Strasbourg, 14. november 2006

Lugupeetud hr H.

aprillil 2004 esitasite Euroopa Ametiühingute Instituudi (ETUI) nimel kaebuse Euroopa Ombudsmanile. Teie kaebus käsitles Euroopa Komisjoni otsust nõuda tagasi 109 318 eurot ETUI-le tema 2000. aasta tööprogrammi jaoks antud toetusest (toetusleping VS/2000/0017).

2. juunil 2004 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 2. augustil 2004. Edastasin selle Teile koos kutsega esitada oma tähelepanekud.

oktoobril 2004 saatsite mulle oma tähelepanekud komisjoni arvamuse kohta.

märtsil 2005 teavitasin Teid, et olen otsustanud Teie kaebust täiendavalt uurida. Komisjon saatis oma vastuse minu edasistele järelepärimistele 30. mail 2005. Edastasin Teile komisjoni vastuse ja palusin Teil esitada oma märkused. Te saatsite oma märkused 6. juulil 2005.

13. septembril 2005 teavitasin Teid, et olen otsustanud Teie märkustes esitatud uue teabe põhjal läbi viia täiendavaid uurimisi. Komisjon saatis oma vastuse 17. novembril 2005. Edastasin selle Teile koos kutsega esitada oma tähelepanekud. Te saatsite oma märkused 30. jaanuaril 2006.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitas Euroopa Ametiühingute Keskliidu (ETUC) uurimisinstituut Euroopa Ametiühingute Instituut (ETUI). Kaebus käsitles komisjoni otsust nõuda tagasi 109 318 eurot ETUI-le tema 2000. aasta tööprogrammi jaoks antud toetusest (toetusleping VS/2000/0017). Sissenõudekorraldus põhines komisjoni 4. septembri 2002. aasta auditiaruandel, mille järeldused ETUI vaidlustas.

Komisjoni audiitorid olid esitanud üldise positiivse aruande, kuid olid teinud komisjonile ka ettepaneku nõuda tagasi 109 318 eurot peamiselt koosoleku-, personali- ja reisikuludeks ning muudeks väiksemateks kuludeks, sealhulgas vee ja kohvi tarbimiseks („vivres et boissons”). Varasemates auditites ei olnud punkti „vivre et boissons” tagasi lükatud ning seetõttu ei saanud kaebuse esitaja aru, miks see seekord tagasi lükati.

Seoses ühe konkreetse konverentsiga (Hannoveris toimunud EXPO 2000 konverents) seotud kulude tagasilükkamisega oli kaebuse esitaja tööprogrammis sellele üritusele viidatud komisjoni poolt heaks kiidetud tööprogrammis. Komisjon oli seega selle sündmuse sisuliselt heaks kiitnud.

Kaebuse esitaja väitis, et komisjoni 20. jaanuaril 2003 esitatud sissenõudekorraldus summas 109 318 eurot oli põhjendamatu ja ebapiisavalt põhjendatud.

Nõue

Komisjoni arvamus

Kaebus saadeti arvamuse saamiseks komisjonile. Oma arvamuses esitas komisjon järgmised märkused:

(1) Auditeerimismenetlus

ja 11. aprillil 2002 viisid komisjoni audiitorid läbi auditi ETUI ruumides Brüsselis. Audit oli seotud toetuslepinguga VS/2000/0017, mis käsitles toetusesaaja aastaeelarve jooksvaid kulusid. Komisjoni poolt toetusesaajale makstud summa oli 3 500 000 eurot, mis moodustab 100 % rahastamiskõlblikest kogukuludest.

Pärast auditi lõpuleviimist korraldasid audiitorid 11. aprillil 2002 lõppkoosoleku, et tutvustada auditi tulemusi ETUI direktorile HO-le; hr HU, administraator; ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) esindaja F., kusjuures ETUC on organisatsioon, mis tegeleb ETUI raamatupidamisega. Kõik aruande projektis nimetatud järeldused saadeti ETUI-le 7. juunil 2002 ja neid arutati abisaaja esindajatega lõppkoosolekul.

juuni 2002. aasta kirjas palusid komisjoni talitused ETUI direktoril teavitada neid võimalikest märkustest aruande projekti kohta ning teha seda enne 15. juulit 2002.

ETUI esitas oma märkused 11. juuli 2002. aasta kirjaga. ETUI nõustus mitme komisjoni auditileiuga.

Komisjon analüüsis vastust üksikasjalikult ja koostas lõpparuande, milles ta sõnastas seisukoha kõigi ETUI esitatud asjakohaste märkuste kohta. Komisjon nõustus mõne ETUI väitega, mille kohta esitati piisavalt lisateavet. Lõpparuanne saadeti ETUI-le 4. septembril 2002, mis tähistas auditimenetluse lõppu.

(2) Auditijärgne menetlus

oktoobril 2002 sai komisjon kirja, milles ETUI väljendas vastuseisu ühele konkreetsele punktile audiitori aruandes EXPO 2000 konverentsiga seotud kulude kohta. Kirjas ei mainitud muid punkte, mis tähendab, et ETUI nõustus kõigi muude auditiaruandes nimetatud punktidega.

Hoolimata asjaolust, et ETUI ei olnud eespool nimetatud kirjas uut teavet esitanud, vaatasid komisjoni talitused toimiku uuesti läbi ja kutsusid ETUI direktori 12. detsembril 2002 komisjoniga kohtuma, kus eespool nimetatud punkti veel kord väga üksikasjalikult arutati, võttes arvesse direktori poolt koosolekul esitatud täiendavaid dokumente. Komisjoni talitused jõudsid järeldusele, et nii vormilistel kui ka sisulistel põhjustel ei saanud need dokumendid, mida ei olnud auditi käigus uuritud toimikutes esitatud, viia EXPO 2000 konverentsi kohta tehtud auditijärelduste uuesti läbivaatamiseni. Seetõttu otsustas komisjon algatada tagasinõudemenetluse. Komisjon väljastas 21. jaanuaril 2003 sissenõudekorralduse. ETUI saatis 13. veebruaril, 22. mail ja 7. novembril 2003 komisjonile täiendavad kirjad, paludes muu hulgas auditi järeldused uuesti läbi vaadata ja taotledes uut kohtumist komisjoni talitustega. mail 2003 vähendati 109 318 euro suurust summat komisjoni poolt ETUI-le 2003. aasta toetuslepingu alusel tehtud maksest. juunil 2003 saatis komisjon ETUI-le kirja, milles teatas, et auditimenetlust ei saa uuesti alustada. Komisjoni talitused rahuldasid siiski taotluse korraldada koosolek, mis toimus 25. novembril 2003 ja mille käigus osalejad arutasid veel kord põhjalikult EXPO 2000 konverentsiga seotud korrektsiooni. ETUI esindaja ei esitanud siiski uut teavet. ETUI ei vaidlustanud sissenõudekorraldust kohtus.

(3) Auditi tulemused

ETUI kohapealse kontrolli käigus tuvastasid audiitorid järgmist:

1. Personalikuludega seoses leiti, et üldiselt oli töötajate palgatase mõistlik, kuid oleks tulnud teha jõupingutusi palkade suurema läbipaistvuse ja juhtkonnale täiendavate hüvede pakkumiseks.

Komisjon oli keeldunud vivres et boissons'i ja chèques cadeaux'ga seotud kulutustest, mida ei olnud kunagi põhjendatud ega komisjonile eelnevalt selgitatud ning mis ei olnud seega abikõlblikud. Komisjon oli ETUI-ga kokku leppinud, et tema töötajatele pakutakse seadusevälist õnnetusjuhtumikindlustust, seadusevälist pensionifondikindlustust, haiglaravikindlustust, ühte" chèque repas't"tööpäevas ja MTB/ühistranspordi tellimust.

(4) Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebus

ETUI väitis, et komisjoni sissenõudekorraldus summas 109 318 eurot oli põhjendamatu ja ebapiisavalt põhjendatud. Oma 20. aprilli 2004. aasta kirjas ombudsmanile viitas ETUI eelkõige vee ja kohvi tarbimisega seotud kuludele ("vivres et boissons") ning EXPO 2000 konverentsiga seotud kulude hüvitamisest keeldumisele.

i) Viide „vee ja kohvi tarbimisele“ on eksitav. Audiitorid uurisid seda konkreetset kontot ja avastasid hulgaliselt kontrollimatuid kaupu, mis telliti caddy-home süsteemi kaudu, sealhulgas vins rouges et blancs. Komisjoni talitused jäävad oma arvamuse juurde, et kontoripidude suupistete ja jookidega seotud kulud on puhtalt eraviisilised ning neid ei saa abikõlblike personalikulude raames heaks kiita.

ii) Koosolekutega seotud raamatupidamisarvestuse kontrollimisel leidsid audiitorid, et eelarvepunkti 011108 all oli 4 125 093 Belgia franki, mis on kirjendatud kui HBS 3-5.10.2000.

ETUI esitatud toimikus oli makseluba märkega „kaasrahastab 3.–5. oktoobrini 2000 Hannoveris toimunud EXPO 2000 konverentsi”. Audiitorid leidsid ETUI-lt Hans Böckler Stiftungi (HBS) arve summas 200 000 Saksa marka osutatud teenuste eest.

Toimiku uurimine näitas, et summa maksmine ei olnud seotud ETUI tegelike kuludega. Pigem oli tegemist subsiidiumi või kingitusega HBSile, mille kohta see organisatsioon esitas koondarve. Komisjon oli summa tagasi lükanud, sest toetusleping ei võimaldanud rahalist osalust ega rahalist toetust teistele üksustele.

Oma 11. juuli 2002. aasta vastuses viitas ETUI hagile kui sponsorlusele.

Audiitorite uuritud toimik oli suletud toimik. See ei sisaldanud HBSi lõplikku raamatupidamisaruannet ega asjakohaseid tõendavaid dokumente kulude põhjendamiseks ega ühtegi põhjendust, mis tõendaks ETUI rahastatud 200 000 Saksa marga suuruse summa nõuetekohast kasutamist. Toetuslepingu artikli 3 lõikes 3 (1) koostoimes lepingu 2. lisa B osa artikli 11 lõikega 1 (2) sätestati, et komisjon võib aktsepteerida üksnes tegelikke kulusid, mis on tuvastatavad ja kontrollitavad. Toetuse andmine, mis ei ole seotud tegelike kuludega, oli viis, kuidas vältida komisjonipoolset kontrolli.

Ombudsmanile saadetud kirjas väitis ETUI veel, et EXPO 2000 konverents oli nõuetekohaselt välja kuulutatud ETUI 2000. aasta tööprogrammis, mille komisjon heaks kiitis.

Komisjoni talitused juhivad tähelepanu sellele, et ETUI ei ole komisjonile kunagi teatanud, et ta rahastab seda üritust 200 000 Saksa margaga (ligikaudu kolmandikuga oma koosolekute aastaeelarvest), hoolimata asjaolust, et leping HBSiga allkirjastati juba 1999. aasta augustis. Lõppdeklaratsioonis, mille ETUI esitas komisjonile pärast ürituse toimumist, ei olnud nimetatud summat ega selle kasutamise põhjendust. Kulud avastati ainult seetõttu, et komisjon otsustas teha kohapealse järelkontrolli.

Asjaolu, et tegevusele tööprogrammis üldiselt viidati, ei andnud toetusesaajale luba spondeerida tegevust meelevaldse summa eest. Toetuslepingus oli selgelt sätestatud, et kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena üksnes juhul, kui need vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele, eelkõige kuludele vastava tulu ja kulutõhususe põhimõttele. Kui ühenduse toetuste saajatel lubataks tegevusi vabalt spondeerida lihtsalt seetõttu, et need on seotud tööprogrammiga, ei saaks komisjon enam täita oma järelevalveülesandeid, mistõttu ei saaks enam vältida pettusi ja eeskirjade eiramisi.

5. Järeldused

Eespool öeldu põhjal järeldas komisjon, et kaebuse esitaja põhjendused ei olnud piisavad ning et käesoleval juhul ei olnud järgitud ühenduse rahastamise usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid.

Kaebuse esitaja märkused

Oma märkustes komisjoni arvamuse kohta käsitlesid kaebuse esitajad kõigepealt komisjoni keeldumist tunnustada ETUI makset seoses EXPO 2000 konverentsiga. Ta rõhutas, et komisjon oli teadlik ETUI kavandatavast osalemisest EXPO 2000 konverentsil ning et ETUI oli ürituse kaaskorraldaja ja seega ei toetanud seda. Kaebuse esitaja märkis, et:

„Kui me ei ole seni suutnud seda teha ja seda on üsna võimatu teha, on Hans Böckler Stiftungile, peakorraldajale ja kohalikule töövõtjale kõigi osutatavate teenuste eest esitatud koondarvetes kindlaks teha täpne osa, mis on seotud ETUIga kahe koosoleku puhul, mille eest me vastutasime, ja ETUI osa konverentsi ametikohtadega seotud üldkuludes, nagu trükikulud, suuline tõlge, elamiskulud, toitlustus, sõidukulud ja tehniline varustus, mille kohta HBS sõlmis lepingu kogu ürituse jaoks. Seetõttu ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, kui suur osa nendest kuludest tuleks eraldada ETUI-le.

Seoses vivres et boissons'i kuludega märkis kaebuse esitaja, et "üks kolmest varasemast auditist, mis on läbi viidud alates 1978. aastast, on kunagi olnud vivres et boissons'i kulude vastu. Sellest tulenevalt ei saa me aru, miks need kulud on nüüd järsku tagasi lükatud.

Täiendavad uurimised
Täiendavad uurimised

Pärast komisjoni arvamuse ja kaebuse esitaja märkuste hoolikat kaalumist selgus, et on vaja täiendavaid uurimisi. märtsil 2005 palus ombudsman komisjonil esitada täiendavat teavet kaebuse esitajate järgmise avalduse kohta: „Ükski kolmest varasemast auditist, mis on läbi viidud alates 1978. aastast, ei ole kunagi olnud vastu vivres et boissons'i kuludele. Sellest tulenevalt ei saa me aru, miks need kulud on nüüd järsku tagasi lükatud.

Lisaks teavitati komisjoni, et tal on hea meel esitada märkusi kõigi kaebuse esitaja tähelepanekute kohta.

Komisjoni vastus

Oma 30. mai 2005. aasta vastuses esitas komisjon järgmised märkused:

(1) „vivres et boissons” kohta

Punkti „vivres et boissons” ei olnud ETUI esialgses eelarves ega komisjonile esitatud lõppdeklaratsioonis kunagi sellisena mainitud ning seda ei olnud üheski auditiaruandes sõnaselgelt heaks kiidetud. Pigem olid vivres et boissons'i kulud ilmselt kantud "personalikulude"alla.

aastal deklareeris ETUI personalikuludeks 1 822 576 eurot (üle poole oma kogueelarvest). See hõlmas 72 819 euro suurust summat eelarvepunktis „Muud personalikulud”. ETUI esitatud teabe kohaselt hõlmab ETUI aastaeelarve punkt „muud personalikulud“„ chèques repas“kulusid, töötajate transpordikulusid ning õnnetusjuhtumi- ja haiglakindlustust. Summa ei tundu ETUI suuruse agentuuri jaoks a priori ebarealistlik. Komisjonile ei teatatud siiski selgesõnaliselt, et ETUI oli lisanud muude personalikulude alla ka 7000 euro suuruse summa „kontoripidudele mõeldud suupistete ja jookide” jaoks. Toetusesaaja poolt komisjonile esitatud lõppdeklaratsioonis ei olnud seda summat võimalik kindlaks teha.

Selleks et rubriigi „Muud personalikulud” kulud oleksid abikõlblikud, tuleb neid selgitada ja põhjendada ETUI tegevusaruannetes ning need peavad olema professionaalsed ja mitte eraviisilised. Ilmselgelt ei olnud see nii eelarvepunkti vivres et boissons puhul, mida kontrolliti üksikasjalikult kohapealse auditi käigus. Lisaks ei ole kusagil dokumenteeritud, et komisjon oleks nõustunud vivres et boissons'i kuludega või et ETUI oleks teatanud komisjonile, et osa tema personalikuludest kasutati sel eesmärgil. Seetõttu jääb komisjon seisukohale, et need kulud ei ole abikõlblikud.

(2) EXPO 2000 konverents

i) Seoses ETUI kuludega EXPO 2000 konverentsil ei tõendanud ETUI, et need kulud olid abikõlblikud. Nagu auditiaruandes märgitud, said audiitorid ETUI kulude eest ainult ühe koondarve. Kaua aega pärast auditimenetluse lõpetamist esitas ETUI direktor täiendavaid dokumente, millega komisjon nõustus tutvuma. Need täiendavad dokumendid ei tõendanud siiski kulude rahastamiskõlblikkust.

ii) ETUI on oma märkustes märkinud, et komisjon ei ole muude koosolekutega seotud kulusid tagasi lükanud. Esiteks on see väide vale. Auditiaruandest nähtub, et komisjon lükkas tagasi alamrubriigi „koosolekud” all deklareeritud kulud, sest ETUI ei olnud tõendanud, et ta oli selle koosolekuga seoses tegelikke kulusid kandnud. ETUI nõustus asjaomaste kulude tagasilükkamisega.

iii) Ühes oma märkuste leheküljel väidab ETUI, et tema osalemine EXPO 2000 konverentsil ei olnud toetus, vaid tegeliku osalemisega seotud kulude tasumine.

Oma 11. juuli 2002. aasta kirjas komisjonile märkis ETUI siiski selgelt, et ta on seda tegevust rahastanud. Seda ei olnud toetuslepingus ette nähtud.

Pärast auditimenetluse lõpetamist komisjonile saadetud ETUI kirjavahetuses ei viidanud ETUI enam sponsorlusele, vaid väitis selle asemel, et 200 000 Saksa marga maksmine oli seotud tegelike kuludega, mida toetusesaaja oli tegelikult kandnud. Siiski ei olnud ETUI-l komisjoniga 12. detsembril 2002 toimunud kohtumisel võimalik seostada summat tema kantud kuludega. HBSi ja teiste äriühingute arved, mis esitati koosolekul, ei olnud seotud kahe seminariga, kus ETUI osales. Need olid seotud kolmandate isikute kogukuludega EXPO 2000 kogukestuse jooksul. Tuleb lisada, et ETUI korraldas need kaks seminari koos veel nelja institutsiooniga. Koosolekul jõuti järeldusele, et toetusesaaja ei suutnud tõendada, et deklareeritud kulud olid seotud ETUI tegelikult kantud kuludega. Summa oli seega subsiidium või kingitus. On selge, et pettust ja eeskirjade eiramist ei oleks enam võimalik vältida, kui ühenduse toetuste saajatel lubataks vabalt spondeerida oma tööprogrammiga seotud tegevusi.

iv) Oma märkustes muutis ETUI veidi oma argumente, viidates alltöövõtule. Eelarves ei olnud aga ette nähtud alltöövõtu mahtu, mis oli toetuslepingu lahutamatu osa.

v) Tuleb rõhutada, et ETUI ei teatanud komisjonile kunagi, et ta annab Hannoveri sündmusele rahalist toetust, hoolimata asjaolust, et ta võttis kohustuse juba 1999. aasta augustis. Lisaks ei mainitud seda rahalist toetust kunagi ETUI korrapärastes aruannetes, mis saadeti komisjonile.

Kaebuse esitaja märkused

Komisjoni 30. mai 2005. aasta vastus ombudsmani edasistele uurimistele edastati kaebuse esitajale, kes esitas 6. juulil 2005 järgmised tähelepanekud:

(1)'Vivres et boissons'

On tõsi, et ametikohta "vivres et boissons"ei ole kunagi sellisena mainitud ametlikes dokumentides, näiteks esialgses eelarves või komisjonile esitatud lõppdeklaratsioonis, kuid seda on mainitud ETUI üksikasjalikumas eelarves, mille ETUI lisab teavitamise eesmärgil alati ametlikule eelarvele. Põhjus, miks ametikohta "vivres et boissons"ei olnud ametlikus eelarvemudelis, mida ETUI pidi kasutama (nii esialgse eelarve kui ka lõpliku deklaratsiooni puhul), sõnaselgelt välja toodud, oli see, et ametikohta " vivres et boissons"ei olnud sellel vormil standardametikohana sõnaselgelt nimetatud. Seega pidi ETUI komisjoni taotletud eelarvevormi nõuetekohaseks kohaldamiseks liitma kokku mitu ETUI eelarve ametikohta (3).

Kui komisjon väidab, et ta ei viita auditiaruannetele, milles on selliseid kulusid kunagi sõnaselgelt aktsepteeritud, tuleb märkida, et auditiaruannetes mainitakse üldiselt seda, mis tagasi lükatakse, mitte seda, mida aktsepteeritakse.

Samuti näib komisjon väitvat, et ETUI on peitnud "vivres et boissons" ametikoha "personalikulud"alla. Belgias kasutatava tavapärase raamatupidamismeetodiga, mida peavad järgima kõik Belgia organisatsioonid, nähakse tasakaalus siiski ette rubriik "personalikulud"alajaotisega "muud personalikulud" ning selle raames ametikoht "vivres et boissons". See näitab, et ETUI kohaldab asjakohaseid Belgia õigusakte õigesti.

Komisjon heidab ETUI-le ette, et viimane ei teavitanud teda auditi käigus 7000 euro suurusest kulust kontoripidude suupistetele ja jookidele muude personalikulude all. Auditi käigus, mis kestis kaks päeva, kontrollisid audiitorid siiski hoolikalt kõiki ETUI ühe aasta raamatupidamisdokumente ja arveid. Seetõttu ei mõista ETUI, miks audiitorid ei näinud, et ametikoht "vivres et boissons"ei hõlmanud "suupisteid ja jooke kontoripidudele", vaid üksnes vett, kohvi, teed, piima, tualettpaberit jms (välja arvatud 107,09 eurot veini puhul) ETUI töötajatele ja koosolekutel osalejatele. Belgias on tavapärane, et ettevõtted pakuvad oma töötajatele tööajal vett, kohvi ja teed. Lisaks ei saa ETUI koosolekutel osalejad päevaraha, mistõttu on normaalne, et ETUI pakub neile koosolekutel karastusjooki.

Kõik ülaltoodud selgitused näitavad selgelt, et "vivres et boissons"kulud olid professionaalsed, mitte eraviisilised. ETUI tunnistab, et ta ei selgitanud ega põhjendanud seda konkreetselt oma tegevusaruandes. ETUI eeldas siiski, et avaldatavas tegevusaruandes pidi ETUI andma aru oma teadustegevusest, väljaannetest ja konverentsidest, mitte vee ja tualettpaberi tarbimisest.

2. Expo 2000 konverents

ETUI oli komisjonile juba tunnistanud, et selle olulise konverentsi kulude taset võib arutada, kuid mitte asjaolu, et ETUI võttis vastutuse teatavate kulude eest, mis olid seotud kahe seminariga. Kuna tegevus kuulutati välja ETUI 2000. aasta tööprogrammis, mille komisjon heaks kiitis, ilma et selle tegevuse jaoks oleks eraldi eelarvesummat märgitud, ja millest ETUI teatas oma 2000. aasta tegevusaruandes, leiab ETUI endiselt, et kaasrahastamise korraga seotud kulude abikõlblikkust on võimalik tunnustada.

Täiendavad uurimised

Kaebuse esitaja tähelepanekuid arvesse võttes pidas ombudsman vajalikuks paluda komisjonil vastata järgmistele küsimustele:

(1) Kaebuse esitajad väidavad oma märkustes, et nad on alati esitanud komisjonile üksikasjalikuma mittekohustusliku eelarvearuande, millel on selgelt näidatud kuluartikkel „vivres et boissons” (vt märkuste 1. lisa). Kaebuse esitajad juhivad tähelepanu ka sellele, et selle punkti alla kuuluvad „kassimajade” tarned ei puudutanud „eraõiguslike büroode osapooli”.

Oleksin tänulik, kui komisjon esitaks nende punktide kohta märkusi.

(2) Kaebuse esitajate esitatud teabe põhjal oleksin tänulik, kui komisjon esitaks mulle koopiad ETUI 1995.–1999. aasta mittekohustuslikest eelarvekontodest ning kogu teabe selle kohta, kuidas komisjon on käsitlenud nendel kontodel sisalduvat teavet.

(3) Oleksin tänulik, kui komisjon esitaks mulle koopiad "kassimaja" arvetest, mille ta võis koguda 2000. aasta kohta.

Komisjoni vastus

novembril 2005 esitas komisjon oma vastuse ombudsmani edasistele uurimistele. Ta tegi kokkuvõttes järgmised märkused:

(1) Mittekohustuslikud eelarvekontod

ETUI on märkinud, et ta on alati esitanud komisjonile üksikasjalikuma mittekohustusliku eelarvearuande, millele on selgelt märgitud ametikoht "vivres et boissons". Ta viitab dokumendile, mis on esitatud tema märkuste 1. lisas.

Komisjoni talitused on taotletud ajavahemiku toimikud läbi vaadanud. ETUI poolt asjaomastel aastatel esitatud eelarve raamatupidamisaruannetes ei mainita ametikohta" vivres et boissons". Mõnel juhul mainitakse eelarvekontol lehte 1, mis näib viitavat muude lehtede olemasolule. Neid ei ole aga komisjonile saadetud. Ühel teisel juhul (1997. aasta) ei ole kaaskirja toimikus, tõenäoliselt seetõttu, et konto esitati otse komisjonile. Komisjonile ei ole saadetud ka ETUI märkuste lisas 1 esitatud dokumenti 2000. aasta kohta.

Seega ei olnud ametikoht "vivres et boissons"komisjonile aastatel 1995-1999 esitatud eelarve raamatupidamisaruannetes tuvastatav.

(2) Caddy-home arved

Oma 2. augusti 2004. aasta arvamuses käesoleva kaebuse kohta märkis komisjon, et need kulutused olid peamiselt seotud arvukate kontrollimatute kaupadega, mis telliti nn kaddy home süsteemi kaudu. Toetusesaaja ei ole kohapealse kontrolli ega „ärakuulamismenetluse” käigus esitanud tõendavaid dokumente, mis tõendaksid asjaomaste kulude abikõlblikkust, ilma et ta oleks kindel, millele ta käesolevas kontekstis konkreetselt viitab ja mis lõppes 15. juulil 2002. Asjaomaseid arveid ei esitatud 2000. aastal ja seega ei saa käesoleva uurimise käigus ombudsmanile esitada selle aasta lisade koopiaid. ETUI allkirjastatud toetuslepingus on sätestatud, et kulusid, mida ei ole võimalik kindlaks teha ja kontrollida, ei saa käsitada rahastamiskõlblike kuludena.

Isegi kui kaebuse esitaja viimastele märkustele lisatud tõendavad dokumendid oleks komisjonile esitatud ärakuulamismenetluse käigus, oleks komisjon jätkuvalt keeldunud vivres et boissons'i ametikoha loomisest järgmistel põhjustel:

i) kaebuse esitaja viimastele märkustele lisatud "kassimaja" arve on seotud 2001. aastaga (käsitleti ainult 2000. aastat hõlmavat auditit). Lisaks viidatakse käesolevas dokumendis ka erinevatele kontonumbritele, mitte ainult "vivres et boissons'ile".

ii) "vivres et boissons"on seotud suupistete ja jookidega. Omakäeline ingliskeelne viide ETUI viimaste märkuste 3. lisas esitatud tõendavatele dokumentidele, mille eesmärk oli oletada, et sellised tarned puudutasid ka toiduks mittekasutatavaid üldkulusid, sisestati tagantjärele.

iii) ETUI väidab, et tarned hõlmasid üksnes vett, kohvi, teed, piima jms töötajatele ja ETUI koosolekutel osalejatele, kes ei saa päevaraha, mis tähendab, et on mõistlik pakkuda selliseid jooke koosolekutel. Komisjon ei ole selle märkusega nõus, sest vee-, tee- ja kohvitarbimine oli kirjendatud ka raamatupidamisarvestuse muude rubriikide, mitte vivres et boissons alla. Näiteks viidatakse 2000. aasta raamatupidamises kirjetele 010034, 011035, 010395 ja 010040. Seega ei ole need tooted seotud rubriigis "vivres et boissons" kirjendatud "kaddy-home-arvetega".

iv) Mis puudutab ETUI töötajaid ennast, siis tuleb lisada, et 2000. aastal kohaldatavas kollektiivlepingus on ette nähtud " chèques repas"5,60 eurot päevas iga töötaja kohta just selleks, et katta nende suupistete ja jookidega seotud kulud.

v) Kõik Belgia raamatupidamiskavas nimetatud personalikulud ei ole toetuslepingu tingimuste kohaselt abikõlblikud. Personalikulud, mida ei ole põhjendatud ja mida ei ole komisjonile eelnevalt selgitatud, ei ole vastuvõetavad.

Seoses kaebuse esitaja märkusega, et komisjoni audiitorid kontrollisid 2002. aasta aprillis toimunud auditi käigus kõiki raamatupidamisdokumente ja arveid, juhib komisjon tähelepanu sellele, et nagu auditiaruandes märgitud, kontrolliti ainult teatavaid punkte. Audiitoritel ei ole võimalik teha ammendavat kontrolli, kuna ETUI eelarveaasta raamatupidamine ja haldamine hõlmab tuhandeid erinevaid kirjeid ja vastavaid toetavaid kirjeid. Kõiki raamatupidamisarvestusse kantud kulusid ei ole võimalik kohapealse kontrolli käigus kontrollida. See ei tähenda siiski, et komisjon on heaks kiitnud kõik kulud, mida ei ole auditi käigus sõnaselgelt tagasi lükatud. Komisjon võib need kulud alati hiljem tagasi lükata, näiteks pärast OLAFi või muude kontrolliasutuste juurdlusi.

Seoses EXPO 2000 konverentsiga jäi komisjon oma varasemates arvamustes esitatud seisukoha juurde.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja esitas kokkuvõtlikult järgmised märkused:

(1) Mittekohustuslikud eelarvekontod (aastad 1995–1999)

Komisjon väidab, et eelarvepunkt "vivres et boissons"ei olnud talle aastatel 1995-1999 esitatud eelarve raamatupidamisarvestuses tuvastatav. See kehtib komisjoni osutatud ametlike raamatupidamisaruannete kohta väga lihtsal põhjusel, et need aruanded pidid vastama komisjoni kehtestatud eelarvestruktuuri mudelile. ETUI on oma varasemates märkustes siiski selgitanud, et eelarvepunkt „vivres et boissons” on sõnaselgelt esitatud üksikasjalikumas eelarves, mis koostati kooskõlas Belgia õigusaktidega. ETUI saatis komisjonile mitmel korral lisaks ametlikule ja vähem üksikasjalikule raamatupidamisarvestusele ka üksikasjalikumate eelarvekontode koopiad (4).

(2) Caddy-home arved

Komisjon väidab, et kaddy-home arved ei ole tuvastatavad ega kontrollitavad. Samuti jääb ta oma argumendi juurde, et ta ei olnud teadlik asjaolust, et ETUI kandis sellised suupistete ja jookide kulud personalikulude alla. Nagu varem näidatud, mainiti kõiki kaddy-home arveid sõnaselgelt ETUI 2000. aasta Compte Grand-Livre'is, mis oli järelkontrolliks kättesaadav. Järelkontrollijad ei saa seega väita, et need arved ei olnud tuvastatavad ega kontrollitavad. ETUI lisas need kulud "muude personalikulude" alla Belgia tavapärase raamatupidamiskava tõttu, mitte selleks, et varjata neid kulusid komisjoni eest.

(3) EXPO 2000 konverents

ETUI säilitas oma positsiooni.

Otsus

1 Väide põhjendamatu ja ebapiisavalt põhjendatud sissenõudekorralduse kohta

1.1 Kaebuse esitas Euroopa Ametiühingute Instituut (ETUI), kes vaidlustas komisjoni poolt 109 318 euro tagasinõudmise. Käesolev sissenõudekorraldus käsitles komisjoni poolt ETUI-le tema 2000. aasta tööprogrammi jaoks antud toetust. Sissenõudekorraldus põhines 4. septembri 2002. aasta auditiaruandel. Audiitorid tegid komisjonile ettepaneku nõuda tagasi 109 318 eurot peamiselt koosoleku-, personali- ja reisikuludeks ning muudeks väiksemateks kuludeks, sealhulgas vee ja kohvi tarbimiseks („vivres et boissons”).

Kaebuse esitaja väitis, et varasemate auditite käigus ei ole punkti „vivre et boissons” tagasi lükatud. Seetõttu ei saanud ta aru, miks seekord tagasi lükati.

Seoses auditiaruandes nimetatud konkreetse konverentsiga (Hannoveris toimunud EXPO 2000 konverents), mille kulud lükati tagasi, märkis kaebuse esitaja, et tema tööprogramm, mille komisjon oli heaks kiitnud, viitas sellele üritusele. Kaebuse esitaja arvates oli komisjon seega selle sündmuse sisuliselt heaks kiitnud.

Kaebuse esitaja väitis, et komisjoni 20. jaanuaril 2003 esitatud sissenõudekorraldus summas 109 318 eurot oli põhjendamatu ja ebapiisavalt põhjendatud.

1.2 Oma arvamuses kaebuse kohta lükkas komisjon selle väite tagasi. Kaebuse esitaja jäi oma märkustes selle väite juurde. Ombudsman viis läbi täiendavaid uurimisi, paludes komisjonilt lisateavet. Mõlema poole argumendid on esitatud allpool (punkt 1.5).

1.3 Läbiviidud uurimisi silmas pidades märgib ombudsman kõigepealt, et käesolev juhtum puudutab sisuliselt väidet, et komisjon ei ole esitanud mõjuvaid ja piisavaid põhjendusi oma otsusele väljastada eespool nimetatud sissenõudekorraldus. See järjekord hõlmas järgmisi asjakohaseid punkte: i) vivres et boissons'i kulud ja ii) EXPO 2000 konverentsiga seotud kulud.

1.4 Seoses vivres et boissons'iga märgib ombudsman, et Euroopa ühenduste toetuslepingute suhtes kohaldatavate üldtingimuste asjakohane säte (kohaldatakse vastavalt konkreetse toetuslepingu preambulile) sätestas järgmist:

„Artikkel 11 – Abikõlblikud kulud

1. Tegevuse abikõlblike kulude all mõistetakse kulusid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

• Need peavad olema otseselt seotud lepingu sisuga ja lepingus ette nähtud;
• Need peavad olema vajalikud käesoleva lepinguga hõlmatud tegevuse läbiviimiseks;
• Need peavad olema mõistlikud ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, eelkõige kulutustele vastava tulu ja kulutasuvuse põhimõttega;
• need peavad olema tekkinud operatsiooni kestel, nagu on määratletud lepingu artikli 2 lõikes 1;
• Need peavad olema tegelikult tekkinud, kirjendatud abisaaja kontol või maksudokumentides ning olema tuvastatavad ja kontrollitavad.

2. Abikõlblikud on järgmised otsesed kulud:

• projektiga seotud personalikulud, mis vastavad tegelikele palkadele, millele lisanduvad sotsiaalkindlustusmaksud ja muud kulud, mis moodustavad töötasu;
• operatsioonis osalevate töötajate reisi- ja elamiskulud;
• (Uute või kasutatud) seadmete, maa ja hoonete ostukulud, tingimusel et need vastavad tavapärastele turukuludele ning et asjaomaste artiklite väärtus hinnatakse alla vastavalt abisaaja suhtes kohaldatavatele maksu- ja raamatupidamiseeskirjadele. Komisjon võib arvesse võtta üksnes kulumi seda osa, mis vastab toimingu kestusele, välja arvatud juhul, kui kulumi laad ja/või kasutamine õigustab komisjonipoolset erinevat kohtlemist;
• tarbekaupade ja tarvikute kulud;
• Alltöövõtukulud, tingimusel et komisjon on eelnevalt andnud kirjaliku nõusoleku alltöövõtuks. Sel juhul tagab toetusesaaja, et tema suhtes lepingu alusel kohaldatavaid tingimusi kohaldatakse ka alltöövõtjate suhtes;
• otseselt lepingu nõuetest tulenevad kulud (teabe levitamine, tegevuse erihindamine, tõlkimine, paljundamine jne), sealhulgas vajaduse korral finantsteenuste kulud (eelkõige finantstagatistega seotud kulud), välja arvatud valuutariskid;
• ettenägematute kulude reserv, mis ei ületa 5 % otsestest abikõlblikest kuludest.”

1.5 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja on seoses vivres et boissons'i kulude tagasilükkamisega esitanud järgmised argumendid:

• varasemad komisjoni auditid ei olnud kunagi olnud „vivres et boissons” kuluartikli vastu;
• „vivres et boissons” on nimetatud üksikasjalikumas eelarves, mis on koostatud kooskõlas asjaomaste Belgia õigusaktidega, ning selle üksikasjalikuma eelarve koopiad on esitatud komisjonile;
• asjakohaste Belgia õigusaktide kohaselt on kirje „vivres et boissons” esitatud kirje „muud personalikulud” all ja seetõttu lisati see kirje kõnealusesse rubriiki;
• audiitoritele kättesaadavates raamatupidamisdokumentides mainiti sõnaselgelt mitmesuguseid nn kaddy-home-arveid;
• Vivres et boissons ei hõlma mitte ainult kontoripidude suupisteid ja jooke, vaid ka vett, kohvi, teed, piima, tualettpaberit jms töötajatele ja ETUI korraldatud kohtumistel osalejatele. Belgias on tavapärane, et ettevõtjad pakuvad selliseid esemeid töötajatele tööajal ja koosolekutel osalejatele (5).

Komisjon väidab omalt poolt, et:

• komisjon ja ETUI olid konkreetselt kokku leppinud, et "muud personalikulud" peaksid hõlmama õnnetusjuhtumikindlustust, pensionifondikindlustust, haiglaravikindlustust - ühistranspordi tellimust ja ühte" chèque repas"(5,60 eurot) iga töötaja kohta tööpäevas ("chèques repas", mis hõlmab eelkõige toitu ja jooke (6)); ei olnud kokku lepitud, et „muud personalikulud“ peaksid hõlmama „suupisteid ja jooke kontoripidudele“;
• vivres et boissons’i kulusid ei olnud ETUI lõppdeklaratsioonides võimalik kindlaks teha; konkreetselt ei selgitatud ega põhjendatud neid ETUI tegevusaruannetes ning need olid eristatavad kutsealaste kuludena, mitte erakuludena;
• seetõttu ei olnud vivres et boissons’i kulud abikõlblikud; neid ei ole kunagi eelnevalt põhjendatud ega selgitatud;
• vivres et boissons’i kulud hõlmasid eelkõige mitut kontrollimatut eset, mis telliti caddy-home’i süsteemi kaudu, sealhulgas vins rouges et blancs;
• need kulud ei olnud 1995.–1999. aasta eelarve raamatupidamisaruannetes tuvastatavad;
• igal juhul ei saanud ETUI poolt hilinenult esitatud arved kulusid põhjendada: i) ETUI viimastele märkustele lisatud arve viitab 2001. aastale (käesoleval juhul oli tegemist 2000. aasta auditiga) ja mitmele kontonumbrile, mitte ainult vivres et boissons'ile; ii) ETUI tõendavatele dokumentidele käsitsi kirjutatud märkmed näivad olevat tehtud tagantjärele; iii) vesi, tee ja kohv olid raamatupidamises kantud ka muudesse rubriikidesse;
• lõpuks ei võeta seetõttu kaudselt vastu punkte, mida ei ole auditi käigus sõnaselgelt tagasi lükatud; audiitorid ei kontrolli ammendavalt iga üksikut kuluartiklit, mida on mitu tuhat.

1.6 Võttes arvesse kaebuse esitaja ja komisjoni eespool esitatud argumente ning toetuslepingu eespool nimetatud sätteid, leiab ombudsman, et komisjon on vivres et boissons'i kulude tagasilükkamiseks esitanud mõjuvad ja piisavad põhjendused, sest:

i) vastavalt komisjoni ja ETUI , vahel kokkulepitule hõlmasid"muud personalikulud" kaebuse esitaja töötajate " chèques repas"kulusid (ette nähtud eelkõige einete ja jookide katmiseks);

ii) need kulud hõlmasid eelkõige mitut mittetuvastatavat või kontrollimatut elementi (tellitud nn caddy-home-süsteemi kaudu) ning ETUI ei esitanud asjakohaseid, kehtivaid ja piisavaid tõendavaid dokumente/arveid;

iii) sellised kulud esinesid ka kaebuse esitaja raamatupidamisdokumentide muudes rubriikides (mida kaebuse esitaja ei näi olevat vaidlustanud).

1.7 Seoses kaebuse esitaja väitega, et komisjoni varasemate auditite käigus ei ole punkti "vivres et boissons"tagasi lükatud, tuletab ombudsman meelde, et Euroopa hea halduse tava eeskirja (7) artikli 10 lõikes 2 sätestatud hea halduse põhimõtted nõuavad, et komisjon austaks kaebuse esitaja õiguspäraseid ja mõistlikke ootusi, arvestades institutsiooni varasemat käitumist. Esimese Astme Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt peavad õiguspärase ootuse kaitse saamiseks olema täidetud kolm tingimust. Esiteks peavad ühenduse ametiasutused olema huvitatud isikule andnud volitatud ja usaldusväärsetest allikatest pärit täpsed, tingimusteta ja ühtelangevad tagatised. Teiseks peavad need tagatised olema sellised, et isikul, kellele need on antud, tekiks õiguspärane ootus. Kolmandaks peavad antud tagatised olema kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega (8).

1.8 Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et esimene eespool nimetatud tingimus on täidetud. Sellega seoses tuleb märkida, et pelgalt asjaolu, et komisjon ei lükanud varasemate auditite käigus tagasi asjaomast punkti, mis kaebuse esitaja väitel sisaldus üksikasjalikumates ETUI eelarvetes, mis koostati kooskõlas Belgia õigusaktidega ja mis olid komisjoni audiitoritele kättesaadavad, ei saa pidada komisjoni täpsete, tingimusteta ja järjepidevate kinnituste andmiseks selle kohta, et selle punkti kulusid ei lükata ka tulevikus tagasi, isegi kui i) „muud personalikulud“ hõlmasid kaebuse esitaja töötajate „ chèques repas“kulusid, ii) sellised kulud hõlmasid mitut mittetuvastatavat või kontrollimatut elementi ning neid ei toetanud asjakohased, kehtivad ja piisavad dokumendid/arved, ning iii) sellised kulud esinesid ka kaebuse esitaja raamatupidamisdokumentide muudes rubriikides.

1.9 Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et juhtumi selle osa puhul ei ole tegemist haldusomavoliga.

1.10 Seoses vaidlusega kulude üle, mida kaebuse esitaja kandis seoses Hannoveri EXPO 2000 konverentsiga, tõstatati kaks küsimust: esiteks, kas need kulud on tuvastatavad ja kontrollitavad; teiseks, kas kulud olid kõnealuse toetuslepingu alusel üldse rahastamiskõlblikud.

1.11 Esimese küsimuse kohta väitis komisjon kokkuvõtlikult, et tema audiitorite uuritud toimik oli suletud toimik, mis ei sisaldanud asjaomaste kulude põhjendamiseks vajalike tõendavate dokumentide lõpparuannet ega ühtegi põhjendust, mis tõendaks kaebuse esitaja kulutatud 200 000 Saksa marga õiget kasutamist. Toetuslepingu artikli 3 lõikes 3(9) koostoimes lepingu lisa 2 B osa artikli 11 lõikega 1(10) oli siiski sätestatud, et komisjon võib aktsepteerida üksnes tegelikke kulusid, mis on kindlakstehtavad ja kontrollitavad.

1.12 Kaebuse esitaja on omalt poolt ise märkinud, et "me ei ole seni suutnud teha ja mida on üsna võimatu teha, on teha koondarvetel kindlaks täpne osa, mis on seotud ETUIga kahe koosoleku puhul, mille eest me vastutasime, ja ETUI osa konverentsi ametikohtadega seotud üldkuludes, nagu trükikulud, suuline tõlge, päevarahad, toitlustus, sõidukulud ja tehniline varustus (...). Seetõttu ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, kui suur osa nendest kuludest tuleks eraldada ETUI-le.

1.13 Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et komisjon on esitanud nõuetekohased ja piisavad põhjendused, et lükata tagasi EXPO 2000 konverentsiga seotud kulud, mida ei olnud võimalik kindlaks teha ja kontrollida ning mis seega ei vastanud toetuslepingus sätestatud asjakohasele nõudele. Seetõttu ei tuvasta ombudsman haldusomavoli seoses komisjoni keeldumisega neid kulusid rahastada.

1.14 Teise küsimuse kohta, kas EXPO 2000 konverentsi kulud olid üldse abikõlblikud, järeldab ombudsman, et arvestades tema eespool punktis 1.9 esitatud järeldust, ei ole selle küsimuse edasine uurimine ja kaalumine vajalik ega põhjendatud.

2 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) "Kui tegelikud kulud osutuvad abisaaja aastaeelarve täitmise lõpetamisel lõikes 1 nimetatud hinnangulistest abikõlblikest kuludest väiksemaks, piirdub komisjoni toetus summaga, mille arvutamisel kohaldatakse tegelike kulude suhtes lõikes 2 nimetatud protsendimäära. Abisaaja kohustub komisjonile tagasi maksma kõik seda summat ületavad juba makstud summad.”

(2) Tegevuse abikõlblikud kulud on kulud, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:
- need peavad olema otseselt seotud lepingu sisuga ja lepingus ette nähtud;
- need peavad olema vajalikud käesoleva lepinguga hõlmatud tegevuse läbiviimiseks;
- need peavad olema mõistlikud ja vastama usaldusväärse finantsjuhtimise, eelkõige kulutõhususe ja kulutasuvuse põhimõtetele;
- need peavad olema tekkinud operatsiooni kestel, nagu on määratletud lepingu artikli 2 lõikes 1;
- Need peavad olema tegelikult tekkinud, kirjendatud abisaaja raamatupidamis- või maksudokumentides ning olema tuvastatavad ja kontrollitavad.”

(3) Kaebuse esitaja lisas komisjonile edastatud eelarve näidisvormi koopiad ning Belgia õigusaktide kohaselt koostatud eelarve. Samuti lisas ta oma "Compte grand-livre'ist"kolm kopeeritud lehekülge " vivres et boissons". Need sisaldasid viiteid "kaddy-home" tarnetele. Mõned neist kaddy-home-toodetest ei olnud toodete osas täpsustatud; üks selline ese sisaldas käsitsi kirjutatud märkust “= vesi, kohv, tualettpaber, köögipaber”; teised viitasid trükitud kujul sellistele toodetele nagu "vins rouges et blanc", "sucre/café/spa-reine", "café/eau/filtres". Lisaks lisas kaebuse esitaja koopia 2001. aasta jaanuari kaddy-home arvest, mis sisaldas selliseid tooteid nagu köögirullid, tualettpaber, vesi ja mahl.

(4) Kaebuse esitaja lisas komisjonile 2. veebruaril 1999 saadetud faksi koopia, mis oli adresseeritud Jackie MORINile, “Administrateur Principal, Commission Européenne, DG V”. Sõnumi kaaskiri sisaldas järgmist teksti: "Cher Jackie, Voici le projet de budget 1999 de l'ISE pour vos commentaires. Bientot! H.". Lisatud eelarve sisaldas eelarvepunkti "vivres et boissons". See punkt oli esitatud kuue muu punkti hulgas rubriigis KOOSTISOSAD PATRON. SEC.SOC, kirjete „abonnements train + MTB” ja „chèques repas” vahel.

(5) Kaebuse esitaja lisas komisjonile edastatud eelarve näidisvormi koopiad ning Belgia õigusaktide kohaselt koostatud eelarve. Samuti lisas ta kolm kopeeritud lehekülge "vivres et boissons" oma "Compte grand-livre". Need sisaldasid viiteid "kaddy-home" tarnetele. Mõned neist kaddy-home-toodetest ei olnud toodete osas täpsustatud; üks sellistest esemetest sisaldas käsitsi kirjutatud märkust „= vesi, kohv, tualettpaber, köögipaber”; teised viitasid trükitud kujul sellistele toodetele nagu "vins rouges et blanc", "sucre/café/spa-reine", "café/eau/filtres". Lisaks lisas kaebuse esitaja koopia 2001. aasta jaanuarist pärinevast kaddy-home arvest, mis sisaldas selliseid tooteid nagu köögirullid, tualettpaber, vesi ja mahl.

(6) "Chèques repas"on tšekid, millega riigi raha eest tasu saavad isikud saavad üldjuhul osta eineid ja jooke restoranides, kohvikutes või muudes sarnastes kohtades.

(7) "1. Ametnik peab järgima nii oma halduskäitumist kui ka institutsiooni haldustegevust. Ametnik järgib institutsiooni tavapärast haldustava, välja arvatud juhul, kui konkreetsel juhul on õigustatud alus sellest tavast kõrvale kalduda; need põhjused dokumenteeritakse kirjalikult.

2. Ametnik austab üldsuse õiguspäraseid ja mõistlikke ootusi seoses institutsiooni varasema käitumisega.”

Euroopa hea haldustava eeskiri on kättesaadav ombudsmani veebisaidil (www.ombudsman.europa.eu/code/en/default.htm).

(8) Vt kohtuasi T-203/97: Forvass vs. komisjon, EKL AT 1999, lk I-A-129 ja II-705, punkt 70; otsus kohtuasjas T-199/01: G vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A-217 ja II-1085, punkt 38); Otsus kohtuasjas T-347/03: Branco vs. komisjon, punkt 102.

(9) "Kui tegelikud kulud osutuvad abisaaja aastaeelarve täitmise lõpetamisel lõikes 1 nimetatud hinnangulistest abikõlblikest kuludest väiksemaks, piirdub komisjoni toetus summaga, mille arvutamisel kohaldatakse tegelike kulude suhtes lõikes 2 nimetatud protsendimäära. Abisaaja kohustub komisjonile tagasi maksma kõik seda summat ületavad juba makstud summad.”

(10) Vt käesoleva otsuse punkt 1.4.