Strasbourg, 14. mai 2007

Lugupeetud hr X

ja 23. septembril 2004 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Parlamendi vastu seoses Teie kandidatuuri tagasilükkamisega Euroopa Parlamendi infobüroo juhi ametikohale ELi liikmesriigis. septembril 2004 saatsite faksi teel täiendavad dokumendid.

12. oktoobril 2004 edastasin kaebuse parlamendi presidendile. Parlament saatis oma arvamuse 7. jaanuaril 2005. Edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 12. veebruaril 2005.

mail 2005 saatsite oma kaebuse olukorra kohta e-kirja, millele minu büroo vastas 23. mail 2005. augustil 2005 saatsite oma kaebuse kohta täiendava e-kirja, millele minu büroo vastas 31. augustil 2005.

septembril 2005 kirjutasin parlamendi presidendile ja palusin täiendavat teavet. Ma teavitasin teid nendest täiendavatest järelepärimistest sama päeva kirjas. Parlament saatis oma vastuse minu taotlusele 21. oktoobril 2005. oktoobril 2005 saatsite oma kaebuse kohta täiendava e-kirja. Edastasin Teile parlamendi vastuse koos palvega esitada märkused, mille Te saatsite 10. novembril 2005.

juunil 2006 kirjutasin uuesti parlamendi presidendile ja palusin täiendavat teavet. Ma teavitasin teid nendest täiendavatest järelepärimistest sama päeva kirjas. Parlament saatis oma vastuse minu taotlusele 26. juulil 2006 ja ma edastasin selle Teile koos kutsega esitada märkusi, mille Te saatsite 22. oktoobril 2006.

11. detsembril 2006 kirjutasin uuesti parlamendi presidendile ja palusin täiendavat teavet. Ma teavitasin teid nendest täiendavatest järelepärimistest sama päeva kirjas. Parlament saatis vastuse minu taotlusele 8. veebruaril 2007 ja tõlke teie emakeelde 22. veebruaril 2007. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 21. märtsil 2007.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused. Vabandan, kui palju aega on kulunud teie kaebuse menetlemiseks.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:

Kaebuse esitaja, ajakirjanik, vastas 11. novembril 2002 teatele vaba ametikoha kohta Euroopa Parlamendi infobüroo juhi ametikohale ELi liikmesriigis. Valikukomisjon lükkas 7. veebruari 2003. aasta kirjaga tema kandidatuuri tagasi, teatades talle samas, et ta ei kuulu kuue parima kandidaadi hulka, kes olid kutsutud vestlusele. Ta esitas 19. veebruari 2003. aasta tähitud kirjaga kaebuse tema kandidatuuri tagasilükkamise peale ja palus, et teda kaalutaks sellele ametikohale. Kaebuse esitaja ei saanud oma kaebusele vastust.

Kaebuse esitaja sõnul olid kõnealuse liikmesriigi parlamendi erakonnad menetlusse kaasatud ja püüdsid selle tulemust mõjutada. Kaebuse esitaja kahtlustab, et tema nimetamisele ühest konkreetsest erakonnast, nimelt kristlik-demokraatlikust fraktsioonist PPE fraktsioonis, oli poliitiline vastuseis.

septembril 2004 esitas kaebuse esitaja käesoleva kaebuse Euroopa ombudsmanile, väites, et:

(1) Liikmesriigis asuva parlamendi infobüroo juhi ametisse nimetamisel osalesid erakonnad ning selline osalemine on vastuolus personalieeskirjadega.

(2) Parlament ei vastanud tema 19. veebruari 2003. aasta registreeritud kaebusele.

Nõue

Parlamendi arvamus

Oma arvamuses tegi parlament kokkuvõtvalt järgmised märkused:

Kaebuse esitaja vastas 11. novembril 2002 teatele Euroopa Parlamendi infobüroo juhi vaba ametikoha kohta ELi liikmesriigis. Enne vaba ametikoha teate avaldamist väljendas ta huvi selle ametikoha vastu ja sellest tulenevalt teavitas parlamendi konkurentsiteenistus teda 28. oktoobri 2002. aasta kirjaga teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Parlamendi konkurentsiteenistus teavitas samal viisil ka ülejäänud 13 kandidaati, kes olid samuti väljendanud huvi eespool nimetatud ametikoha vastu.

Valikukomisjoni esimees teatas 7. veebruari 2003. aasta kirjas kaebuse esitajale, et pärast kandidaatide teenete võrdlevat hindamist ei kuulu ta kuue parima vestlusele kutsutud kandidaadi hulka.

Valikukomisjoni poolt vastu võetud kriteeriumid, mida kohaldati analoogselt kõigi kandidaatide suhtes, põhinesid vaba ametikoha teates kirjeldatud üksikasjalikul profiilil. Kandidaadid valiti nende teenete võrdleva analüüsi põhjal. Otsus jätta kaebuse esitaja nimi kuue parima kandidaadi nimekirja kandmata ja teda vestlusele mitte kutsuda oli kooskõlas vaba ametikoha teate tingimustega.

Seoses kaebuse esitaja esimese väitega, et ametisse nimetamisel sekkusid erakonnad, märkis parlament, et kandidaatide valimiseks vastavalt vaba ametikoha teates esitatud tingimustele moodustati sõltumatu valikukomisjon. Juhatus koosnes neljast X- ja ühest Y-kodakondsusega liikmest. Juhatusse ei kuulunud ühtegi asjaomase liikmesriigi kodanikku. Intervjuule kutsuti kuus kandidaati, arvestamata nende poliitilist kuuluvust. Valikumenetlus oli rangelt kooskõlas vaba ametikoha teatega. Kaebuse esitajat ei kutsutud vestlusele, sest ta ei täitnud vajalikku tingimust, mis pidi olema üks kuuest parimast kandidaadist.

Seoses kaebuse esitaja teise väitega, et ta ei saanud vastust oma 19. veebruari 2003. aasta kirjale, märkis parlament, et tehnilistel põhjustel ei saatnud ta vastust. Parlament vabandas selle pärast. Kaebuse esitaja ei võtnud aga mingil hetkel parlamendiga ühendust ei telefoni teel ega kirjalikult, et saada teavet menetluse ja tema taotluse suhtes võetud järelmeetmete kohta. Samuti oli üllatav, et alles 2004. aasta oktoobris väitis kaebuse esitaja ombudsmanile esitatud kaebuses, et ta peaks saama vastuse kirjale, mille ta saatis 2003. aasta veebruaris.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja märkis, et parlament juhtis oma arvamuses selgitust andmata tähelepanu sellele, et tema profiil ei vasta ametikoha profiilile. Kaebuse esitajale öeldi eri pooltelt, et tal on täpselt õige profiil. Ta palus 19. veebruari 2003. aasta tähitud kirjaga oma kandidatuuri tagasilükkamise põhjuseid, kuid ei saanud vastust.

Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et 2003. aasta jaanuaris vestles ta parlamendi ruumides Strasbourgis Euroopa Parlamendi liikme X-ga, kes näis teadvat, kes on sellele ametikohale kandideerijad. Samuti näis ta olevat näinud nende kandidaatide kandideerimiskirju ja elulookirjeldusi ning näis väljendavat eelistust ühe või mitme kandidaadi suhtes.

Kaebuse esitaja võttis arvesse parlamendi märkusi seoses asjaoluga, et ta ei võtnud parlamendiga ühendust seoses vastamata jätmisega, mis oli häiriv ja kohatu, eriti kuna ta palus parlamendil tähitud kirjaga selgitada, miks parlament oli tema taotluse tagasi lükanud. Ta selgitas, et esitas seejärel Euroopa Parlamendi liikme soovitusel kaebuse ombudsmanile.

Kaebuse esitaja rõhutas, et kui ei suudeta veenvalt tõendada, miks teda vestlusele ei kutsutud, ja kui tõendatakse, et õiget menetlust ei ole järgitud, soovib ta siiski, et teda kaalutaks kõnealusele ametikohale, millele ta oli kandideerinud parlamendi kutsel.

Täiendavad uurimised

Pärast parlamendi arvamuse ja kaebuse esitaja tähelepanekute hoolikat kaalumist selgus, et vaja on täiendavaid uurimisi.

Ombudsmani esimene lisateabenõue

Pärast toimiku põhjalikku läbivaatamist selgus, et kaebuse esitaja, kes oli oma 19. veebruari 2003. aasta tähitud kirjas esitanud kaebuse parlamendi infobüroo juhi ametikohale kandideerimise taotluse tagasilükkamise peale, ei olnud ikka veel saanud parlamendilt üksikasjalikku selgitust selle kohta, miks ta ei kuulunud kuue parima vestlusele kutsutud kandidaadi hulka.

Parlamendi 7. jaanuari 2005. aasta arvamus ei sisaldanud selle kohta täiendavaid selgitusi ega selgitanud kaebuse esitajale täpsemalt, millistel vaba ametikoha teate (mida on kirjeldatud selle punktis 5) tingimustel ta kuue parima kandidaadiga võrreldes läbi kukkus.

Eespool nimetatud asjaolude põhjal saatis ombudsman 13. septembril 2005 parlamendile kirja, milles küsis, kas ta saaks kaebuse esitajale selgitada, miks ta ei kuulu kuue parima vestlusele kutsutud kandidaadi hulka.

Parlamendi vastus

Oma vastuses märkis parlament, et ta saatis kaebuse esitajale vastuse 12. oktoobril 2005 ning lisas selle vastuse ja hindamistabeli koopia. Parlament juhtis tähelepanu sellele, et kandidaatide teenete võrdlev hindamine põhines vaba ametikoha teates sisalduvatel kriteeriumidel.

Oma 12. oktoobri 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale esitas parlament järgmised selgitused:

Parlament ei palunud kaebuse esitajal kandideerida kõnealusele ametikohale. Sarnaselt ülejäänud 13 kandidaadiga, kes olid väljendanud oma huvi ametikoha vastu, oli kaebuse esitaja saanud objektiivset teavet, mille järel ta otsustas reageerida vaba ametikoha teatele.

Valikumenetluse kohta märkis parlament, et valikukomisjon töötas täiesti sõltumatult ja võrdles 130 kandidaadi teeneid vaba ametikoha teates nimetatud kriteeriumide alusel, nimelt:

- lõpetatud ülikooliharidus või samaväärne erialane töökogemus;

- vähemalt kümneaastane erialane töökogemus, mis on saadud pärast konkursil osalemist võimaldava diplomi saamist; erialane töökogemus peab olema seotud ülesannete all nimetatud valdkondadega sarnaste valdkondadega;

- põhjalikud teadmised ELi ja selle institutsioonide, nimelt parlamendi struktuurist ja tööst, samuti aluslepingutest ja ühenduse õigusaktidest;

- head teadmised ühenduse institutsioonide suhtes kohaldatavatest eeskirjadest, eelkõige personali ja rahanduse osas, ning haldusjuhtimise kogemus;

- väga head organisatoorsed oskused ja suutlikkus täita ülesandeid meeskonnas;

algatusvõime, koostamise suutlikkus ning sünteetiline ja analüütiline suutlikkus;

ühe ELi ametliku keele hea oskus ja teise ELi ametliku keele väga hea oskus. Ametikoha laadist tulenevatel põhjustel on nõutav [liikmesriigi] keele hea oskus. Arvesse võetakse ka teiste keelte oskust.

Kandidaatide hindamisel tugines valikukomisjon üksnes kandidaatide elulookirjeldustes esitatud andmetele ja valis välja need kandidaadid, kes said kõige rohkem punkte. See oli kooskõlas vaba ametikoha teatega, milles märgiti, et vestlusele kutsutakse ainult kuus parimat kandidaati.

Parlament märkis, et kaebuse esitaja ei kuulu kuue parima kandidaadi hulka. Hindamistabel näitas, et kaebuse esitajale ei antud liidu tundmise eest väga kõrget hinnet. Kõigi kuue väljavalitud kandidaadi punktisumma oli 35–43 punkti ning kaebuse esitaja punktisumma oli kolme punkti võrra väiksem nendest kuuest kandidaadist viimase tulemusest.

Lõpuks teatas parlament, et valikumenetlus on lõpetatud.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja märkis oma märkustes esiteks, et kaubamärgid, mille ta oli saanud Euroopa Liidu tundmise ja selle koostamise suutlikkuse eest, olid märkimisväärselt madalad, kuna ta oli juba üle 20 aasta töötanud ajakirjanikuna ja kirjutanud viis raamatut, sealhulgas 2004. aastal avaldatud raamat Euroopa Liidu kohta. Kaebuse esitaja väitis, et tema teadmised EList olid väärt rohkem kui viit punkti kümnest, mis oleks võidud saada. Kui kaebuse esitajat oleks nendest märkidest varem teavitatud, oleks ta võinud esitada vastuväite ja näidata, et mõlema kriteeriumi puhul oleks ta pidanud saama hindeks 7 või 8, nii et ta oleks saanud rohkem kui 40 punkti.

Teiseks märkis kaebuse esitaja, et parlament ei kommenteerinud tema kaebuse teist aspekti, nimelt seda, et menetlusse oli sekkunud parlamendi Kristlik-Demokraatlik fraktsioon (EPP). Kaebuse esitaja kordas oma seisukohta, et Euroopa Parlamendi liige X näis olevat teadlik kandidaatide avaldustest ja nende identiteedist. Kaebuse esitaja väitis, et tegemist on personalieeskirjade jämeda rikkumisega.

Kaebuse esitaja järeldas, et kuigi tema kaebus puudutas 2003. aastal toimunud menetlust, oli ettevaatlikkus ELi töötajate valimisel äärmiselt oluline. Kaebuse esitaja väitis, et talle jäi mulje, et talle ei antud õiglast võimalust, kuigi ta oleks oma võimete ja töökogemuse põhjal saanud ametikoha ülesandeid väga hästi täita.

Enne oma märkusi saadetud 26. oktoobri 2005. aasta e-kirjas kordas kaebuse esitaja oma veendumust, et parlamendi vastuses ei käsitleta Euroopa Parlamendi liikme X väidetavat sekkumist valikumenetlusse, kuigi personalieeskirjad keelavad poliitikasse sekkumise parlamendi valikumenetlustesse. Kaebuse esitaja märkis, et ta soovib, et ombudsman küsiks parlamendilt selle kohta vastuseid.

Ombudsmani teine täiendava teabe nõue

Olles hoolikalt kaalunud parlamendi vastust tema täiendava teabe taotlusele ja kaebuse esitaja tähelepanekuid, selgus, et vaja on täiendavaid uurimisi. Seetõttu saatis ombudsman 20. juunil 2006 parlamendile kirja, paludes parlamendil esitada täiendavat teavet järgmise kolme punkti kohta:

"1. Kaebuse esitaja märkis oma märkustes ja täiendavates märkustes, et teatav parlamendiliige näis teadvat ametikohale kandideerijate isikut ning olevat näinud kandidaatide kandideerimisavaldusi ja elulookirjeldusi ning et see oleks personalieeskirjade jäme rikkumine. Palun selgitage, milliseid meetmeid on parlament võtnud, et tagada a) kandidaatide ja nende avalduste anonüümsus (1) ja b) valikumenetluse erapooletus?

2. Parlamendi 12. oktoobri 2005. aasta kirjast kaebuse esitajale (kolmas lõik) ilmneb, et parlamendi infobüroo juhi ametikohale oli 130 kandidaati [...]. Kaebusest ja parlamendi arvamusest ilmneb ka, et enne vaba ametikoha avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teavitas parlament 13 potentsiaalset kandidaati vaba ametikoha tulevasest avaldamisest. Kas parlament võiks selgitada, mille alusel ta need 13 kandidaati välja valis?

3. Seoses kaebuse esitaja väitega, et ta ei saanud vastust oma 19. veebruari 2003. aasta kirjale, märkis parlament oma arvamuses, et "tehnilistel põhjustel" ei saatnud ta vastust. Kas parlament võiks selgitada, millised need „tehnilised põhjused” olid?”(esialgne rõhuasetus)

Parlamendi vastus

(1) Ombudsmani esimesele küsimusele vastas parlament, et valikumenetlus, milles kaebuse esitaja osales, ei olnud avalik konkurss, vaid personalieeskirjade artikli 29 lõikes 2 sätestatud menetlus, mille suhtes ei kohaldata personalieeskirjade III lisas sätestatud menetlusi. Parlament juhtis tähelepanu sellele, et anonüümsuse reegel ei kuulu III lisas ette nähtud kodukorra hulka. Parlament järgib siiski kandidaatide anonüümsuse reeglit nii palju kui võimalik, nimelt kirjaliku katse parandamise ajal, varjates katsetel kandidaatide nimesid.

Kõnealune valik ei sisaldanud siiski kirjalikku katset, vaid põhines üksnes taotluste läbivaatamisel ja vestlusel. Valikukomisjon valis avalduste põhjal välja kuus parimat kandidaati, kes kutsuti vestlusele. Valikumenetluse liiki arvestades ei olnud mõistlik kaitsta kandidaatide anonüümsust, et varjata nende nimesid katsete korrektorite eest.

Valikukomisjon pidas siiski kinni oma menetluse konfidentsiaalsuse nõudest. See kohustus, mis kehtestati selleks, et tagada nõukogu sõltumatus ja objektiivsus, kõrvaldades igasuguse välise surve ja mõju, tähendab nõukogu liikmete diskretsioonikohustust. Puuduvad tõendid selle kohta, et kõnealused juhatuse liikmed oleksid kandidaatide kohta teavet edastanud.

Lisaks toimusid juhatuse koosolekud Luksemburgis ning kandidaatide toimikutega tegeles otseselt ja eranditult vastutav talitus, st konkursiüksus. Faile ei transporditud ja ühtegi koopiat ei tehtud. Siiski ei saa parlamendile ette heita, et nagu kaebuse esitaja välja pakkus, sai parlamendiliige teada kandidaatide identiteedi ja nende elulookirjeldused. Igal kandidaadil oli võimalus suhelda kellega tahes, kellele ta soovis oma toimiku elemente ja muud teavet. Euroopa Parlamenti ei saa sellise teabevahetuse eest vastutavaks pidada.

Valikukomisjoni koosseisu kindlaksmääramisel järgiti erapooletuse tagamiseks kavandatud menetlust. Kodakondsusesse X kuulus neli liiget ja kodakondsusesse Y üks liige. Apellatsiooninõukogul ei olnud ühtegi asjaomase liikmesriigi kodakondsusega liiget.

(2) Ombudsmani teise küsimuse kohta, mis puudutas 13 kandidaati, kes kandideerisid ametikohale enne vaba ametikoha teate avaldamist ja nende valimist parlamendi poolt, märkis parlament esiteks, et parlament ei olnud neid 13 kandidaati välja valinud. Need isikud väljendasid oma huvi ametikoha vastu enne vaba ametikoha teate avaldamist.

Järgitud valikumenetlus ei olnud esimene infobüroo juhi ametikoha täitmiseks algatatud menetlus. Esialgne vaba ametikoha teade ja üleviimise teade olid küll avaldatud, kuid arvestades avalduste piiratud arvu, otsustas ametisse nimetav asutus suurendada oma valikuvõimalusi, algatades uue valikumenetluse. Kuna reservnimekirja koostamine ei olnud võimalik, tühistati käesolev konkurss. Avaldati muudetud teade vaba ametikoha kohta. Lõpuks avaldati töölevõtmise teadaanne Euroopa Liidu Teatajas.

13 asjaomast isikut olid ilmselt teadlikud eelmise töölevõtmise menetluse ebaõnnestumisest ja väljendasid huvi selle ametikoha vastu. Kõiki neid isikuid teavitati võimalusest taotleda töölevõtmise teadaannet. Selline menetlusviis vastab pealesunnitud taotluste puhul tavapärasele praktikale. Kui konkursi- või töölevõtmisteade on juba avaldatud, saadetakse huvitatud isikutele Euroopa Liidu Teataja asjakohane koopia.

(3) Mis puudutab ombudsmani kolmandat küsimust, siis jäi kaebuse esitaja 19. veebruari 2003. aasta kiri vastuseta, sest see saabus konkursiüksusesse ajal, mil talitus pidi büroode ümberkorraldamise tõttu lühikese aja jooksul mitu korda kolima, ja kuna kiri läks kaduma. Parlament juhtis tähelepanu sellele, et ta vabandas selle väljajätmise pärast juba oma 7. jaanuari 2005. aasta arvamuses. Kuigi see väljajätmine on kahetsusväärne, rõhutas parlament, et personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 kohaselt tähendab kaebuse esitaja taotlusele nelja kuu jooksul vastamata jätmine vaikimisi tehtud tagasilükkamisotsust, mille saab edasi kaevata. Kaebuse esitaja väide, et vastamata jätmine on muutnud tema õiguslikku olukorda, ei ole seega asjakohane.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et tema peamine punkt oli see, et Euroopa Parlamendi teenistused lubasid end mõjutada Euroopa Parlamendi liikmetel. Kaebuse esitaja märkis, et PPEst pärit parlamendiliige X oli talle teatanud, et tal on eelistused teatavate kandidaatide suhtes, kes on tema arvates kõige sobivamad.

Kaebuse esitaja märkis ka, et ta teab, et teatavad parlamendiliikmed on otsinud otsekontakte peasekretäri hr Priestleyga, et mõjutada valikumenetlust. See ilmnes e-kirjavahetusest vastavalt liberaalide ja kristlike demokraatide fraktsiooni kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete Y ja Z vahel. Kui hr Priestley või mõni teine valikumenetluses osalev isik oleks lasknud end sellest kirjavahetusest mõjutada, oleks valikumenetlus kehtetu ja personalieeskirjadega vastuolus.

Kaebuse esitaja väitis, et tuleks uurida, kas teatavate parlamendiliikmete tegevus on menetlust mõjutanud. Kui see on tõendatud, tuleks valikumenetlus kehtetuks tunnistada.

Ombudsmani kolmas lisateabenõue

Olles hoolikalt kaalunud parlamendi vastust tema teisele täiendava teabe taotlusele ja kaebuse esitaja täiendavaid tähelepanekuid, selgus, et vaja on täiendavaid uurimisi. Seetõttu saatis ombudsman 11. detsembril 2006 parlamendile kirja, paludes parlamendil esitada täiendavat teavet järgmise punkti kohta:

„Oma 22. oktoobri 2006. aasta tähelepanekutes, mis käsitlesid Euroopa Parlamendi vastust minu [ombudsmani] täiendava teabe taotlusele, väitis kaebuse esitaja, et teatavad nimetamata parlamendiliikmed olid otsinud otsekontakte parlamendi peasekretäriga, et mõjutada valikumenetlust. Kaebuse esitaja väitis veel, et haldusomavoliga oleks tegemist siis, kui parlamendi administratsioon oleks lasknud end sellistest lähenemisviisidest mõjutada. Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja ei ole esitanud konkreetseid tõendeid, mis näitaksid, et selliseid lähenemisviise tõepoolest kasutati, ning kui see nii oli, siis et need lähenemisviisid võimaldasid parlamendi administratsioonil end mõjutada. Samuti tuleks märkida, et ombudsman ei saa uurida ühtegi parlamendiliikmete vastu suunatud väidet. Arvestades aga, et kaebuse esitaja väited näivad tõstatavat tõsise küsimuse parlamendi kui sellise kohta, leiab ombudsman, et parlamendile tuleks anda võimalus esitada märkusi. Kas parlament võiks seetõttu mulle selliste lähenemisviiside korral teatada, kuidas tema administratsioon reageeris?”

Parlamendi vastus

Oma vastuses juhtis parlamendi president tähelepanu sellele, et valikukomisjonide ja valikukomisjonide otsused konkursside kohta tehakse sõltumatult ning administratsioon hoolitseb selle eest, et konkursi- ja valikumenetlustele ei avaldataks välist mõju ega sekkutaks neisse.

Parlamendi administratsiooni ei ole kunagi teavitatud katsetest mõjutada peasekretäri kõnealuses töölevõtmise menetluses. Parlamendi president teatas, et ta saab tagada, et peasekretär ei sekku valikukomisjoni töösse. Lisaks juhtis ta tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja ei esitanud tõendeid, mis toetaksid tema väiteid, et menetlus ei olnud objektiivne ega erapooletu.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja märkis oma täiendavates märkustes, et ta ei ole üllatunud, et parlament eitab parlamendi sisemist mõju valikumenetluses. Kaebuse esitaja kordas, et Euroopa Parlamendi liige X teatas oma assistendi (voorlichter) juuresolekul kaebuse esitajale, et ta on teadlik kandidaatide individuaalsetest toimikutest, et ta teab kandidaatide identiteeti ja et ta on kujundanud idee kandidaatide kvaliteedi kohta. X esitas selle avalduse kaebuse esitajale tunnistaja juuresolekul. Kaebuse esitaja väitis, et täieliku tõendi saamiseks tuleks kõnealune tunnistaja (nimelt parlamendiliikme assistent) ära kuulata.

Lisaks märkis kaebuse esitaja, et valikumenetluse ajal olid teatavad parlamendiliikmed pettunud ning et ta sai ühelt parlamendiliikmelt teavet, mille kohaselt üks parlamendiliige võttis ühendust peasekretäriga, mille järel suurendati väljavalitud kandidaatide ringi. Kaebuse esitaja väitis, et selle parlamendiliikme ja parlamendi ametnike vahel oli selles küsimuses e-posti, telefoni ja mitteametlikke kontakte.

Kaebuse esitaja järeldas, et ta ei tea, milliseid muid tõendeid ta saaks esitada, kuid et menetlus ei olnud objektiivne ega erapooletu.

Otsus

1 Ombudsmani uurimise ulatus

1.1 Kaebuse esitaja, ajakirjanik, vastas 11. novembril 2002 teatele vaba ametikoha kohta Euroopa Parlamendi infobüroo juhi ametikohale ELi liikmesriigis. 7. veebruari 2003. aasta kirjaga lükkas valikukomisjon tema kandidatuuri tagasi, teatades talle, et ta ei kuulu kuue parima kandidaadi hulka, kes olid kutsutud vestlusele. Kaebuse esitaja kahtlustas, et tema nimetamisele ühest konkreetsest erakonnast (kristlik-demokraatlik fraktsioon PPE fraktsioonis) on poliitiline vastuseis. Kaebuse esitaja väitis Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuses, et vastuolus personalieeskirjadega olid Euroopa Parlamendi infobüroo juhi ametisse nimetamisega seotud erakonnad.

1.2 Ombudsman märgib, et oma tähelepanekutes ja täiendavates tähelepanekutes tegi kaebuse esitaja teatud avaldusi, mille kohaselt teatud parlamendiliikmed sekkusid valikumenetlusse, ning et see oli vastuolus personalieeskirjadega. Ombudsmani arvates ei tundu, et need avaldused oleksid mõeldud väidetena nende parlamendiliikmete vastu. Lisaks märgib ombudsman, et igal juhul ei kuulu üksikute parlamendiliikmete vastu esitatud süüdistused ombudsmani pädevusse, sest need ei puuduta ühenduse institutsiooni või organi õigusakti (ombudsmani põhikirja artikli 2 lõige 1). Kui parlament ise on selgelt ühenduse institutsioon (vt EÜ asutamislepingu artikkel 7), siis üksikud parlamendiliikmed ei ole ühenduse institutsioonid ega asutused EÜ asutamislepingu artikli 195 tähenduses.

1.3 Kaebuse esitaja märkis oma märkustes ka seda, et ta soovib endiselt, et teda kaalutaks kõnealusele ametikohale juhul, kui tõendatakse, et nõuetekohast menetlust ei ole järgitud. Sellega seoses märgib ombudsman, et kõnealuse ametikoha valikumenetlus lõpetati poolteist aastat enne seda, kui kaebuse esitaja esitas oma kaebuse ombudsmanile, ning seetõttu ei saa kaebuse esitaja taotluse suhtes järelmeetmeid võtta.

2 Erakondade väidetav sekkumine valikumenetlusse

2.1 Kaebuse esitaja väitis, et vastuolus personalieeskirjadega olid erakonnad kaasatud parlamendi infobüroo juhataja ametisse nimetamisse liikmesriigis.

2.2 Parlament märkis, et pärast kandidaatide teenete võrdlevat hindamist selgus, et kaebuse esitaja ei kuulu kuue parima vestlusele kutsutud kandidaadi hulka. Valikukomisjoni poolt vastu võetud kriteeriumid, mida kohaldati analoogselt kõigi kandidaatide suhtes, põhinesid vaba ametikoha teates kirjeldatud üksikasjalikul profiilil. Parlament märkis ka, et kandidaatide valimiseks vastavalt vaba ametikoha teates sätestatud tingimustele moodustati sõltumatu komisjon. Juhatus koosnes neljast X- ja ühest Y-kodakondsusega liikmest. Juhatusse ei kuulunud ühtegi asjaomase liikmesriigi kodanikku. Intervjuule kutsuti kuus kandidaati, arvestamata nende poliitilist kuuluvust. Valikumenetluses järgiti rangelt vaba ametikoha teadet.

2.3 Oma tähelepanekutes Euroopa Parlamendi vastuse kohta ombudsmani esimesele täiendava teabe taotlusele märkis kaebuse esitaja, et parlament ei olnud kommenteerinud tema kaebuse seda aspekti, milles väljendati seisukohta, et menetlusse oli sekkunud parlamendi kristlik-demokraatlik tiib (EPP).

2.4 20. juuni 2006. aasta täiendavates uurimistes palus ombudsman Euroopa Parlamendilt täiendavat teavet kahe järgmise küsimuse kohta:

"1. Kaebuse esitaja märkis oma märkustes ja täiendavates märkustes, et teatav [...] parlamendiliige näis teadvat ametikohale kandideerijate isikut ning olevat näinud kandidaatide kandideerimisavaldusi ja elulookirjeldusi ning et see oleks personalieeskirjade jäme rikkumine. Palun selgitage, milliseid meetmeid on parlament võtnud, et tagada a) kandidaatide ja nende avalduste anonüümsus (2) ning b) valikumenetluse erapooletus?”

2.5 Parlament märkis oma vastuses, et valikukomisjon pidas kinni oma menetluse konfidentsiaalsusest ja et puuduvad tõendid selle kohta, et asjaomased komisjoni liikmed oleksid edastanud teavet kandidaatide kohta. Parlament selgitas ka, et juhatuse koosolekud toimusid Luxembourgis ning kandidaatide toimikutega tegeles otseselt ja eranditult vastutav teenistus, nimelt konkursiüksus. Faile ei transporditud ja ühtegi koopiat ei tehtud. Siiski ei saa parlamendile ette heita, et nagu kaebuse esitaja välja pakkus, sai parlamendiliige teada kandidaatide identiteedi ja nende elulookirjeldused, kuna igal kandidaadil oli võimalus edastada igaühele, kellele ta soovis oma toimiku elemente ja muud teavet.

2.6 Euroopa Parlamendi vastuse kohta esitatud märkustes jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja märkis, et tema kaebuse põhipunkt oli see, et Euroopa Parlamendi teenistused lubasid Euroopa Parlamendi liikmetel end mõjutada.

2.7 Oma 11. detsembri 2006. aasta täiendavates uurimistes palus ombudsman Euroopa Parlamendilt täiendavat teavet järgmise küsimuse kohta:

„Oma 22. oktoobri 2006. aasta tähelepanekutes, mis käsitlesid Euroopa Parlamendi vastust minu [ombudsmani] täiendava teabe taotlusele, väitis kaebuse esitaja, et teatavad nimetamata parlamendiliikmed olid otsinud otsekontakte parlamendi peasekretäriga, et mõjutada valikumenetlust. Kaebuse esitaja väitis veel, et haldusomavoliga oleks tegemist siis, kui parlamendi administratsioon oleks lasknud end sellistest lähenemisviisidest mõjutada. Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja ei ole esitanud konkreetseid tõendeid, mis näitaksid, et selliseid lähenemisviise tõepoolest kasutati, ning kui see nii oli, siis et need lähenemisviisid võimaldasid parlamendi administratsioonil end mõjutada. Samuti tuleks märkida, et ombudsman ei saa uurida ühtegi parlamendiliikmete vastu suunatud väidet. Arvestades aga, et kaebuse esitaja väited näivad tõstatavat tõsise küsimuse parlamendi kui sellise kohta, leiab ombudsman, et parlamendile tuleks anda võimalus esitada märkusi. Kas parlament võiks seetõttu mulle selliste lähenemisviiside korral teatada, kuidas tema administratsioon reageeris?”

2.8 Oma vastuses juhtis parlamendi president tähelepanu sellele, et valikukomisjonide ja valikukomisjonide otsused konkursside kohta tehakse sõltumatult ning administratsioon hoolitseb selle eest, et konkursi- ja valikumenetlustele ei avaldataks välist mõju ega sekkutaks neisse. Lisaks märkis parlamendi president, et parlamendi administratsiooni ei ole kunagi teavitatud katsetest mõjutada peasekretäri kõnealuses töölevõtmise menetluses. Lisaks märkis parlamendi president, et ta võib tagada, et peasekretär ei sekku valikukomisjoni töösse. Lisaks juhtis ta tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja ei esitanud tõendeid, mis toetaksid tema väiteid, et menetlus ei olnud objektiivne ega erapooletu.

2.9 Oma tähelepanekutes parlamendi vastuse kohta märkis kaebuse esitaja, et ta ei ole üllatunud, et parlament eitab parlamendi sisemist mõju valikumenetluses. Kaebuse esitaja kordas, et Euroopa Parlamendi liige X oli oma assistendi juuresolekul talle teatanud, et ta on teadlik kandidaatide isiklikest toimikutest, et ta teab kandidaatide identiteeti ja et ta on kujundanud idee kandidaatide kvaliteedi kohta. X esitas selle avalduse kaebuse esitajale tunnistaja juuresolekul. Lisaks märkis kaebuse esitaja, et valikumenetluse ajal olid teatavad parlamendiliikmed pettunud ning et ta sai ühelt parlamendiliikmelt teavet, mille kohaselt võttis üks parlamendiliige ühendust peasekretäriga, mille järel suurendati väljavalitud kandidaatide arvu.

2.10 Ombudsman on seisukohal, et kaebuse esitaja väidet, et parlamendi infobüroo juhi ametisse nimetamisel osalesid erakonnad, võib mõista nii, et see viitab sellele, et valikumenetluses osalevad parlamendi ametnikud lubasid end Euroopa Parlamendi liikmetel mõjutada. Uurimise põhielement on seega see, et ombudsman kontrollib, kas see tõepoolest nii oli ja kas parlamendi valikukomisjon võimaldas valikumenetluse avada või seda mõjutada parlamendiliikmete nn välise sekkumisega.

2.11 Selle küsimusega seoses märgib ombudsman, et kaebuse esitaja ei ole esitanud konkreetseid tõendeid selle kohta, et see nii oli. Arvestades, et kaebuse esitaja oli esitanud tõsise väite, viis ombudsman siiski läbi põhjaliku uurimise, mis hõlmas mitut parlamendile esitatud täiendava teabe nõuet. Uurimise käigus ei leitud siiski konkreetseid tõendeid, mis kinnitaksid kaebuse esitaja kahtlusi.

2.12 Lisaks märgib ombudsman, et parlament on selgelt märkinud, et isikud, kes ei olnud valikukomisjoni liikmed, ei sekkunud ning et valikukomisjon pidas kinni oma menetluse konfidentsiaalsusest. Mis puudutab täpsemalt parlamendi peasekretäri suhtes väidetavalt võetud meetmeid, siis märgib ombudsman, et oma vastuses parlamendile selle küsimuse kohta esitatud konkreetsele küsimusele märkis parlamendi president, et parlamenti ei ole kunagi teavitatud mis tahes katsetest peasekretäri mõjutada ning et peasekretär ei ole sekkunud valikukomisjoni töösse. Ombudsman on lisaks seisukohal, et parlamendi argument, et teda ei saa pidada vastutavaks asjaolu eest, et kandidaadid võisid ise edastada oma avalduse elemente teistele isikutele, on mõistlik.

2.13 On tõsi, et kaebuse esitaja väitis, et teatavad parlamendiliikmed või parlamendiliikmete assistendid võivad kinnitada tema väidetud asjaolusid. Sellega seoses ja eelkõige seoses kaebuse esitaja konkreetse viitega vajadusele kuulata tunnistajana ära X-i assistent, soovib ombudsman juhtida tähelepanu sellele, et tema põhikirja artikli 3 lõikes 2 nähakse ombudsmanile ette võimalus võtta tunnistajatelt ütlusi ainult Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kohta. Ei parlamendiliikmed ega nende assistendid ei kuulu ühtegi neist kategooriatest. Seetõttu ei ole ombudsmanil õigust selliseid isikuid tunnistajatena ära kuulata.

2.14 Ombudsman on seisukohal, et asjaolu, et tema põhikirja artikli 3 lõige 2 lubab tal võtta ainult Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate tunnistusi, ei välista tingimata võimalust paluda teistel isikutel vabatahtlikult esitada teavet, mida ta võib kaebuse menetlemiseks vajalikuks pidada. Käesoleval juhul leiab ombudsman siiski, et see ei oleks asjakohane, arvestades, et parlament on selgelt märkinud, et sekkumist ei toimunud ja et ühenduse institutsiooni selliseid avaldusi tuleks pidada usaldusväärseks, välja arvatud juhul, kui on käegakatsutavaid märke selle kohta, et need ei ole õiged, millega käesoleval juhul tegemist ei ole. Lisaks tuleb märkida, et kaebuse esitajal endal oli võimalus paluda asjaomastel isikutel esitada ombudsmanile mis tahes kasulikku teavet kas otse või enda kaudu. Kuid nagu eespool märgitud, ei ole kaebuse esitaja oma väite toetuseks esitanud ühtegi konkreetset tõendit.

2.15 Seoses kaebuse esitaja väitega, et talle öeldi erinevatest allikatest, et tal on ametikoha jaoks täpselt õige profiil, leiab ombudsman, et see väide kajastab kaebuse esitaja isiklikku arvamust tema kandidatuuri kohta ning et valikumenetlus põhines kandidaatide teenete võrdleval analüüsil.

2.16 Eeltoodud kaalutluste põhjal leiab ombudsman, et ei ole kindlaks tehtud, et parlamendi infobüroo juhi valikumenetlus oleks olnud avatud välisele sekkumisele või et seda oleks mõjutanud väline sekkumine. Seega ei ole kaebuse esitaja esimese väite puhul võimalik tuvastada ühtegi haldusomavoli juhtumit.

2.17 Kaebuse esitajal on siiski õigus oma kaebust selles küsimuses uuendada, tingimusel et ta esitab oma väite toetuseks käegakatsutavaid tõendeid.

3 Väidetav vastamata jätmine

3.1 Kaebuse esitaja väidab, et parlament ei vastanud tema 19. veebruari 2003. aasta registreeritud kaebusele.

3.2 Oma arvamuses märkis parlament, et "tehnilistel" põhjustel ei saatnud ta vastust, kuid vabandas selle eest. Lisaks märkis parlament, et kaebuse esitaja ei võtnud kunagi ei telefoni teel ega kirjalikult parlamendiga ühendust, et saada teavet menetluse ja tema taotluse suhtes võetud järelmeetmete kohta. Samuti oli üllatav, et alles 2004. aasta oktoobris väitis kaebuse esitaja ombudsmanile esitatud kaebuses, et ta peaks saama vastuse kirjale, mille ta oli saatnud 2003. aasta veebruaris.

3.3 Kaebuse esitaja kordas oma märkustes seisukohta, et ta ei ole ikka veel saanud vastust oma 19. veebruari 2003. aasta tähitud kirjale. Kaebuse esitaja kaalus ka parlamendi märkusi seoses asjaoluga, et ta ei võtnud parlamendiga ühendust seoses vastamata jätmisega, mis oli häiriv ja sobimatu, eriti kuna ta oli saatnud tähitud kirja.

3.4 Ombudsmani täiendavate uurimiste kirjale järgnenud täiendavas arvamuses märkis parlament, et ta saatis kaebuse esitajale vastuse 12. oktoobril 2005 ning lisas selle vastuse koopia koos hindamistabeliga.

3.5 Oma 20. juuni 2006. aasta täiendavates uurimistes palus ombudsman parlamendilt rohkem teavet tehniliste põhjuste kohta, mis takistasid parlamendil saata vastust kaebuse esitaja 19. veebruari 2003. aasta kirjale.

3.6 Oma vastuses märkis parlament, et kaebuse esitaja 19. veebruari 2003. aasta kiri jäi vastuseta, kuna see saabus konkurentsiüksusesse ajal, mil talitus pidi büroode ümberkorraldamise tõttu tegema lühikese aja jooksul mitu kolimist, ning ka seetõttu, et kiri läks kaduma. Parlament juhtis tähelepanu sellele, et ta vabandas selle väljajätmise pärast juba oma 7. jaanuari 2005. aasta arvamuses. Kuigi see väljajätmine oli kahetsusväärne, rõhutas parlament, et personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 kohaselt on kaebuse esitaja taotlusele nelja kuu jooksul vastamata jätmine kaudne rahuldamata jätmise otsus, mille saab edasi kaevata.

3.7 Hea halduse põhimõtete kohaselt peavad ELi institutsioonid ja organid vastama kodanike kaebustele mõistliku aja jooksul (3). Käesoleval juhul märgib ombudsman, et kaebuse esitaja 19. veebruari 2003. aasta tähitud kirjale vastati alles 12. oktoobril 2005,(4) st rohkem kui kaks ja pool aastat pärast seda, kui parlament selle kätte sai. Oma arvamuses juhtis parlament tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja kiri on kadunud. Arvestades, et nimetatud kiri oli saadetud tähitud kirjaga, on raske mõista, kuidas see oleks võinud juhtuda. Siiski tuleks igal juhul märkida, et parlamendi tähelepanu juhiti vastuse puudumisele juba 12. oktoobril 2004, kui ombudsman algatas käesoleva uurimise ja kui parlamendil paluti selgesõnaliselt kommenteerida väidet vastuse puudumise kohta. Parlamendi vastus sellele kirjale saadeti siiski alles 12. oktoobril 2005, st terve aasta hiljem. See läheb ilmselgelt kaugemale sellest, mida võib käesoleva juhtumi asjaoludel pidada mõistlikuks ajaks. Kui parlament ei vastanud kõnealusele kirjale sobiva aja jooksul, kujutas see endast haldusomavoli.

3.8 Ombudsman märgib, et oma arvamuses vabandas parlament (esialgse) vastuse puudumise pärast. Sellele vabandusele ei lisatud siiski vastust kirjale endale, kuigi parlament oleks võinud selles etapis sellele kirjale kergesti vastata. Lisaks märgib ombudsman, et parlament väljendas oma arvamuses üllatust asjaolu üle, et kaebuse esitaja väitis alles 2004. aasta oktoobris, et ta peaks saama vastuse oma 2003. aasta veebruari kirjale. Ombudsmani arvates on seda argumenti raske mõista. Kodanikel on selgelt õigus eeldada, et ühenduse institutsioonid ja asutused vastavad nende kirjadele mõistliku aja jooksul. Kui sellist vastust ei saadeta, on neil õigus pöörduda ombudsmani poole, tingimusel et kaebus esitatakse kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kaebuse esitaja sai teada asjakohastest faktidest. Käesoleval juhul on selge, et see tingimus on täidetud.

3.9 Ombudsman märgib lisaks, et oma vastuses tema 20. juuni 2006. aasta täiendava teabe taotlusele väitis parlament, et kaebuse esitaja 19. veebruari 2003. aasta kirjale nelja kuu jooksul vastamata jätmine, kuigi see oleks võinud olla kahetsusväärne, kujutas endast personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 kohast kaudset tagasilükkamisotsust, mille peale oleks saanud esitada kaebuse. Ombudsman eeldab, et parlament viitab sellega seoses võimalusele esitada sisekaebus vastavalt personalieeskirjade artikli 90 lõikele 2. Siiski tuleb arvesse võtta asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole Euroopa ühenduste töötaja, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju. Samuti ei ole parlament esitanud muid põhjendusi, mis oleksid võimaldanud tal asuda seisukohale, et kaebuse esitaja 19. veebruari 2003. aasta kirja võib käsitleda kooskõlas personalieeskirjade artikliga 90.

3.10 Lõpuks märgib ombudsman, et Euroopa Parlament märkis oma arvamuses, et kaebuse esitaja ei võtnud kunagi ei telefoni teel ega kirjalikult Euroopa Parlamendiga ühendust, et saada teavet menetluse ja tema taotluse suhtes võetud järelmeetmete kohta. Kuna kaebuse esitaja saatis selle kohta tähitud kirja, leiab ombudsman, et sellele kirjale vastamine oli parlamendi ülesanne. Seega ei olnud kaebuse esitajal ilmselgelt vaja enne ombudsmanile kaebuse esitamist uuesti parlamendiga ühendust võtta.

3.11 Neid asjaolusid silmas pidades on ombudsman seisukohal, et hoolimata Euroopa Parlamendi arvamuses esitatud vabandusest tuleb selle juhtumi kohta teha kriitiline märkus.

4 Kokkuvõte

Kaebuse teist osa käsitlevate ombudsmani uurimiste põhjal tuleb teha järgmine kriitiline märkus:

Hea halduse põhimõtete kohaselt peavad ELi institutsioonid ja organid vastama kodanike kaebustele mõistliku aja jooksul (5). Käesoleval juhul vastati kaebuse esitaja 19. veebruari 2003. aasta tähitud kirjale alles 12. oktoobril 2005, st rohkem kui kaks ja pool aastat hiljem ja aasta pärast seda, kui ombudsman oli juhtinud parlamendi tähelepanu vastuse puudumisele. See läheb ilmselgelt kaugemale sellest, mida võib käesoleva juhtumi asjaoludel pidada mõistlikuks ajaks. Kui parlament ei vastanud kõnealusele kirjale sobiva aja jooksul, kujutas see endast haldusomavoli.

Arvestades, et kohtuasja see aspekt puudutab menetluslikku aspekti ja et 19. veebruari 2003. aasta kirjale saatis vastuse lõpuks parlament, ei ole asjakohane leida selles küsimuses sõbralikku lahendust. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Parlamendi presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Kõnealune anonüümsus viitab ilmselgelt anonüümsusele muude isikute kui valikukomisjoni liikmete suhtes.

(2) Kõnealune anonüümsus viitab ilmselgelt anonüümsusele muude isikute kui valikukomisjoni liikmete suhtes.

(3) Vt Euroopa hea haldustava eeskirja artikli 17 lõige 1.

(4) Kuigi parlamendi peadirektori 12. oktoobri 2005. aasta kirjas ei viidata kaebuse esitaja 19. veebruari 2003. aasta kirjale, vaid üksnes kaebuse esitaja 12. veebruari 2005. aasta kirjale ombudsmanile (mis sisaldab tema tähelepanekuid), näib, et 12. oktoobri 2005. aasta kirja tuleb käsitada parlamendi vastusena kaebuse esitaja 19. veebruari 2003. aasta kirjale.

(5) Vt Euroopa hea haldustava eeskirja artikli 17 lõige 1.