Strasbourg, 22. veebruar 2005

Lugupeetud hr X

mail 2004 esitasite Itaalia äriühingu Y tegevdirektorina Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu. Teie kaebus saadi kätte 9. juunil 2004.

19. juulil 2004 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 19. novembril 2004 ja ma saatsin selle teile märkuste esitamiseks 26. novembril 2004. detsembril 2004 toimus telefonivestlus minu talituste ja Teie seadusliku esindaja vahel, kes palusid saata Teile koopia komisjoni arvamusest, mis oli Teile juba saadetud posti teel 26. novembril 2004. Taotletud dokument saadeti Teie seaduslikule esindajale faksi teel 3. detsembril 2004. detsembril 2004 saatis Teie seaduslik esindaja Teie nimel märkused komisjoni arvamuse kohta.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Taustteave

Sardiinia 15. mai 1951. aasta maakondliku seadusega nr 20, mida on muudetud 11. juuli 1954. aasta seadusega nr 15 ja 4. juuni 1988. aasta seadusega nr 11, loodi fond laenude andmiseks laevandusettevõtjatele, kes kavatsevad laevu ehitada, osta, ümber ehitada või remontida.

oktoobril 1993 esitas Itaalia äriühing Y komisjonile kaebuse eespool nimetatud abikava kohta.

24. juunil 1996 teatas komisjon Itaalia ametiasutustele oma otsusest algatada Sardiinia maakonna kehtestatud abikava suhtes EÜ asutamislepingu artikli 93 lõikes 2 sätestatud menetlus. 21. oktoobri 1997. aasta otsuses (98/95/EÜ) järeldas komisjon, et kõnealune abikava, mis kujutab endast riigiabi artikli 92 lõike 1 tähenduses, on ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu.

Itaalia Vabariik ja äriühing "Sardegna lines" esitasid EÜ artikli 230 lõike 1 alusel Euroopa Ühenduste Kohtule hagi komisjoni otsuse 98/95/EÜ tühistamiseks. Oma 19. oktoobri 2000. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C-15/98 ja C-105/99 tühistas Euroopa Kohus komisjoni otsuse ebapiisava põhjenduse tõttu. Kontrollikoda leidis, et komisjoni otsus 98/95/EÜ ei sisaldanud ühtegi põhjendust, mis selgitaks, miks Sardiinia laevaomanikele antud abi kahjustas konkurentsi.

Käesolev etteheide

Pärast Euroopa Kohtu otsust kirjutas Y. komisjonile 30. juunil 2001. Y palus komisjonil teha uus otsus Sardiinia maakonna antud abi kohta, tunnistada see ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks ning nõuda Itaalia Vabariigilt asjaomase summa tagasinõudmist igalt abisaajalt.

5. detsembri 2001. aasta, 6. veebruari ja 18. märtsi 2002. aasta kirjades palus Y, et komisjoni teavitataks tema juhtumi olukorrast.

aprillil 2002 saatis Y komisjonile uue kirja, milles ta rõhutas, et abisüsteem on endiselt jõus, ja palus institutsioonil sekkuda. Kuna komisjon ei vastanud, saatis Y 18. oktoobril 2002 uue kirja, milles ta palus, et teda teavitataks tema juhtumi olukorrast ja et talle antaks menetluse eest vastutava ametniku nimi.

Komisjon teatas 29. oktoobri 2002. aasta vastuses Y-le, et 18. oktoobri 2002. aasta kiri registreeriti uue kaebusena viitenumbriga 2002/5212.

märtsil 2003 teatas komisjon Y-le, et Itaalia vastu rikkumismenetluse algatamise tingimused ei ole täidetud.

märtsi 2003. aasta kirjas komisjonile märkis Y, et Sardiinia maakonna kehtestatud abikava oli juba uurinud komisjon, kes oli teinud otsuse, et see on ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu.

Y saatis komisjonile täiendavad kirjad 24. novembril 2003, 29. jaanuaril, 13. veebruaril ja 8. märtsil 2004, milles ta sisuliselt palus institutsioonil võtta vastu uus otsus Sardiinia maakonnas veel kehtiva abikava kohta.

Kaebuse esitaja, kes on Y tegevdirektor, väitis ombudsmanile esitatud kaebuses, et komisjon: i) ei ole vastu võtnud uut otsust Sardiinia maakonna abikava põhjendatuse kohta; ii) ei olnud reageerinud Forship s.p.a mitmele taotlusele võtta vastu uus otsus; ning iii) ei järginud suhetes Y-ga hea haldustava eeskirjas sätestatud põhimõtteid, sest komisjon: a) ei vastanud kirjadele, mille Y saatis ajavahemikul 30. juunist 2001 kuni 20. märtsini 2002; b) ei teatanud viivitamata Y-i nõutud menetluse eest vastutava isiku nime; c) vastas Y-i 29. aprilli 2002. aasta kirjale alles kuus kuud hiljem; ning d) ei vastanud Y-i 8. märtsi 2004. aasta kirjale.

Kaebuse esitaja väitis, et i) komisjon peaks vastu võtma uue otsuse, millega kinnitatakse sisuliselt tema 21. oktoobri 1997. aasta otsust; ii) kui komisjon otsustab uut otsust mitte vastu võtta, peaks ta seda põhjendama; ning iii) komisjon peaks suhetes Y-ga tegutsema kooskõlas hea haldustava eeskirjas sätestatud põhimõtetega.

Nõue

Euroopa Komisjoni arvamus

Oma arvamuses kaebuse kohta märkis komisjon, et asjaomase toimiku analüüs on veel pooleli ja et ta kavatseb vastu võtta uue otsuse, milles võetakse arvesse kõiki kaebuse esitaja kirjavahetuses edastatud andmeid. Komisjon vabandas kaebuse esitaja kirjadele vastamisega viivitamise pärast ja teatas, et 14. septembril 2004 vastas ta lõpuks kaebuse esitaja 8. märtsi 2004. aasta kirjale. Komisjon avaldas kahetsust ka selle üle, et kaebuse esitaja taotletud toimiku eest vastutava isiku nime esitamine viibis.

Komisjon lubas teavitada kaebuse esitajat juhtumi edasisest arengust vastavalt 22. märtsi 1999. aasta määruse nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks)(1) artiklile 20.

1. oktoobril 2004 kinnitas kaebuse esitaja komisjoni 14. septembri 2004. aasta kirja kättesaamist ja tänas institutsiooni.

Kaebuse esitaja märkused ja väited

Märkused komisjoni arvamuse kohta saatis kaebuse esitaja seaduslik esindaja, kes märkis, et Y oli võtnud teadmiseks asjaolu, et komisjon oli tunnistanud asjaomase toimiku läbivaatamise käigus tekkinud viivitust ning institutsiooni 14. septembri 2004. aasta kirjas võetud kohustust seoses uue otsuse vastuvõtmisega. Y-i sõnul võis ombudsman käesoleva juhtumi uurimise lõpetada. Y tänas ombudsmani kaebusega seotud tegevuse eest.

Otsus

1 Kaebuse esitaja väited

1.1 Pärast Euroopa Kohtu 19. oktoobri 2000. aasta otsust liidetud kohtuasjades C-15/98 ja C-105/99, millega kohus tühistas komisjoni 21. oktoobri 1997. aasta otsuse 98/95/EÜ abi kohta, mida Sardiinia maakond andis Sardiinia laevandusettevõtjatele, palus Itaalia äriühing Y komisjonil võtta vastu uus otsus Sardiinia maakonna antud abi kohta ning tunnistada see ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks.

1.2 Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, Y tegevdirektor, et komisjon: ei võtnud vastu uut otsust Sardiinia maakonna antud abikava põhjendatuse kohta; ii) ei olnud reageerinud Forship s.p.a. taotlustele võtta vastu uus otsus; ning iii) ei järginud suhetes Y-ga hea haldustava eeskirjas sätestatud põhimõtteid, sest komisjon: a) ei vastanud kirjadele, mille Y saatis ajavahemikul 30. juunist 2001 kuni 20. märtsini 2002; b) ei teatanud viivitamata Y-i nõutud menetluse eest vastutava isiku nime; c) vastas Y-i 29. aprilli 2002. aasta kirjale alles kuus kuud hiljem; ning d) ei vastanud Y-i 8. märtsi 2004. aasta kirjale.

Kaebuse esitaja väitis, et i) komisjon peaks vastu võtma uue otsuse, millega kinnitatakse sisuliselt tema 21. oktoobri 1997. aasta otsust; ii) kui komisjon otsustab uut otsust mitte vastu võtta, peaks ta seda põhjendama; ning iii) komisjon peaks suhetes Y-ga tegutsema kooskõlas hea haldustava eeskirjas sätestatud põhimõtetega.

1.3 Komisjon märkis oma arvamuses, et asjaomase toimiku analüüs on veel pooleli ja et ta kavatseb vastu võtta uue otsuse, milles võetakse arvesse kõiki kaebuse esitaja kirjavahetuses edastatud andmeid. Komisjon vabandas kaebuse esitaja kirjadele vastamisega viivitamise pärast ja teatas, et 14. septembril 2004 vastas ta lõpuks kaebuse esitaja 8. märtsi 2004. aasta kirjale. Komisjon avaldas kahetsust ka selle üle, et kaebuse esitaja taotletud toimiku eest vastutava isiku nime esitamine viibis.

1.4 Kaebuse esitaja seadusliku esindaja poolt tema nimel saadetud märkustes märgiti, et Y võttis teadmiseks nii asjaolu, et komisjon oli tunnistanud asjaomase toimiku läbivaatamise käigus tekkinud viivitust, mida ta kahetses, kui ka institutsiooni 14. septembri 2004. aasta kirjas võetud kohustuse võtta vastu uus otsus. Y-i sõnul võis ombudsman seega lõpetada oma uurimised käesolevas asjas. Y tänas ombudsmani kaebusega seotud tegevuse eest.

2 Kokkuvõte

Eespool öeldu põhjal näib, et kaebuse esitaja väidete ja väidete suhtes ei ole vaja täiendavaid uurimisi läbi viia. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1–9.