Kaebuse taust

1. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) vastutab ELi pangandussektori reguleerimise ja järelevalve eest. EBA ei tee pankade üle otsest järelevalvet, vaid püüab pigem tagada, et liikmesriikide pangandusasutused täidavad oma järelevalveülesandeid nõuetekohaselt.

2. EBA võib sellega seoses uurida ELi õiguse võimalikke rikkumisi riiklike järelevalveasutuste poolt ja anda asjaomastele riiklikele järelevalveasutustele soovitusi liidu õiguse rikkumise ^{kohta. [1]} Uurimine hõlmab sellise töörühma kokkukutsumist, kuhu kuuluvad EBA eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget liikmesriikidest, kelle asutusi uurimine ei puuduta. Praeguseks on EBA algatanud kaks uurimist ELi õiguse võimalike rikkumiste kohta riiklike pangandusjärelevalveasutuste poolt seoses Malta Pilatus Banki ja Taani Danske Banki Eesti filiaali väidetava rahapesuga.

3. EBA järelevalvenõukogu (edaspidi „nõukogu“), mis koosneb kõigi ELi liikmesriikide riiklike järelevalveasutuste juhtidest, otsustab seejärel lihthäälteenamusega, kas BUL-soovitus tuleks esitada.

4. Seoses Danske Bankiga lükkas juhatus 2019. aasta aprillis BULi soovituse ettepaneku tagasi. Asjaomase koosoleku avaldatud protokollis ei ole märgitud, milliseid argumente andmekaitsenõukogu üksikud liikmed esitasid, kuidas andmekaitsenõukogu üksikud liikmed hääletasid ja kas andmekaitsenõukogu liikmed, kes esindasid uurimisaluseid riiklikke asutusi, hääletasid. Pilatus Banki puudutavas kohtuasjas anti 2018. aasta juulis välja BUL-i soovitus. Juhatuse koosoleku protokolle esialgu ei avaldatud.

5. 5. veebruaril 2021 esitas kaebuse esitaja taotluse üldsuse juurdepääsuks kahe kavandatud eelarvenõukogu soovituse üle toimunud nõukogu hääletuste üksikasjadele. Kaebuse esitaja palus ka, et EBA avaldaks edaspidi üksikasjad kõigi järelevalvenõukogu hääletuste kohta „seadusandlikes küsimustes“, sealhulgas BULi soovitused. Selle seisukoha toetuseks viitas kaebuse esitaja ombudsmani esialgsele hinnangule juhtumi 1564/2020/TE ^{[2] kohta,} mis käsitles üldsuse juurdepääsu hääletustulemustele ja aruteludele seoses Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) nõukogu 2020. aasta juulis tehtud otsusega regulatiivse tehnilise standardi eelnõu kohta.

6. EBA keeldus andmast kaebuse esitajale juurdepääsu hääletustulemustele. Ta lisas, et tal ei ole kriisilahendusnõukogu arutelude kohta muid üksikasju peale avaldatud koosolekute protokollide.

7. Kaebuse esitaja palus EBA-l oma otsus läbi vaadata, esitades „kordustaotluse“.

8. 25. märtsil 2021 kinnitas EBA oma esialgset otsust keelduda hääletamistulemustele juurdepääsu andmisest. Selleks märkis EBA, et hääletustulemuste avalikustamine kahjustaks EBA otsuste tegemist [3] ^ning eelkõige, et konkreetsete juhatuse liikmete häälte avalikustamine BULi soovituste kohta looks tingimused märkimisväärseks väliseks surveks juhatuse liikmetele, eelkõige finantssektorile ja muudele sidusrühmadele. See surve „vähendaks nende suutlikkust tegutseda sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu huvides kooskõlas nende kohustustega, mis tulenevad EBA asutamismääruse artiklist 42“. EBA rõhutas, et ta on võtnud läbipaistvuse suurendamiseks muid meetmeid, nagu avalikud konsultatsioonid.

9. Lisaks märkis EBA, et kuna BULiga seotud uurimisi „ei viida läbi eesmärgiga, et komisjon võtaks vastu seadusandlikke algatusi, ning need ei ole muul viisil ELi seadusandliku tegevuse aluseks“, ei kuuluks sellest protsessist tulenevad dokumendid määruses 1049/2001 esitatud „seadusandlike dokumentide“ määratluse alla.^[4] Seetõttu ei kohaldataks seadusandlikele dokumentidele laiema juurdepääsu põhimõtet. See eristaks käesolevat juhtumit ombudsmani uurimisest seoses regulatiivse tehnilise standardi eelnõu vastuvõtmisega EIOPA nõukogu poolt.

10. Lõpuks asus EBA seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

11. Kuna kaebuse esitaja ei olnud EBA vastusega rahul, pöördus ta ombudsmani poole.

Uurimine

12. Ombudsman uuris, kas EBA:

1. keeldus ekslikult andmast üldsusele juurdepääsu kahe BUL-i soovituse hääletustulemustele ning
2.  lubas vääralt riiklikel järelevalveasutustel, keda käsitleti kahes BULi soovituses, osaleda nende BULi soovituste üle hääletamisel, põhjustades seega huvide konflikti.

13. Uurimise esimese sammuna palus ombudsman EBA-l tutvuda kahe hääletuse protokollidega ja esitada kaebuse kohta kirjalik vastus ^[5].

14. 2021. aasta mais esitas EBA ombudsmanile nõutud dokumendid ja kirjaliku vastuse.^[6] Ombudsman sai ka kaebuse esitaja märkused EBA vastuse kohta.

15. 2021. aasta juulis palus ombudsman EBA-l vastata tema esialgsele hinnangule kaebuse kohta.^[7] EBA vastas ombudsmani esialgsele hinnangule 28. oktoobril 2021 ^[8] ja kaebuse esitaja esitas oma märkused selle vastuse kohta 6. detsembril 2021.

1. Üldsuse juurdepääs kahele hääletusprotokollile

Ombudsmani esialgne hinnang

16. Oma esialgses hinnangus tervitas ombudsman kõigepealt EBA võetud kohustust avaldada hääletustulemused regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmist käsitlevate tulevaste otsuste kohta kooskõlas oma eelmise EIOPA uurimise järeldustega ^[9].

17. Ombudsman tuletas meelde, et määrust (EÜ) nr 1049/2001 kohaldatakse kõigi institutsioonide valduses olevate dokumentide suhtes, ^[10] olenemata sellest, kas need on oma olemuselt seadusandlikud või mitte, ning et juurdepääsu võib piirata ainult juhul, kui kohaldatakse ühte (või mitut) ammendavat erandit [11].

18. Sellega seoses märkis ombudsman, et teda ei veennud EBA argumendid keelata juurdepääs kahele käesolevas uurimises käsitletavale hääletusprotokollile. Pigem leidis ombudsman, et EBA ei olnud „kindlalt kindlaks teinud“^[12] märkimisväärse välise surve olemasolu nõukogu liikmetele. Isegi kui sellise surve olemasolu oleks tõendatud, pidas ta ebaselgeks, kuidas selline surve kahjustaks tõsiselt kriisilahendusnõukogu suutlikkust tegutseda täiesti sõltumatult ja üksnes ELi huvides.

19. Ombudsman väljendas muret ka selle pärast, et teised juhatuse liikmed, kellele BULi soovitused on adresseeritud, avaldavad juhatuse liikmetele sisemist survet. Ta leidis, et selline sisemine surve on tõenäolisem, kui hääletusprotokolle hoitakse konfidentsiaalsena, kuna juhatuse liikmete hääled ei allu seejärel avalikule kontrollile. Sellega seoses viitas ombudsman ka Euroopa Kontrollikoja hiljutisele eriaruandele,^[13] milles leiti kirjalikke tõendeid katsete kohta teha lobitööd vaekogu liikmetega ajal, mil vaekogu arutas võimalikku soovitust järelevalvenõukogule [14].

20. Seda esialgset hinnangut silmas pidades jõudis ombudsman järeldusele, et EBA peaks andma üldsusele juurdepääsu kahele kõnealusele hääletusprotokollile.

21. Ombudsman tegi seejärel mõned laiemad tähelepanekud BUL-i soovituste olemuse ja tähtsuse kohta.^[15] Nende tähelepanekute põhjal leidis ta, et see on kooskõlas hiljutise kohtupraktikaga,^[16] milles on keskendutud pigem dokumentide koostamise eesmärgile ja kontekstile kui nende ametlikule staatusele, et ka BUL-i soovituste vastuvõtmise menetlusega seotud dokumendid peaksid saama laiema juurdepääsu „seadusandlikele dokumentidele“.

EBA vastus ombudsmani esialgsele hinnangule

22. Vastuseks ombudsmani esialgsele hinnangule nõustus EBA avalikustama kaks kõnealust hääletusprotokolli. Ta esitas järgmise selgituse:

• EBA kordas oma seisukohta, et üksikhäälte avalikustamine võib suurendada survet kriisilahendusnõukogu liikmetele viisil, mis kahjustab nende suutlikkust tegutseda sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu huvides, nagu on nõutud EBA asutamismääruse artiklis 42. See kahjustaks tõsiselt EBA otsuste tegemist“. Selles märgiti, et nõukogu liikmetel peab olema vabadus väljendada oma seisukohti, tundmata end piiratuna välistest ootustest, et järgitakse riiklikke huve. Selles märgiti, et „see on oluline eristus sellisest organist nagu nõukogu, kus esindajad on kohal, et kajastada riikide poliitilist poliitikat ja prioriteete “.
• EBA hindas siiski uuesti ülekaaluka avaliku huvi olemasolu kahe hääletustulemuse avalikustamise vastu ja jõudis järeldusele, et see on olemas, erandina ja ainult nendel konkreetsetel juhtudel. Ta selgitas, et võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja hiljutisi kahtlusi lobitöö kohta, „on olemas ainulaadne avalik huvi kontrollida Euroopa Kontrollikoja järeldusi üldiselt ja konkreetselt EBA järelevalvenõukogu liikmete hääletuskäitumist“.

Ombudsmani hinnang

23. Ombudsman väljendab heameelt EBA otsuse üle järgida tema esialgset hinnangut ja avaldada kaks hääletusprotokolli. Selle sammuga lahendas EBA kaebuse selle aspekti.

24. Ombudsman märgib siiski, et:

• EBA rõhutab endiselt, et on oht, et hääletustulemuste avalikustamine suurendaks välist survet kriisilahendusnõukogu liikmetele, kahjustades seega tõsiselt EBA otsuste tegemist.
• EBA ei nõustu, et on olemas üldine ülekaalukas avalik huvi avalikustada kõik BULi soovitustega seotud hääletustulemused (pigem leiab ta, et need kaks juhtumit on erandlikud).

25. Seoses nõukogu liikmetele avaldatava välissurve suurenemise ohuga märgib ombudsman, et EBA on eriti mures „välisootuste pärast, et järgitakse riiklikke huve“. Ettepanek, et riiklike järelevalveasutuste esindajad, kes on kavandatud ja eeldatavasti sõltumatud, ei suudaks vastu seista survele järgida riiklikke huve, on murettekitav ja vastuolus nende juriidilise kohustusega tegutseda sõltumatult ja ELi huvides, nagu on nõutud EBA määruse artiklis 42.

26. BUL-i soovitused on olulised vahendid ELi õiguse jõustamiseks pangandussektoris. BUL-soovituste vastuvõtmise protsessi erapooletus peaks alati olema väljaspool kahtlust.

27. Seega on ombudsman seisukohal, et konfidentsiaalsus võib muuta põhjendamatu surve veelgi tõenäolisemaks, kuna puudub avalik kontroll selle üle, kuidas nõukogu liikmed hääletasid. Nagu Euroopa Kohus oma kohtuotsuses ClientEarth komisjoni otsustusprotsessis märkis, „tagab läbipaistvus selle institutsiooni tegevuse usaldusväärsuse kodanike ja asjaomaste organisatsioonide silmis ning aitab seega konkreetselt tagada, et see institutsioon tegutseb täiesti sõltumatult ja üksnes üldistes huvides. Pigem on tegemist avaliku teabe ja arutelu puudumisega, mis võib tekitada kahtlusi, kas see institutsioon on täitnud oma ülesandeid täiesti sõltumatult ja üksnes üldistes huvides.“^[17]

2. Huvide konflikt

Ombudsmani esialgne hinnang

28. Ombudsmani uurimisrühm kontrollis dokumente ning selgus, et Malta, Taani ja Eesti järelevalveasutused osalesid vastavatel hääletustel 2018. aastal (Pilatus Bank) ja 2019. aastal (Danske Bank). Oma esialgses hinnangus leidis ombudsman, et tegemist on huvide konfliktiga.

29. Ombudsman märkis, et kui kriisilahendusnõukogu hääletas kahe kõnealuse BULi soovituse üle, ei sisaldanud EBA määrus sõnaselget sätet kriisilahendusnõukogu liikmete huvide konfliktide kohta. Ta oli siiski seisukohal, et asjaomaste juhatuse liikmete osalemine oli vastuolus EBA üldise ülesandega ^[18] ja määruse nõudega, et hääleõigusega liikmed „tegutsevad sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega muudelt avalik-õiguslikelt või eraõiguslikelt asutustelt“.^[19] Ombudsman leidis, et selliste huvide konfliktide olemasolu seab kahtluse alla EBA töö erapooletuse ja võib õõnestada üldsuse usaldust tema töö vastu.

30. Samal ajal märkis ombudsman, et EBA määrust muudeti 2020. aasta jaanuaris, et lisada selgesõnaline säte huvide konfliktide kohta. Muudetud artikliga 42 nõutakse nüüd, et asjaomased riiklikud järelevalveasutused hoiduksid huvide konflikti olukorras olevate päevakorrapunktide arutamisel ja hääletamisel osalemisest.^[20] Muudetud artikli 42 rakendamiseks võttis EBA vastu oma kriisilahendusnõukogu uue kodukorra, mis sisaldab sätteid huvide konflikti kohta,^[21] ja uue huvide konflikti poliitika mittekoosseisuliste töötajate jaoks, milles määratletakse huvide konflikti ühe allikana sõnaselgelt töötamine pädevas asutuses, mis on EBA määruse artikli 17 kohaselt esitatud EBA meetme kavandatud adressaat või mis asub nimetatud adressaadiga samas liikmesriigis.[22]

31. Ombudsman palus EBA-l kommenteerida, kas tema arvates on kriisilahendusnõukogu muudetud kodukord ja EBA uus huvide konflikti poliitika piisavalt kindlad, et vältida selliste huvide konflikti olukordade tekkimist tulevikus.

EBA vastus ombudsmani esialgsele hinnangule

32. Oma vastuses ei nõustunud EBA ombudsmani esialgse hinnanguga.

33. Esiteks märkis EBA, et Pilatus Banki puhul oli Malta juhatuse liige Malta finantsjärelevalveasutuse, mitte Malta rahapesu andmebüroo töötaja, kes oli selles kohtuasjas asjassepuutuv pädev asutus.

34. Teiseks asus EBA seisukohale, et EBA määruses ei olnud kahe hääletuse ajal ette nähtud „erandeid järelevalvenõukogu hääleõiguslike liikmete võimalusest jätta nad hääletamisest kõrvale“ning et Euroopa Komisjon andis selget nõu, et õigusaktide koostamisel ei kavatseta liikmeid „igal juhul“hääletamisest kõrvale jätta. Täpsemalt selgitas EBA, et:

• Kolme Euroopa järelevalveasutuse loomise ettevalmistamisel küsisid nad komisjonilt nõu selle kohta, kas nende kodukord võiks välistada nõukogu liikmete osalemise hääletamisel küsimustes, mille puhul leiti, et neil on huvide konflikt, kuna seda küsimust ei ole kolmes asutamismääruses selgelt reguleeritud.
• Komisjoni asjaomane peadirektoraat teatas, et õigusakti koostamise eesmärk ei ole välistada igal juhul ühegi juhatuse liikme hääletamine.
• Tunnistades selle teema tähtsust, võttis EBA siiski vastu piiratumad huvide konflikti käsitlevad sätted, et hallata konflikte, kus konflikt ei mõjutaks võrdselt liikme asendusliiget ja seega ei oleks hääletamine täielikult välistatud.

35. Neid selgitusi arvesse võttes jõudis EBA järeldusele, et „tegutses vastutustundlikult, määrates kindlaks, mis oli tema asutamismääruse kohaselt võimalik, ning astus samme huvide konfliktide haldamiseks niivõrd, kuivõrd see oli kooskõlas BUL-juhtumite ajal kehtinud õigusaktidega“.

Ombudsmani hinnang

36. Ombudsman leiab, et EBA selgitus BUL-i soovituse adressaadi kohta Pilatus Banki juhtumis ei muuda tema esialgset hinnangut huvide konflikti olemasolu kohta. EBA märgib, et Malta juhatuse liige on Malta finantsjärelevalveasutuse (MFSA) töötaja, samas kui Malta rahapesu andmebüroo (FIAU) oli BULi soovituse adressaat.

37. EBA näib viitavat sellele, et kui EBA nõukogus esindatud asutusest erinevale riiklikule asutusele antakse BUL-soovitus, ei saa tekkida huvide konflikti.

38. Ombudsman mõistab, et huvide konflikti oht tuleneb nõukogu liikmete soovist kaitsta riiklikke huve. See oht tekib siis, kui BUL-soovitus saadetakse nõukojas esindatud riiklikule asutusele või sama liikmesriigi muule asutusele.

39. Seda on tunnistatud EBA uues mittekoosseisuliste töötajate huvide konflikti käsitlevas poliitikas, milles on huvide konflikti ühe allikana sõnaselgelt määratletud töötamine pädeva asutuse poolt, kes on EBA määruse artikli 17 kohaselt välja antud EBA kavandatud meetme adressaat, „või kes on sellise adressaadiga samas liikmesriigis“.[23]

40. Seoses EBA teise väitega, et küsimust ei olnud kolme Euroopa järelevalveasutuse asutamismäärustes enne 2020. aasta jaanuari selgelt reguleeritud ja et EBA oli saanud komisjonilt selle kohta selget nõu, märgib ombudsman järgmist.

41. EBA ei väida, et EBA määrus takistas enne selle muutmist 2020. aasta jaanuaris EBA-l huvide konflikti olukorras juhatuse liikmeid hääletamisest kõrvale jätta. Pigem on EBA seisukohal, et küsimus ei olnud selgelt reguleeritud.

42. Ombudsman on sellega nõus. 2018. ja 2019. aastal toimunud kahe hääletuse ajal ei olnud EBA määruses selgesõnalist sätet huvide konfliktide kohta. Nagu ombudsman oma esialgses hinnangus märkis, leiab ta siiski, et asjaomaste juhatuse liikmete osalemine ei ole kooskõlas EBA üldise ülesandega ja määruse nõudega, et hääleõigusega liikmed „tegutsevad sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt või asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt“.

43. EBA toetub selles küsimuses komisjoni asjaomase peadirektoraadi nõuannetele. EBA sõnul osutati nõuandes sellele, et EBA määruses ei olnud enne selle muutmist 2020. aasta jaanuaris ette nähtud ühegi kriisilahendusnõukogu liikme väljajätmist hääletamisest igal juhul. Sellest nõuandest hoolimata kehtestas EBA endiselt „piiratumad huvide konflikti käsitlevad sätted“. Need sätted on sätestatud kriisilahendusnõukogu 2011. aasta kodukorras ja neis on sätestatud, et

„Liikmed avalikustavad järelevalvenõukogule kõik huvide konfliktid, mis kõnealusel liikmel võivad olla ja millest ta on teadlik enne sellise konfliktiga seotud küsimuse lahendamist. Ükski hääleõiguslik liige ei tohi hääletada küsimuses, kus sellel hääleõiguslikul liikmel on sisuline konflikt.“^[24]

44. Seetõttu näib, et EBA ei järginud saadud nõuandeid täielikult, vaid eristas ühelt poolt olulisi huvide konflikte ja teiselt poolt institutsioonilisi konflikte. On raske mõista, miks esimene tüüp välistaks vastandlikud liikmed hääletamisest - ja viimane mitte.

45. Ombudsman märgib siiski, et EBA määrust muudeti 2020. aasta jaanuaris ning et EBA on välja andnud oma juhatuse uue kodukorra ja uue poliitika mittekoosseisuliste töötajate huvide konfliktide kohta. Kriisilahendusnõukogu uue kodukorra kohaselt peavad konfliktis olevad isikud hoiduma osalemast asjaomase päevakorrapunkti ^{arutamisel ja hääletamisel [25]} (kooskõlas EBA määruse muudetud artikliga 42). Need eeskirjad hoiavad ära sarnaste huvide konflikti olukordade kordumise. Seega ei ole kaebuse selle aspekti edasine uurimine praeguses etapis õigustatud.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Andes üldsusele juurdepääsu kahele käesolevas uurimises käsitletavale hääletusprotokollile, lahendas EBA kaebuse esimese aspekti.

Mis puudutab kaebuse teist aspekti, siis kuna EBA on nüüd avaldanud oma kriisilahendusnõukogule uue kodukorra ja uue poliitika mittekoosseisuliste töötajate huvide konfliktide kohta, mis hoiavad ära sarnase huvide konflikti olukorra kordumise, ei ole edasised uurimised praeguses etapis õigustatud.

Kaebuse esitajat ja Euroopa Pangandusjärelevalvet teavitatakse sellest otsusest.

 

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 7. veebruar 2022

 

[1] Määruse 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)) artikkel 17: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2010/1093/ (edaspidi „EBA määrus”).

[2] Euroopa Ombudsmani 28. jaanuari 2021. aasta kiri Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele (EIOPA) selle keeldumise kohta anda üldsusele juurdepääs järelevalvenõukogu hääletustele ja aruteludele regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu üle, kättesaadav aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/en/doc/correspondence/en/137470

[3] Määruse 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) artikli 4 lõike 3 teine lõik: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A32001R1049. Artiklis nähakse ette, et „juurdepääs dokumendile, mis sisaldab sisekasutuseks esitatud arvamusi osana asjaomase institutsiooni sisearuteludest ja eelkonsultatsioonidest, keelatakse isegi pärast otsuse tegemist, kui dokumendi avalikustamine kahjustaks tõsiselt institutsiooni otsustamisprotsessi, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve “.

[4] Määruse 1049/2001 artikli 12 lõige 2.

[5] Euroopa Ombudsmani 29. aprilli 2021. aasta kiri Euroopa Pangandusjärelevalvele (EBA) selle keeldumise kohta anda üldsusele juurdepääs järelevalvenõukogu hääletustele ja aruteludele ELi õiguse väidetava rikkumise kohta riiklike järelevalveasutuste poolt, kättesaadav aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/en/doc/correspondence/en/141161.

[6] Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) kiri Euroopa Ombudsmanile tema keeldumise kohta anda üldsusele juurdepääs järelevalvenõukogu hääletustele ja aruteludele ELi õiguse väidetava rikkumise kohta riiklike järelevalveasutuste poolt, 31. mai 2021, kättesaadav aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/en/doc/correspondence/en/143115

[7] 16. juuli 2021. aasta esialgne hinnang on kättesaadav aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/en/doc/correspondence/en/144519.

[8] Euroopa Pangandusjärelevalve 28. oktoobri 2021. aasta vastus, milles käsitletakse keeldumist anda üldsusele juurdepääs järelevalvenõukogu hääletustele ja aruteludele ELi õiguse väidetava rikkumise kohta riiklike järelevalveasutuste poolt, kättesaadav aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/en/doc/correspondence/en/148683.

[9] Otsus juhtumi 1564/2020/TE kohta, mis käsitleb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve keeldumist anda üldsusele juurdepääs järelevalvenõukogu hääletustele ja aruteludele regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu üle, 18. mai 2021, kättesaadav aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/141969

[10] Määruse 1049/2001 põhjendus 11.

[11] Määruse 1049/2001 artikkel 1.

[12] Esimese Astme Kohtu (seitsmes koda) 18. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑144/05: Pablo Muñiz vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, punkt 86; Üldkohtu (seitsmes koda laiendatud koosseisus) 22. märtsi 2018. aasta otsus kohtuasjas T‑540/15: Emilio de Capitani vs. Euroopa Parlament, punkt 99.

[13] Euroopa Kontrollikoja eriaruanne. ELi jõupingutused rahapesu vastu võitlemisel

pangandussektoris on killustatud ja rakendamine ebapiisav, juuli 2021: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR21_13/SR_AML_EN.pdf

[14] Ibidem, punkt 78. Kontrollikoja aruanne on seotud juhatuse liikmete lobitööga. Toimkonna liikmed valitakse juhatuse liikmete hulgast, et viia läbi uurimine ja koostada juhatusele esitatavate soovituste eelnõud. Uurimisega seotud liikmesriigist pärit juhatuse liige ei saa olla selles uurimises vahekohtu liige. Lisaks ei tohiks uurimisega seotud liikmesriigist pärit nõukoja liikmed püüda mõjutada vaekogu uurimise tulemust. Ombudsmani arvates tuleks arutluskäiku, mille kohaselt tagatakse paneeli liikmete sõltumatus ELi õiguse võimalike rikkumiste uurimisel, kohaldada ka järelevalvenõukogu hääletamise suhtes. Uurimisega seotud liikmesriigist pärit juhatuse liige ei tohiks hääletada BUL-i soovituse üle ega teha lobitööd BUL-i soovituse projekti üle hääletavate juhatuse liikmetega.

[15] Ombudsman märkis, et BUL-i soovitustel on vähemalt mõningane konkreetne mõju ja neid võib muuta õigusaktideks, millel on õiguslik toime riiklikul tasandil. Ta märkis ka BULi soovituste olulist rolli ELi õiguse jõustamisel pangandussektoris.

[16] Euroopa Kohtu (suurkoda) 4. septembri 2018. aasta otsus kohtuasjas ClientEarth vs. komisjon, C-57/16.

[17] Euroopa Kohtu (suurkoda) 4. septembri 2018. aasta otsus kohtuasjas ClientEarth vs. komisjon, C-57/16, punkt 104.

[18] EBA määruse artikli 1 lõige 5.

[19] EBA määruse artikkel 42.

[20] EBA määruse artikli 42 lõigetes 3 ja 4 on sätestatud:

„3.  Järelevalvenõukogu liikmed, eesistuja ning järelevalvenõukogu koosolekutel osalevad hääleõiguseta esindajad ja vaatlejad deklareerivad enne selliseid koosolekuid täpselt ja täielikult selliste huvide puudumise või olemasolu, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks seoses mis tahes päevakorrapunktidega, ning hoiduvad selliste punktide arutamisest ja nende üle hääletamisest.

4.  Järelevalvenõukogu sätestab oma kodukorras lõikes 3 osutatud huvide deklareerimise eeskirja ning huvide konflikti ennetamise ja haldamise praktilise korra.“

[21] Muu hulgas nõutakse neis, et „[k]ui mingi päevakorrapunktiga seoses esineb mis tahes huvi, hoidub asjaomane isik (edaspidi „konfliktiosaline“) selle päevakorrapunkti arutamisest ja hääletamisest.“ Vt Euroopa Pangandusjärelevalve 22. jaanuari 2020. aasta otsuse (järelevalvenõukogu kodukorra kohta) artikli 6 lõige 4: https://www.eba.europa.eu/sites/default/documents/files/document_library/About%20Us/Legal%20Framework/Updated%20Files%2026022019/857109/BoS%20RoP%20Consolidated%2029-05-2021.pdf.

[22] Euroopa Pangandusjärelevalve 22. jaanuari 2020. aasta otsuse (Euroopa Pangandusjärelevalve sõltumatuse ja otsustusprotsesside poliitika kohta huvide konflikti vältimiseks (huvide konflikti poliitika)) artikli 1 lõike 3 punkt f mittetöötajate puhul: https://www.eba.europa.eu/sites/default/documents/files/document_library/930903/EBA%20DC%202020%20308%20%28EBA%20COI%20Policy%20for%20non%20staff%29.pdf.

[23] Euroopa Pangandusjärelevalve 22. jaanuari 2020. aasta otsuse (Euroopa Pangandusjärelevalve sõltumatuse ja otsustusprotsesside poliitika kohta huvide konflikti vältimiseks (huvide konflikti poliitika)) artikli 1 lõike 3 punkt f mittetöötajate puhul: https://www.eba.europa.eu/sites/default/documents/files/document_library/930903/EBA%20DC%202020%20308%20%28EBA%20COI%20Policy%20for%20non%20staff%29.pdf.

[24] Otsuse (millega võetakse vastu Euroopa panganduse kodukord) artikli 16 lõige 3

Järelevalveasutuse järelevalvenõukogu, 12. jaanuar 2012 (rõhuasetus lisatud), kättesaadav aadressil https://www.eba.europa.eu/sites/default/documents/files/documents/10180/16082/167b40d9-6489-444d-8451-02c309c0f11a/EBA DC 001 %28Rules of Procedure EBA-BoS Rev5%29.pdf?retry=1

[25] Artikli 6 lõige 4.