Kaebuse taust

1. 2023. aastal osales kaebuse esitaja Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) korraldatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna assistentide valikumenetluses (EPSO/AST/151/22)[1]. Valikumenetluse käigus pidi kaebuse esitaja tegema kaugjälgimise teel motivatsioonitesti,[2] mida jälgis EPSO välistöövõtja. Mõtlemisoskuse test koosnes kolmest eraldi osast: verbaalne, matemaatiline ja abstraktne mõtlemine. Katsereeglid ei näinud ette nende osade vahelist katkestust. 20-minutiline paus nähti ette alles pärast kolme mõtlemisoskuse testi ja enne juhtumiuuringut.[3] Kuid mõtlemisoskuse testi iga osa vahel oli lühike ettevalmistusaeg koos juhendajaga, mille jooksul kandidaatidel ei lubatud ruumist lahkuda.

2. Kaebuse esitajal oli testiga tehnilisi probleeme, mis tähendas, et ta pidi jääma oma arvuti ette palju kauemaks kui testiks ette nähtud 65-minutiline ajavahemik. Lühikeses vaheajas mõtlemisoskuse testi teise (arvulise) ja kolmanda (abstraktse) osa vahel küsis kaebuse esitaja kontrollijalt (kes kontrollis tema testi), kas ta saaks minna vannituppa, millega kontrollija nõustus. Tagasi tulles pidi ta uuesti läbi viima turvakontrolli [4]. Seda tehes sai ta aru, et katsetaimerit ei olnud peatatud ja et ta oli kaotanud peaaegu poole katseks eraldatud ajast.

3. Kaebuse esitaja oli kimbatuses ja tõstatas küsimuse kõigepealt kontrollijaga. Prokurör ütles, et lõpetab testi kaebuse esitaja kuritahtliku keelekasutuse tõttu, ning suunas ta seejärel ülevaataja (või turvatöötaja) juurde. Turvatöötaja kinnitas, et taimerit ei ole võimalik lähtestada, ja andis kaebuse esitajale esialgse hoiatuse tema käitumise kohta, mis võimaldas tal katse ülejäänud ajaga lõpetada. Kaebuse esitaja vaidlustas asjaolu, et talle anti ainult järelejäänud aeg, kuid nõustus siiski proovima testi lõpetada. Samuti teatas ta, et kaebab vahejuhtumi üle. Seejärel teatas turvatöötaja, et lõpetab tema katse, mis tõi kaasa tema väljaarvamise valikumenetlusest. 

4. Varsti pärast seda esitas kaebuse esitaja EPSO-le vahejuhtumi kohta halduskaebuse.

5. Oma otsuses kaebuse kohta järeldas EPSO, et kaebuse esitaja käitumine oli vastuolus kohaldatavate eeskirjadega. Seetõttu välistas ta tema edasise osalemise valikumenetluses.[5]

6. Seejärel pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole. Ta vaidlustas EPSO otsuse tema halduskaebuse kohta.

Uurimine

7. Ombudsman algatas uurimise selle kohta, kuidas EPSO käsitles halduskaebust ja otsust jätta kaebuse esitaja valikumenetluses edasisest osalemisest kõrvale.

8. Uurimise käigus sai ombudsman EPSO vastuse kaebuse kohta ja seejärel kaebuse esitaja märkused vastuseks EPSO vastusele. Ombudsmani uurimisrühm kohtus ka EPSO meeskonnaga, et saada selgitusi ja lisateavet, ning palus seejärel EPSO-l esitada lisateavet ja selgitusi kirjalikult. Uurimisrühm vaatas täiendavalt läbi juhtumiga seotud dokumendid ja teabe, sealhulgas katse logi ning video- ja helisalvestise ning salvestise selle osa ärakirja, mis hõlmab juhtumit. Lisaks täielikule helisalvestisele ja osale välistöövõtjale kuulunud materjalidest saadeti EPSO-lt saadud teave ja dokumendid kaebuse esitajale, kes otsustas täiendavaid märkusi mitte esitada. 

Ombudsmanile esitatud argumendid

Kaebuse esitaja

9. Kaebuse esitaja väitis, et EPSO oli ta valikumenetlusest ebaseaduslikult välja jätnud. Ta tunnistas, et oli proovija suhtes kasutanud sobimatut keelt, ja väljendas selle pärast kahetsust, kuid palus seda olukorra asjaolusid arvestades kaaluda.

10. Kaebuse esitaja märkis, et ta oli varem osalenud EPSO valikumenetlustes ja et ta ei olnud kaotanud aega vannitoapausi tegemise katselt. Ta märkis, et pärast seda, kui ta oli istunud oma arvuti taga rohkem kui kaks tundi, oli põhivajadus selline paus teha. Ta rõhutas, et kontrollija ei andnud eelnevalt märku, et ta riskib sellise pausi tegemisega testilt aja kaotamisega; Kui ta oleks seda teinud, ei oleks ta pausi võtnud.  

EPSO poolt

11. EPSO märkis, et katse eeskirjade kohaselt on katse läbiviijal õigus kandidaate kõrvale jätta, kui nad rikuvad katse eeskirju, näiteks kuritarvitavad käitumist.

12. EPSO märkis, et halduskaebuse hindamisel vaatas ta läbi testi ja vahejuhtumi videosalvestise. See näitas, et kaebuse esitaja oli proovivõtjaga suheldes kasutanud sobimatut keelt. Kohtumisel ombudsmani uurimisrühmaga väitis EPSO, et kaebuse esitaja oli „jätkanud sama suhtumist“turvatöötaja suhtes ning seetõttu oli tema väljajätmine valikumenetlusest asjakohane. EPSO tunnistas siiski, et kaebuse esitaja ei olnud turvatöötajaga suheldes kasutanud kuritahtlikku keelt.

Ombudsmani hinnang

13. Kandidaadi kõrvalejätmine ELi personalivaliku menetlusest on tõsine küsimus. EPSO peaks fakte hoolikalt uurima ja oma otsust selgelt põhjendama [6].

14. Kohaldatavate eeskirjade [7] kohaselt nähti kavandatud paus ette alles pärast abstraktse mõtlemise testi. Seetõttu oleks pidanud uurijale olema selge, et kui lubada kaebuse esitajal teha plaaniväline paus, tähendaks see, et kaebuse esitaja peaks turvakontrolli uuesti tegema ja kaotaks osa oma testile eraldatud ajast. Seega, kui ta palus pausi, oleks ta pidanud teda sellest teavitama, mida ta ilmselt ei teinud.

15. Seda arvesse võttes oli täiesti mõistetav, et kaebuse esitaja oli hädas. Kaebuse esitaja tunnistas, et ta oli kasutanud provektori suhtes kuritahtlikku keelt, ja väljendas selle pärast kahetsust. Pärast seda sai ta hoiatuse, kuid turvatöötaja ütles talle, et ta võib testi jätkata.

16. Kuigi kaebuse esitaja oli häiritud ka oma hilisemas suhtluses turvatöötajaga ja vaidlustas asjaolu, et ta ei paranda seda, mida ta pidas kontrollija tehtud veaks, näitas ombudsmani uurimine, et ta ei käitunud turvatöötajaga sobimatult ega kasutanud kuritahtlikku keelt. Tegelikult tegi turvatöötaja otsuse jätta ta valikumenetlusest välja pärast seda, kui ta oli teatanud, et esitab kaebuse. On ütlematagi selge, et ainuüksi see ei saa olla vastuvõetav alus kandidaadi väljajätmiseks valikumenetlusest.

17. Kaebuse halduskaebuse rahuldamata jätmisega kinnitas EPSO siiski julgeolekuametniku tegevust ja otsust. Kuigi selles ei esitatud palju üksikasju selle kohta, kuidas ta halduskaebust käsitles, on selge, et selles vaadati läbi samad tõendid (salvestused), mille vaatas läbi ombudsmani uurimisrühm. On raske mõista, kuidas EPSO leidis, et kaebuse esitaja käitumine tema suhtluses turvatöötajaga pärast hoiatust oli kuritarvituslik, ning põhjendas seega otsust jätta ta valikumenetlusest kõrvale, võttes arvesse ka konteksti, milles kontrollija ei teavitanud kaebuse esitajat vaheaja tegemise tagajärgedest.

18. Seda arvesse võttes järeldab ombudsman, et EPSO-l oli halduskaebuse käsitlemisel haldusomavoli ja et EPSO otsustas jätta kaebuse esitaja valikumenetlusest kõrvale. Sellega võttis EPSO kaebuse esitajalt võimaluse valikumenetluses osaleda.

19. Ombudsman on siiski varem tunnistanud praktilisi probleeme, mis on seotud asjakohase õiguskaitse pakkumisega juhtudel, kui valikumenetlus on lõpule viidud.[8] Nagu eespool märgitud, on Euroopa Liidu Kohus sarnastel juhtudel leidnud, et kui kandidaati ei ole võimalik kõnealusesse valikumenetlusse tagasi kaasata, võiks õiguskaitset pakkuda, korraldades kaebuse esitajale eraldi individuaalse valikumenetluse samas valikumenetluse etapis, kus probleem tekkis. Kui see ei ole võimalik, soovitasid kohtud liidu organil alustada kaebuse esitajaga dialoogi, et leppida kokku muus õiglases lahenduses.

20. Seda arvesse võttes leiab ombudsman, et vastavat normatiivset soovitust ei oleks võimalik esitada. Siiski teeb ta EPSO-le ettepaneku alustada kaebuse esitajaga dialoogi, et leida sobiv ja õiglane lahendus. Seejuures peaks ta arvesse võtma, kuidas ta võttis järelmeetmeid seoses ombudsmani soovitustega eespool osutatud juhtumite puhul.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) haldusomavoli seisnes selles, et kaebuse esitaja jäeti tema halduskaebuse alusel menetlusest kõrvale.

Kaebuse esitajat ja EPSOt teavitatakse sellest otsusest.

Ettepanek olukorra parandamiseks

EPSO peaks alustama kaebuse esitajaga dialoogi, et leida sobiv ja õiglane lahendus. Seejuures peaks ta arvesse võtma, kuidas ta järgis ombudsmani soovitusi muudel juhtudel, kui ombudsman tegi sarnase ettepaneku.

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 12.12.2024

[1] https://eu-careers.europa.eu/et/job-opportunities/assistants-ict-security

[2] Kandidaadid sooritavad teste ja katseid kaugvormis spetsiaalse rakenduse kaudu.

[3] Kaebuse esitajale saadetud 24. aprilli 2023. aasta kutses oli punktis „Katse struktuur“ ette nähtud, et pärast katset tehakse 20-minutiline valikuline vaheaeg.

[4] Kaugtestimise raames tehakse turvakontrolle, et teha kindlaks, kas piirkond, kus kandidaadid testi sooritavad, vastab juhistele.

[5] Lõpuks läbis kaebuse esitaja testi (ta jätkas turvatöötajaga rääkides mõnele valikvastustega küsimusele vastamist). Otsus jätta ta valikumenetlusest kõrvale jäeti siiski jõusse.

[6] Euroopa hea halduse tava eeskirja artikkel 18, https://www.ombudsman.europa.eu/en/publication/en/3510

[7] Vt joonealune märkus 3.

[8] Vt 1735/2023/MAG https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/188369; 413/2023/MAG https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/189262; ja 1030/2023/MAG https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/189264.