Strasbourg, 20. jaanuar 2005

Lugupeetud hr X

oktoobril 2003 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses komisjoni delegatsiooni otsusega mitte soovitada Teie nime nõuandvale ametikohale Y ülikooli asedekaani juures ELi rahastatava programmi raames.

15. detsembril 2003 edastasin Teie kaebuse komisjoni presidendile. Sain komisjoni arvamuse kätte 11. märtsil 2004 ja edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused. mail 2004 saatsite mulle oma tähelepanekud komisjoni arvamuse kohta. oktoobril 2004 palusite teavet kaebuse staatuse kohta.

Teie taotluse korral on teie kaebust käsitletud konfidentsiaalselt.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused. Vabandan, kui palju aega on kulunud teie kaebuse menetlemiseks.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on juhtumi asjaolud kokkuvõtlikult järgmised:

Kaebuse esitaja töötab sõltumatu hariduskonsultandina. Pärast seda, kui ta oli avaldanud oma CV värbamisagentuuris, sai ta Brüsselis asuvalt konsultatsioonifirmalt Z kutse kandideerida ühisettevõtte ülikooli (Y ülikool) asedekaani nõuniku ametikohale. Y ülikooli projekti rahastas EL. Z oli sõlminud komisjoniga lepingu selle algatuse arendamiseks ja tegutses seega projekti töövõtjana. Üks peamisi Y-projekti raames võetavaid meetmeid oli Executive MBA programmi väljatöötamine, mis pidi algama 2004. aasta jaanuaris. Esines oht, et see algatus viibib, sest mitmed olulised ülesanded, eelkõige ressursibaasi loomine ja vajalikud toetusvaldkonnad, ei ole veel täidetud.

Kaebuse esitajal oli esimene vestlus, mis viidi läbi tema elulookirjelduses esitatud teabe põhjal. Z-i töötajad ütlesid talle, et lõpliku otsuse ametisse nimetamise kohta teeb vastutav ELi delegatsioon koos Y-projekti kohaliku juhtkonnaga. Lõpptulemuse võimalikult kiireks saavutamiseks otsustas Z saata ELi delegatsioonile heakskiitmiseks ainult kahe potentsiaalse kandidaadi elulookirjeldused.

Kaebuse esitaja arvates oli Z kindel oma sobivuses ametikohale. Ta allkirjastas isegi avalduse Z-iga, nõustudes olema kättesaadav ajavahemikul 1. oktoobrist 2003 kuni 30. septembrini 2007.

Arvestades eeldatavale alguskuupäevale eelnenud lühikest ajavahemikku, hakkas kaebuse esitaja kohe tööks valmistuma. Ta juhtis tähelepanu sellele, et ta pakkus Y juhtkonnale tasuta oma praeguseid veebipõhiseid programme ja kursuste andmebaase, et vajalikud muudatused saaks kiiresti teha. Töö hõlmas pärast intervjuud koostatud tegevuskava.

Kohtumine ELi delegatsiooni ja Y dekaaniga määrati 25. septembriks 2003 ning see koosnes viieteistkümneminutilisest intervjuust. Seejärel teatas Z talle 20. oktoobril 2003, et tema taotlust ei ole rahuldatud, ning selgitas, et vaidlustuskomisjon tundis muret tema välismaal töötamise ja elamise kogemuse puudumise pärast. Kaebuse esitaja märkis, et see kriteerium ei kuulunud projekti tingimustes sätestatud kvalifikatsioonide hulka.

Kaebuse esitaja arvates oleks vaekogu, kui ta oleks oma CV läbi vaadanud, märkinud, et suurem osa tema tööelust oli veedetud välismaal, sageli kodust eemal, sellistes kohtades nagu India või Malaisia. Kaebuse esitajat teavitati mitteametlikult, et ELi delegatsioon kavatseb uuesti küsitleda varem tagasilükatud kandidaati, kes ei näi vastavat ametikoha valikukriteeriumidele.

Kaebuse esitaja esitas mitu kaalutlust kriteeriumide kohta, millest väljavalitav kandidaat puudus. Ta väljendas oma mittenõustumist ELi delegatsiooni seisukohaga.

Kaebuse esitaja väitis, et ta on täielikult valmis nõustuma mõistliku otsusega, kui institutsioon suudab seda põhjendada. Ta märkis, et ühelegi tema järelepärimisele ei ole vastust saadud.

Kaebuse esitaja esitatud teavet silmas pidades palus ombudsman komisjonil esitada arvamus järgmiste väidete kohta:

1. komisjoni delegatsiooni poolt vastu võetud soovituse põhjendust mitte värvata kaebuse esitajat, nimelt tema väidetavat töökogemuse puudumist välismaal, ei olnud projekti tingimustes ette nähtud; ja

2. komisjon ei ole vastanud kirjadele, mille kaebuse esitaja oli saatnud oma delegatsioonile ja milles nõuti täiendavaid selgitusi.

Nõue

Komisjoni arvamus

Komisjon kirjeldas oma arvamuses kõigepealt juhtumi faktilist tausta. Ta selgitas, et ombudsmanile esitatud kaebus puudutas kaebuse esitaja ELi rahastatava programmiga ametikohale kandideerimise taotluse tagasilükkamist. Selle programmi eesmärk oli toetada arengumaades elluviidavaid majandusreforme, luues juhtimishariduse riiklikud ja piirkondlikud keskused. Üks programmi raames väljatöötatavatest algatustest oli sellise riikliku kava loomine, mis suudaks pakkuda ettevõtetele juhtimis- ja nõustamisteenuseid. Viie aasta jooksul kuni 2007. aasta novembrini nõustus komisjon andma projektile rahalist toetust 14 miljoni euro ulatuses.

Programmi „Y“ raames sõlmis Euroopa Komisjon konsortsiumiga, mida juhtis konsultatsioonifirma Z, lepingu, mis hõlmas nelja pikaajalise võtmeeksperdi ja tugipersonali värbamist ja töölevõtmist.

Programmi raames saabus 20. novembril 2002 abisaavasse riiki Z-i palgatud neljast eksperdist koosnev rühm. Komisjon rõhutas, et nende lepingud olid sõlmitud Z-ga ja seetõttu ei olnud neil komisjoniga lepingulist seost.

Leping asedekaani juhi asetäitja ja nõunikuga lõppes 15. juunil 2003. Sellele ametikohale asendaja leidmiseks korraldas Z 6. juulil 2003 intervjuud kahe kandidaadiga, kellest üks oli hr XX. Komisjon selgitas, et teenuslepingu kohaselt vastutas Z programmi Y pikaajaliste ja lühiajaliste ekspertide värbamise eest ning selles rollis oli kogu protsessi puudutav teave tema kontrolli all. Kuna ükski kahest kandidaadist ei vastanud projekti pädevuse nõuetele, jäeti nad kõrvale.

Eksperdirühmas toimunud sagedaste muutuste tõttu otsustas ELi delegatsioon osaleda pikaajaliste ekspertide valimisel, et oleks võimalik läbi viia kvaliteedi eelkontroll.

Z korraldas 25. septembril 2003 täiendavad vestlused, milles osales ka kaebuse esitaja. Näib siiski, et kandidaadid ei vastanud pädevuses sätestatud nõuetele. Kuna projekti jaoks oli hädasti vaja asedekaani nõustajat, otsustas hindamisrühm kutsuda hr XXi, kes oli üks kahest esimesest kandidaadist, kes jäeti 6. juulil 2003 toimunud vestlusel kõrvale, võttes arvesse, et tal oli doktorikraad ja asjakohane kogemus sarnases projektis. Olles teda 2. oktoobril 2003 uuesti intervjueerinud, otsustasid Y-rühm ja Euroopa Komisjoni delegatsioon ühiselt pakkuda talle lühiajalise eksperdi lepingut, et täita rühma juhi asetäitja ja asedekaani nõuniku ametikoht. Komisjon märkis, et ta tundus olevat kõige sobivam kandidaat. Z-il paluti siiski jätkata sellise kandidaadi otsimist, kes täidaks ametikoha pikaajaliselt.

Komisjon selgitas, et kaebuse esitaja kvalifikatsioon ei vastanud programmi pädevuses sätestatud kriteeriumidele. Institutsioon märkis, et tema kvalifikatsioon ei hõlmanud muu hulgas järgmist: i) vajalik doktorikraad; ii) 10-aastane kogemus inimressursside arendamise valdkonnas; iii) vähemalt viieaastane kogemus sarnaste ELi või muu kahe- ja/või mitmepoolse arengukoostöö rahvusvaheliste projektide rakendamisel, eelistatavalt Vahemere maades; iv) vajalikud rahvusvahelised kogemused või kultuuridevahelise suhtlemise oskused, v) Euroopa Komisjoni projektitsükli juhtimise menetlustega seotud oskused; ning vi) tõendatud võime töötada mitmekultuurilises meeskonnas. Institutsioon lisas oma arvamusele hindamistabeli, milles hinnati iga kandidaadi kvalifikatsiooni.

Komisjon viitas ka mitmele märkusele, mille kaebuse esitaja oma kaebuses esitas. Ta märkis, et tema talitused ei esitanud kunagi ühtegi märkust kaebuse esitaja sobivuse kohta ametikohale ning et neid ei saa pidada vastutavaks Z-i sellekohaste väidetavate avalduste eest.

Kaebuse esitaja vestluse kohta selgitas institutsioon, et see toimus 25. septembril 2003 ja kestis kell 14.15–14.40. See ajavahemik võimaldas paneelarutelul esitada kõik vajalikud küsimused, mille järel arutelu loomulikult lõppes. Kuigi teist sel ajal ametikohale kandideerinud kandidaati intervjueeriti kaebuse esitajast kümme minutit kauem, lükkas valikukomisjon mõlemad kandidaadid ühehäälselt tagasi.

Vastuseks kaebuse esitaja väitele, et ta ei ole saanud vastust oma uurimistele, märkis komisjon, et ta saatis 20. oktoobril 2003 oma delegatsioonile ainult ühe e-kirja, millele ta kahjuks vastust ei saanud. Institutsioon vabandas, et ta ei vastanud kaebuse esitaja kirjavahetusele, kuigi ta juhtis tähelepanu sellele, et kõik vestlusega seotud taotlused oleks tulnud adresseerida Z-le kui teenuslepingu alusel töölevõtmise eest vastutavale asutusele.

Komisjon rõhutas, et kaebuse esitajat ja ülejäänud kandidaate hinnati vastavalt projekti tingimustele. Seetõttu leidis ta, et tema talitused tegutsesid nõuetekohaselt, järgisid talle siduvaid eeskirju ja põhimõtteid ning et seega ei esinenud ühtegi haldusomavoli juhtumit.

Kaebuse esitaja märkused

Oma märkustes komisjoni arvamuse kohta kordas kaebuse esitaja oma kaebuses esitatud väiteid. Ta leidis, et komisjon ei olnud andnud tema kaebusele asjakohaseid ega rahuldavaid vastuseid, kuid selle asemel tekitas tema arvamus veelgi tõsisemat muret institutsiooni personalivaliku poliitika õigluse ja selle üle, kuidas seda tema konkreetse juhtumi puhul kohaldati.

Kaebuse esitaja kordas, et tema intervjuu ametikohale oli liiga lühike ja suuresti asjakohatu, et anda talle võimalus selgitada oma kvalifikatsiooniga seotud ebakindlust.

Ta märkis, et kuigi tal ei ole doktorikraadi, on tema magistrikraad täidetava ametikoha jaoks asjakohasem, kuna seda saab anda ainult haridusega seotud valdkondades, tavaliselt võtab see vähemalt aasta kauem aega ja nõuab akadeemilist kvalifikatsiooni institutsionaalseks juhtimiseks. Kaebuse esitaja esitas ka mitu märkust XX doktorikraadi kohta.

Kaebuse esitaja vaidlustas komisjoni väite, et tal puudub rahvusvaheline kogemus. Ta rõhutas, et lisaks enam kui kümneaastasele kogemusele oma ettevõtte juhtimisel sõltumatu juhtimiskonsultandina on tal juhatuse tasandi tööstuslik taust, mis hõlmab personalijuhtimise kogemust. Ta kirjeldas üksikasjalikult oma viimaste aastate ärikogemust.

Samuti ei nõustunud ta komisjoni hinnanguga tema kvalifikatsioonile, eelkõige seoses avatusega uutele väljakutsetele ja praktiliste kogemustega kultuuriülestes läbirääkimistes ja suhtluses, kultuuridevahelise suhtlemise oskustega ning soolise võrdõiguslikkuse küsimuste mõistmisega. Kaebuse esitaja märkis, et tema kvalifikatsiooni ja kogemusi illustreerivad tema veebisaitidel esitatud tulemused ja tegelikud töönäidised.

Kaebuse esitaja leidis, et Z-l ei olnud vaba ametikoha töölevõtmise otsuse tegemisel mingit rolli, vaid et valikumenetluse tulemuse eest vastutas üksnes komisjon.

Otsus

1 Kaebuse esitaja töölevõtmist käsitleva komisjoni soovituse põhjendus

1.1 Kaebuse esitaja kandideeris Y ülikooli asedekaani nõuniku ametikohale arenguriigis. Kaebuse esitaja väidab, et komisjoni delegatsiooni poolt selles riigis vastu võetud soovituse põhjendust mitte värvata kaebuse esitajat, nimelt tema väidetavat töökogemuse puudumist välismaal, ei olnud projekti tingimustes ette nähtud.

1.2 Komisjon selgitab, et programmi Y raames sõlmisid tema talitused konsortsiumiga, mida juhtis konsultatsioonifirma Z, lepingu, mis hõlmas nelja pikaajalise võtmeeksperdi värbamist ja töölevõtmist. Institutsioon väidab, et teenuslepingu kohaselt vastutas Z pikaajaliste ja lühiajaliste ekspertide töölevõtmise eest.

Samuti selgitab institutsioon, et kaebuse esitaja kvalifikatsioon ei vastanud programmi pädevuses sätestatud kriteeriumidele, ning juhib tähelepanu sellele, et tema kvalifikatsioon ei hõlmanud muu hulgas järgmist: i) vajalik doktorikraad; ii) 10-aastane kogemus inimressursside arendamise valdkonnas; iii) vähemalt viieaastane kogemus sarnaste ELi või muu kahe- ja/või mitmepoolse arengukoostöö rahvusvaheliste projektide rakendamisel, eelistatavalt Vahemere maades; iv) vajalikud rahvusvahelised kogemused või kultuuridevahelise suhtlemise oskused, v) Euroopa Komisjoni projektitsükli juhtimise menetlustega seotud oskused; ning vi) tõendatud võime töötada mitmekultuurilises meeskonnas.

1.3 Uurimise käigus esitatud tõendite raames uuris ombudsman hoolikalt komisjoni tegevuse õiguslikku alust kõnealuses juhtumis, nimelt komisjoni [hankija] ja äriühingu Z [konsultant] vahel sõlmitud lepingut, eelkõige selle I lisa, mis sisaldab Euroopa Ühenduse rahastatavate teenuslepingute üldtingimusi, ja selle II lisa, mis sisaldab pädevust.

Ombudsman märgib, et lepingu eesmärk, nagu see on määratletud artiklis 1, oli anda projektile tehnilist abi. I lisa artiklis 15 on sätestatud, et kui leping hõlmab tehnilist abi, on vajalike ekspertide tagamine konsultandi ülesanne. I lisa artikli 16 lõikes 1 on siiski sätestatud:

„Töötajad, keda konsultant kasutab lepingu täitmiseks, kiidab heaks tellija. Volitustes määratakse kindlaks konsultandi töötajate väljaõppe miinimumtase ja kogemused ning vajaduse korral nõutav spetsialiseerumine.”

Ombudsman märgib ka, et asedekaani nõuniku ametikoha tehniline erikvalifikatsioon on esitatud II lisa punktis 3.2.B. Osutatud kriteeriumid hõlmavad muu hulgas kraadiõppe kogemust ärijuhtimises, edukat õpetamist, kogemusi inimressursside arendamisel, tunnustatud rahvusvahelist kogemust, suhtlemis- ja analüüsioskust, arvutipädevust ning projektitsükli juhtimise menetluste mõistmist (1).

Seega näib, et komisjonil oli õiguslik pädevus vaadata läbi konsultandi ettepanekud uute töötajate töölevõtmiseks, et tagada kandidaatide vastavus lepingu II lisas sätestatud kriteeriumidele.

1.4 Mis puudutab kaebuse esitaja kogemuste hindamist komisjoni poolt, siis on ombudsman teadlik asjaolust, et see institutsioon on suutnud koostada hindamistabeli, milles hinnati kõigi kandidaatide kvalifikatsiooni iga kriteeriumi alusel, mis on sätestatud projekti tingimustes, sealhulgas rahvusvaheline kogemus. Kuigi kaebuse esitaja ei nõustu selle hinnangu paljude aspektidega, ei ole uurimise käigus esitatud mingit teavet, mis võiks panna ombudsmani arvama, et selles hinnangus on tehtud ilmne viga või et võimu on kuritarvitatud.

Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja on oma kaebuses viidanud ka asjaolule, et komisjon otsustas täita vaba ametikoha kandidaadiga, kes oli pärast esimest vestluste vooru esialgu tagasi lükatud. Ombudsmani arvates on komisjon siiski põhjalikult selgitanud põhjuseid, miks ta jõudis selle kandidaadi töökogemust arvestades järeldusele, et ta on kõige sobivam kandidaat.

Kaebuse esitaja ja komisjoni poolt uurimise käigus esitatud teabe põhjal on ombudsman jõudnud järeldusele, et uurimise käigus ei tuvastatud juhtumi selle aspektiga seoses haldusomavoli.

2 Komisjoni väidetav suutmatus vastata kaebuse esitaja kirjadele

2.1 Kaebuse esitaja väidab, et komisjon ei vastanud kirjadele, mille kaebuse esitaja saatis oma delegatsioonile ja milles paluti täiendavaid selgitusi.

2.2 Komisjon vabandas, et ta ei vastanud kaebuse esitaja kirjavahetusele, kuigi ta juhtis tähelepanu sellele, et kõik vestlusega seotud taotlused oleks tulnud saata Transtecile kui teenuslepingu alusel töölevõtmise eest vastutavale asutusele.

2.3 Komisjoni hea haldustava eeskirja (2) kohaselt saadetakse vastus komisjonile adresseeritud kirjale viieteistkümne tööpäeva jooksul alates komisjoni vastutava talituse kirja kättesaamise kuupäevast. Käesolevas asjas ei toiminud komisjon oma eeskirjade kohaselt. Ombudsman märgib siiski, et institutsioon esitas kaebuse esitaja päringud oma arvamuses ombudsmanile ning et ta on ka vabandanud, et ei ole varem vastanud.

2.4 Neil asjaoludel ei pea ombudsman vajalikuks juhtumi selle aspektiga põhjalikumalt tegeleda.

3 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et Euroopa Komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) II lisa punktis 3.2.B loetletud kriteeriumid olid järgmised:

„• Kraadiõppejärgne kvalifikatsioon ärijuhtimises või muudes sellega seotud valdkondades ning doktorikraad on väärtuslik.
• 10-aastane kogemus inimressursside arendamises, sellest vähemalt 5 aastat nõustamistegevuses, ärikooli juhtimises või juhtimiskoolituse programmis.
• Hiljutine ja edukas õpetamine kraadiõppeprogrammides.
• Tunnustatud rahvusvaheline kogemus, avatus uutele väljakutsetele ja praktilised kogemused kultuuriülestes läbirääkimistes ja suhtluses, teadmised riigist W on eeliseks.
• Edukas kogemus (vähemalt 5 aastat) sarnaste ELi või muude kahepoolsete ja/või mitmepoolsete arengukoostöö projektide rakendamisel, eelistatavalt Vahemere maades.
• erasektori ettevõtete inimressursside arendamise kogemus ärijuhtimise valdkonnas.
• suurepärased suhtlemis- ja analüüsioskused, suhtlemis- ja juhtimisoskused.
• Kõrgelt arenenud suuline ja kirjalik suhtlemisoskus inglise keeles [...].
• Kasuks tuleb arvutipädevus ning head teadmised projektijuhtimistarkvarast, andmebaasidest ja infotehnoloogiatarkvarast.
• Täielik arusaamine Euroopa Komisjoni projektitsükli juhtimise menetlustest, analüüsi seirest ja järelevalvest.
• Võime töötada kultuuridevahelises meeskonnas ning keerulistes institutsioonilistes ja organisatsioonilistes tingimustes.
• Soolise võrdõiguslikkuse küsimuste täielik mõistmine programmi kontekstis.”

(2) EÜT L 308, 8.12.2000, lk 26–34.