustes asus komisjon kokkuvõtlikult seisukohale, et viivitused lepingu ettevalmistamisel olid osaliselt põhjustatud IMARist ja osaliselt komisjonist endast, ning avaldas kahetsust omapoolse panuse üle viivitustesse.

Komisjon selgitas ka põhjusi, miks ta ise aitas kaasa viivitustele mitme lepingu, sealhulgas lepingu haldamisel, ning juhtis tähelepanu sellele, et alates 2004. aasta septembrist on ta võtnud kasutusele mitmeid uusi töömeetodeid, et parandada lepingute allkirjastamist ja vältida sarnaste viivituste tekkimist tulevikus.

1.3 Oma ettepanekus sõbraliku lahenduse kohta palus ombudsman komisjonil kaaluda võimalust paluda kaebuse esitajalt vabandust ebamugavuste eest, mida talle põhjustasid viivitused lepingu ettevalmistamisel, ning tunnistada kaebuse esitajale tekitatud ebamugavusi, makstes talle ex gratia makset, mis ei tohiks olla väiksem kui 1000 eurot.

Ombudsmani ettepanek põhines peamiselt kaalutlusel, et projektikonkurssi FP6-2002-Mobility-11 (17) käsitleva tööprogrammi lisa Mob-A (pakkumiskutsete teekaart) soovituslikest sätetest tuleneb, et komisjoni ja IMARi vaheline leping oleks tulnud sõlmida 2004. aasta juunis, kuid komisjon allkirjastas selle alles 4. veebruaril 2005, mis vastab vähemalt seitsmekuulisele viivitusele. Selle viivituse eest vastutas vähemalt osaliselt komisjon. Kuigi ei ole tõendatud, et IMAR oleks komisjonile piisavalt selgelt ja ühemõtteliselt teatanud, et ta soovib saada hüvitist komisjoni viivituse eest, nõudis kaebuse esitaja selgelt hüvitist viivituse tõttu tekkinud tõsiste isiklike ebamugavuste eest.

1.4 Oma vastuses vabandas komisjon ebamugavuste pärast, mida põhjustasid kaebuse esitajale viivitused lepingu sõlmimise menetluse lõpuleviimisel. Ta viitas ka oma arvamusele ja täiendavale arvamusele ning märkis, et need dokumendid selgitavad hilinemistega seotud asjaolusid, mida ei saa täielikult talle süüks panna. Komisjon jõudis järeldusele, et hea tahte žestina kaebuse esitaja suhtes on ta valmis nõustuma ombudsmani ettepanekuga maksta kaebuse esitajale 1000 eurot ex gratia ning algatab viivitamata makse tegemiseks vajalikud sisemenetlused.

1.5 Kaebuse esitaja tervitas nii komisjoni vabandusi viivituse pärast kui ka komisjoni pakkumist maksta ex gratia makset. Ta oli siiski seisukohal, et komisjoni vabandused tühistab tema väide, et viivitusi „(...) ei saa täielikult omistada komisjonile”, kuna selle väitega püütakse viivitusi põhjendada ja see on seega vastuolus sõbraliku lahenduse ettepanekuga. Sellega seoses viitas kaebuse esitaja ettepaneku punktile 1.4, mille kohaselt „(...) leiab ombudsman, et IMARi võimalikku panust lepingu ettevalmistamise viivitusse ei saa pidada asjaoluks, mis õigustaks komisjoni enda panust sellesse viivitusse.” Kaebuse esitaja kinnitas lõpetuseks oma valmisolekut nõustuda ombudsmani ettepanekuga sõbraliku lahenduse kohta, tingimusel et eespool nimetatud avaldus või kogu lõik, milles see sisaldub, eemaldatakse komisjoni 8. oktoobri 2007. aasta vastusest ning viivitust ei üritata enam põhjendada.

1.6 Ombudsman on seisukohal, et i) paludes kaebuse esitajalt vabandust; ning ii) nõustudes tema ettepanekuga maksta kaebuse esitajale ombudsmani pakutud summas ex gratia makset, nõustus komisjon täielikult tema ettepanekuga sõbraliku lahenduse kohta.

Ombudsmani arvates ei mõjuta komisjoni väide, et viivitusi „(...) ei saa täielikult omistada komisjonile”, mingil viisil eespool esitatud järeldust ega muuda olematuks komisjoni vabandusi, nagu soovitas kaebuse esitaja.

Tegelikult põhineb kaebuse esitaja ülaltoodud viide ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepaneku punktile 1.4 selgelt komisjoni ja IMARi panusel viivitustesse. Komisjoni väidet, et viivitusi ei saa täielikult tema süüks panna, saab seega pidada üksnes selle vahetegemisega kooskõlas olevaks. Avaldus on kooskõlas ka komisjoni arvamuse ja tema täiendava arvamusega, milles ta selgitas põhjusi, miks ta ise viivitustesse panustas, ja osutas IMARi panusele viivitustesse.

Seoses IMARi panusega viivitustesse viitab ombudsman allpool punktile 3.6.

1.7 Eespool öeldu põhjal leiab ombudsman, et komisjoni vastus tema ettepanekule leida sõbralik lahendus annab hea aluse pooltele endile, et jõuda kokkuleppele ex gratia hüvitise maksmise üksikasjades, ning et seetõttu ei ole ombudsmanil vaja jätkata uurimist seoses väidetavate viivitustega lepingu ettevalmistamisel ning sellega seotud hüvitisnõuete ja vabandustega.

2 Kaebuse esitaja küsimustele väidetavalt vastamata jätmine

2.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei vastanud mõnele tema e-kirjale, et mõned komisjoni vastused hilinesid ja et mõnes vastuses esitas komisjon ebatäielikku või ebaõiget teavet.

2.2 Edasises arvamuses leidis komisjon, et tema töötajate kirjavahetus on professionaalne ja et võimalike lahendamata probleemide lahendamiseks on tehtud algatusi. Ta lisas, et tema talitused ei olnud eriarvamusel ning vastasid päringutele ja kaebustele.

2.3 Arvestades kaebuse esitaja ja komisjoni vahelise kirjavahetuse ulatust, uuris ombudsman eespool esitatud väidet ühe selle juurde kuuluva küsimuse alusel, mida rõhutati kaebuse esitaja 18. veebruari 2005. aasta kaebuses komisjonile. Kaebuse esitaja märkis selles kaebuses muu hulgas, et pärast tema 15., 21. ja 22. oktoobri 2004. aasta ning 14. detsembri 2004. aasta e-kirju ei käsitlenud komisjon külalisjäreldoktori küsimust, kes ei saanud ajavahemikul 2004. aasta oktoobrist kuni 15. märtsini 2005 oma palka.

2.4 Oma ettepanekus sõbraliku lahenduse kohta palus ombudsman komisjonil kaaluda võimalust paluda kaebuse esitajalt vabandust ebamugavuste eest, mida põhjustas talle asjaolu, et viimane ei vastanud tema küsimustele külastava järeldoktorantuuri teadlase palga kohta.

Ombudsmani ettepanek põhines peamiselt kaalutlusel, et olemasolevatest tõenditest nähtub, et komisjon ei käsitlenud neid küsimusi oma 25. oktoobri 2004. aasta, 11. märtsi 2005. aasta ja 18. märtsi 2005. aasta vastustes kaebuse esitajale ning et seda eiramist võib pidada Euroopa hea haldustava eeskirja (18) artikli 12 lõike 1 rikkumiseks.

2.5 Oma vastuses vabandas komisjon, et ta ei käsitlenud kaebuse esitaja küsimusi külastava järeldoktorantuuri teadlase palga kohta.

2.6 Kaebuse esitaja ei võtnud oma märkustes seisukohta komisjoni vastuse selle aspekti suhtes.

2.7 Ombudsman on seisukohal, et ombudsmani ettepanekul kaebuse esitaja ees vabandades nõustus komisjon täielikult tema ettepanekuga leida sõbralik lahendus. Seetõttu leiab ombudsman, et komisjon on juhtumi selle aspekti lahendanud.

3 Väidetav teabe andmisest keeldumine

3.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei teavitanud teda nõuetekohaselt:

i) viivituste põhjused; ning ii) dokumendid, mida komisjon vajab lepingu allkirjastamiseks.

3.2 Viivituste põhjuste kohta märkis komisjon oma arvamuses, et asjakohane teave edastati kaebuse esitajale 18. veebruari 2005. aasta ja 11. märtsi 2005. aasta e-kirjades.

3.3 Ombudsman märgib, et 18. veebruari 2005. aasta e-kirjas tunnistas komisjon, et "lepingu ettevalmistamiseks kuluv aeg on pikem, kui me oleksime lootnud, ning et mõned viivituste põhjused (...) on olnud komisjoni talituste vastutusalas (...)".

Lisaks märgib ombudsman, et 11. märtsi 2005. aasta e-kirjas teavitas komisjon kaebuse esitajat muu hulgas järgmisest: „Seoses lepingu hilinenud koostamise põhjustega tekkis läbirääkimisprotsessis viivitus ühe meie kolleegi haiguse tõttu, kui kõik selle kava üle peetavad läbirääkimised viidi üle teisele kolleegile ja samal ajal võeti kasutusele uus lepingute koostamise süsteem.”

3.4 Eespool öeldu põhjal leiab ombudsman, et komisjon teavitas kaebuse esitajat viivituste põhjustest ja täpsustas seda teavet oma arvamuses. Seetõttu ei tuvasta ombudsman kaebuse esitaja väite selle aspektiga seoses haldusomavoli.

3.5 Seoses komisjoni väidetava suutmatusega teavitada kaebuse esitajat nõuetekohaselt dokumentidest, mida komisjon lepingu allkirjastamiseks nõudis, viitas kaebuse esitaja peamiselt tõendile, et ta on projekti jaoks abikõlblik.

3.6 Ombudsman märgib, et komisjon nõudis seda tõendit esimest korda 21. septembri 2004. aasta kaaskirja lisas. Kuna IMAR seda teavet ei saatnud, palus komisjon seda 13. detsembri 2004. aasta e-kirjaga uuesti. Pärast teist taotlust saatis kaebuse esitaja teabe 15. detsembri 2004. aasta ja 16. detsembri 2004. aasta faksiga.

Ombudsmani arvates on selge, et kaebuse esitaja ja IMAR ei esitanud teavet pärast 21. septembri 2004. aasta esimest taotlust. Sellega seoses võttis ombudsman teadmiseks kaebuse esitaja märkuse, et IMAR ei saatnud teavet, sest see sisaldus juba 30. detsembri 2003. aasta ettepanekus. Ombudsman leiab siiski, et arvestades asjaolu, et seda teavet on 21. septembri 2004. aasta kaaskirja lisas selgelt nõutud, oleks IMAR või kaebuse esitaja pidanud kas selle nõude täitma või võtma komisjoniga ühendust, märkides, et teave esitati 30. detsembri 2003. aasta ettepaneku raames, ja küsides, kas on vaja teave uuesti esitada. Lõpuks leiab ombudsman, et komisjoni järgmises arvamuses esitatud selgitused põhjuste kohta, miks komisjonil ei olnud võimalik seda teavet oma andmebaasidest kontrollida, on usutavad.

Ombudsman võttis teadmiseks kaebuse esitaja märkuse, et komisjon oleks võinud korrata nõuet tõendada kaebuse esitaja abikõlblikkust enne 13. detsembrit 2004. Võttes siiski arvesse asjaolu, et seda tõendit nõuti selgelt 21. septembri 2004. aasta kaaskirja lisas ning kaebuse esitaja ja IMAR ei esitanud seda pärast esimest taotlust, leiab ombudsman, et komisjoni poolt selle taotluse kordamine 13. detsembril 2004 ei kujuta endast haldusomavoli juhtumit.

3.7 Lõpuks märkis ombudsman, et seoses väidetava teabe andmisest keeldumisega juhtis kaebuse esitaja tähelepanu ka sellele, et ajavahemikul 24. detsembrist 2004 kuni 8. veebruarini 2005 teavitas komisjon IMARi ja teda ekslikult sellest, et lepingu projekt allkirjastatakse vaid mõne päeva jooksul. Kaebuse esitaja viitas i) 24. detsembri 2004. aasta telefonivestlusele, mille käigus komisjon teatas IMAR-ile, et lepingu projekt allkirjastatakse peagi, ja ii) 10. jaanuari 2005. aasta e-kirjale, milles komisjon teatas IMAR-ile, et lepingu projekt on direktori kabinetis allkirjastamiseks ja saadetakse sel nädalal IMAR-ile tagasi.

Ombudsman on seisukohal, et asjaolu, et komisjon allkirjastas lepingu projekti lõpuks 4. veebruaril 2005, ei saa iseenesest olla aluseks järeldusele, et eespool nimetatud hinnangud esitati kavatsusega mitte anda õiget teavet selle kohta, millal komisjon lepingu tegelikult allkirjastas. Seetõttu ei tuvasta ombudsman ka kaebuse esitaja väite selles aspektis haldusomavoli.

4 Väidetav süsteemne viga

4.1 Kaebuse esitaja väitis, et toetusega seotud e-kirjavahetuses moonutas komisjon süstemaatiliselt kaebuse esitaja ja tema kolleegi nime. Ta leidis, et valesti kirjutatud kirjad olid kas tahtlikud või põhjustatud sellest, et puudusid elementaarsed oskused kontoritööks, ning tõi kuus näidet valesti kirjutatud kirjadest, mis moodustavad 10 % 60 kirjast, mida komisjon oma täiendavas arvamuses mainis.

4.2 Komisjon tunnistas ja kahetses, et mõnede korrespondentide nimed olid mõnel juhul valesti kirjutatud, ning märkis, et kui talle juhiti tähelepanu valesti kirjutatud kirjadele, vabandas ta nende pärast kohe. Komisjon lükkas siiski tagasi kaebuse esitaja seisukoha, et valesti kirjutatud kirjad olid tahtlikud või süsteemsed, ning viitas kirjavahetuse mahule ja selle iseloomule, mis hõlmas kontakte eri rahvustest teadlastega.

4.3 Ombudsman märgib, et vastavalt Euroopa Komisjoni töötajate avalike suhete hea haldustava eeskirjale "nõuab kvaliteediteenistus, et komisjon ja selle töötajad oleksid viisakad, objektiivsed ja erapooletud."(19) Ombudsmani arvates on vestluspartnerite nimede õige kirjapilt osa eespool nimetatud sättes nõutud viisakusest.

4.4 Ombudsman märgib ka, et kui komisjoni tähelepanu juhiti valedele kirjavigadele, vabandas komisjon nende pärast, lahendades sellega probleemi. Lisaks ei ole ombudsmanil alust arvata, et komisjon on tahtlikult või kaebuse esitaja väidetaval eesmärgil nimesid valesti saatnud.

4.5 Seetõttu ei tuvasta ombudsman kaebuse selle aspektiga seoses ühtegi haldusomavoli juhtumit.

5 Väidetavad hirmutamiskatsed

5.1 Kaebuse esitaja väitis oma märkustes, et komisjoni talitused püüdsid teda Rumeenia haridus- ja teadusministeeriumi kaudu hirmutada, et tema veebisait sulgeda. Oma edasistes märkustes asus ta seisukohale, et komisjoni 4. augusti 2005. aasta kiri Rumeenia haridus- ja teadusministeeriumi aseriigisekretärile on selge näide hirmutamiskatsest, kuna see viitab põhimõtteliselt sellele, et kaebuse esitaja veebisait, mis asub IMARi ametlikul lehel, tuleks blokeerida, ning et see oli ka eespool nimetatud kirjale antud tõlgendus.

5.2 Komisjon lükkas kaebuse esitaja väite tagasi ja esitas eespool nimetatud kirja koopia. Komisjoni sõnul küsis komisjoni teadusuuringute peadirektoraadi personali ja liikuvuse direktor kirjas, kas tema isiklik sekkumine võib lahendada ummikseisu, mis on tingitud sellest, et IMAR ei ole esitanud ametlikku taotlust lepingu muutmiseks. Direktor juhtis ministeeriumi tähelepanu ka kaebuse esitaja veebisaidi olemasolule, et rõhutada vajadust probleemile kiiresti lahendus leida.

5.3 Ombudsman on hoolikalt uurinud komisjoni 4. augusti 2005. aasta kirja ja märgib, et see sisaldab muu hulgas järgmist avaldust:

„Lisaks avaldab see stipendiaat IMARi ametlikul veebisaidil olukorra kronoloogia iseselgitava pealkirjaga „Marie Curie Euroopa taasintegreerimistoetus: „lõks selle vältimiseks”, et õiguslikust seisukohast võiks seda pidada laimavaks selle talituse [sic] ametnike suhtes, kes on nimetatud veebilehtedel (...) Kas ma palun teil seetõttu teha kõik vajalikud järelepärimised [] selle kohta, kas vastuvõttev organisatsioon nõuab konkreetsete meetmete võtmist (...)”.

Ombudsman leiab, et eespool esitatud sõnastusest nähtub selgelt, et komisjon ei olnud kaebuse esitaja veebisaidi sisuga rahul. Erinevalt kaebuse esitaja seisukohast ei leia ombudsman siiski, et eespool esitatud sõnastus kujutaks endast hirmutamiskatset. Eespool nimetatud kirja sisu tõlgendamine adressaadi poolt, millele kaebuse esitaja viitab, ei ole ombudsmani arvates piisav argument kaebuse esitaja väite toetuseks.

5.4 Eeltoodud kaalutluste põhjal ei tuvasta ombudsman kaebuse selle aspektiga seoses haldusomavoli.

6 Kokkuvõte

6.1 Ombudsman leiab oma uurimiste põhjal, et i) edasised uurimised seoses väidetavate viivitustega lepingu ettevalmistamisel ning sellega seotud hüvitis- ja vabandamisnõuetega ei ole õigustatud; ning ii) komisjon on astunud samme, et lahendada väidetav suutmatus vastata kaebuse esitaja küsimustele külastava järeldoktorantuuri teadlase palga kohta.

6.2 Ombudsman ei tuvasta haldusomavoli seoses i) väidetava keeldumisega anda teavet viivituste põhjuste ja lepingu allkirjastamiseks vajalike dokumentide kohta; ii) kaebuse esitaja ja tema kolleegi nimede väidetav süsteemne viga; ning iii) väidetavad hirmutamiskatsed eesmärgiga sulgeda kaebuse esitaja veebisait.

Komisjoni presidenti teavitatakse sellest otsusest.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) EÜT 2002, C 315, lk 58, 59 ja 72.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta otsus nr 1513/2002/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (EÜT 2002, L 232, lk 1; ELT eriväljaanne 13/29, lk 151).

(3) Inimressursside ja liikuvuse tööprogrammi punkt 2.3.4.1 (viidatud allpool märkuses 7).

(4) Lepinguprojekti kohaselt oleks pidanud eelmakse, mis moodustab 80% toetusest, olema tehtud 45 päeva jooksul alates lepingu jõustumisest.

(5) Veebisait asub aadressil http://www.imar.ro/~sergium/erg.html.

(6) Eelkõige viitas kaebuse esitaja oma e-kirjadele, milles ta juhtis komisjoni tähelepanu asjaolule, et külastav järeldoktor ei saa oma palka, ja küsis, kuidas ta peaks talle maksma.

(7) Komisjoni 6. detsembri 2002. aasta otsus K(2002)4791, mida on muudetud komisjoni 29. juuli 2003. aasta otsusega K(2003)2708, Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamata. Asjakohane teabepakett (kättesaadav aadressil http://cordis.europa.eu/fp6/dc/index.cfm?fuseaction=UserSite.FP6DetailsCallPage&call_id=35#, viimati vaadatud 8. veebruaril 2007) sisaldab inimressursside ja liikuvuse tööprogrammi 2004. aasta jaanuari väljaannet.

(8) Lepingule lisatud üldtingimuste artikli II.17.2 punkt d.

(9) Komisjon viitas kaebuse esitaja märkuste 3. osa punktile 7, milles kaebuse esitaja avaldas 17. veebruaril 2005 saadud e-kirja. Selle e-kirja kohaselt olid saatja partneril ja saatja sõbral sarnased probleemid oma toetustega. Ombudsman märgib, et e-kiri sisaldab solvavat keelt, mis on suunatud teatavatele komisjoni ametnikele.

(10) Selles kirjas viitas aseriigisekretär IMAR-i direktori 27. juuli 2005. aasta kirjale komisjonile, mille kohaselt IMAR-i direktori 7. juuni 2005. aasta e-kiri komisjonile kujutab endast IMAR-i ametlikku taotlust meetmete võtmiseks.

(11) Selles kirjas märkis direktor, et: i) komisjon sai IMARi direktorilt 27. juuli 2005. aasta kirja, milles kinnitati IMARi seisukohta; ii) IMAR otsustas projekti alguskuupäeva mitte edasi lükata ja seetõttu lõppes leping 2005. aasta oktoobris; iii) alates 2005. aasta oktoobri lõpust on IMAR olnud ühenduses komisjoni talitustega, et valmistada ette lõppmakse taotlus; iv) kaebuse esitaja värbamine IMARi poolt on positiivne tulemus nii kaebuse esitaja kui ka IMARi jaoks; ning v) lepingu ja muude sel ajavahemikul sõlmitud lepingute lõpuleviimisel kogetud raskused olid taasintegreerumisstipendiumide haldamise korralduses mitmete muudatuste katalüsaatoriks ning on hiljuti viinud direktoraadis uue sektori loomiseni selles valdkonnas.

(12) Pärast taotluste esitamise tähtaega.

(13) Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus 94/262 ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT 1994, L 113, lk 15).

(14) "Kirjavahetusele, telefonikõnedele ja e-kirjadele vastates püüab ametnik olla võimalikult abivalmis ning vastata esitatud küsimustele võimalikult täielikult ja täpselt."

(15) EÜT 2002, C 315, lk 58, 59 ja 72.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta otsus nr 1513/2002/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (EÜT 2002, L 232, lk 1; ELT eriväljaanne 13/29, lk 151).

(17) Tööprogrammi käesolev versioon on kättesaadav asjakohases infopaketis aadressil http://cordis.europa.eu/fp6/dc/index.cfm?fuseaction=UserSite.FP6DetailsCallPage&call_id=35#.

(18) Vt joonealune märkus 14.

(19) EÜT 2000, L 267, lk 64. Vt kolmas lõik pealkirja "Kvaliteetne teenindus" all.