FOR PREVIEWING & TESTING PURPOSES ONLY.
This notification will disappear once the page will be published.
This link is available for less than 30 minutes.
  • Kergesti loetav
  • Teksti suurus

Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Valitud keel: 
  • Eesti keel
Lähtekeel: 
Kättesaadavad keeled: 
See lehekülg on tõlgitud masintõlkega.
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.

Otsus selle kohta, et Euroopa Komisjon ei ole kohaldatava tähtaja jooksul teinud lõplikku otsust üldsuse juurdepääsu taotluse kohta dokumentidele, mis käsitlevad Euroopa Andmekaitseinspektori esialgset uurimist (mikro)sihtimise kasutamise kohta (juhtum 484/2024/PVV)

Kaebuse esitaja taotles üldsuse juurdepääsu mis tahes kirjavahetusele, mis oli seotud teatega Euroopa Andmekaitseinspektori esialgse uurimise kohta, mis käsitles (mikro)sihtimise kasutamist komisjoni poolt reklaamikampaania ajal seoses komisjoni ettepanekuga laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise ja tõkestamise eeskirjade kohta.

Vastuseks tegi komisjon kindlaks kaks dokumenti, mis kuuluvad kaebuse esitaja avaliku juurdepääsu taotluse kohaldamisalasse: Euroopa Andmekaitseinspektori büroo e-kiri komisjoni andmekaitseametnikule ja komisjoni vastus sellele e-kirjale. Ta keeldus nende dokumentidega tutvumise võimaldamisest, tuginedes uurimise eesmärgi kaitseks erandile üldsuse juurdepääsust. Kaebuse esitaja palus komisjonil oma otsus läbi vaadata (esitades kordustaotluse). Kuna komisjon ei vastanud ettenähtud tähtaja jooksul, pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole.

Ombudsman algatas uurimise selle kohta, et komisjon ei vastanud kaebuse esitaja kordustaotlusele, ja palus komisjonil vastata nii kiiresti kui võimalik. Kuna vastust ei saadud, kontrollis ombudsmani uurimisrühm vaidlusaluseid e-kirju. Kontrolli põhjal jagas ombudsman komisjoniga oma esialgseid seisukohti, et võimaldada võiks laialdast juurdepääsu ja et oleks tulnud kindlaks teha täiendavad dokumendid, mis kuuluvad juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse.

Komisjon vastas kaebuse esitajale 2025. aasta aprillis, st peaaegu poolteist aastat pärast seda, kui kaebuse esitaja esitas kordustaotluse. Komisjon võimaldas vaidlusaluste e-kirjadega tutvuda isikuandmete kaitse eesmärgil üksnes piiratud ulatuses. Komisjon tegi kindlaks ka viis täiendavat dokumenti (e-kirjavahetuses hüperlingitud ja sellele lisatud dokumendid).

Kuna komisjon vastas kaebuse esitaja kordustaotlusele, lõpetas ombudsman selle juhtumi. Ta kritiseeris komisjoni märkimisväärset viivitust kaebuse esitaja kordustaotlusele vastamisel ja tuletas komisjonile meelde, et ta peaks kiiresti tegelema olulise probleemiga, milleks on viivitused üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemisel.

Kaebuse taust

1. 2023. aasta oktoobris esitas kaebuse esitaja taotluse üldsuse juurdepääsuks kogu kirjavahetusele, mis on seotud Euroopa Andmekaitseinspektori esialgse uurimisega (teadaandega) selle kohta, kuidas komisjon kasutab (mikro)sihtimist reklaamikampaania ajal seoses oma ettepanekuga laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise ja tõkestamise eeskirjade kohta.

2. 2023. aasta novembris saatis komisjon oma vastuse. Ta tegi kindlaks, et Euroopa Andmekaitseinspektori büroo e-kiri komisjoni andmekaitseametnikule (komisjonis edastatud kujul) ja komisjoni vastus sellele e-kirjale kuuluvad kaebuse esitaja avaliku juurdepääsu taotluse kohaldamisalasse. Komisjon keeldus täielikult võimaldamast juurdepääsu mõlemale e-kirjale, tuginedes erandile, mis on sätestatud ELi õigusaktides üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele [1] (määrus 1049/2001). Täpsemalt väitis komisjon, et taotletud dokumendid olid osa Euroopa Andmekaitseinspektori käimasoleva esialgse uurimise toimikust ja seetõttu „kahjustaks nende avalikustamine põhimõtteliselt selle uurimise tõhusat läbiviimist”[2].

3. Kuna kaebuse esitaja ei olnud komisjoni vastusega rahul, palus ta komisjonil oma seisukoht läbi vaadata (esitades „kordustaotluse“). Kaebuse esitaja kahtles, kas komisjon saab uurimise eesmärgi kaitsmiseks tugineda üldsuse juurdepääsu erandile. Nad väitsid, et Euroopa andmekaitseinspektor on märkinud, et ta vahetab komisjoniga teavet nn uurimiseelse menetluse raames ja et see ei tähenda, et on algatatud ametlik uurimine.[3] Lisaks väitis kaebuse esitaja, et nende juurdepääsutaotluse sisu on muutunud väga avalikuks huviks, nagu näitavad mitmesugused meediakajastused ja asjakohased arutelud Euroopa Parlamendis.

4. Komisjon pikendas kaebuse esitaja kordustaotlusele vastamise tähtaega 17. jaanuarini 2024.

5. Kuna kaebuse esitaja pikendatud tähtaja jooksul vastust ei saanud, pöördus ta 2024. aasta veebruaris ombudsmani poole.

Uurimine

6. Ombudsman algatas uurimise selle kohta, et komisjon ei vastanud kaebuse esitaja kordustaotlusele ettenähtud tähtaja jooksul.

7. Uurimise käigus palus ombudsman komisjonil vastata kordustaotlusele põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 16. aprilliks 2024.

8. Kuna komisjon ei vastanud selle tähtaja jooksul ja võttes arvesse püsivat viivitust, kontrollis ombudsmani uurimisrühm juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse kuuluvaid dokumente ja dokumente, mis olid seotud juurdepääsutaotluse üle kolmanda isikuga konsulteerimisega.

Ombudsmani esialgsed seisukohad

9. Kuna ombudsmani büroo saadetud meeldetuletustele vaatamata kaebuse esitaja kordustaotlusele vastust ei saadud, jagas ombudsman 2024. aasta augustis komisjoniga oma esialgseid seisukohti.  

10. Vaidlusaluste dokumentide läbivaatamise ja komisjoni esialgse vastuse põhjal asus ombudsman esialgsele seisukohale, et komisjoni tuvastatud kahele e-kirjale on võimalik anda laialdane juurdepääs ning et oleks tulnud kindlaks teha täiendavad dokumendid, mis kuuluvad juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse.

11. Ombudsman viitas dokumentidele, mis olid seotud komisjoni konsulteerimisega Euroopa Andmekaitseinspektoriga, ja märkis, et ta ei näe põhjust, miks Euroopa Andmekaitseinspektori e-kirja ei saa avalikustada, võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori kinnitust, et see ei kahjusta tema uurimise eesmärki. Mis puudutab komisjoni saadetud e-kirja, siis leidis ombudsman, et see näib sisaldavat üldist teavet ja seega ei ole selge, kuidas selle avalikustamine kahjustaks Euroopa Andmekaitseinspektori (esialgse) uurimise eesmärki.

12. Lisaks märkis ombudsman, et juurdepääsutaotlus puudutab kogu selle (esialgse) uurimisega seotud kirjavahetust. Seetõttu oleks tulnud kindlaks teha ka muud juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse kuuluvad dokumendid, näiteks e-kirjavahetuses hüperlingitud ja sellele lisatud dokumendid.

13. 24. aprillil 2025 võttis komisjon vastu kinnitava otsuse, millega anti juurdepääs kahele vaidlusalusele e-kirjale, tehes isikuandmete kaitseks vaid piiratud redigeerimisi [4]. Ta viitas Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteerimisele seoses tema e-kirja võimaliku avalikustamisega, mille avalikustamisega Euroopa andmekaitseinspektor oli nõustunud. Komisjon tegi kindlaks ka viis täiendavat dokumenti (dokumendid, mis on hüperlingitud komisjoni ja Euroopa andmekaitseinspektori vahelisele e-kirjavahetusele ja sellele lisatud), mille ta avalikustas osaliselt koos isikuandmete redigeerimisega ja ärihuvide kaitseks [5].

14. Kaebuse esitaja esitas märkused ombudsmani esialgsete seisukohtade ja komisjoni kinnitava otsuse kohta. Nad ütlesid, et on rahul ombudsmani uurimisrühma kontrollitud dokumentidele antud juurdepääsuga. Kaebuse esitaja ainus lahendamata probleem on seotud kinnitavas etapis kindlaks tehtud täiendavate dokumentide redigeerimisega.

Ombudsmani hinnang

15. Uurimine käsitles seda, et komisjon ei vastanud kaebuse esitaja kordustaotlusele. Kuna komisjon on lõpuks vastu võtnud kinnitava otsuse, lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

16. Ombudsman märgib, et kooskõlas tema esialgsete seisukohtadega andis komisjon kahele vaidlusalusele e-kirjale väga ulatusliku osalise juurdepääsu. Samuti märgib ta, et komisjon tegi kinnitavas etapis kindlaks viis täiendavat dokumenti. Seega tervitab ombudsman selle juhtumi puhul saavutatud suuremat läbipaistvust. Samas, mis puudutab täiendavaid dokumente, mis tuvastati alles kinnitavas etapis, siis ombudsmani uurimisrühm neid ei kontrollinud, mistõttu ombudsman ei saa võtta seisukohta neile antud juurdepääsu kohta.

17. Ombudsman märgib siiski, et komisjon viivitas kaebuse esitaja kordustaotlusele vastamisega märkimisväärselt.

18. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaselt peaks ELi institutsioon 15 tööpäeva jooksul alates kordustaotluse registreerimisest võimaldama juurdepääsu taotletud dokumendile (dokumentidele) või esitama kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused. Erandlikel asjaoludel võib 15 tööpäeva pikkust tähtaega pikendada veel 15 tööpäeva võrra [6].

19. Käesoleval juhul kulus komisjonil peaaegu poolteist aastat alates kordustaotluse kättesaamisest (27. november 2023), et anda lõplik vastus kaebuse esitaja juurdepääsutaotlusele ainult mõne dokumendi kohta (24. aprill 2025). Lisaks märgib ombudsman, et Euroopa Andmekaitseinspektor viis juba 2024. aasta detsembris lõpule sellega seotud ametliku uurimise ja tegi noomituse seoses komisjoni mikrosuunatud reklaamikampaaniaga laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali seadusandliku ettepaneku kohta [7].

20. Käesolev juhtum on seega veel üks näide märkimisväärsetest ja süstemaatilistest viivitustest, millega komisjon kordustaotluste käsitlemisel kokku puutub ja mida ombudsman pidas haldusomavoliks.[8] Pärast ombudsmani eriaruannet Euroopa Parlamendile selles küsimuses nõudis Euroopa Parlament tungivalt, et komisjon kõrvaldaks süstemaatilised ja märkimisväärsed viivitused üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemisel [9].

Järeldused

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Kuna komisjon on nüüd vastanud kaebuse esitaja kordustaotlusele, lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Ombudsman saab vaid kritiseerida komisjoni väga pikka viivitust kaebuse esitaja kordustaotlusele vastamisel. Määrusega 1049/2001 kehtestatud tähtaegade eiramine ei ole hea haldustava.

Ombudsman nõuab veel kord tungivalt, et komisjon parandaks esmajärjekorras oluliselt üldsuse juurdepääsu taotluste käsitlemist, ning viitab oma strateegilises uurimises OI/2/2022/OAM esitatud soovitusele.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Teresa Anjinho
Euroopa Ombudsman


Strasbourg, 14. oktoober 2025

 

[1] Määrus 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:32001R1049.

[2] Nagu on kaitstud määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taandega.

[3] Viidates järgmisele: https://www.euractiv.com/section/tech/news/eu-commissions-microtargeting-to-promote-law-on-child-abuse-under-scrutiny/.

[4] Kaitstud määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti b alusel.

[5] Nagu on kaitstud määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taandega.

[6] Määruse 1049/2001 artikkel 8.

[7] Lisateabe saamiseks vt: https://www.edps.europa.eu/press-publications/publications/newsletters/newsletter-113_en ja https://noyb.eu/sites/default/files/2024-12/EDPSDecision_printed_Redacted.pdf.

[8] Soovitus aja kohta, mis Euroopa Komisjonil kulub üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemiseks (strateegiline uurimine OI/2/2022/OAM), kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/recommendation/en/167661.

[9] Vt: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2024-0172_EN.html.

Mida arvate sellest masintõlkest? Ootame tagasisidet!