Strasbourg, 11. märts 2004

Lugupeetud hr S.

septembril 2003 saatsite mulle kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses ühenduse vahendite eraldamisega Hollandi Antillide saarele Bonaire'i kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks. Kaebus laekus mulle 10. oktoobril 2003. oktoobril 2003 saadetud e-kirjas palusite mul edastada selle kaebuse koopia Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF).

20. oktoobril 2003 edastasin kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Samal päeval edastati OLAFile kaebuse koopia.

oktoobril 2003 saatsite mulle oma kaebuse kohta lisateavet. Selle teabe koopia edastati komisjonile 14. novembril 2003. Vastavalt Teie sellekohasele taotlusele edastasin selle teabe 14. novembril 2003 ka OLAFile. Samal päeval teavitasin Teid sellest ja palusin Teil saata täiendavad dokumendid, mida kavatsete esitada otse OLAFile.

OLAF kinnitas 27. novembril 2003 minu 20. oktoobri ja 14. novembri 2003. aasta kirjade kättesaamist.

ja 7. jaanuaril 2004 edastasite mulle koopiad e-kirjadest, mis käsitlesid Teie kaebust, mida olite vahetanud OLAFi ametnikuga.

Komisjon saatis oma arvamuse Teie kaebuse kohta 20. jaanuaril 2004.

OLAF teatas mulle 23. jaanuari 2004. aasta kirjas, et on otsustanud algatada uurimise seoses Teie kaebusega 18. detsembril 2003.

jaanuaril 2004 saatsite mulle koopia sõnumist, mille olite saatnud samal päeval OLAFi ametnikule ja milles palusite viimasel edastada mulle koopiad teatavatest toimikutest, mille olite OLAFile esitanud.

jaanuaril 2004 edastasin Teile komisjoni arvamuse ja palusin Teil esitada oma märkused. Täiendav koopia saadeti Teile 5. veebruaril 2004 pärast seda, kui sain teada, et Teie aadress on muutunud.

ja 4. veebruaril 2004 edastasite mulle koopiad e-kirjadest, mis käsitlesid Teie kaebust, mida olite vahetanud Euroopa Parlamendi liikme assistendiga.

veebruaril 2004 saatsite mulle oma märkused komisjoni arvamuse kohta.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

aasta novembrist kuni 2003. aasta novembrini töötas kaebuse esitaja, kes on Saksamaa kodanik, infrastruktuuriprojektide eest vastutava programmiametnikuna Euroopa Komisjoni delegatsioonis Guyanas, Surinames, Trinidad &ampis, Tobagos, Arubal ja Hollandi Antillidel (edaspidi „delegatsioon”).

Kaebuse esitaja sõnul on tema kaebuse aluseks olevad asjaolud järgmised:

EL eraldab ühenduse vahendeid kavandatud kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks Bonaire'i, Hollandi Antillide saarele, kus elab umbes 10 000 elanikku ja umbes 50 000 turisti aastas. Kavandatav kanalisatsiooni- ja kanalisatsiooniprojekt hõlmab vaid pealinna Kralendijki tihedalt asustatud ja tundlikku rannikuala ning seda ümbritsevaid alasid pikkusega umbes 8,5 kilomeetrit ja laiusega umbes 500 meetrit. Kõigi kavandatud süsteemikomponentide kapitalinõuded ulatuvad 14,8 miljoni euroni. Kavas on teenindada haiglat 90 PE-ga („Inimeste ekvivalent“), kauplusi ja restorane 300 PE-ga, turiste 1 780 PE-ga ja elanikkonda 1 939 PE-ga (kokku 10 204 PE-st), mis teeb kokku 4 109 PE-d. Kavandatav koguinvesteering on 3 407 eurot erakapitali investeerimisfondi kohta. Projekt viiakse ellu 2005. aasta märtsist kuni 2007. aasta märtsini.

Projekti rakendamise oodatavad tulemused on järgmised: Kralendijki rannikualalt ja selle ümbrusest pärit reovett kogutakse nõuetekohaselt tsentraliseeritud kogumissüsteemi abil; kogutud reovesi suunatakse reoveepuhastisse (reoveepuhasti) ja puhastatakse seal nõuetekohaselt.

Hollandi Antillid vastutavad territoriaalse eelarvevahendite käsutaja (TAO) eest, kes on Hollandi Antillide arengukoostöö osakonna direktor. ELis asuva ettevõttega Dorsch Consult sõlmiti 379 000 euro suurune teenusleping, mis hõlmas ettevalmistavaid uuringuid, üldkava, teostatavusuuringut ja hankedokumentide projekte.

Oma 2003. aasta märtsis koostatud teostatavusuuringu ülevaates juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et projektis nähti ette, et 82 % Kralendijki ja seda ümbritseva piirkonna elanikkonnast ei teenindata ning et ligikaudu 636 m³ puhastamata reovett päevas jõuab endiselt merre. Tema arvates ei võimaldanud need ja muud puudused saavutada projekti eesmärke.

Sellest hoolimata kiitis TAO heaks üldkava, teostatavusuuringu ja muud konsultandi koostatud asjakohased dokumendid. Delegatsioon kinnitas 29. juuli 2003. aasta kirjas, mis oli adresseeritud Euroopa Komisjoni koostöötalitusele EuropeAid, et ta toetab TAO antud heakskiitu. Kaebuse esitaja sõnul ei võtnud komisjon arvesse kõiki tema kriitilisi argumente.

Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et kavandatav projekt kujutab endast maksumaksjate raha raiskamist, kuna projekt ei vastanud tingimustele (et vältida korallriffide edasist hävitamist Bonaire elanike sissetuleku tagamiseks) ning et sellega nähti ette liiga kulukas, liiga tsentraliseeritud ja tehniliselt väga keeruline süsteem. Kaebuse esitaja kasutas projekti kirjeldamiseks väljendit „valge elevant“. Oma väidete toetuseks viitas kaebuse esitaja eespool nimetatud arvudele kavandatud süsteemi katvuse kohta. Ta väitis ka, et kavandatav investeering 3 407 eurot erakapitali investeerimisfondi kohta on äärmiselt suur ning et teised rahvusvahelised organisatsioonid arvutavad tavaliselt soovituslike summadega 300–500 eurot erakapitali investeerimisfondi kohta.

Kaebuse esitaja avaldas arvamust, et Hollandi Antillide valitsus ei hoolinud eriti projekti tegelikust kasutamisest elanike jaoks ja selle olemusest, kuna projekti kulusid rahastati ELi toetusest. Ta lisas, et teisest küljest näib komisjon olevat Euroopa Parlamendi „äärmise“ surve all, et kõrvaldada kuhjunud summad kuuendast, seitsmendast ja kaheksandast Euroopa Arengufondist. Tema arvates peeti projektide muudatusi (olenemata sellest, kas need oleksid mõistlikud või mitte) üksnes mahajäämuse kõrvaldamise takistuseks. Kaebuse esitaja kahtlustas, et on olemas ka muid projekte, nagu praegune.

Kaebuse esitaja avaldas lootust, et tema kaebuse tulemusena muudetakse projekti vastavalt vajadusele ja teavitatakse Euroopa Parlamenti. 13. oktoobril 2003 saadetud e-kirjas palus kaebuse esitaja ombudsmanil edastada oma kaebuse koopia OLAFile.

Nõue

Kaebus saadeti arvamuse saamiseks komisjonile. Samal ajal ja kooskõlas kaebuse esitaja taotlusega edastas ombudsman kaebuse koopia Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF).

Komisjoni arvamus

Oma arvamuses esitas komisjon järgmised märkused:

Taustteave

Bonaire'i kanalisatsioonisüsteemi projekt algas 1991. aastal. Euroopa Arengufond alustas selle projekti rahastamist 1994/95. aastal esimese teostatavusuuringuga.

AKV riigina pidi Hollandi Antillide valitsus määrama kindlaks oma majanduse ja ühiskonna arengupõhimõtted, strateegiad ja mudelid kogu oma suveräänsuse ulatuses. Komisjoni ülesanne oli abistada AKV riiki projektide ja programmide hindamisel. Lisaks vastutas komisjon projektide ja programmide rahastamisega seotud otsuste tegemise eest.

Ajal, mil kaebuse esitaja 2002. aasta novembris oma ülesanded üle võttis, olid Hollandi Antillid heaks kiitnud ja komisjon heaks kiitnud kaks projekti teostatavusuuringut ning teostatavusuuringu teostas Dorsch Consult, kes oli koostanud oma aruande projekti. Ekspertide ulatuslikel uuringutel põhinevad otsused ei kuulunud reeglina uue organisatsiooniga liituva isiku poolt läbivaatamisele. Projekti hindamise raames otsustas delegatsioon siiski edastada kaebuse esitaja seisukohad Hollandi Antillide valitsusele 5. märtsi 2003. aasta teostatavusuuringu läbivaatamise raames.

Konsultant Dorsch Consult esitas valitsusele oma vastuse 23. aprillil 2003, käsitledes 5. märtsi 2003. aasta ülevaates tõstatatud küsimusi punktide kaupa. Selle põhjal jõudsid valitsus ja delegatsioon järeldusele, et ülesehituslik lähenemisviis on usaldusväärne, asjakohane ja osapooltele hästi teada antud. Konsultandi vastused näitasid, et kaebuse esitaja oli teostatavusuuringust valesti aru saanud.

Komisjoni seisukoht kaebuse suhtes

Kaebuse esitajal ei olnud konkreetseid volitusi veeeksperdina ja seega ei olnud tal volitusi vaadata ühepoolselt läbi projekti valikuid või otsuseid, mille Madalmaade Antillide valitsus ja komisjon on aastate jooksul teinud. Teostatavus- ja teostatavusuuringuid teinud ekspertidel olid eriteadmised, millele valitsusel ja komisjonil oli võimalik toetuda, ning vajaduse korral võetakse nad oma töö eest vastutusele.

Ülesannetest peeti kinni ja süsteem ei olnud liiga kallis, liiga tsentraliseeritud ega tehniliselt liiga keeruline.

Projekti üldeesmärk oli säilitada Bonaire’i saart ümbritsev mere bioloogiline elupaik. Projekti eesmärk oli saare kanalisatsiooni- ning reoveepuhastus- ja kanalisatsioonisüsteemi rakendamine, et vältida jäätmete/saastatud vee otsest merre juhtimist. Projekt oli selgelt kooskõlas üldeesmärgiga, sest see annaks olulise panuse, keskendudes peamisele saasteallikale, nimelt heitvee otse merre pumpamisele.

Investeeringut elaniku kohta võib pidada tööstusharu võrdlusalusest kõrgemaks, kuid see oli tingitud teenindatavate inimeste suhteliselt väikesest arvust ja seega suurematest tehingukuludest, Bonaire'i rasketest tegutsemistingimustest ja asjaolust, et seal olid palgad kõrgemad kui arenguriigis.

Naabersaarel Curaçaol, mis on NEA peamine saar, oli sama tüüpi aktiivmudapuhasti, millega ei kaasnenud erilisi raskusi.

Komisjon märkis kokkuvõtteks, et ta ei pidanud kaebuse esitaja väiteid Bonaire’i kanalisatsioonisüsteemi kavandatava ehitamise seisukohast põhjendatuks ega asjakohaseks.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde ja esitas järgmised täiendavad märkused:

Bonaire'i projekt oli vaid jäämäe tipp. Sellega kaasnev maksumaksjate raha raiskamine oli skandaalne.

Talle anti suuliselt ametlikud juhised üldkava ja teostatavusuuringu läbivaatamise ettevalmistamiseks. Asjaolu, et komisjon ei nõustunud oma läbivaatamiste negatiivsete järeldustega, oli osa probleemist, mida OLAF praegu uurib.

Konsultandi esitatud ja komisjoni poolt heaks kiidetud ettepanekus nähti ette, et vaatamata projekti äärmiselt suurtele kuludele leiaks ligikaudu 630 m³ reovett (1 440 m³st) päevas ikkagi tee merre ilma puhastamata ning et umbes 80 % Kralendijki ja selle ümbruse elanikest ei saaks teenust. Projekti kulude summa osas ei võtnud komisjon arvesse asjakohaseid uuringuid, mida komisjon ise oli rahastanud. Komisjon võrdles õunu ja apelsine, viidates Curaçao näitele, mis vastupidiselt Bonaire’ile oli tihedalt asustatud ning kõrvaldas tööstuse ja olulised sadamarajatised. Nende punktide kohta esitatud komisjoni märkuste autor kas ei olnud ekspert või ei tegutsenud ta heas usus.

OLAFi uurimine

Kaebuse esitaja palus 13. oktoobril 2003 saadetud e-kirjas ombudsmanil edastada kaebuse koopia Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF). Ombudsman täitis selle nõude 14. novembril 2003. Kaebuse esitaja esitatud täiendav teave edastati seejärel vastavalt kaebuse esitaja taotlusele ka OLAFile.

OLAF teatas 23. jaanuari 2004. aasta kirjas ombudsmanile, et ta otsustas 18. detsembril 2003 algatada kõnealuses küsimuses välisjuurdluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta)(1) alusel.

jaanuaril 2004 saatis kaebuse esitaja ombudsmanile koopia sõnumist, mille ta oli saatnud samal päeval OLAFi ametnikule, paludes viimasel edastada ombudsmanile koopiad teatavatest toimikutest, mille ta oli OLAFile esitanud. Ombudsman ei saanud nende dokumentide koopiaid.

Otsus

1 Väidetav maksumaksjate raha raiskamine seoses Bonaire’i kanalisatsioonisüsteemi projektiga

1.1 2002. aasta novembrist kuni 2003. aasta novembrini töötas kaebuse esitaja, kes on Saksamaa kodanik, infrastruktuuriprojektide programmijuhina Euroopa Komisjoni delegatsioonis Guyanas, Surinames, Trinidad &ampis, Tobagos, Arubas ja Hollandi Antillides. aasta märtsi alguses koostas ta ülevaate teostatavusuuringust, mille oli koostanud konsultant seoses kavandatava kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega Hollandi Antillide saarele Bonaire’i. Projekti rahastati Euroopa Arengufondist. Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et kavandatav projekt kujutab endast maksumaksjate raha raiskamist, kuna projekt ei vastanud tingimustele (et vältida korallriffide edasist hävitamist Bonaire elanike sissetuleku tagamiseks) ning et sellega nähti ette liiga kulukas, liiga tsentraliseeritud ja tehniliselt väga keeruline süsteem.

1.2 Komisjon oli seisukohal, et projekt vastas tingimustele ja et see ei olnud liiga kallis, liiga tsentraliseeritud ega tehniliselt liiga keeruline.

1.3 Ombudsmani ülesanne on uurida haldusomavoli juhtumeid ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuses. Ta on seisukohal, et hea haldustava on kasutada ELi tegevuseks eraldatud vahendeid kaalutletult ja tõhusalt. Ombudsmani arvates võib selliste ressursside raiskamine seega kujutada endast haldusomavoli. Tuleb siiski märkida, et ombudsmanil ei ole vahendeid ega tehnilist oskusteavet, et põhjalikult uurida, kas konkreetne projekt kujutab endast maksumaksjate raha raiskamist. Ombudsmani arvates saavad sellist uurimist läbi viia üksnes spetsialiseeritud asutused, kellel on vajalikud eksperditeadmised, nagu Euroopa Kontrollikoda või Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF). Seega piirdub ombudsman sellistel juhtudel uurimisega, kas vastutav ühenduse institutsioon või asutus on andnud kaebuse esitaja väidetele ühtse ja mõistliku vastuse.

1.4 Esialgse analüüsi põhjal ei ole ombudsman veendunud, et komisjon on piisavalt käsitlenud kõiki kaebuse esitaja tõstatatud küsimusi. Näiteks 2003. aasta märtsis koostatud teostatavusuuringu läbivaatamisel leidis kaebuse esitaja, et hoolimata projekti kõrgest maksumusest oli ette nähtud, et 82 % Kralendijki ja seda ümbritseva piirkonna elanikkonnast ei teenindata ning et umbes 636 m³ puhastamata reovett päevas jõuab endiselt merre. Ombudsmani arvates ei ole komisjon sellele küsimusele veel rahuldavat vastust andnud ei oma arvamuses ega konsultandi märkustes kaebuse esitaja koostatud läbivaatamise kohta, millele komisjon oma arvamuses viitas.

1.5 Tuleb siiski märkida, et 2003. aasta detsembris otsustas OLAF algatada uurimise kaebuse esitaja tõstatatud küsimuste kohta. Kaebuse esitaja ja OLAFi vahelisest kirjavahetusest, mille kaebuse esitaja saatis ombudsmanile, ilmneb, et OLAF on lisaks ombudsmanile esitatud materjalidele saanud mitu täiendavat dokumenti, mida kaebuse esitaja pidas oma kaebuse seisukohast asjakohaseks ja mida ei edastatud ombudsmanile. Seda silmas pidades ja arvestades, et OLAFil näivad olevat vajalikud eriteadmised kaebuse esitaja tõstatatud küsimuste põhjalikuks uurimiseks, leiab ombudsman, et tal ei ole põhjust oma uurimist jätkata. Ombudsmani arvates aitab käesoleva uurimise lõpetamine kaasa ka ressursside tõhusale kasutamisele, vältides seda, et kaks ühenduse asutust uurivad samu küsimusi kahes paralleelses uurimises.

2 Kokkuvõte

Arvestades, et OLAF on otsustanud algatada kaebuse esitaja kaebuses tõstatatud küsimuste uurimise, on ombudsman seisukohal, et käesoleva uurimise jätkamine ei ole põhjendatud.

Otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti ja OLAFi peadirektorit. Koopia komisjoni arvamusest käesoleva kaebuse kohta ja kaebuse esitaja märkustest selle kohta edastatakse OLAFile, et viimane saaks kogu teabe, mida ta vajab oma juurdluseks.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) EÜT L 136, lk 1; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331.