Lugupeetud hr H.

jaanuaril ja 28. veebruaril 2002 esitasite kaebuse Euroopa ombudsmanile seoses kodanike piiratud juurdepääsuga Euroopa Parlamendile.

9. aprillil 2002 edastasin kaebuse parlamendi presidendile. Parlament saatis oma arvamuse 23. mail 2002 ja ma edastasin selle Teile soovi korral koos palvega esitada oma märkused. Näib, et teilt ei ole saadud ühtegi märkust.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitajal keelati siseneda Euroopa Parlamendi ruumidesse, kui ta soovis osaleda keskkonna-, rahvatervise- ja tarbijakaitsekomisjoni koosolekul 22. jaanuaril 2002. Kaebuse esitajale esitati põhjus, miks 11. septembri 2001. aasta rünnakuid New Yorgis silmas pidades lubatakse kodanikel riiki siseneda ainult juhul, kui nad saavad esitada isikliku kirjaliku kutse.

Kaebuse esitaja väidab, et keeldumine anda talle juurdepääs parlamendile ja koos sellega komitee koosolekule piirab ebaproportsionaalselt kodanike õigust osaleda demokraatlikus otsustusprotsessis.

Nõue

Kokkuvõtteks märgib parlament järgmist:

Pidades silmas 11. septembri 2001. aasta rünnakuid New Yorgis ja terrorismist tulenevaid ohte Euroopas, otsustas parlamendi juhatus karmistada ettevaatusabinõusid, võttes 3. oktoobril 2001 vastu mitu ajutist meedet.

Ühe meetmega kaotati külastajatele varem pakutud võimalus osaleda parlamendikomisjonide koosolekutel ilma parlamendiliikme või komisjoni sekretariaadi eelneva kutseta.

veebruaril 2002 vaatas juhatus läbi oma hinnangu julgeolekuküsimustele. Nõukogu jõudis järeldusele, et tugevdatud turvameetmed peaksid jääma kehtima. Parlament ei soovi siiski seada püsivaid piiranguid oma avatuse poliitikale, millele ta on jätkuvalt pühendunud, ning uurib seetõttu praegu võimalust kaotada juurdepääsupiirangud, millele kaebuse esitaja viitab. Selle eesmärgi saavutamine sõltub tehniliste, rahaliste ja inimressursside kasutuselevõtust, mis võimaldaks parlamendil tegutseda võimalikult avatult, tagades samal ajal piisava turvalisuse taseme.

Kuni nende tingimuste loomiseni ei takista miski ühelgi kodanikul, kes soovib osaleda parlamendikomisjoni koosolekul, taotleda luba parlamendiliikmelt või komisjoni sekretariaadilt.

Kaebuse esitajalt märkusi ei saadud.

Otsus

1.1 Kaebuse esitaja väidab, et Euroopa Parlamendi keeldumine anda talle juurdepääs oma ruumidele, et ta saaks osaleda komitee koosolekul ilma Euroopa Parlamendi liikme või komitee sekretariaadi liikme eelneva kutseta, kujutab endast kodanike demokraatlikus otsustusprotsessis osalemise õiguse ebaproportsionaalset piiramist.

1.2 Euroopa Parlament märgib oma arvamuses, et võttes arvesse 11. septembri 2001. aasta rünnakuid New Yorgis ja terrorismist tulenevaid ohte Euroopas, on parlamendi juhatus otsustanud karmistada julgeolekualaseid ettevaatusabinõusid, võttes vastu mitmeid ajutisi meetmeid. Ühe meetmega kaotati võimalus osaleda komitee koosolekutel ilma eelneva kutseta. Lisaks märgib parlament, et ta ei soovi seada püsivaid piiranguid oma avatuse poliitikale, millele ta on jätkuvalt pühendunud, ning uurib seetõttu praegu võimalust kaotada juurdepääsupiirangud, millele kaebuse esitaja viitab.

1.3 Ombudsman tuletab meelde, et vastavalt kodukorra artiklile 171 tagab Euroopa Parlament oma tegevuse maksimaalse läbipaistvuse ja et parlamendikomisjonide koosolekud on tavaliselt avalikud.

1.4 Ombudsman märgib, et vastavalt ühenduse kohtute väljakujunenud kohtupraktikale nõuab proportsionaalsuse põhimõte, et ühenduse institutsioonide võetud meetmed ei läheks kaugemale sellest, mis on nende õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks asjakohane ja vajalik, ning juhul, kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet ning tekitatud piirangud ei tohi olla seatud eesmärkidega võrreldes ebaproportsionaalsed.

1.5 Ombudsman märgib ka, et Euroopa Parlamendi võetud täiendavad turvameetmed ei takista kodanike osalemist komitee koosolekutel, vaid sisuliselt nõuavad, et nad esitaksid eelnevalt Euroopa Parlamendi liikmele või komitee sekretariaadi liikmele vastava kutse.

1.6 Võttes arvesse meetme ajutist iseloomu, leiab ombudsman, et vaidlustatud meedet võib põhjendatult pidada asjakohaseks, et saavutada õiguspärane eesmärk tagada piisav turvalisus Euroopa Parlamendi ruumides, samal ajal kui Euroopa Parlament uurib aktiivselt alternatiivseid võimalusi selle eesmärgi saavutamiseks. Lisaks ei ole ombudsmanil tõendeid selle kohta, et komisjoni koosolekul osalemise kutse taotlus oleks põhjendamatult või meelevaldselt tagasi lükatud. Neil asjaoludel leiab ombudsman, et Euroopa Parlament ei ole rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet. Seetõttu ei tuvasta ombudsman Euroopa Parlamendi haldusomavoli.

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et parlamendis ei ole esinenud haldusomavoli. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Parlamendi presidenti.

Lugupidamisega,

Jacob SÖDERMAN