Lugupeetud Y

septembril 2000 esitasite kaebuse esitaja nimel kaebuse Euroopa Ombudsmanile Euroopa Komisjoni vastu. Kaebus käsitles komisjoni talituste otsust muuta tema väidetava abikaasa X-i personalistaatust abielust lahutatuks ning sellele järgnenud ühise ravikindlustusskeemi meedet kaebuse esitaja kindlustuskattest väljajätmiseks.

26. oktoobril 2000 edastasin kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Sain 12. veebruaril 2001 komisjoni arvamuse, mille edastasin Teile 15. veebruaril 2001 koos kutsega esitada soovi korral märkusi. Sain Teie märkused kätte 29. märtsil 2001.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemustest.

Kompromiss

Algselt Aafrikas sündinud kaebuse esitaja kolis 1986. aastal Luksemburgi, et töötada Luksemburgist pärit komisjoni ametniku X-i heaks. Nad abiellusid 1994. aasta veebruaris Aafrikas ja varsti pärast seda vormistasid nad abielu Luksemburgi ametiasutuste ees. Pärast X-i taotlust vastutavatele komisjoni talitustele võttis ühine ravikindlustusskeem alates 1994. aasta juunist üle tema abikaasa sotsiaalkindlustuskaitse.

märtsil 1999 tunnistas Aafrika kohus X-i taotlusel tema abielu kaebuse esitajaga tühiseks. Apellatsioonimenetluses tühistas kohus esimese otsuse 16. veebruaril 2000 ja tunnistas abielu kehtivaks. Vaidlus oli sel ajal veel kohtus pooleli, sest ka see viimane otsus oli edasi kaevatud.

Esimese, 12. märtsi 1999. aasta kohtuotsuse alusel kirjutas X 29. aprillil ja 3. mail 1999 komisjoni vastutavatele talitustele, teavitades neid oma staatuse muutumisest ja taotledes oma endise abikaasa väljaarvamist ühenduse ühisest ravikindlustusskeemist. 21. juunil 1999 teatasid komisjoni talitused talle, et nad on võtnud teadmiseks tema staatuse muutumise ja et tema endise abikaasa sotsiaalkindlustushüvitised lõpevad 1. aprillil 1999. Nad palusid siiski täiendavat teavet abielulahutuse kandmise kohta asjaomasesse perekonnaseisuametisse ja tõendeid tema staatuse muutumise kohta Luksemburgis. Kaebuse esitaja märkis, et ta oli ühenduse ühisest ravikindlustusskeemist välja jäetud, kuigi X ei olnud esitanud täiendavaid tõendeid.

Kaebuse esitaja kirjutas komisjonile mitu korda ja teavitas komisjoni talitusi oma abielu kehtivast staatusest, mida on tunnustanud vastutavad Aafrika kohtud. Sellise olukorra tõttu oli kaebuse esitaja sunnitud sõlmima Luksemburgi sotsiaalkindlustusametiga isikliku kindlustuslepingu.

Ombudsmanile esitatud kaebuses palus kaebuse esitaja nimel tegutsev advokaat komisjonil:

1. vaatama läbi oma seisukoha jätta kaebuse esitaja alates 1999. aasta juulist ühisest ravikindlustusskeemist välja;
2. hüvitada kaebuse esitajale selle väljajätmisega kaasnenud kulud ja ennistada kõik tema seadusjärgsed õigused ühenduse ametniku abikaasana.

Nõue

Komisjon selgitas, et X-i 3. mai 1999. aasta kiri pani tema teenistused ekslikult arvama, et tema abieluline staatus on muutunud. Seetõttu muutsid nad oma dokumente, kuigi ainult ajutiselt, sest mõned lisadokumendid olid veel vajalikud. Seni ei ole X nõutud dokumente esitanud ja seega jõudis komisjon järeldusele, et kaebuse esitajat tuleks endiselt käsitada X-i abikaasana.

Selle olukorra tulemusena otsustas komisjon taastada X-i abielustaatuse ja sellest tulenevalt ennistada kaebuse esitaja kõik tema seadusjärgsed õigused ühenduse ametniku abikaasana alates 1. aprillist 1999, eelkõige seoses sotsiaalkindlustushüvitistega ühise ravikindlustusskeemi raames.

Komisjon nõustus talle hüvitama ka kõik Luksemburgi sotsiaalkindlustussüsteemi tehtud sissemaksed, tingimusel et need kulud on nõuetekohaselt akrediteeritud.

Kaebuse esitaja nimel tegutsev advokaat saatis 28. detsembril 2000 ombudsmanile kirja, millele oli lisatud koopia apellatsioonikohtu otsusest, millega jäeti madalama astme kohtu otsus jõusse ja tunnistati abielu kehtivaks. Kaebuse esitaja rõhutas oma soovi, et komisjon taastaks alates 1999. aasta juunist tema kui ühenduse ametniku abikaasa kõik seadusjärgsed õigused.

Oma märkustes komisjoni 23. märtsi 2001. aasta arvamuse kohta väljendas kaebuse esitaja advokaat ombudsmanile rahulolu juhtumi eduka lahendamise üle. Kirjas tõstatas ta siiski mitu komisjonile esitatavat küsimust, nimelt kas institutsioon on edastanud teavet kaebuse esitaja staatuse muutumise kohta i) ühenduse ühisele ravikindlustusskeemile ja ii) institutsiooni asjaomastele talitustele; iii) kas staatuse tagasiulatuv muutmine mõjutaks X-i seadusjärgseid õigusi, eelkõige seoses teatavate toetuste maksmisega; ning iv) kas institutsioon kaalus X-i suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist.

Ombudsman leiab siiski, et komisjonilt kaebuse esitaja tõstatatud küsimuste kohta märkuste küsimine ei ole asjakohane. Küsimuste i ja ii osas märgib ombudsman, et komisjon on ametlikult nõustunud ennistama kaebuse esitaja kõik tema seadusjärgsed õigused ühenduse ametniku abikaasana alates 1. aprillist 1999. Tegemist on komisjoni ametliku kohustusega, mis peaks olema siduv kõigile komisjoni talitustele. Küsimuste iii ja iv puhul on ombudsman seisukohal, et need tõstatavad uusi küsimusi, mis ei kuulu käesoleva juhtumi sisusse, nagu on märgitud esialgses kaebuses. Seetõttu ei ole asjakohane neid küsimusi uurida. Need küsimused tuleks kõigepealt adresseerida komisjoni vastutavatele talitustele asjakohase haldusliku lähenemisviisina kooskõlas Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõikega 4.

Otsus

Kaebuse esitaja esitatud teabe ja Euroopa Komisjoni tähelepanekute põhjal järeldab ombudsman, et Euroopa Komisjon on juhtumi kaebuse esitajat rahuldavalt lahendanud.

Seetõttu otsustab Euroopa Ombudsman juhtumi lõpetada.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

Jacob SÖDERMAN