Strasbourg, 25. veebruar 2004

Lugupeetud hr X

jaanuaril 2003 esitasite Euroopa ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses kohalike töötajate palgaastmestikuga, mida kohaldas komisjoni delegatsioon Y-s.

10. veebruaril 2003 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. veebruaril 2003 esitasite täiendavad dokumendid, mis edastati komisjonile 4. märtsil 2003. Komisjon saatis oma arvamuse 8. aprillil 2003. Edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 27. mail 2003.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja töötab Euroopa Komisjoni delegatsioonis Y-s kohaliku agendina. Jaanuaris 2003 ombudsmanile esitatud kaebus käsitleb delegatsiooni kohaldatud kohalike töötajate palgaskaalasid.

Kaebuse esitaja sõnul on asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:

Kui ta 15. jaanuaril 2001 komisjoni delegatsioonis Y kohaliku töötajana tööle võeti, avastas ta, et komisjoni algpalk ei ole läbiräägitav. Umbes 3–4 kuud hiljem sai ta teada, et delegatsioonis on kaks erinevat palgaskaalat kohalike töötajate tasustamiseks. Asja edasi uurides sai ta aru, et tema ja veel üks kohalik töötaja, kes mõlemad töötasid 2001. aastal, olid oluliselt madalama palgaga kui kõik teised sama laadi ja sama vastutusastmega tööd tegevad kohalikud töötajad. Seetõttu ei saanud ta rahaliste vahendite puudumise tõttu liituda kohalike töötajate pensioniskeemiga, mis nõuab töötajalt 5 % suurust sissemakset.

Ta taotles kohapeal, et tema palk viidaks kooskõlla teiste kohalike töötajate palkadega. See taotlus lükati tagasi. aasta jooksul juhtis äsja valitud kohalike töötajate esindaja sellele küsimusele teiste töötajate esindajate tähelepanu kogu maailmas ning teavitas ka komisjoni talitusi Brüsselis. Lõpuks tunnistas komisjoni asjaomane üksus RELEX K.5, et Y delegatsioonis on kohalike töötajate jaoks kaks erinevat palgaastmestikku. Komisjon ei ole aga probleemile lahendust pakkunud.

Ombudsmanile esitatud kaebuse vastuvõetavuse kohta märgib kaebuse esitaja, et personalieeskirjade artiklit 90 ei kohaldata kohalike töötajate suhtes.

Kaebuse esitaja väidab sisuliselt, et:

i) Y-s asuvas komisjoni delegatsioonis samaväärseid ülesandeid täitvate kohalike töötajate tasustamiseks kohaldatakse erinevaid skaalasid; ja

ii) Madalama palga tõttu ei saanud ta liituda kohalike töötajate pensioniskeemiga.

Kaebuse esitaja väidab, et:

i) sama palgaastmestiku kohene kohaldamine, mida kasutatakse teiste I rühma kohalike töötajate tasustamiseks;

ii) palgavahe ja kõigi sellega seotud hüvitiste tagasiulatuv maksmine alates 15. jaanuarist 2001; ja

iii) Täielikult taastatakse tema õigus teha alates 2001. aasta algusest tagasiulatuvalt sissemakseid komisjoni kohalike töötajate pensionifondi koos komisjoni asjakohase sissemaksega.

Nõue

Komisjoni arvamus

Oma arvamuses esitas komisjon järgmised märkused:

jaanuaril 2001 võttis komisjoni delegatsioon Y-s kaebuse esitaja tööle I rühma kohaliku töötajana. Tema lepingut reguleerivad raameeskirjad, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduste Komisjoni kolmandates riikides töötavate kohalike töötajate teenistustingimused (edaspidi „FR”), ja Y-is töötavate kohalike töötajate teenistustingimused (edaspidi „SCE”).

Seoses kaebuse esitaja väitega, et personalieeskirju ei kohaldata kohalike töötajate suhtes, märgib komisjon, et finantsmääruse artikliga 22 on ette nähtud personalieeskirjade artikliga 90 sarnane kaebeõigus (1). Sama säte on vastu võetud SCEs. Kaebuse esitaja ja komisjoni vahelises töölepingus viidatakse sõnaselgelt finantsmäärusele ja SCE-le. Seega ei ole tõsi, et kohalike töötajate jaoks puudub personalieeskirjade artikliga 90 võrdväärne süsteem. Komisjon ei ole saanud ametlikku kaebust finantsmääruses ja SCEs sätestatud tähtaegadest kinnipidamise kohta.

Kaebuse esitaja väidete puhul on õige, et palgaastme määramise põhimõtted ja seega ka palgastruktuur ei ole läbiräägitavad. Samuti on õige, et delegatsioonis Y on kaks palgaastmestikku. Põhjus on järgmine: Y puhul näeb SCE artikli 17 lõikes 1 ette, et kohaliku agendi palk määratakse kindlaks ja seda tuleks maksta kohalikus vääringus. Y-s valitsevate väga raskete majandustingimuste tõttu otsustati 1994. aastal kehtestada võrdlusskaala eküüdes, kusjuures igakuised palgamaksed konverteeriti kohalikku vääringusse. 1999. aastal märgiti, et võrdlusskaala kohaldamine eküüdes tõstis kohalike töötajate palgad kunstlikult tunduvalt kõrgemale võrdlustööandjate poolt kohalikul turul makstavatest palkadest. Seetõttu oli õigustatud pöörduda tagasi kohalikus vääringus kindlaks määratud palkade juurde, nagu on ette näinud SCE, ja kohaldada finantsmääruse artiklis 11 sätestatud palkade läbivaatamise põhimõtteid (2). Lisaks oli Y valitsus võtnud riigis kasutusele uue vääringu ja seega oli palkade sidumine teiste vääringutega ebaseaduslik.

Läbirääkimised toimusid delegatsiooni kohalike töötajate ja töötajate esindajatega. Lõpuks allkirjastasid need kohalikud töötajad, kelle delegatsioon oli juba tööle võtnud, oma lepingute lisa, milles nad nõustusid oma palkade konverteerimisega eküüdest kohalikku vääringusse kokkulepitud vahetuskursiga. Seejärel külmutati nende kohalike töötajate palgad kuni ajani, mil need tuleb läbi vaadata, et viia need kooskõlla kohaliku turu palkadega. Samal ajal võeti kooskõlas finantsmääruse artiklis 11 sätestatud põhimõtetega vastu teine palgaastmestik. Seda skaalat kohaldatakse uute töötajate suhtes alates 1. septembrist 1999.

Vana palgaastmestiku olemasolu vastab vajadusele säilitada enne 1. septembrit 1999 tööle võetud kohalike töötajate omandatud õigused. Uued töötajad saavad kasu uuest palgaastmestikust, mis kehtestati kooskõlas finantsmääruse ja SCEga. Mõlema kavaga nähakse ette, et delegatsiooni kohalike töötajate palgad peavad olema täielikult kooskõlas turul parimate võrdlustööandjate makstavate palkadega. Selle kaheastmelise kompromissi pakkus välja kohalik personal ja peakorter kiitis selle heaks.

Tegelikult on uus skaala normaalskaala, mida on igal aastal läbi vaadatud ja mis on praegu läbivaatamisel 2002. aastaks. Seni kohaldatakse vana palgaastmestikku endiselt mõne kohaliku töötaja suhtes nende varem omandatud õiguste alusel. Puuduvad tõendid selle kohta, et see olukord ei ole kooskõlas kohalike õigusaktidega.

Komisjon tegi kokkuvõtteks kaks avaldust. Esiteks ei ole kaebuse esitaja tõendanud, et kohalike töötajate suhtes alates 1999. aasta septembrist kohaldatav palgaskaala ei ole kooskõlas kohalike õigusaktide sätetega. Teiseks, vastupidi kaebuse esitaja väidetule ei ole talle kunagi keeldutud andmast õigust pensionifondi sissemakseid teha. Selle asemel otsustas ta loobuda.

Kaebuse esitaja märkused

Seoses apellatsioonimenetlusega kahtleb kaebuse esitaja, kuidas ta oleks saanud meetme kolme kuu jooksul edasi kaevata, arvestades, et meede rakendati 1999. aasta septembris ja ta võeti tööle alles 2001. aasta jaanuaris. Lisaks ei teatanud komisjon talle kunagi kahe palgaastmestiku olemasolust.

Kaebuse esitaja märgib kokkuvõttes ka seda, et delegatsioonis on juba üle kolme aasta kehtinud kaks sama ülesandega ametikohtade palgaastmestikku, millest juhtkond on täielikult teadlik. Seega jätkub palgadiskrimineerimine ja komisjon ei ole võtnud meetmeid selle parandamiseks.

Seoses komisjoni väitega, et puuduvad tõendid selle kohta, et olukord ei ole kooskõlas kohalike õigusaktidega, viitab kaebuse esitaja väljavõttele kohalikest õigusaktidest, milles öeldakse kokkuvõttes, et võrdne töö tasustatakse võrdselt, tegemata vahet soo, rahvuse või vanuse alusel. Seega diskrimineeritakse teda kohaliku õiguse kohaselt nii palga kui ka kodakondsuse alusel, kuna delegatsioonis koheldakse soodsamalt mitut Y-i kodanikku.

On tõsi, et ta loobus vastumeelselt pensionifondi skeemist. Sellise olukorra põhjustas aga tema oluliselt madalam töötasu.

Kaebuse esitaja teeb ka kaks täiendavat märkust, mida ta peab siiski oma kaebuses põhiküsimusteks. Esiteks väidab ta, et palgaastmesüsteem, mille reegliks on, et kaks aastat töökogemust väljaspool ELi süsteemi loetakse üheks aastaks komisjonis, piirab diskrimineerimist. Teiseks väidab ta, et delegatsioon ei ole järginud eeskirju, mis nõuavad kohalike palkade korrapärast läbivaatamist iga-aastaste turu-uuringute põhjal.

Otsus

1 Sissejuhatavad märkused

1.1 Kaebuse esitaja on kohalik esindaja komisjoni delegatsioonis Y. Kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumide kohta, mis on sätestatud ombudsmani põhikirjas ja eelkõige selle artikli 2 lõike 8 punktis 3, märgib kaebuse esitaja, et personalieeskirjade artiklit 90 ei kohaldata kohalike töötajate suhtes.

1.2 Komisjon märgib oma arvamuses, et kohalike töötajate suhtes kohaldatavad eeskirjad näevad ette personalieeskirjade artiklis 90 sätestatuga sarnase kaebeõiguse ning et kaebuse eset ei ole ametlikult edasi kaevatud. Kaebuse esitaja kahtleb oma märkustes, kuidas ta oleks saanud 1999. aastal rakendatud meetme edasi kaevata, arvestades, et ta töötas alles 2001. aastal, seda enam, et komisjon ei teavitanud teda kunagi kahe erineva palgaastmestiku olemasolust.

1.3 Ombudsman võtab komisjoni märkuse teadmiseks, kuid mõistab, et komisjon ei vaidlusta käesoleva kaebuse vastuvõetavust. Lisaks näib kaebuse esitaja väide diskrimineerimise kohta tõstatavat üldise tähtsusega küsimuse. Seetõttu peab ombudsman asjakohaseks jätkata juhtumi käsitlemist.

1.4 Ombudsman märgib ka, et oma tähelepanekutes tegi kaebuse esitaja kaks märkust komisjoni palgaastmete süsteemi ja palkade läbivaatamise kohta delegatsioonis, mida võib tõlgendada komisjoni vastu esitatud uute väidetena. Kuna aga kaebuse esitaja kirjeldas neid märkusi kui kaebuse põhiküsimusi, ei käsitleta neid käesoleva kaebuse raames. Kaebuse esitaja võib soovi korral kaaluda nendes küsimustes uue kaebuse esitamist ombudsmanile.

2 Väidetav palgadiskrimineerimine

2.1 Kaebuse esitaja väidab, et Y-s asuvas komisjoni delegatsioonis samaväärseid ülesandeid täitvate kohalike töötajate tasustamiseks kohaldatakse kahte erinevat palgaastmestikku. Ombudsman mõistab kaebuse esitajat sisuliselt väitvana, et kahe palgaastmestiku olemasolu kujutab endast diskrimineerimist nende suhtes, kes saavad sama töö eest vähem palka. Kaebuse esitaja väidab ka, et kahe palgaastmestiku olemasolu on vastuolus kohalike õigusaktidega ning et teda diskrimineeritakse ka kodakondsuse alusel, kuna delegatsioonis koheldakse mitut Y-i kodanikku eelisjärjekorras.

2.2 Komisjon kinnitab, et delegatsioonis Y on kohalike töötajate jaoks kaks palgaastmestikku. Ta selgitab, et kuigi kohaldatavates eeskirjades on ette nähtud, et kohalike töötajate palkasid makstakse kohalikus vääringus, otsustati 1994. aastal Y-s valitsenud väga raskete majandustingimuste tõttu kehtestada võrdlusskaala eküüdes, kusjuures igakuised palgamaksed konverteeritakse kohalikku vääringusse. aastal märgiti, et võrdlusskaala kohaldamine eküüdes oli kunstlikult tõstnud kohalike töötajate palgad tunduvalt kõrgemale võrdlustööandjate poolt kohalikul turul makstavatest palkadest. Lisaks oli uue valuuta kasutuselevõtt muutnud palkade sidumise teiste valuutadega ebaseaduslikuks. Seetõttu oli õigustatud naasta kohalikus vääringus kindlaks määratud palkade juurde, nagu on ette nähtud kohalike töötajate eritingimustes (SCE), ning kohaldada palkade läbivaatamise põhimõtteid, mis on sätestatud raameeskirjades, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduste Komisjoni kolmandates riikides töötavate kohalike töötajate teenistustingimused (finantsmäärus).

Kohalikud töötajad nõustusid oma palkade ümberarvestamisega kohalikku vääringusse ja nende palgad külmutati, et viia need kooskõlla kohaliku turu palkadega. Samal ajal võeti vastavalt finantsmäärusele ja SCE-le vastu teine palgaastmestik, mida kohaldatakse alates 1. septembrist 1999 tööle võetud töötajate suhtes.

Vana palgaastmestiku olemasolu vastab vajadusele säilitada enne 1. septembrit 1999 tööle võetud kohalike töötajate omandatud õigused. Uued töötajad saavad kasu uuest skaalast, mis on tavapärane skaala ja mida on kohaldatavate eeskirjade kohaselt igal aastal läbi vaadatud, et hoida see kooskõlas turul parimate võrdlustööandjate makstavate palkadega. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et uus palgaastmestik ei ole kooskõlas kohalike õigusaktidega.

2.3 Ombudsman tuletab meelde, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nõuab võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõte, et võrreldavaid olukordi ei käsitletaks erinevalt, välja arvatud juhul, kui erinev kohtlemine on objektiivselt põhjendatud (4). Käesolevas asjas ei ole komisjon vaidlustanud asjaolu, et Y delegatsioonis kohaldatakse samaväärseid ülesandeid täitvate kohalike töötajate tasustamiseks erinevaid palgaastmestikke, mis toob seega kaasa sama laadi ja sama vastutuse tasemega ülesandeid täitvate kohalike töötajate palgaerinevuse.

2.4 Ombudsman märgib siiski, et Euroopa Kohus on leidnud, et ühenduse seadusandjal on õigus võtta tulevikus vastu personalieeskirju, mis on tema töötajate jaoks vähem soodsad, ning et üleminekumeetmed, mis kaitsevad vana, soodsama korra alusel tööle võetud töötajate õigusi, ei diskrimineeri uue, vähem soodsa korra alusel tööle võetud töötajaid. Siiski on oluline hoolitseda selle eest, et nende kahe kategooria erinev kohtlemine oleks objektiivselt põhjendatud (5).

Sellega seoses märgib ombudsman, et komisjoni sõnul on kahe samaaegse palgaastmestiku eesmärk kahekordne. Esimene eesmärk on viia palgad kooskõlla kohaliku turu palkadega, nagu on nõutud finantsmääruses ja SCEs. Teine eesmärk on järgida õigusnormi, mille kohaselt on palkade sidumine välisvaluutaga ebaseaduslik. Näib, et nende eesmärkide saavutamiseks ja samal ajal juba tööle võetud töötajate omandatud õiguste säilitamisega konverteeriti vana palgaskaala alusel makstavad palgad kohalikku vääringusse ja külmutati ajutiselt. Samal ajal kehtestati uus palgaastmestik, mida kohaldatakse pärast 1. septembrit 1999 tööle võetud töötajate suhtes. Uue palgaastmestiku palgad määrati kindlaks vastavalt finantsmäärusele ja SCE-le ning neid on hiljem igal aastal muudetud.

Ombudsman leiab, et komisjoni selgitus, mida kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud, annab erinevale kohtlemisele mõistliku objektiivse põhjenduse.

Seoses kaebuse esitaja väitega, et olukord delegatsioonis on vastuolus kohalike õigusaktidega, ei ole ombudsman leidnud tõendeid selle kohta, et see nii oleks.

Eespool öeldut arvesse võttes ei tuvasta ombudsman kaebuse selle aspektiga seoses komisjoni haldusomavoli.

3 Väidetav võimetus pensioniskeemiga liituda

3.1 Kaebuse esitaja väidab, et madalama palga tõttu ei saanud ta liituda kohalike töötajate pensioniskeemiga, mis nõuab töötajalt 5 % suurust sissemakset.

3.2 Komisjon väidab, et kaebuse esitajalt ei ole kunagi võetud õigust pensionifondi sissemakseid teha. Selle asemel otsustas ta loobuda.

3.3 Eespool punktis 2.4 esitatud ombudsmani järelduste põhjal näib, et kaebuse esitaja palgaolukord ei tulene komisjoni haldusomavolist. Seetõttu leiab ombudsman, et komisjoni ei saa pidada vastutavaks asjaolu eest, et kaebuse esitaja leiab, et tal puuduvad pensioniskeemiga liitumiseks rahalised vahendid. Seetõttu ei tuvasta ombudsman kaebuse selle aspektiga seoses komisjoni haldusomavoli.

4 Kaebuse esitaja väited

Eespool esitatud järeldusi silmas pidades leiab ombudsman, et kaebuse esitaja väited ei ole põhjendatud.

5 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Kohaliku omavalitsuse teenistuja võib esitada teda kahjustava meetme peale kaebuse teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele kolme kuu jooksul õigusakti avaldamise päevast arvates, kui meede on üldkohaldatav, või kolme kuu jooksul asjaomasele kohaliku omavalitsuse teenistujale teatavaks tegemise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui päeval, mil ta selle teate kätte sai, puudutab meede nimetatud isikut. /.../"

(2) Selles artiklis nähakse ette palkade korrigeerimine, mis põhineb muu hulgas sarnaste ametikohtade palgasuundumustel kohalikul turul.

(3) Ombudsmanile ei või esitada kaebust ühenduse institutsioonide ja asutuste ning nende ametnike ja muude teenistujate vaheliste töösuhete kohta, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik on ammendanud kõik sisemiste haldustaotluste ja -kaebuste esitamise võimalused, eelkõige personalieeskirjade artikli 90 lõigetes 1 ja 2 osutatud menetlused, ning kui taotluse saanud asutuse vastamistähtajad on möödunud.

(4) Vt nt kohtuasi T-121/97, Richie Ryan vs. Euroopa Ühenduste Kontrollikoda, EKL 1998, lk II-3885, punkt 87.

(5) Kohtuasi 28/74: Fabrizio Gillet vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1975, lk 463, ja kohtuasi T-121/97: Richie Ryan vs. Euroopa Ühenduste Kontrollikoda, EKL 1998, lk II-3885, punkt 98.