Kaebuse taust

1. 2022. aasta mais taotles kaebuse esitaja Euroopa Parlamendis personalipraktikandi ametikohta parlamendi Schumani praktikaprogrammi raames, mis algas 2022. aasta oktoobris [1].

2. 2022. aasta juuni alguses teatas parlamendi õppe- ja arenguüksus kaebuse esitajale, et tema taotlus on välja valitud, ning kutsus ta veebivestlusele. Vestlus toimus 17. juunil 2022. Pärast vestlust teatas parlament 29. juunil 2022 kaebuse esitajale, et tema taotlus on tagasi lükatud. 30. juunil 2022 võttis kaebuse esitaja parlamendiga ühendust, et küsida, miks parlament ei palunud tal esitada oma taotlusele tõendavaid dokumente (eelkõige karistusregistri andmeid). Seejärel teatas õppe- ja arenguüksus kaebuse esitajale, et tema taotlus on välja valitud, ning palus tal esitada tõendavad dokumendid.

3. Sel hetkel ei olnud kaebuse esitaja kindel oma taotluse staatuses. Pärast sellele järgnenud e-kirjavahetust selgitas parlament 4. juulil 2022, et kaebuse esitajat ei valitud praktikale. Ta vabandas kaebuse esitaja ees arusaamatuse pärast.

4. Kuna kaebuse esitaja ei olnud rahul sellega, kuidas parlament tema taotlust käsitles, pöördus ta 2022. aasta juulis ombudsmani poole.

Uurimine

5. Ombudsman algatas uurimise selle kohta, kuidas parlament oli kaebuse esitajaga suhelnud seoses tema taotluse staatusega.

Ombudsmanile esitatud argumendid

6. Kaebuse esitaja väitis, et parlament ei järginud kohaldatavaid eeskirju [2]. Kaebuse esitaja väitis, et ta valiti välja enne kandidaatide väljavalimise perioodi ametlikku algust. Ta tundis muret ka selle pärast, et parlament ei palunud tal nimekirja kandmise ajal esitada tõendavaid dokumente.

7. Parlament märkis, et õppe- ja arenguüksus kasutas väljavalitud terminit vääralt. See tähendas, et kaebuse esitaja oli üks vestlusele kutsutud kandidaatidest. Lisaks, kui kaebuse esitaja võttis 30. juunil 2022 parlamendiga ühendust ja küsis, miks ta ei pea karistusregistri andmeid esitama, eeldas töötaja ekslikult, et kaebuse esitaja on eelvaliku läbinud (osaliselt seetõttu, et kaebuse esitaja oli esitanud vale taotluse numbri). Seetõttu paluti kaebuse esitajal esitada tõendavad dokumendid (tõendavad dokumendid peavad esitama ainult eelvaliku läbinud kandidaadid).

8. Vea tuvastamisel selgitas parlament kaebuse esitajale, et ta ei kuulu eelvaliku läbinud kandidaatide hulka, ning vabandas segaduse pärast. Parlament teavitas kaebuse esitajat ka sellest, et nagu on märgitud e-kirjas, mille ta sai kandideerimisavalduse esitamise ajal, vastutab kogu valikumenetlusega seotud ametliku teabevahetuse eest praktikantide töölevõtmise üksus.

9. Eespool toodut arvesse võttes väitis parlament, et kuigi väärkommunikatsioon oli kahetsusväärne, parandas ta selle kiiresti ja teavitas kaebuse esitajat tema taotluse seisust. Seetõttu puudus kaebuse esitajale oluline mõju.

10. Praktikataotluste hindamise menetluse kohta selgitas parlament, et taotluste hindamisel võivad praktikajuhendajad vajada kandidaatidelt lisateavet, et nad saaksid neid järjestada ja otsustada, milline neist valida. Seetõttu soovitab praktikantide töölevõtmise üksus kõigil praktikajuhendajatel kandidaate enne nende nimekirja kandmist küsitleda.

11. Parlament väitis, et Schumani praktikale kandideerimise avalduste veebilehel ^[3] esitatud korduma kippuvad küsimused annavad kandidaatidele teada, et neid võidakse valikumenetluse käigus küsitleda. Lisaks märkis parlament, et kandidaatidel palutakse hoolikalt lugeda korduma kippuvaid küsimusi nii e-kirjas, mille nad saavad pärast veebipõhise kandideerimiskonto loomist, kui ka automaatses e-kirja vastuses, mille nad saavad pärast iga praktikataotluse esitamist.

Ombudsmani hinnang

12. Ombudsman nõustub, et parlament on selgitanud kaebuse esitajaga tekkinud vääritimõistmist, mis tulenes inimlikust eksimusest, ning teavitanud teda viivitamata tema taotluse õigest staatusest. Seega ei ole kaebuse esitaja selle arusaamatuse tõttu kandnud mingit materiaalset kahju.

13. Ombudsmani uurimise käigus tuvastati siiski arenguruumi seoses teabega, mille parlament avaldab oma veebilehel Schumani praktika kohta.

14. Sise-eeskirjades on sätestatud, et „määratud järelevalveasutused vaatavad taotlused läbi kandidaatide kvalifikatsiooni ja oskuste ning väljakuulutatud kriteeriumide alusel“. Eeskirjades ei ole siiski sõnaselgelt öeldud, et järelevalveasutused võivad kandidaate enne nimekirja koostamist küsitleda. Parlament märkis, et ta teavitab siiski kandidaate sellest, et neid võidakse valikumenetluse käigus kutsuda vestlusele, ning et seda võimalust mainitakse korduma kippuvates küsimustes. Korduma kippuvates küsimustes ei täpsustata siiski, millal vestlus võib toimuda, ja viidatakse sellele kui pelgale võimalusele. See ei näi kajastavat praktikajuhendajatele antud soovitust kandidaate intervjueerida. Kandidaatidele selge teabe andmine võib aidata tulevikus arusaamatusi vältida. Selleks võiks parlament kaaluda sise-eeskirja ja praktika veebilehel kättesaadava teabe ajakohastamist vestluse võimaluse ja selle toimumise aja või etapi kohta, st tavaliselt enne kandidaatide väljavalimist.

15. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et kaebuse esitaja taotluse käsitlemisel ei esinenud parlamendi haldusomavoli. Siiski julgustab ta parlamenti parandama kandidaatidele antavat teavet võimaluse kohta vestelda praktika juhendajatega.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega [4]:

Euroopa Parlamendi haldusomavoli ei esinenud.

Kaebuse esitajat ja parlamenti teavitatakse sellest otsusest.

Tina Nilsson
Juhtumite menetlemise üksuse juhataja

Strasbourg, 15. detsember 2022

[1] https://www.europarl.europa.eu/at-your-service/en/work-with-us/traineeships

[2] Eelkõige Euroopa Parlamendi peasekretariaadi praktika sise-eeskiri, mis on kättesaadav siin.

[3] Kättesaadav aadressil: https://ep-stages.gestmax.eu/uploads/faq-en.pdf. Vastus küsimusele 14 on järgmine: „Võimalik, et värbajad helistavad teile lühikeseks telefoniintervjuuks. Teid võidakse siiski välja valida ka ilma intervjuud läbimata.“

[4] Seda kaebust on käsitletud delegeeritud juhtumite käsitlemise raames kooskõlas Euroopa Ombudsmani otsusega, millega võetakse vastu rakendussätted.