Kaebuse taust

1. 2013. aastal algatas Euroopa Komisjon rikkumismenetluse selle kohta, kuidas Küpros on rakendanud ELi tarbijakaitsealaseid õigusakte [1] (menetlus INFR(2013)2082). Komisjon jätkas menetlust 2019. aastal, et lahendada lahendamata küsimused.  

2. 2019. aasta oktoobris esitas kaebuse esitaja komisjonile samas küsimuses eraldi rikkumiskaebuse.

3. Rikkumismenetluse raames saatis komisjon 18. veebruaril 2021 Küprosele põhjendatud arvamuse [2]. Küpros vastas komisjonile 16. aprillil 2021.[3]

4. 2023. aasta septembris pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole ja väitis, et komisjon oleks pidanud juba algatama Küprose vastu kohtumenetluse Euroopa Kohtus.

Uurimine

5. Ombudsman algatas uurimise aja kohta, mis komisjonil kulus Küprose põhjendatud arvamusele antud vastuse hindamiseks.

6. Uurimise käigus sai ombudsman komisjonilt vastused. Ombudsmani uurimisrühm tutvus ka juhtumiga seotud komisjoni toimikuga. Pärast komisjoni taotlust kohtus ombudsmani uurimisrühm komisjoni esindajatega ja sai täiendavaid selgitusi. Ombudsman sai kaebuse esitaja märkused vastuseks komisjoni vastusele ning kontrolli- ja koosolekuaruannete kohta.

Ombudsmanile esitatud argumendid

7. Komisjon teatas, et tal on kaalutlusõigus otsustada, kas ja millal algatada rikkumismenetlus või anda asi Euroopa Kohtusse.

8. Aastatel 2000–2010 müüdi Küprosel palju kinnistuid, ilma et omandiõigust tõendavaid dokumente oleks ostjatele üle antud. Peamine probleem oli see, et kinnisvaraarendajad, juristid ja pangad ei teavitanud ostjaid müügiks pakutavatele kinnisasjadele seatud olemasolevatest hüpoteekidest. See mõjutas paljusid Ühendkuningriigi kodanikke, kes olid ostuhinna täielikult tasunud. Rikkumismenetluses INFR(2013)2082 keskenduti esialgu sellele küsimusele.

9. Pärast seda, kui Küpros oli nende probleemidega tegelenud, tõstatas komisjon 2015. aastal täiendavaid küsimusi seoses tõhusate meetmete puudumisega ELi õiguse jõustamiseks [4]. Probleem oli selles, et tarbijakaitseameti haldusotsused ei olnud täitmisele pööratavad ilma kohtu ettekirjutuseta, mida valitsuse õigusamet enamikul juhtudel ei taotlenud. See oli seotud ebaausate kaubandustavade direktiivi [5] kohaldamata jätmisega tarbijatele õigusteenuseid osutavate juristide suhtes. Kuna Küpros ei olnud neid kahte küsimust veel käsitlenud, otsustas komisjon jätkata nende käsitlemist 2019. aastal, mille tulemusel esitas ta 2021. aasta veebruaris põhjendatud arvamuse.

10. Samal ajal esitasid paljud Küprose kodanikud komisjonile kaebuse ELi tarbijaõiguse rakendamise kohta Küprosel.

11. Tuginedes teabele, mille Küpros esitas oma 2021. aasta aprilli vastuses, otsustas komisjon jätta juhtumi avatuks ja jätkata olukorra jälgimist ELi kodanike huvides. Eesmärk oli tagada, et Küpros kohaldaks ELi tarbijaõigust nõuetekohaselt.

12. Käesoleva kohtuasja põhiküsimus on seotud ELi tarbijaõiguse jõustamisega Küprosel ja selle tõhususega praktikas. Oma 2021. aasta aprilli vastuses teavitas Küpros komisjoni asjakohastest arengutest. Selle teabe põhjal otsustas komisjon anda aega kinnitada, kas tava on muutunud ja kas seda võib pidada ELi õigusega kooskõlas olevaks.

13. Selleks et komisjon saaks tõendada, et tava ei ole kooskõlas ELi õigusega, on Euroopa Kohus väga nõudlik seoses tõenditega, mida komisjon peab esitama, et olla kohtumenetluses edukas. Käesoleval juhul peaks komisjon tõendama pikaajalist, üldist ja järjepidevat tava pika aja jooksul. Seega pidi komisjon ootama piisavalt kaua, et praktika saaks areneda, enne kui ta sai olukorda uuesti hinnata.

14. Samal ajal on Küprose õiguslik kontekst mitu korda muutunud. 2021. aasta mais ja 2022. aasta novembris edastas Küpros komisjonile uued õigusaktid, mis olid selle juhtumi puhul asjakohased. Õigusakt võeti vastu direktiivi 2019/2161 [6] ülevõtmise raames ja sellega muudeti Küprose riikliku täitesüsteemi korraldust. Komisjon sai kaebusi ja kirju ka teistelt kaebuse esitajatelt, kes andsid asjakohast teavet õiguslike arengute kohta Küprosel. Komisjon ei saanud piirduda uue õigusakti teksti hindamisega. Samuti tuli hinnata selle praktilist mõju, mis tähendas, et riikliku tava väljatöötamiseks anti piisavalt aega.

15. Teine küsimus (ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaldamine juristide suhtes) oli tihedalt seotud põhiküsimusega ja eespool nimetatud seadusandlikud arengud võivad olla asjakohased ka selles kontekstis. Juhtumite haldamisega seotud põhjustel otsustas komisjon seda küsimust eraldi mitte käsitleda.

16. Hindamine oli väga keeruline ja nõudis, et tuvastataks sellise kohtu- või halduspraktika olemasolu, mis rikub liidu õigust selle järjepidevuse ja üldsõnalisuse tõttu. Lisaks sai komisjon palju seotud kaebusi ja pidi töötlema märkimisväärsel hulgal andmeid. Küprose muutuv olukord ja inimressursside, sealhulgas keelelise personali nappus aeglustasid hindamisprotsessi. Vastutaval meeskonnal oli ka muid kiireloomulisi ülesandeid, nagu ELi tarbijaõiguse kohaldamine COVID-19 pandeemia kontekstis.

17. Komisjon annab kaebuse esitajale ajakohastatud teavet rikkumismenetluse edenemise kohta [7].

18. Kaebuse esitaja väitis oma märkustes, et Küpros ei kaitse endiselt tarbijaid piisavalt ega taga nõuetekohast jõustamist. Ta väitis, et on vaja teha üldine läbivaatamine.

Ombudsmani hinnang

19. Komisjonil on lai kaalutlusõigus otsustamaks, kas ja millal algatada rikkumismenetlus ja anda asi Euroopa Kohtusse.[8] Hea halduse huvides peaks komisjon siiski jätkama rikkumisjuhtumite käsitlemist ning tegema seda mõistliku aja jooksul ja põhjendamatute viivitusteta.

20. Käesoleval juhul sai komisjon Küproselt vastuse 2021. aasta aprillis, kuid ei ole oma hindamist enam kui kolm ja pool aastat hiljem veel lõpetanud. Ombudsmani uurimise eesmärk oli hinnata, kas seni kulunud aeg on põhjendatud.

21. Kui komisjon otsustab saata liikmesriigile põhjendatud arvamuse ELi õiguse kahtlustatava rikkumise kohta, on küsimus tõsine. Teatise „ELi õigus: Parema kohaldamisega paremad tulemused [9] on komisjon võtnud kohustuse seada esikohale juhtumid, kus siseriikliku õigusega ei ole ette nähtud tõhusaid õiguskaitsemenetlusi ELi õiguse rikkumise korral. Seetõttu peaks komisjon sellised süsteemsed probleemid kiiresti lahendama.

22. Käesoleva juhtumi põhiküsimus keskendus tõhusate õiguskaitsevahendite olemasolule, mis tagavad Küprosel tarbijakaitse kui süsteemse probleemi. Ombudsman tunnistab, et tegemist on keerulise küsimusega, mis nõuab mitte ainult siseriikliku õiguse asjakohaste sätete, vaid ka liikmesriikide haldus- ja kohtupraktika hindamist aja jooksul.

23. Kõnealuse ajavahemiku jooksul teatas Küpros 2021. aasta mais ja 2022. aasta novembris komisjonile uutest õigusaktidest. Komisjon pidi käsitlema ka kaebusi ja kirjavahetust teistelt isikutelt, kes olid seotud küsimustega. Kõik need tegurid aitasid kaasa sellele, et komisjonil kulus aega, et hinnata ulatuslikku teavet, materjale ja tõendeid kohaliku haldus- ja kohtupraktika ning selle arengu kohta aja jooksul arenevas õiguskeskkonnas.

24. Seda arvesse võttes ei tundu aeg, mille komisjon on seni võtnud üldise ja püsiva tava olemasolu hindamiseks, ebamõistlik, võttes arvesse tavapärast aega, mis haldus- ja kohtumenetlustel võib kuluda [10].

25. Kuigi komisjonil oleks võinud olla menetluslik võimalus käsitleda eraldi küsimust, et Küpros ei pruugi juristide suhtes ELi tarbijaõigust nõuetekohaselt kohaldada, nõustub ombudsman komisjoni ´s selgitusega, miks ta otsustas seda mitte teha. Komisjonil oli kaalutlusõigus seda lähenemisviisi kasutada.

26. Eespool öeldu põhjal ja võttes arvesse kõiki käesoleva juhtumi konkreetseid asjaolusid, ei olnud komisjonil selles küsimuses haldusomavoli.

27. Komisjon märkis siiski, et piiratud inimressursid, sealhulgas keeleoskus, aeglustasid käesoleval juhul hindamist. Aluslepingute täitmise järelevalvajana peaks komisjonil olema võimalik jälgida ELi õiguse kohaldamist kõigis ELi liikmesriikides, olenemata keelest. Ombudsman loodab, et komisjon hoolitseb selle eest, et tema töö rikkumisjuhtumitega ei viibiks sarnaste piirangute tõttu tulevikus.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Euroopa Komisjoni haldusomavoli ei esinenud.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Tina Nilsson
Juhtumite menetlemise üksuse juhataja

Strasbourg, 5. detsember 2024

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32005L0029&qid=1728893828955

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A31993L0013&qid=1728893902871

[2] Põhjendatud arvamus on rikkumismenetluse teine ametlik etapp. Lisateavet saab komisjoni veebisaidilt: https://commission.europa.eu/law/application-eu-law/implementing-eu-law/infringement-procedure_en.

[3] Uurimise käigus kontrollis ombudsman neid konfidentsiaalseid dokumente.

[4] Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes.

[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul.

[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv 2019/2161, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32019L2161&qid=1728899164056

[7] Komisjon esitas täiendavaid selgitusi, mille ta liigitas konfidentsiaalseks.

[8] Euroopa Kohtu 14. veebruari 1989. aasta otsus kohtuasjas 247/87: Starfruit v. komisjon: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:61987CJ0247

[9] Komisjoni teatis – ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“, C/2016/8600, ELT C 18, 19.1.2017: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2017.018.01.0010.01.ENG&toc=OJ%3AC%3A2017%3A018%3ATOC

[10] Vt 2024. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2024) 950, punktid 3.1.2 ja 3.1.3 (tarbijakaitse):  https://commission.europa.eu/document/download/84aa3726-82d7-4401-98c1-fee04a7d2dd6_en?filename=2024%20EU%20Justice%20Scoreboard.pdf