Lugupeetud dr A.

mail 2001 esitasite kaebuse Euroopa ombudsmanile seoses võimaliku rassismiga värbamisel ühenduse institutsioonidesse ja asutustesse.

6. juunil 2001 edastasin kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 8. novembril 2001 ja soovi korral edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused 31. detsembriks 2001. Teilt ei saadud ühtegi märkust. 11. veebruaril 2002 kirjutasin komisjonile, et paluda Teie kaebuse kohta lisateavet.

Võttes arvesse komisjonilt nõutud lisateabe laadi, määras ombudsman komisjoni vastuse esitamiseks tavapärasest ühe kuu võrra pikema tähtaja. Samuti 11. veebruaril 2002 teavitasin Teid kirja teel võetud meetmetest. Te vastasite minu 11. veebruari 2002. aasta kirjale 28. veebruaril 2002. 10. märtsil 2002 kirjutasite mulle uuesti. Komisjon vastas ombudsmani lisateabe taotlusele 29. aprillil 2002 ja ma edastasin vastuse Teile koos kutsega esitada märkusi, mille Te saatsite 4. juunil 2002.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

aasta mais esitas kaebuse esitaja ombudsmanile kaebuse võimaliku rassismi kohta töölevõtmisel ühenduse institutsioonidesse ja asutustesse. Kaebuse põhjenduseks märkis kaebuse esitaja, et Euroopa Liidus elab üle 30 miljoni etnilise vähemuse, kuid vaevalt ükski neist töötab Euroopa Liidu struktuuris töötajana.

Nõue

Ombudsman pidas asjakohaseks paluda komisjonil esitada kaebuse kohta arvamus. Ombudsman palus, et komisjoni arvamus sisaldaks statistilisi andmeid a) etnilisse vähemusse kuuluvate Euroopa Liidu kodanike osakaalu ja b) etnilisse vähemusse kuuluvate Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate osakaalu kohta.

Komisjoni arvamus

Komisjoni arvamus on täielikult esitatud allpool:

„Terviklik statistika etnilisse vähemusse kuuluvate Euroopa Liidu kodanike osakaalu kohta ei ole kättesaadav. Sellist statistikat tuleks koguda liikmesriikide tasandil.

Samuti ei ole komisjon esitanud oma töötajate kohta statistilisi andmeid etnilise päritolu alusel. Seega ei ole komisjonil võimalik näidata, kui suur osa tema tööjõust on etnilist vähemust.

Kui komisjon kuulutab välja värbamiskonkursid, on need avatud kõigile osalemistingimustele vastavatele kandidaatidele. See tähendab, et konkurssidel võivad osaleda kõik Euroopa kodanikud, kes vastavad osalemise üld- ja eritingimustele. Reklaamides ei viidata etnilisele päritolule ega otsita üksikasju kandidaadi etnilise päritolu kohta.

Kogu konkursimenetluse jooksul ja kuni suulise etapini on tagatud täielik konfidentsiaalsus, sest kandidaate identifitseeritakse ainult koodnumbriga, mis ei näita ei sugu ega rahvust.

Lisaks on personalieeskirjades sõnaselgelt ette nähtud, et ametnikel on õigus võrdsele kohtlemisele, viitamata otseselt või kaudselt nende rassilisele päritolule, ning komisjon rõhutab, et sama karjäär on avatud kõigile töötajatele.

Reformi konsultatiivdokumendis „Võrdsed võimalused” leitakse, et on oluline tunnistada etnilise mitmekesisuse küsimust, ning märgitakse, et „rassilise ja etnilise mitmekesisuse osas tõstatab komisjon küsimuse liikmesriikidega”, et julgustada taotluste esitamist. Lisaks parandatakse koostöös liikmesriikidega tulevaste konkursside reklaamimist, et see jõuaks liikmesriikide kõigi kogukondadeni.”

Ombudsman edastas komisjoni arvamuse kaebuse esitajale, kes praeguses etapis märkusi ei esitanud.

Täiendavad uurimised

Pärast komisjoni arvamuse hoolikat läbivaatamist ei olnud ombudsman veendunud, et komisjon oli kaebusele asjakohaselt vastanud. Seetõttu teavitas ta sellest komisjoni.

Kokkuvõtteks märgiti ombudsmani kirjas järgmist:

Ombudsman märgib, et komisjonil ei ole teavet, mis võiks seada kahtluse alla kaebuse esitaja tähelepaneku, et Euroopa Liidu struktuuris ei tööta peaaegu ühtegi etnilisse vähemusse kuuluvat inimest.

Ombudsman mõistab komisjoni nii, et etniliste vähemuste alaesindatus ühenduse institutsioonide ja asutuste tööjõus tuleneb etnilise vähemuse päritolu inimeste taotluste ebaproportsionaalselt väikesest arvust. Ombudsman märgib siiski, et komisjon ei suuda esitada tõendeid muude võimalike selgituste välistamiseks. Näiteks puudub komisjonil statistiline teave võimaluse kohta, et värbamiskonkursil osalev etnilisse vähemusse kuuluv isik kantakse reservnimekirja või võetakse hiljem tööle, kui tema nimi on reservnimekirjas.

Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et õigus võrdsusele seaduse ees ja kaitsele rassilise diskrimineerimise eest on universaalne õigus, mida tunnustatakse inimõiguste ülddeklaratsioonis, rahvusvahelises konventsioonis rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning ÜRO paktides kodaniku- ja poliitiliste õiguste ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

Ombudsmani arvates näitab komisjoni arvamus antud juhul passiivset suhtumist etniliste vähemuste alaesindatusse ühenduse institutsioonide ja asutuste tööjõus, mida on raske ühitada Euroopa Ülemkogu Helsingi kohtumisel 10. ja 11. detsembril 1999 kokkulepitud 2000. aasta tööhõivesuunistega. Nendes suunistes rõhutatakse vajadust edendada tingimusi sotsiaalselt kaasava tööturu jaoks, sõnastades sidusa poliitika, mille eesmärk on võidelda selliste rühmade nagu etniliste vähemuste diskrimineerimise vastu.

Ombudsman märkis ka, et nõukogu direktiivis 2000/43 nõutakse, et liikmesriigid määraksid asutused, kes edendavad võrdset kohtlemist ilma diskrimineerimiseta rassilise või etnilise päritolu alusel. Nende asutuste pädevusse peaks muu hulgas kuuluma diskrimineerimist käsitlevate sõltumatute uuringute läbiviimine ning sõltumatute aruannete ja soovituste avaldamine mis tahes sellise diskrimineerimisega seotud küsimustes. Ombudsman ei ole teadlik sellest, et ühelgi ühenduse asutusel peale komisjoni on vahendeid, et täita sarnaseid ülesandeid seoses töölevõtmisega ühenduse institutsioonidesse ja asutustesse.

Seetõttu palus ombudsman komisjonil kaaluda meetmete võtmist, et saada statistilist teavet võimaluse kohta, et värbamiskonkursil osalevad etnilisse vähemusse kuuluvad isikud kantakse reservnimekirja või võetakse hiljem tööle, kui nende nimed on reservnimekirja kantud.

Komisjoni täiendav arvamus

Komisjoni täiendavas arvamuses on kokkuvõtlikult esitatud järgmised punktid:

1 Üldised märkused

Komisjon ei ole seni saanud ühegi oma värbamiskonkursi kandidaadilt ühtegi kaebust, milles väidetaks, et kandidaat ei saanud komisjonis tööd rassilise või etnilise päritolu tõttu, või väidetaks rassilist diskrimineerimist. Komisjon on valmis läbi vaatama iga konkreetse kaebuse, mille on esitanud üksikisik või isikute rühm, kes väidab, et neid on etnilise päritolu alusel diskrimineeritud. Komisjonil ei ole siiski võimalik kommenteerida väidet diskrimineerimise kohta, mis näib põhinevat üksnes „tähelepanekutel, et Euroopa Liidu struktuuris ei tööta peaaegu ühtegi etnilisse vähemusse kuuluvat inimest”.

Anonüümsus tagab kandidaatide võrdse kohtlemise. Komisjoni valikumenetlused korraldatakse võimalikult suures ulatuses, et tagada anonüümsus. Valikumenetluse algusest peale kodeeritakse kandidaatide isikuandmed ja neile antakse kandidaadinumber, mis jälgib neid kogu konkursimenetluse jooksul. Taotlemisprotsessi üheski etapis ei nõuta fotosid. Pärast kirjalike katsete toimumist määrab konkursi sekretär igale kandidaadile veel ühe salajase numbri. See on ainus kandidaadi tuvastamine, millele markeritel on juurdepääs kuni viimase suulise etapini. Ta on ainus isik, kes saab siduda kandidaadinumbri salajase numbriga, et tagada kandidaatide täielik anonüümsus kirjaliku konkursi hindamisetapis.

Personalieeskirjade artikli 1 punkti a kohaselt peavad ELi institutsioonid tagama isikute võrdse kohtlemise, viitamata otseselt või kaudselt rassilisele kuuluvusele. Komisjon võib ombudsmanile kinnitada, et iga isik, kes osaleb värbamiskonkursil ja on kantud reservnimekirja, on potentsiaalne kandidaat ametikohale, kui tema pädevusvaldkonnas tekib vaba ametikoht.

Komisjon lükkab tagasi mõtte, et asjaolu, et tal ei ole statistilisi andmeid oma ametnike etnilise päritolu kohta, näitab passiivset suhtumist etniliste vähemuste alaesindatusse ühenduse institutsioonide ja asutuste tööjõus. Etnilist päritolu käsitlevate andmete kogumata jätmisel võtab komisjon arvesse riikide erinevaid kogemusi ja tundlikke teemasid liikmesriikides, kelle poliitika ja tavad asjakohase statistika kogumisel on väga erinevad, ning tagab võrdse kohtlemise värbamismenetlustes.

2. Statistiliste andmete kogumine

Komisjon ei saa nõustuda ombudsmani taotlusega saada statistilist teavet võimaluse kohta, et värbamiskonkursil osalevad etnilisse vähemusse kuuluvad isikud kantakse reservnimekirja või võetakse seejärel tööle ja võetakse tööle, kui nende nimed on reservnimekirja kantud. Komisjoni seisukoht selles küsimuses tuleneb järgmistest objektiivsetest piirangutest:

Esiteks mõiste „vähemus” määratlemise probleem Tuleb märkida, et komisjonil puudub pädevus määratleda, mida mõistetakse „etnilise vähemuse” all, ning selline määratlus võib liikmesriigiti erineda. Nõukogu direktiivis 2000/43/EÜ ei ole sellist määratlust sätestatud.

Teiseks ei ole kättesaadav koondstatistika etnilistesse vähemustesse kuuluvate Euroopa Liidu kodanike osakaalu kohta. See statistika tuleks tingimata koondada riiklikult kogutud statistikast.

Märkimisväärne arv liikmesriike keelab siiski sellise statistika kogumise siseriiklike õigusaktide alusel. Sedalaadi keelud on sageli tingitud konkreetse riigi ajaloost ja kultuurist. Isegi kui konkreetne keeld puudub, ei koguta neid andmeid sageli. Komisjoni käsutuses olevast teabest nähtub, et enamik liikmesriike ei kogu sellist statistikat oma riigi avaliku teenistuse kohta eraelu puutumatuse kaitse kaalutlustel. Seda küsimust arutatakse liikmesriikidega siiski lähikuudel.

Kolmandaks on inimeste etnilist päritolu käsitlevate statistiliste andmete puudumine komisjonis loogiline tagajärg põhimõttele, et komisjon ei küsi kandidaatidelt/töötajatelt nende etnilise taustaga seotud teavet. Vastavalt andmekaitsemäärusele 45/2001(1) on selliste andmete töötlemiseks, kui see on vajalik institutsioonide konkreetsete kohustuste täitmiseks tööõiguse valdkonnas, vaja kas õigusaktiga antud luba (mida praegu ei ole) või vajaduse korral, kui selles on kokku leppinud Euroopa andmekaitseinspektor (keda ei ole veel nimetatud, hoolimata komisjoni jõupingutustest tema põhikirja kiireks vastuvõtmiseks), tingimusel et kohaldatakse piisavaid kaitsemeetmeid.

3. Etniliste vähemuste taotluste edendamine

Komisjoni poolt 1. märtsil 2000 vastu võetud komisjoni reformimist käsitlevas valges raamatus esitatud poliitika eesmärk on paremini kajastada komisjoni töötajate kultuurilist mitmekesisust ja etnilist päritolu ning edendada töötajate võrdseid võimalusi ja tasakaalu. Esimene eesmärk on kaasata komisjoni avalikele konkurssidele võimalikult palju kandidaate etnilisse vähemusse kuuluvatelt kandidaatidelt. Juba valmistatakse ette positiivseid meetmeid vähemuskogukondade liikmete värbamiskonkurssidele kandideerimise julgustamiseks. Väga oluline on siiski ka koostöö liikmesriikidega. Töölevõtmiskonkursside olemusest tulenevalt on edukad ainult parimad kandidaadid ning juurdepääs haridusele ja kvalifikatsioonidele riiklikul tasandil on seega ilmselgelt oluline, nagu ka suunatud teave etniliste vähemuste kogukondadele liikmesriikides.

Liikmesriikidega on tõstatatud komisjoni töötajate rassilise ja etnilise mitmekesisuse küsimus ning komisjon loodab, et seda arutatakse lähikuudel liikmesriikide riigiteenistujate juhtide kohtumisel. Lisaks parandatakse koostöös liikmesriikidega tulevaste konkursside reklaamimist, et tagada selle jõudmine liikmesriikide kõige laiema kogukonnani. See hõlmab näiteks reklaame piirkondlikes, kohalikes ja erialastes dokumentides, tihedamaid kontakte vähemusrühmadega ja värbamisallikaid liikmesriikides ning EUROPA veebisaidil. Need elemendid sisalduvad võrdseid võimalusi ja paindlikku töökorraldust käsitlevas tegevuskavas, mis koostati 2001. aasta oktoobris vastu võetud personalipoliitika reformi üldise paketi alusel. Tegevuskava esitatakse komisjonile vastuvõtmiseks lähitulevikus. Pikemas perspektiivis sõltub komisjon siiski suuresti liikmesriikide suutlikkusest hõlbustada etnilistesse vähemustesse kuuluvate inimeste juurdepääsu haridusele, tööhõivele ja kutsealadele ning eelkõige töökohtadele riiklikes avalikes teenistustes ja lõppkokkuvõttes rahvusvahelistes haldusasutustes. See on vältimatu reaalsus, eriti arvestades asjaolu, et kõik ELi institutsioonid värbavad töötajaid avaliku konkursi teel ja teevad seda ka edaspidi.

Komisjoni lähenemisviis töölevõtmisele on kooskõlas nõukogu direktiiviga 2000/43/EÜ, millega keelatakse rassiline diskrimineerimine muu hulgas tööhõives ja hariduses.

Alates 1. jaanuarist 2003 korraldab kõiki Euroopa värbamiskonkursse institutsioonidevaheline Euroopa Tööjõuamet. Tulevasel haldusnõukogul, kus ombudsman peaks olema esindatud, on sellega seoses ilmselgelt oluline vastutus.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja märkis, et komisjon süüdistas teda süüdistuse esitamises üksnes kohtusse ilmumise alusel. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et kui Condolezza Rice ja Colin Powell ilmuvad televisioonis, on ilmne, et mustad ameeriklased töötavad USAs kõrgetel võimutasanditel. Kaebuse esitaja ei näe, et see toimuks Euroopas, ning loodab, et komisjoni president ja volinik Kinnock võtavad endale kohustuse võtta tööle rohkem etnilisi vähemusi.

Kaebuse esitaja märkis, et Ühendkuningriik võttis hiljuti vastu uue õigusakti rassisuhete kohta(2), ning väljendas lootust, et EL võtab vastu sarnased õigusaktid, et muuta tööhõive ja võimuvõimalused Euroopas elavatele etnilistele vähemustele kättesaadavamaks. Siis võiks Euroopa nimetada end tõeliseks demokraatiaks ja väita, et tema poliitika on kaasav.

Kaebuse esitaja palus ka ombudsmani abi, et anda EL Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kui ta ei võta vastu õigusakte, mis näitaksid tema töötajate etnilist tausta ja võtaksid tööle rohkem etniliste vähemuste liikmeid.

Otsus

1 Kaebuses tõstatatud küsimused

1.1 Kaebuse esitaja väitis, et ühenduse institutsioonidesse ja organitesse värbamine võib olla rassism. Kaebuse põhjenduseks märkis kaebuse esitaja, et Euroopa Liidus elab üle 30 miljoni etnilise vähemuse, kuid vaevalt ükski neist töötab Euroopa Liidu struktuuris töötajana.

1.2 Ombudsman pidas asjakohaseks paluda komisjonil esitada kaebuse kohta oma arvamus.

1.3 Komisjoni arvamuses viidati meetmetele, mille eesmärk on vältida diskrimineerimist töölevõtmisel, statistilise teabe kättesaadavusele ja komisjoni tegevusele etnilise mitmekesisuse küsimuses. Neid kolme teemat käsitletakse allpool.

2 Meetmed diskrimineerimise välistamiseks töölevõtmise menetluses

2.1 Komisjon väidab, et tema valikumenetlused on korraldatud nii, et tagada nii palju kui võimalik kandidaatide anonüümsus, mis on võrdse kohtlemise tagatis. Valikumenetluse alguses kodeeritakse kandidaatide isikuandmed ja määratakse kandidaadinumber, mis jälgib neid kogu konkursimenetluse jooksul. Taotlemisprotsessi üheski etapis ei nõuta fotosid. Pärast kirjalike katsete toimumist määrab konkursi sekretär igale kandidaadile veel ühe salajase numbri. See on ainus kandidaadi tuvastamine, millele markeritel on juurdepääs kuni viimase suulise etapini. Konkursi sekretär on ainus isik, kes saab siduda kandidaadi numbri ja salajase numbri.

2.2 Komisjon kinnitas ombudsmanile ka seda, et iga isik, kes osaleb värbamiskonkursil ja on kantud reservnimekirja, on potentsiaalne kandidaat ametikohale, kui tema pädevusvaldkonnas tekib vaba ametikoht.

2.3 Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et ta ei ole üheski oma värbamiskonkursis saanud üheltki kandidaadilt ühtegi kaebust, milles väidetaks, et komisjonis töö mittesaamine on tingitud kandidaadi rassilisest või etnilisest päritolust, või väidetaks rassilist diskrimineerimist.

2.4 Ombudsman nõustub, et anonüümsus võib tagada võrdse kohtlemise kuni konkursimenetluse viimase suulise etapini. Ombudsman juhib siiski tähelepanu sellele, et konkursi suuline etapp hõlmab tingimata kohtumist kandidaadi ja markerite vahel. Lisaks eelneb reservnimekirja kantud isikule ametikoha pakkumisele tavaliselt vestlus. Kuigi diskrimineerimise kohta ei ole tõendeid esitatud, märgib ombudsman, et komisjon ei suuda esitada statistilisi tõendeid võrdse kohtlemise kohta konkursside suulises etapis ega selle kohta, keda reservnimekirjadest ametisse nimetada. Seda küsimust käsitletakse põhjalikumalt käesoleva otsuse 3. osas.

3 Statistilise teabe puudumine

3.1 Ombudsman palus komisjonil esitada statistika a) etnilisse vähemusse kuuluvate Euroopa Liidu kodanike osakaalu ja b) etnilisse vähemusse kuuluvate Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate osakaalu kohta.

3.2 Komisjoni arvates ei ole kättesaadav põhjalik statistika etnilisse vähemusse kuuluvate Euroopa Liidu kodanike osakaalu kohta. Sellist statistikat tuleks koguda liikmesriikide tasandil. Komisjon ei ole oma töötajate kohta koostanud statistilisi andmeid etnilise päritolu alusel ning seetõttu ei ole tal võimalik näidata, kui suur osa tema töötajatest on etnilise vähemuse päritoluga.

3.3 Võttes arvesse eespool esitatud vastust, palus ombudsman komisjonil kaaluda meetmete võtmist, et saada statistilist teavet võimaluse kohta, et värbamiskonkursil osalevad etnilisse vähemusse kuuluvad isikud kantakse reservnimekirja või võetakse hiljem tööle, kui nende nimed on reservnimekirja kantud.

3.4 Komisjon põhjendas ombudsmani ettepaneku tagasilükkamist kahel põhjusel. Esimene põhjus on vähemuse mõiste määratlemine. Komisjoni sõnul ei ole tal pädevust määratleda, mida mõistetakse etnilise vähemuse all, ning selline määratlus võib liikmesriigiti erineda. Teine põhjus on seotud andmekaitsega. Andmekaitsemääruse(3) kohaselt on selliste andmete töötlemiseks, kui see on vajalik institutsioonide konkreetsete kohustuste täitmiseks tööõiguse valdkonnas, vaja kas luba õigusaktiga, mida praegu ei ole, või nõusolekut Euroopa Andmekaitseinspektorilt, keda ei ole veel ametisse nimetatud.

3.5 Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et komisjoni suutmatus määratleda, mida loetakse etniliseks vähemuseks, ei pea takistama tal statistilise teabe saamist. Näiteks kui taotlejatel palutakse vabatahtlikult täita vorm, milles märgitakse, kas nad kuuluvad etnilisse vähemusse, ja kui see on nii, siis seda kirjeldada, oleks neil isikutel, kes peavad etnilist päritolu oma identiteedi osaks, võimalus end väljendada. Kogutud teavet ei ole vaja kasutada üheski valikumenetluse etapis ning seda võib säilitada üksnes kokkuvõtlikul kujul ja üksnes selleks, et jälgida komisjoni väljakuulutatud poliitika tõhusust, mille eesmärk on julgustada vähemuskogukondade liikmeid kandideerima, et edendada võrdseid võimalusi ja tasakaalu oma tööjõus.

3.6 Ombudsman juhib tähelepanu ka sellele, et mõnede liikmesriikide kogemused näitavad, et eespool punktis 3.5 kirjeldatud menetlus on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud andmekaitsestandarditega.

3.7 Ombudsman ei ole siiski teadlik komisjoni konkreetsest juriidilisest kohustusest sellist statistilist teavet koguda. Seetõttu leiab ta, et käesoleva etteheite raames ei ole põhjendatud asja edasine uurimine.

4 Komisjoni tegevus etnilise mitmekesisuse küsimuses

4.1 Ombudsman teavitas komisjoni oma seisukohast, et komisjoni esimesest arvamusest ilmnes passiivne suhtumine etniliste vähemuste alaesindatusse ühenduse institutsioonide ja asutuste tööjõus.

4.2 Vastuseks viitas komisjon oma väljakuulutatud poliitikale, mille eesmärk on paremini kajastada töötajate kultuurilist mitmekesisust ja etnilist päritolu ning edendada töötajate võrdseid võimalusi ja tasakaalu. Juba valmistatakse ette positiivseid meetmeid vähemuskogukondade liikmete värbamiskonkurssidele kandideerimise julgustamiseks. Liikmesriikidega on tõstatatud komisjoni töötajate rassilise ja etnilise mitmekesisuse küsimus ning komisjon loodab, et seda arutatakse konkreetselt liikmesriikide riigiteenistujate juhtide kohtumisel lähikuudel. Lisaks parandatakse koostöös liikmesriikidega tulevaste konkursside reklaamimist, et tagada selle jõudmine liikmesriikide kõige laiema kogukonnani. Need elemendid sisalduvad võrdseid võimalusi ja paindlikku töökorraldust käsitlevas tegevuskavas, mis esitatakse komisjonile lähitulevikus vastuvõtmiseks.

4.3 Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et alates 1. jaanuarist 2003 korraldab kõiki Euroopa värbamiskonkursse institutsioonidevaheline Euroopa Tööjõuamet, ning märkis, et tulevasel haldusnõukogul, kus ombudsman peaks olema esindatud, on selles osas ilmselgelt oluline vastutus.

4.4 Ombudsman väljendab heameelt selle üle, et komisjon tunnistab vajadust tegeleda rahvusvähemuste alaesindatusega liidu institutsioonide ja asutuste töötajate hulgas. Ombudsmani arvates oleksid sel eesmärgil võetavad tõhusad meetmed kooskõlas nii Euroopa Ülemkogu 10. ja 11. detsembri 1999. aasta Helsingi kohtumisel kokku lepitud 2000. aasta tööhõivesuunistega kui ka direktiivi 2000/43(4) põhimõtetega.

4.5 Mis puudutab tulevase Euroopa Tööjõuameti rolli, siis mõistab ombudsman komisjoni nii, et see peaks edendama võrdseid võimalusi ja etnilist mitmekesisust liidu institutsioonide ja asutuste töötajate hulgas. Ombudsman tervitab komisjoni positiivset suhtumist uue ameti rolli.

4.6 Pidades silmas, et komisjon tunnistab vajadust edendada võrdseid võimalusi ja etnilist mitmekesisust ning komisjoni käimasolevat tegevust, sealhulgas tegevuskava kavandatavat vastuvõtmist lähitulevikus, leiab ombudsman, et käesoleva kaebuse edasine uurimine ei ole õigustatud.

5 Kaebuse esitaja abitaotlus Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks

5.1 Tähelepanekutes komisjoni täiendava arvamuse kohta palus kaebuse esitaja ombudsmani abi, et anda EL Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kui ta ei võta vastu õigusakte, mis näitaksid tema töötajate etnilist tausta ja võtaksid tööle rohkem etniliste vähemuste liikmeid.

5.2 Vastuseks juhib ombudsman tähelepanu sellele, et tema ülesannete hulka ei kuulu abi osutamine kohtumenetluse algatamisel. Ombudsman teavitab kaebuse esitajat ka sellest, et kuigi kõik liikmesriigid on Euroopa inimõiguste konventsioonile alla kirjutanud, ei ole Euroopa Liit iseenesest sellele alla kirjutanud.

6 Kokkuvõte

Eespool punktides 3.7 ja 4.6 esitatud põhjustel leiab ombudsman, et käesoleva kaebuse edasine uurimine ei ole põhjendatud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

Jacob SÖDERMAN

---

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, 2001 EÜT L 8/1.

(2) Ombudsman mõistab kaebuse esitajat viitena 2000. aasta rassisuhete (muutmise) seadusele, millega muu hulgas pannakse riigiasutustele üldine kohustus teha tööd ebaseadusliku diskrimineerimise kaotamiseks ning edendada võrdseid võimalusi ja häid suhteid eri rassirühmadesse kuuluvate isikute vahel.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, 2001 EÜT L 8/1.

(4) Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (EÜT L 18, lk 22).