Strasbourg, 22. september 2004

Lugupeetud hr X

juulil 2003 esitasite Y nimel kaebuse Euroopa Ombudsmanile Euroopa Komisjoni vastu. Teie kaebus käsitleb seda, et komisjon muutis ühepoolselt tingimusi, mille alusel teid kutsuti ühenduse rahastatava programmi hindamise tehnilise komitee liikmeks.

septembril 2003 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Sain 19. novembril 2003 komisjoni arvamuse, mille edastasin Teile koos kutsega esitada oma märkused. Sain Teie märkused komisjoni arvamuse kohta 28. jaanuaril 2004.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemustest.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on juhtumi asjaolud kokkuvõtlikult järgmised:

aprillil 2003 kutsus komisjon kaebuse esitajat ühenduse rahastatava programmi hindamise tehnilise komitee liikmeks. Kõnealusele asutusele tehti ülesandeks hinnata ettepanekuid, mille komisjon sai ühe oma programmi raames. Pärast mitmeid arutelusid komisjoni vastutavate talitustega sai kaebuse esitaja komisjonilt lepingu 450 euro kohta päevas, mis oli adresseeritud talle kui tema konsultatsioonifirma esindajale. Olles lepingu nõuetekohaselt täitnud ja selle komisjonile tagastanud, osales kaebuse esitaja toimkonna töös 22.–26. aprillini 2002.

Hindamise käigus tõstatasid komisjoni talitused mitmeid probleeme seoses kaebuse esitaja lepingu laadiga, mis takistas tal sel ajal esitamast arvet nii oma teenuste kui ka sõidukulude kohta. Need probleemid puudutasid tema staatuse laadi, kuna ei olnud selge, kas ta töötas juriidilise isiku esindajana või pigem füüsilise isikuna. Kui esimesel juhul määrati päevarahaks 450 eurot päevas, siis füüsilise isikuna vähendati seda 250 euroni päevas. Pärast arutelu otsustas komisjon saata talle uue lepingu, milles ta võetakse tööle füüsilise isikuna, mistõttu vähendati tema päevaraha 250 eurole.

Kaebuse esitaja rõhutas, et ta oli teinud komisjoni jaoks eelmise hindamise, mille jaoks talle pakuti äriühingu tüüpi lepingut. Seetõttu püüdis kaebuse esitaja edutult säilitada uue hindamise jaoks sama staatust. Komisjon ei nõustunud siiski selle võimalusega, kuna ta oli oma konsultatsioonifirma kontoomanik, kus ta töötas füüsilisest isikust ettevõtjast konsultandina. Ettevõte on noteeritud oma riikliku kaubanduskoja poolt.

Pärast mitut teabevahetust komisjoni vastutavate talitustega teatati kaebuse esitajale, et kuigi ta on oma konsultatsioonifirma omanik, arendab ta tegelikult oma tööd füüsilisest isikust ettevõtjana ja seetõttu ei ole tal samu üldkulusid kui tavalisel ettevõttel. Kaebuse esitajale teatati, et komisjon ei olnud talle edastatud esimest lepingut heaks kiitnud, kuigi ta oli oma töö juba lõpetanud. 25. juulil 2002 sai kaebuse esitaja teise lepingu, milles näis, et ta võeti tööle isiklikult, ja seega vähendati päevaraha, millele tal oli õigus, 250 eurole.

Kaebuse esitaja leidis, et menetlus ei ole vastuvõetav, ja saatis seega komisjonile 25. juulil 2002 e-kirja, milles vaidlustas kohaldatavate lepingutingimuste muutmise. Ta selgitas, et selline töökorraldus konsultatsioonifirma kaudu näib olevat tema riigis väga sage. Tema arvates võtaks komisjoni seisukoht enamikult selle riigi konsulteerivatelt inseneridelt äriühingu staatuse, kuna nad on asutatud eraomanduses olevate äriühingutena. Tema 25. juuli 2002. aasta e-kirjale komisjoni vastutavatele talitustele ei vastatud.

Kokkuvõttes väidab kaebuse esitaja, et komisjon ei järginud tema esialgset ettepanekut, millega ta oli juba nõustunud, ning määras talle 450 euro suuruse päevaraha. Samuti väidab ta, et institutsioon ei vastanud tema taotlustele vaidlustada lepingu muutmine.

Kaebuse esitaja taotles, et kaebust käsitletaks konfidentsiaalselt.

Nõue

Komisjoni arvamus

Oma arvamuses tõi komisjon kõigepealt välja probleemi üldise tausta. Institutsioon selgitas, et asjaomases raamprogrammis eristati moraalsete isikute (või juriidiliste isikute) ja füüsiliste isikute (või füüsiliste isikute) osalemist.

Kui ekspert osaleb juriidilise isiku nimel hindamisel, hüvitatakse äriühingule päevaraha 450 eurot. Kui sõltumatu eksperdiga sõlmitakse leping otse ja isiklikult, on ettenähtud hüvitis 250 eurot päevas. Viimati nimetatud reeglit kohaldatakse ka füüsilisteks isikuteks peetavate sõltumatute spetsialistide suhtes.

Enne hindamise algust saab iga ekspert tüüpvormid, mille täidab kas füüsiline või juriidiline isik. Iga osaleja peab täitma asjakohase vormi ning esitama teabe oma õigusliku seisundi ja ametialase olukorra kohta. See teave tuleb seejärel esitada komisjonile, kes omakorda valmistab selle teabe põhjal ette sobivat liiki lepingu.

Komisjoni 25. oktoobri 2001. aasta siseteatises selgitati ja kinnitati asjaolusid, mida tuleb kahtlastel juhtudel füüsiliste ja juriidiliste isikute eristamisel arvesse võtta. Selleks et kontrollida, kas ekspert osaleb juriidilise isiku nimel, kohaldatakse järgmisi elemente: eksperdi büroo peab olema registreeritud juriidilise isikuna kohalikus, piirkondlikus või riiklikus registris; moraalse isiku juriidiline aadress erineb eksperdi isiklikust aadressist; eksperdil on volitus tegutseda juriidilise isiku nimel, et allkirjastada komisjoniga leping; eksperdil ja juriidilisel isikul on erinevad käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrid; eksperdi pangakonto erineb juriidilise isiku pangakontost; komisjonile esitatav arve toimetatakse kätte eksperdibüroo päise all, mitte tema nimel.

Kui ekspert ei vasta nendele tingimustele, tehakse ettepanek sõlmida leping füüsilise isikuna.

Juhtumi asjaolude kohta selgitas komisjon, et kaebuse esitaja oli juba kutsutud komisjoni nimel sõltumatu eksperdina varasemasse hindamiskomisjoni. Sel ajal pakkusid vastutavad teenistused heas usus kaebuse esitajale juriidilise isiku lepingut vastavalt kaebuse esitajalt saadud teabele tema õigusliku seisundi ja ametialase olukorra kohta.

märtsil 2002 kutsus komisjon kaebuse esitaja uude hindamiskomisjoni. Institutsioon saatis talle täidetavad materjalid, mis sisaldasid füüsilistele isikutele mõeldud vormi ja juriidilistele isikutele mõeldud vormi. märtsil 2002 saatis kaebuse esitaja tagasi organisatsiooni või äriühinguna osalevate ekspertide täidetud vormi, millele ta oli lisanud oma pangaandmete vormi. Kuna vormil esitatud kontoomaniku nimi ei vastanud äriühingu nimele, vaid isiklikule pangakontole, teatasid komisjoni talitused sellest probleemist kaebuse esitajale.

märtsil 2002 ja pärast komisjonilt selgituste küsimist edastas kaebuse esitaja täiendavat teavet. Kuna see küsimus näis olevat lahendatud heas usus, saatis komisjon talle 3. aprillil 2002 ametliku kutse kavandatava lepingu sõlmimiseks. Leping koostati kaebuse esitaja esitatud teabe põhjal. Sellest tulenevalt leidis institutsioon esialgu, et kaebuse esitaja osales hindamiskomisjonis juriidilise isiku nimel, mitte füüsilise isikuna. Kavandatav leping ei sisaldanud üksikasju kaebuse esitaja pangakonto kohta, sest see teave vajas täiendavat selgitamist.

22. aprillil 2003, hindamise esimesel päeval, tagastas kaebuse esitaja komisjonile nõuetekohaselt täidetud lepingu koopia. Samuti esitas ta täiendavaid andmeid oma ettevõtte pangakonto kohta. Selgus, et kontoomaniku nimi oli tema enda oma. Vastutav komisjoni ametnik tuletas kaebuse esitajale meelde, et ta peab esitama finantsteabe vormi koos ettevõtte nimega, kus ta töötab, ja vastava pangakonto numbriga. Kuna kaebuse esitaja oli lihtsalt kustutanud oma nime kontoomanikuna ja asendanud selle tehnilise asutuse nimega, palusid komisjoni talitused täiendavaid selgitusi. Sellise olukorra tõttu allkirjastas komisjon lepingu ülejäänud ekspertide lepingutega alles pärast seda, kui kaebuse esitaja õiguslikku seisundit, pangakonto omanikku ja tema ametialast olukorda puudutav teave oli välja selgitatud. Kaebuse esitaja nõustus omal vastutusel tegema oma tööd eksperdina ilma allkirjastatud lepinguta, kuni see küsimus on lahendatud, ning kinnitas, et enne hindamisvooru lõppu esitatakse kõik selgitavad dokumendid.

Kaebuse esitaja abikaasa saatis 26. aprillil 2002 faksi teel mitu tõendavat dokumenti. Uue teabe kohaselt registreeriti kaebuse esitaja sõltumatu spetsialistina. Tema riiklik ametiasutus andis talle loa allkirjastada kutseregister sõltumatu konsultandina (füüsilise isikuna), kuid mitte juriidilise isikuna. Lisaks oli kaubanduskoja tõendis selgelt märgitud, et kaebuse esitajal oli „(.../...) tehnilise nõustamise tegevusluba (.../...)“, kuid ta ei kinnitanud, et äriühing on registreeritud juriidilise isikuna. Ka tema büroo pangakonto näis olevat tema isiklik pangakonto ja miski ei viidanud sellele, et tal oleks olnud juriidilise isiku staatus.

Vastuvõetavate põhjenduste puudumisel jäi tema juriidilise isiku staatus põhjendamatuks ja seetõttu sai komisjon pakkuda talle füüsilise isiku lepingut üksnes selleks, et tema olukord seadustada. Vastutavad teenistused teavitasid kaebuse esitajat sellest otsusest.

Vahepeal taotles kaebuse esitaja oma riigi kaubanduskoja esinduse sekkumist Brüsselis. Selle organisatsiooni esindaja Brüsselis kinnitas komisjonile, et asjaomastes riiklikes eeskirjades eristatakse ettevõtete registrit (juriidilised isikud) ja sõltumatute spetsialistide registrit (füüsilised isikud). Komisjon kinnitas kaebuse esitajaga peetud arvukates aruteludes oma valmisolekut otsus läbi vaadata, kui esitatakse selge teave tema õigusliku seisundi, pangakonto ja ametialase olukorra kohta.

mail 2002 saatis kaebuse esitaja täiendavad dokumendid, mis kinnitasid tema käsitamist juriidilise isikuna. Komisjon vaatas hoolikalt läbi nii Brüsseli riikliku kaubanduskoja kui ka kaebuse esitaja esitatud täiendavate elementide analüüsi, kinnitades oma esialgset otsust.

juulil 2002 saatis kaebuse esitaja komisjoni teadusuuringute peadirektoraadile kirja, milles kordas oma taotlust. Komisjoni talitused vastasid tema kirjale 2. augusti 2002. aasta ametliku kirjaga.

Komisjon väitis, et otsus pakkuda lepingut kaebuse esitajale kui füüsilisele isikule (mitte juriidilisele isikule), kellel on õigus 250 euro suurusele päevarahale, tehti pärast seda, kui ta ei esitanud oma talitustele piisavat teavet oma juriidilise isiku staatuse kohta, kuigi tal oli selleks palju võimalusi, ning see põhines tema esitatud tõendavatel dokumentidel. Kuna kaebuse esitaja ei ole seni vastanud, jääb komisjon oma esialgse otsuse juurde.

Kaebuse esitaja märkused

Oma märkustes komisjoni arvamuse kohta märkis kaebuse esitaja kokkuvõtlikult, et kuigi komisjoni hinnangus rõhutati juriidilise isiku versus füüsilise isiku küsimust, ei olnud see nii lepingu esimeses ettevalmistavas etapis ega isegi mitte hindamisetapis. Kaebuse esitaja märkis, et kõigis dokumentides, mille ta pidi esitama, mainiti ühelt poolt „füüsilisi isikuid” ja teiselt poolt „ettevõtteid” või „organisatsioone”. Seoses oma ametialase olukorraga ei väljendanud kaebuse esitaja kahtlust, et ta esindab äriühingut.

Kaebuse esitaja märkis, et ta oli tegelikult esitanud äriühingu lepingu, nagu on märgitud kõigis talle kättesaadavates vormides. Võttes arvesse, et lepingutingimusi, millega ta oli heas usus nõustunud, oli pärast töö alustamist ühepoolselt muudetud, pidas ta olukorda ebaõiglaseks ja palus ombudsmanil püüda tema nimel leida vastuvõetav lahendus.

Otsus

1 Lepingu käsitlemine komisjoni poolt

1.1 Kaebuse esitaja väidab, et komisjon ei järginud tema esialgset ettepanekut, millega ta oli juba nõustunud, määrates talle 450 euro suuruse päevaraha.

Kaebuse esitaja usub, et ta esindas äriühingut. Ta väidab, et ta oli tegelikult esitanud äriühingu lepingu, nagu on märgitud kõigis tema käsutuses olevates vormides. Ta selgitab, et selline töökorraldus konsultatsioonifirma kaudu on tema liikmesriigis väga sage. Tema arvates tooks komisjoni seisukoht kaasa enamiku konsulteerivate inseneride väljajätmise äriühingu staatusest, kuna nad töötavad tavaliselt eraomanduses olevate äriühingute kaudu.

Võttes arvesse, et lepingutingimusi, millega ta oli heauskselt nõustunud, muudeti ühepoolselt pärast töö alustamist, pidas ta olukorda ebaõiglaseks.

1.2 Komisjon väidab, et otsus pakkuda kaebuse esitajale kui füüsilisele isikule (mitte juriidilisele isikule) lepingut, mille eest makstakse 250 eurot päevas, tehti alles pärast seda, kui ta ei esitanud oma talitustele piisavat teavet oma juriidilise isiku staatuse kohta.

Komisjoni andmetel registreeriti kaebuse esitaja sõltumatu spetsialistina. Seega oli tema siseriiklik ametiasutus andnud talle loa allkirjastada kutseregister sõltumatu konsultandina (füüsilise isikuna), kuid mitte juriidilise isikuna. Lisaks märgiti kaubanduskoja tõendis, et kaebuse esitajal oli „(.../...) tehnilise nõustamise tegevusluba (.../...)“, kuid ta ei kinnitanud, et äriühing on registreeritud juriidilise isikuna. Lõpuks oli tema büroo pangakonto ka tema isiklik pangakonto ning miski ei viidanud sellele, et tal oleks juriidilise isiku staatus.

1.3 EÜ asutamislepingu artikli 195 kohaselt on Euroopa Ombudsmanil õigus võtta vastu kaebusi "ühenduse institutsioonide või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoli juhtumite kohta". Ombudsman on seisukohal, et haldusomavoliga on tegemist siis, kui avalik-õiguslik asutus ei tegutse vastavalt tema suhtes siduvale eeskirjale või põhimõttele (1). Haldusomavoli võib seega tuvastada ka ühenduste institutsioonide või asutuste sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise puhul.

1.4 Ombudsman leiab siiski, et läbivaatamise ulatus, mida ta võib sellistel juhtudel läbi viia, on tingimata piiratud. Ombudsman on seisukohal, et vaidluse korral ei peaks ta püüdma kindlaks teha, kas kumbki pool on lepingut rikkunud. Seda küsimust saaks tõhusalt lahendada ainult pädev kohus, kellel oleks võimalus kuulata ära poolte argumendid asjaomase siseriikliku õiguse kohta ja hinnata vastuolulisi tõendeid mis tahes vaidlusaluste faktiliste küsimuste kohta.

1.5 Seetõttu on ombudsman seisukohal, et lepingutega seotud vaidluste puhul on põhjendatud piirduda uurimisel selle uurimisega, kas ühenduse institutsioon või asutus on andnud talle sidusa ja mõistliku ülevaate tema tegevuse õiguslikust alusest ning miks ta leiab, et tema seisukoht lepingulise olukorra suhtes on põhjendatud. Kui see on nii, järeldab ombudsman, et tema uurimise käigus ei ole ilmnenud haldusomavoli.

See järeldus ei mõjuta poolte õigust sellele, et nende lepingulist vaidlust vaataks läbi ja lahendaks autoriteetselt pädev kohus.

1.6 Ombudsman on hoolikalt uurinud komisjoni talituste ja kaebuse esitaja vahelist erinevat teabevahetust. Näib, et 11. märtsil 2002 saatsid komisjoni talitused kaebuse esitajale e-posti teel mitu täidetavat dokumenti, mis sisaldasid järgmisi vorme: standardne pangaandmete vorm, vorm füüsilistele isikutele ja vorm juriidilistele isikutele.

Ombudsman märgib, et dokumentides on selgelt kindlaks määratud nende laad ja adressaadid. Füüsiliste isikute vormi kohta oli asjaomases dokumendis märgitud, et tegemist on füüsilisest isikust ettevõtja staatusele vastavust kinnitava deklaratsiooniga, samas kui juriidiliste isikute vormil viidati organisatsiooni ja/või äriühingu osalemisele.

Näib, et komisjon kohandas iga eksperdi esitatud teabe põhjal iga üksikut lepingut.

1.7 Kaebuse esitaja õigusliku seisundi osas ilmneb, et komisjon tugines oma hinnangus mitmele tegurile, mille tema talitused olid esitanud 25. oktoobri 2001. aasta teates ja mis hõlmasid selliseid elemente nagu juriidilise isikuna registreerimine, tegevuskoht, erivolituse kehtestamine või eraldi käibemaksukohustuslaste ja pangakontode numbrite olemasolu.

Olles kontrollinud nii kaebuse esitaja kui ka riiklike ametiasutuste esitatud teavet, märkis komisjon, et kaebuse esitaja oli registreeritud sõltumatu konsultandina, et tema kaubanduskoja tõendis oli üksnes märgitud, et tal on kaubanduslitsents tehniliseks nõustamiseks, ning et tema bürool ei ole tema isiklikust kontost eraldiseisvat ja sõltumatut pangakontot. Nende asjaolude põhjal järeldas institutsioon, et kaebuse esitaja ei suutnud tõendada, et ta on juriidiline isik. Seetõttu pidid tema töö eest makstavad päevarahad olema füüsilistele või füüsilistele isikutele makstavad päevarahad, nimelt 250 eurot, mitte 450 eurot päevas, mis oli ette nähtud juriidilist isikut esindavatele ekspertidele.

1.8 Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et komisjon on esitanud sidusa ja mõistliku ülevaate oma tegevuse õiguslikust alusest ja sellest, miks ta leiab, et tema seisukoht lepingulise olukorra kohta on põhjendatud.

Neil asjaoludel on ombudsman jõudnud järeldusele, et uurimise käigus ei tuvastatud juhtumi selle aspektiga seoses haldusomavoli.

Ombudsman soovib rõhutada, et tema järeldus puudutab üksnes komisjoni esitatud põhjenduste sidusust ja mõistlikkust. Seega ei mõjuta see kaebuse esitaja õiguslikku seisundit. Seda küsimust saaks lahendada üksnes pädev kohus, kellel oleks võimalus arutada asjaomase siseriikliku õigusega seotud argumente ja hinnata vastuolulisi tõendeid mis tahes vaidlusalustes faktiküsimustes.

2 Komisjoni väidetav suutmatus kaebuse esitajale vastata

2.1 Kaebuse esitaja väidab, et komisjon ei vastanud tema taotlusele vaidlustada lepingu muutmine.

Ta selgitab, et pärast uue lepingu saamist 25. juulil 2002 saatis ta komisjonile samal päeval e-kirja, milles vaidlustas kohaldatavate lepingutingimuste muutmise. Tema e-kirjale komisjoni vastutavatele talitustele ei vastatud.

2.2 Komisjon väidab, et tema talitused vastasid kaebuse esitaja 25. juuli 2002. aasta e-kirjale 2. augusti 2002. aasta ametliku kirjaga.

2.3 Ombudsman märgib, et komisjon näib olevat vastanud kaebuse esitaja küsimusele õigeaegselt. Näib, et vastus ei jõudnud kaebuse esitajani mingil teadmata põhjusel. Komisjoni arvamus sisaldas siiski kirja koopiat ühes selle lisadest. Kaebuse esitajal oli seega võimalus saada selle vastuse koopia, kuna ombudsman edastas talle kõik komisjoni arvamuses sisalduvad materjalid.

Seetõttu on ombudsman jõudnud järeldusele, et juhtumi selle aspektiga seoses ei ilmne haldusomavoli.

3 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Vt Euroopa Ombudsmani 1997. aasta aruanne, lk 22.