Lugupeetud dr N.

augustil 2000 esitasite kaebuse Euroopa Ombudsmanile seoses Euroopa Investeerimispanga uue asepresidendi ametisse nimetamisega.

8. septembril 2000 edastasin kaebuse Euroopa Investeerimispanga presidendile. Pank esitas oma arvamuse 19. septembril 2000. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 26. novembril 2000. septembril 2000 saatsite täiendava kirja, mille ombudsman sai kätte 8. septembril 2000. See kiri edastati ka pangale. Pank saatis oma arvamuse selle täiendava kirja kohta 13. detsembril 2000. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 1. märtsil 2001. septembril 2000 saatsite täiendava teabe.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja pöördus 2000. aasta augustis ombudsmani poole seoses Euroopa Investeerimispanga uue asepresidendi ametisse nimetamisega. Kaebuse esitaja sõnul sai pank 17 kandidaati, sealhulgas tema enda kandidaadid. Panga ja meedia avaldustest ilmnes siiski, et kaaluti ainult Iirimaa rahandusministri esitatud endise kohtuniku Hugh O'Flaherty kandidatuuri. Peale selle ei olnud ta alates oma taotluse esitamisest pangalt korduvatele taotlustele vaatamata midagi kuulnud.

Kaebuse esitaja väitis, et pank ei vastanud tema teadetele, ning väitis, et pank peaks kaaluma tema kandidatuuri paralleelselt hr O'Flaherty kandidatuuriga.

Ombudsmanile saadetud täiendavas kirjas märkis kaebuse esitaja ka järgmist:

Oli teada, et pank kaalus ainult O'Flaherty ametisse nimetamist ja et ta oli külastanud panga peakorterit Luxembourgis. Kaebuse esitaja väitis, et see diskrimineerib teisi kandidaate. Kuigi O'Flaherty oli pärast seda oma kandidatuuri tagasi võtnud, ei kaalunud pank olemasolevat alternatiivsete kandidaatide nimekirja, vaid palus Iirimaa rahandusministrilt asenduskandidaati. Kaebuse esitaja pidas seda vastuvõetamatuks ja saatis selles küsimuses kirja panga presidendile. Kaebuse esitaja märkis ka, et panga president tunnistas Iirimaa rahandusministrile saadetud kirjas, et menetlus oli vigane.

Lõpuks väitis kaebuse esitaja, et pank peaks kaaluma olemasolevat kandidaatide nimekirja õiglasel, erapooletul ja mittediskrimineerival viisil. Kui sobivat kandidaati ei leita, tuleks ametikoht täita avaliku konkursi teel.

Nõue

Pank märkis oma arvamuses, et kaebuse esitaja esitas oma kandidatuuri panga asepresidendi kohale 21. juuli 2000. aasta e-kirjaga. Seda tunnistati samal päeval ja kaebuse esitajat teavitati, et sekretariaat teavitab sellest direktorite nõukogu, mis on juhtorgan, mille ülesanne on teha juhatajate nõukogule ettepanekuid halduskomitee liikmete ametisse nimetamiseks. 26. juulil 2000 edastas kaebuse esitaja pangale oma elulookirjelduse ja 27. juulil 2000 kinnitati, et sellest teatatakse direktorite nõukogule. 18. augustil 2000 kirjutas kaebuse esitaja pangale, kommenteerides pressiteateid, et kaalutakse ainult O'Flaherty kandidatuuri. 29. augustil 2000, enne kui pangal oli aega vastata kaebuse esitaja kirjale ja veel mitmesajale kirjale, mille ta sai Iiri kodanikelt, teatati pangale, et O'Flaherty kandidatuur on tagasi võetud. 31. augustil ja 3. septembril 2000 saatis kaebuse esitaja pangale uue kirja ning pank vastas 11. septembril 2000, teavitades kaebuse esitajat menetluse järgmistest etappidest ning sellest, et kõik kandidatuurid on direktorite nõukogu valduses ja et kõiki taotlejaid teavitatakse tulemustest.

Vastuseks kaebuse esitaja täiendavale kirjale märkis pank järgmist:

Seoses kaebuse esitaja väitega, et valikuprotsess oli puudulik, tundus, et kaebuse esitaja oli valesti mõistnud organisatsiooni aktsionäride eelisõiguste ja organisatsiooni juhtorgani kohustuste eristamist. Sellega seoses on oluline teha vahet panga aktsionäridel, st liikmesriikidel, ja direktorite nõukogul, kelle põhikirjajärgne ülesanne on tagada panga nõuetekohane juhtimine ja juhtimine. Lisaks ei olnud pank taotlenud Iirimaa rahandusministrilt kandidaadi esitamist, kuid Iirimaa teatas aktsionärina oma kavatsusest esitada veel üks kandidaat.

Pank märkis, et nagu ta oli kaebuse esitajat juba teavitanud, esitati kõik kandidatuurid, sealhulgas kaebuse esitaja kandidatuur, direktorite nõukogule kaalumiseks. Seejärel otsustas juhatajate nõukogu nimetada ametisse Michael Tutty ja enne ajakirjanduse teavitamist teavitati kõiki kandidaate, sealhulgas kaebuse esitajat, erikirjaga.

Pank järeldas sellest, et tema arvates ei esinenud diskrimineerimist ega haldusrikkumisi.

Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde. Kaebuse esitaja seadis kahtluse alla väite, et kõiki kandidaate käsitleti võrdselt, ja märkis, et on ilmne, et ainus kaalutud kandidaat oli Iirimaa rahandusministri esitatud kandidaat. Pank näis varjavat liikmesriikide õigust esitada kandidaate, kuid Iirimaa ülemkohus oli kinnitanud võimalust, et kandidaadid esitab rahvas kui riik. Veel kord rõhutas kaebuse esitaja, et pank oli palunud Iiri valitsuselt alternatiivset kandidaati ja pank ei olnud ikka veel selgitanud, miks ta kohtus ainult hr O'Flahertyga.

Otsus

1.1 Kaebuse esitaja väitis, et pank ei vastanud tema teadetele.

1.2 Pank teatas, et ta vastas kaebuse esitajale ja edastas kirjavahetuse koopiad. Kaebuse esitaja 18. augusti 2000. aasta kirja kohta märkis pank, et tal ei olnud aega sellele vastata ja Iiri kodanikelt saadi veel mitusada kirja, enne kui talle teatati, et O'Flaherty kandidatuur võeti 29. augustil 2000 tagasi. 31. augustil ja 3. septembril 2000 saatis kaebuse esitaja pangale uue kirja. Pank vastas 11. septembri 2000. aasta kirjaga.

1.3 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja kirjutas pangale 21. juulil 2000 ja sai vastuse samal päeval ning et kaebuse esitaja 26. juuli 2000. aasta kirjale vastati 27. juulil 2000. Seejärel kirjutas ta 18. ja 31. augustil ning 3. septembril 2000 ning pank vastas 11. septembril. Kaebuse esitaja kirjutas pangale 23. septembril 2000 ja sai vastuse 4. oktoobril 2000. Seda arvesse võttes leiab ombudsman, et pank on kaebuse esitajale nõuetekohaselt vastanud kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Seega ei ole kaebuse selle osa puhul tegemist haldusomavoliga.

2.1 Kaebuse esitaja väitis, et pank kaalus ainult Iirimaa rahandusministri (O'Flaherty) esitatud kandidaati. Pank oli kohtunud ainult temaga, mitte teiste kandidaatidega. Kui tema kandidatuur tagasi võeti, taotles pank Iirimaa rahandusministrilt uut kandidatuuri, hoolimata asjaolust, et oli ka teisi kandidaate. Kaebuse esitaja väitis, et pank peaks kaaluma kõiki kandidaate paralleelselt hr O'Flahertyga ning õiglasel, erapooletul ja mittediskrimineerival viisil.

2.2 Pank märkis, et kõik taotlused, sealhulgas kaebuse esitaja taotlused, esitati läbivaatamiseks direktorite nõukogule, kes teeb ettepaneku juhatajate nõukogule. Pank ei olnud taotlenud uut kandidatuuri Iiri valitsuselt, kes ise esitas uue kandidaadi.

2.3 Ombudsman märgib, et Euroopa Investeerimispanga põhikirja (1) artikli 13 lõikes 1 on sätestatud, et halduskomitee presidendi ja asepresidendid nimetab direktorite nõukogu ettepanekul ametisse juhatajate nõukogu. Põhikirja artikli 9 lõikega 3 antakse juhatajate nõukogule õigus seda õigust kasutada.

2.4 Kirjavahetusest nähtus, et kaebuse esitajat teavitati tema taotluse kättesaamisest ja sellest teavitati direktorite nõukogu. Pärast ametisse nimetamist teavitati sellest kaebuse esitajat. Pank märkis, et kõik esitatud kandidatuurid tehti teatavaks direktorite nõukogule ja hagejaid teavitati tulemustest. Miski ei viita sellele, et panga avaldus oleks vale ja kaebuse esitaja ei ole tõendanud vastupidist.

2.5 Mis puudutab väidet, et pank kohtus ainult hr O'Flahertyga, mitte teiste kandidaatidega, siis ombudsman ei uuri kaebuse seda osa põhjalikumalt, kuna hr O'Flaherty kandidatuur võeti tagasi. Mis puudutab väidet, et pank taotles Iiri rahandusministrilt uut kandidatuuri, siis ombudsman ei leia, et kaebuse esitaja oleks esitanud tõendeid selle kohta, et pank on rikkunud mis tahes talle siduvat eeskirja või põhimõtet.

2.6 Seega näib, et pank tegutses kooskõlas oma põhikirja eeskirjade ja hea halduse põhimõtetega. Seega ei ole kaebuse selle osa puhul tegemist haldusomavoliga.

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et Euroopa Investeerimispank ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Investeerimispanga presidenti.

Lugupidamisega,

Jacob Söderman

(1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu protokoll (nr A).