Lugupeetud hr H.

märtsil 2001 esitasite Euroopa ombudsmanile Stiftung Ökologie und Landbau nimel kaebuse komisjoni vastu seoses komisjoni otsusega jätta komisjon välja konkursikutse 1999/C 361/06 alusel esitatud ettepanekute hindamisest.

aprillil 2001 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 19. juunil 2001. Edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 31. augustil 2001. Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul olid asjakohased faktid järgmised:

Helga Willer saatis 11. oktoobril 2000 Stiftung Ökologie und Landbau (edaspidi „kaebuse esitaja”) nimel Euroopa Komisjonile teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse ettepaneku konkursikutse 1999/C 361/06 (edaspidi „konkursikutse”) raames. Ta läks Bad Dürkheimi postkontorisse ja kasutas Deutsche Post Express GmbH pakutavat teenust Post Express. Ettepanek esitati komisjonile 13. oktoobril 2000.

veebruaril 2001 sai kaebuse esitaja komisjonilt 30. jaanuari 2001. aasta kirja. Eespool nimetatud kirjale lisatud toetuskõlblikkuse kontrollnimekirja kohaselt ei vastanud ettepanek posti teel saatmise kuupäeva ja kellaaja kriteeriumile.

veebruaril 2001 saatis kaebuse esitaja komisjonile kirja, milles väljendas oma vastuseisu. Komisjon saatis 2. märtsil 2001 kaebuse esitajale kirja, milles teatas, et ettepanek tuleb abikõlbmatuse tõttu tagasi lükata. Vastavalt komisjoni tõlgendusele ettepaneku saatmise meetodi kohta kasutas kaebuse esitaja oma ettepaneku komisjonile saatmiseks kullerteenust. Seega oli kohaldatav konkursikutse punkti 5 teine taane ja taotlus oleks tulnud esitada enne lõppkuupäeva või lõppkuupäeval, st 11. oktoobril 2000 kell 17.00 Brüsseli aja järgi. Seetõttu ei olnud ettepanek hilinenud saabumise tõttu rahastamiskõlblik.

märtsil 2001 saatis kaebuse esitaja komisjonile kirja, milles palus juhtumi uuesti läbi vaadata. märtsil 2001 võttis kaebuse esitaja ühendust komisjoni vastutavate talitustega ja sai vastuse, et ettepanek on endiselt abikõlbmatu. Kaebuse esitajale selgitati, et ametliku postiteenistuse ja kullerteenuse eristamine seisneb selles, et ettepaneku postile üleandmise kuupäev registreeritakse tõenäolisemalt nõuetekohaselt ametliku postimärgiga postkontoris kui erakullerteenuse puhul.

märtsil 2001 sai kaebuse esitaja komisjonilt 22. märtsi 2001. aasta kirja, mille kohaselt tema taotlus juhtumi uuesti läbivaatamiseks lükati tagasi selgituse alusel, mis oli täiesti erinev varasemas telefonivestluses esitatust. Seekord tehti vahet ametliku postkontori ja kullerteenuse vahel selle põhjal, et kullerteenust kasutav saatja võib ettepaneku saatmise korralduse tühistada ja selle tagasi kutsuda, samas kui posti kasutav saatja seda teha ei saa.

märtsil 2001 kirjutas kaebuse esitaja ombudsmanile, väites, et komisjoni otsus jätta ta ettepanekute hindamisest välja oli põhjendamatu, kuna tema ettepanek oli korrektselt üles pandud ja sellele oli pandud ametlik postitempel. Kaebuse esitaja soovis, et jõutaks rahumeelse lahenduseni.

märtsil 2001 esitas kaebuse esitaja teise kaebuse, milles väitis, et komisjoni 22. märtsi 2001. aasta kirjas esitatud selgitus posti- ja kulleriteenuse eristamise kohta erineb varasemas telefonivestluses esitatud selgitusest.

Nõue

Oma märkustes rõhutab komisjon asjaolu, et kaebuse esitaja nõustus ettepaneku esitamisel konkursikutses sätestatud menetluste ja tingimustega.

Konkursikutses endas nähakse ette kolm võimalust taotluse esitamiseks, nimelt posti teel, kulleriga või käsipostiga ja e-posti teel. Kahe esimese variandi vahel on väga oluline erinevus.

Kui ettepanek saadetakse posti teel, toimub kaheetapiline menetlus: esiteks tuleb ettepanek postitada enne konkursikutses ette nähtud lõppkuupäeva või sellel kuupäeval ning teiseks tuleb ettepanek esitada sellele kuupäevale järgneva kümne tööpäeva jooksul. Teisest küljest, kui ettepanek saadetakse kulleriga või toimetatakse kätte käsitsi, toimub üheetapiline menetlus: taotlus tuleb esitada komisjonile enne konkursikutses sätestatud lõpptähtaega või selle lõppkuupäeval. Kümme tööpäeva pärast tähtaega ei ole lubatud.

Nende kahe meetodi eristamine põhineb asjaolul, et kui ettepanek postitatakse, ei saa seda postiteenistuselt tagasi nõuda, samas kui kui kui see saadetakse kulleriga, saab selle tagasi nõuda ja selle sisu muuta. Seega ei ole postitempel, mis näitab kullerteenusega saadetud ümbriku saatmise kuupäeva, määrav element, kuna selliseid ümbrikke saab transpordi ajal peatada ja nende sisu muuta. Kui saatjatele oleks kulleriga antud kümme täiendavat tööpäeva komisjoni saabumiseks, oleks olnud ebaõiglane, kui hagejad oleksid saatnud oma ettepanekud posti teel, ilma et neil oleks olnud võimalik saadetist peatada ja oma paki sisu muuta.

Kaebuse esitaja saatis oma ettepaneku 11. oktoobril 2000 ja ettepanek jõudis komisjoni talitustesse 13. oktoobril 2000, kaks päeva pärast konkursikutses sätestatud tähtaega. Kaebuse esitaja ei saa tugineda kümnele täiendavale tööpäevale, sest ta saatis oma ettepaneku Deutsche Post Express GmbH kaudu, mis on kuller, mitte postiteenus. Seetõttu tunnistas komisjon oma õigustalituse pooldava arvamuse alusel 11. aprilli 2001. aasta otsusega C (2001) 1051 ettepaneku abikõlbmatuks.

Kogu kaebuse esitajaga suhtlemise ajal kasutas komisjon alati samu argumente, nimelt seda, et abikõlbmatuse põhjus oli ettepaneku hiline saabumine. 22. märtsi 2001. aasta kirjas ei esitanud komisjon uut väidet, vaid selgitas üksikasjalikumalt, miks kaebuse esitaja kasutatud saatmise viis liigitati posti asemel kullerteenuse kategooriasse.

Lõpuks märgib komisjon, et kokkuleppele ei ole võimalik jõuda, kuna ettepanekut on käsitletud kooskõlas kohaldatavate ühenduse eeskirjadega. Kaebuse esitajal palutakse oma ettepanek uue ühenduse programmi raames uuesti esitada.

Kaebuse esitaja märgib, et tegelik põhjus, miks tehakse vahet kulleri- ja postiteenuse vahel, on see, et komisjon soovib, et postitamise kuupäeva kontrolliks ametliku postmargiga postkontor, mitte kliendi juures kullerteenuse töötaja. Väide, et kullerteenusega saadetud ettepanekud võis pärast nende saatmist kinni pidada ja neid muuta, esitati alles pärast seda, kui kaebuse esitaja oli juba tõendanud, et tema ettepanek oli Saksamaa postkontoris nõuetekohaselt ja õigeaegselt tembeldatud.

Kaebuse esitaja märgib, et komisjoni arvates on postiteenuste registreerimine ja saatmine usaldusväärsem ja turvalisem kui kulleriteenuste puhul. Selline uskumus ei ole siiski õigustatud. Esiteks saab postitatud ümbrikud peatada ja nende sisu muuta mitte ainult kullerteenustes, vaid ka postiteenustes. Teiseks jälgivad kullerisüsteemid erinevalt postiteenustest hoolikalt saadetud kauba registrijälge, transporti ja kättetoimetamist ning muudavad seega märkamatud muudatused võimatuks.

Lisaks tuleks tõmmata eraldusjoon saatmisviisi ja tarneviisi vahele ning seega tuleks neid eristada. Kaebuse esitaja kasutas saatmisviisina Saksamaa postkontori postiteenuseid. Viimane kasutas kättetoimetamisviisina kullerteenust. Kaebuse esitaja ei vastuta selle eest, et Saksamaa postkontor valib oma postikohustuste täitmiseks lepingupartnerina kulleriteenuse.

Otsus

1.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjoni otsus jätta ta ettepanekute hindamisest välja ei olnud põhjendatud, kuna tema ettepanek oli korrektselt üles pandud ja ametliku postitempliga varustatud. Komisjon väitis, et kasutatud saatmismeetod oli kullerteenus ja kuna ettepanek saabus komisjoni büroodesse kaks päeva pärast selle meetodi abil saadetud ettepanekute suhtes kohaldatavat tähtaega, peeti seda hilinenud saabumise tõttu õigustatult abikõlbmatuks.

1.2 Ombudsman märgib, et punkti 5 esimeses ja teises taandes esitatud konkursikutses nähakse ette kaks erinevat võimalikku saatmisviisi. Esimene meetod (punkti 5 esimene taane) on posti kasutamine. Teine meetod (punkti 5 teine taane) viitab käsiposti- ja kulleriteenustele.

1.3 Käesoleval juhul on ombudsmani käsutuses tõendid selle kohta, et kaebuse esitaja töötaja läks Saksamaa Postkontorisse Bad Dürkheimis ja edastas Deutsche Post Express GmbH ettepaneku. Seetõttu leiab ombudsman, et kaebuse esitajal oli õigus arvata, et ta oli saatnud ettepaneku posti teel kooskõlas konkursikutse punkti 5 alapunktiga 1.

1.4 Komisjoni otsus lükata kaebuse esitaja ettepanek abikõlbmatuna tagasi näib põhinevat seisukohal, et kuigi kaebuse esitaja oli kasutanud Saksamaa postkontori pakutavat teenust, oli selle aluseks kulleriteenus. Ombudsmani arvates ei saa konkursikutset mõistlikult mõista nii, et see kohustab taotlejaid analüüsima riikliku postkontori osutatavate teenuste olemust. Seetõttu ei olnud komisjonil õigust kaebuse esitaja taotlust tagasi lükata ja tema otsus seda teha kujutab endast haldusomavoli juhtumit. Seetõttu esitab ombudsman allpool kriitilise märkuse.

2.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjoni 22. märtsi 2001. aasta kirjas esitatud selgitus posti- ja kulleriteenuse eristamise kohta erineb varasemas telefonivestluses esitatud selgitusest. Esimeses väideti, et postiteenuste registreerimismeetodid on usaldusväärsemad kui kulleriteenuste omad. 22. märtsi 2001. aasta kirjas väideti siiski, et kullerteenuse kaudu saadetud ettepaneku saab tagasi nõuda ja selle sisu muuta, samas kui postiteenuste puhul seda teha ei saa.

2.2 Komisjon märkis oma arvamuses, et kaebuse esitajaga suhtlemise käigus ei ole tema seisukoht juhtumi suhtes muutunud, nimelt ei ole kaebuse esitaja ettepanek hilinenud saabumise tõttu abikõlblik. 22. märtsi 2001. aasta kirjas selgitati üksikasjalikumalt posti- ja kulleriteenuse eristamist.

2.3 Ombudsman märgib, et oma arvamuses ombudsmanile on komisjon selgitanud, et põhjus, miks ta eristab posti- ja kullerteenuseid, on see, et kullerteenuste kaudu saadetud ettepaneku saab tagasi nõuda ja selle sisu muuta, samas kui postiteenuste puhul see nii ei ole. Seetõttu leiab ombudsman, et komisjon on kõrvaldanud igasuguse segaduse, mis võis tekkida seoses tema põhjendustega, ning et kaebuse selle aspektiga seoses ei esine haldusomavoli.

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta tehtud uurimiste põhjal on vaja teha järgmine kriitiline märkus:

Arvestades, et see kohtuasja aspekt puudutab menetlusi, mis on seotud minevikus toimunud konkreetsete sündmustega, ei ole asjakohane püüda leida selles küsimuses sõbralikku lahendust. Seetõttu otsustas ombudsman juhtumi lõpetada.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

Jacob SÖDERMAN