Lugupeetud hr D.

juulil 2000. aastal saatsite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses teie sissesõiduloa peatamisega Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusesse Ispras.

26. juulil 2000 edastasin kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Te saatsite mulle 31. juulil 2000 kaebuse kohta lisateavet, mille ma edastasin komisjonile 30. augustil 2000. Komisjon saatis 7. detsembril 2000 oma arvamuse, mille ma edastasin Teile soovi korral koos palvega esitada oma märkused. jaanuaril 2001 sain Teie märkused komisjoni arvamuse kohta.

Juhtumi uurimise jätkamiseks palusin 13. veebruaril 2001 komisjonilt lisateavet. Komisjon saatis 3. aprillil 2001 oma vastuse, mille ma edastasin Teile soovi korral koos palvega esitada oma märkused. mail 2001 sain Teie märkused kätte.

Kompromiss

aprillil 1999 määras Euroopa Kosmoseagentuur kaebuse esitaja konsultandiks. 17. veebruaril 2000 pikendati tema lepingut kuni 2000. aasta juuli lõpuni.

Ta tegi oma tööd Euroopa Ühenduse Teadusuuringute Ühiskeskuses ESA ja Teadusuuringute Ühiskeskuse vahelise tehnilise koostöölepingu raames, mis käsitleb ookeanivärviandmete ja Euroopa rannikuvetest pärit toodete paremat kasutamist.

Kaebuse esitajale anti ettevõtteväline sissesõiduluba, mis võimaldas tal siseneda Teadusuuringute Ühiskeskuse ruumidesse Ispras.

märtsil 2000 keelati kaebuse esitajal siseneda Teadusuuringute Ühiskeskuse ruumidesse ja tema sissesõiduluba konfiskeeriti. Seetõttu ei saanud ta oma tööd teha ja tal oli raske oma ametist puudumist Euroopa Kosmoseagentuurile põhjendada.

Järgnevas kirjavahetuses Teadusuuringute Ühiskeskuse ametiasutustega teatati kaebuse esitajale, et tema sissesõiduluba on tühistatud vastavalt Teadusuuringute Ühiskeskuse sisedirektiivis 1291 sätestatud eeskirjadele.

Ombudsmanile esitatud kaebuses vaidles kaebuse esitaja vastu nii sellele, kuidas sisenemisluba ilma eelneva etteteatamise või selgituseta tühistati, kui ka hiljem esitatud põhjendusele, kuna sisedirektiiv 1291 jõustus alles kaks kuud pärast seda, kui tal keelati Teadusuuringute Ühiskeskusesse siseneda.

Kaebuse esitaja nõudis täielikku selgitust ja põhjendust selle kohta, miks Teadusuuringute Ühiskeskus peatas tema sissesõiduloa. talle tekitatud ametialase ja moraalse kahju asjakohane hüvitamine; ametlik vabandus Teadusuuringute Ühiskeskuse vastutavate asutuste käitumise pärast; kinnitus selle kohta, et tema isiklikku toimikut Teadusuuringute Ühiskeskuses täiendatakse ühemõttelise avaldusega, milles selgitatakse, et ta ei ole süüdi; ning saada juurdepääs Teadusuuringute Ühiskeskusele, et saada kätte tema kabinetti jäänud isiklikud asjad.

Nõue

Euroopa Komisjoni arvamus

Komisjoni arvamuses on kokkuvõtlikult esitatud järgmised punktid:

Pärast Teadusuuringute Ühiskeskuse tehtud siseauditit selgus, et kaebuse esitaja oli viibinud Teadusuuringute Ühiskeskuses erineva staatusega kauem, kui komisjoni eeskirjadega lubatud. Isegi kui sissesõiduluba antakse välja kindlaksmääratud ajaks, on komisjonil õigus see mõjuvatel põhjustel enne kehtivusaja lõppu tühistada. Nii juhtus kaebuse esitaja juhtumi puhul.

Vastavalt kontrollikoja antud juhistele tegi Teadusuuringute Ühiskeskuse peadirektor oma talitusele ülesandeks tagada rangemalt, et muud isikud peale ametnike ja ajutiste töötajate viibiksid Teadusuuringute Ühiskeskuses ainult lubatud piiratud aja jooksul.

Seoses kaebuse esitaja väitega, et komisjon kohaldas tema juhtumi suhtes tagasiulatuvalt sisedirektiivi, mis jõustus kaks kuud pärast tema sissesõiduloa tühistamist, märkis komisjon, et isegi kui kõnealune direktiiv võeti ametlikult vastu alles hilisemas etapis, järgiti uusi eeskirju juba kaebuse esitaja sissesõiduloa tühistamise ajal. Kuna kaebuse esitaja töötas Teadusuuringute Ühiskeskuses, oleks ta pidanud sellest asjaolust teadlik olema.

Seoses kaebuse esitaja sissesõiduloa kehtetuks tunnistamise menetlusega tunnistas komisjon, et administratsioon ei teavitanud kaebuse esitajat ega tegutsenud seega kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Lisaks ei toiminud Teadusuuringute Ühiskeskuse talitused nõuetekohaselt, kui nad ei kutsunud kaebuse esitajat sõnaselgelt oma isiklike asjade järele.

Olukorra parandamiseks saatis komisjon 8. novembril 2000 kaebuse esitajale vabanduskirja, mille koopia edastati ombudsmanile komisjoni arvamuse lisana. Kiri sisaldas järgmist:

„ (...) On väga kahetsusväärne, et pean tunnistama, et Teadusuuringute Ühiskeskuse talitused ei täitnud oma ülesandeid hoolsalt, mida Euroopa kodanikel on õigus oodata Euroopa institutsioonidelt viisil, millega nad võtsid teie sissepääsukaardi ilma eelneva etteteatamise või selgituseta tagasi.

Seda kahetsusväärset aegumist korrati, kui teid ei kutsutud Teadusuuringute Ühiskeskuse ruumidesse jäänud asju välja tooma, ja ma vabandan selle pärast. Soovin teile kinnitada, et võtan vajalikud meetmed tagamaks, et see olukord ei korduks, ning loodan, et võtate vastu minu siirad vabandused nende kahetsusväärsete sündmuste pärast. Nüüd on olemas asjakohased menetlused, et saada luba siseneda saidile, et saada esemeid. Palume Teil (...) teatada Teile kõige sobivam kuupäev (...).

Palun kinnitage, et teie teaduslikku väärtust ja professionaalsust ei ole kunagi kahtluse alla seatud ning et vastavalt taotlusele säilitatakse teie toimikus kingituse koopia.”

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja kinnitas, et ta sai kätte komisjoni kirja, milles komisjon tunnistas oma vigu ja vabandas nende pärast. Ta märkis ka, et selle kirja põhjal suutis ta lõpuks tõestada Euroopa Kosmoseagentuurile, et ta ei vastuta oma töös sunnitud seisaku eest.

Kaebuse esitaja väitis siiski, et komisjon ei olnud ikka veel põhjendanud tema sissesõiduloa peatamist. Kaebuse esitaja väitis, et ta ei ole kunagi eitanud, et komisjon võib sisenemisloa tühistada. Ta vaidlustas viisi, kuidas komisjon tühistas tema sissesõiduloa ilma nõuetekohase selgituseta.

Lisaks vaidlustas kaebuse esitaja komisjoni väite, et ta oleks pidanud olema teadlik sellest, et sisedirektiivi 1291 eeskirju järgiti juba tema sissesõiduloa tühistamise ajal. Asjaomasel ajal direktiiv ei kehtinud ja seetõttu ei saanud kaebuse esitaja komisjoni arutluskäiguga nõustuda.

Täiendavad uurimised

Pärast komisjoni arvamuse ja kaebuse esitaja märkuste hoolikat kaalumist selgus, et on vaja täiendavaid uurimisi.

Ombudsman palus 13. veebruari 2001. aasta kirjas komisjonil põhjendada kaebuse esitaja sissesõiduloa peatamist enne vaidlustatud otsuse aluseks oleva sisedirektiivi 1291 jõustumist 1. juunil 2000.

Komisjon märkis oma repliigis, et seoses kontrollikoja eriaruande nr 10/2000 koostamisega tegi Teadusuuringute Ühiskeskuse peadirektor oma talitusele ülesandeks jälgida rangemalt muude isikute kui ametnike või ajutiste teenistujate piiratud kohalolekut keskuses. Kaebuse esitaja sissesõiduloa kehtetuks tunnistamine põhines nendel sisemistel halduseeskirjadel.

Komisjoni vastuse kohta esitatud märkustes väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei olnud taas esitanud vastuvõetavaid põhjendusi tema sissesõiduloa tühistamiseks 27. märtsil 2000. Kaebuse esitaja sõnul kohaldas komisjon meelevaldselt tema juhtumi eeskirju, mis sel ajal ei kehtinud.

Kaebuse esitaja tänas ombudsmani ka uurimise käigus tehtud jõupingutuste eest.

Otsus

1. Kaebuse esitaja sissesõiduloa kehtetuks tunnistamine

1.1 Kaebuse esitaja väitis, et tema Ispras asuvasse Teadusuuringute Ühiskeskusesse sisenemise luba tühistati ilma eelneva etteteatamise või selgituseta ning et hiljem esitatud tühistamise põhjus oli ebapiisav, kuna Teadusuuringute Ühiskeskuse sisedirektiiv 1291 jõustus alles kaks kuud pärast seda, kui tal keelati Teadusuuringute Ühiskeskusesse siseneda.

1.2 Komisjon märkis esiteks, et kuigi sisedirektiiv 1291 võeti ametlikult vastu hilisemas etapis, järgiti uusi eeskirju juba kaebuse esitaja passi tühistamise ajal. Kuna kaebuse esitaja töötas Teadusuuringute Ühiskeskuses, oleks ta pidanud sellest teadlik olema.

1.3 Seejärel juhtis institutsioon tähelepanu sellele, et pärast Teadusuuringute Ühiskeskuse tehtud siseauditit ilmnes, et kaebuse esitaja oli viibinud Teadusuuringute Ühiskeskuses erineva staatusega kauem, kui komisjoni eeskirjad lubavad. Seetõttu tunnistati tema sissesõiduluba kehtetuks.

1.3 Lisaks märkis ta, et vastavalt kontrollikoja antud juhistele tegi Teadusuuringute Ühiskeskuse peadirektor oma talitusele ülesandeks tagada, et muud isikud peale ametnike ja ajutiste töötajate viibiksid Teadusuuringute Ühiskeskuses ainult piiratud aja jooksul.

1.4 Hea halduse põhimõtted nõuavad, et institutsiooni iga otsus, mis võib kahjustada eraisiku õigusi või huve, peab olema põhjendatud, tuues selgelt välja asjakohased faktid ja otsuse õigusliku aluse (1).

Käesoleval juhul on kindel, et sisedirektiiv 1291 jõustus 1. juunil 2000, samas kui kaebuse esitaja sissesõiduluba tühistati 27. märtsil 2000. Seetõttu ei saa ombudsman nõustuda, et komisjon õigustab kaebuse esitaja sissesõiduloa kehtetuks tunnistamist eeskirjade alusel, mis kohaldamise ajal ei kehtinud.

Lisaks ilmneb, et komisjon põhjendas oma tegevust kaebuse esitajaga peetud kirjavahetuses ja ombudsmani korraldatud uurimise käigus erinevalt. Järjepidevate põhjenduste esitamata jätmine komisjoni poolt kujutab endast haldusomavoli juhtumit.

2. Kaebuse esitaja väited

2.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjoni otsuse tõttu peatada tema sissesõiduluba Teadusuuringute Ühiskeskusesse ei saanud ta oma tööd tõhusalt teha, kuna tal oli raske põhjendada oma ametialastele kontaktidele ametist puudumise põhjuseid.

Seetõttu palus ta saada täieliku selgituse ja põhjenduse Teadusuuringute Ühiskeskuse võetud meetmete ja nende rakendamiseks kasutatud korra kohta seoses tema sissesõiduloa peatamisega; kutse- ja moraalikahju piisav hüvitamine; ametlikud vabandused Teadusuuringute Ühiskeskuse vastutavate asutuste käitumiseks; et tema isiklikku toimikut Teadusuuringute Ühiskeskuses täiendatakse avaldusega, millega ta vabastatakse teatatud faktidest, jätmata ruumi ekslikuks tõlgendamiseks või spekuleerimiseks; saada juurdepääs Teadusuuringute Ühiskeskusele, et saada tagasi oma kabinetti jäetud isiklikud asjad.

2.2 Kaebuse esitaja esimese väite osas viitab ombudsman käesoleva otsuse punktile 1.

2.3 Seoses kaebuse esitaja sissesõiduloa kehtetuks tunnistamise menetlusega tunnistas komisjon oma arvamuses ombudsmanile, et Teadusuuringute Ühiskeskuse administratsioon ei teavitanud kaebuse esitajat ega tegutsenud seega kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Lisaks ei toiminud Teadusuuringute Ühiskeskuse talitused nõuetekohaselt, kui nad ei kutsunud kaebuse esitajat sõnaselgelt oma isiklike asjade järele.

2.4 Seoses kaebuse esitaja nõudega hüvitada komisjoni käitumisest tingitud ametialased ja moraalsed kahjud märgib ombudsman, et kaebuse esitaja ise on oma märkustes kinnitanud, et komisjoni 8. novembri 2000. aasta kirja põhjal, mis sisaldas vabandusi kaebuse esitaja ees, võis ta oma tööandjale tõendada, et ta ei olnud vastutav ametis töötamise sundseisaku eest.

Ombudsman on teadlik raskustest, mida komisjoni käitumine kaebuse esitajale põhjustas. Võttes aga arvesse komisjoni vabanduskirja, ei tundu selle küsimuse edasine uurimine vajalik.

3. Järeldus

Euroopa Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta tehtud uurimiste põhjal on vaja teha juhtumi esimese aspekti kohta järgmine kriitiline märkus:

Hea halduse põhimõtted nõuavad, et institutsiooni iga otsus, mis võib kahjustada eraisiku õigusi või huve, peab olema põhjendatud, tuues selgelt välja asjakohased faktid ja otsuse õigusliku aluse.

Käesoleval juhul on kindel, et sisedirektiiv 1291 jõustus 1. juunil 2000, samas kui kaebuse esitaja sissesõiduluba tühistati 27. märtsil 2000. Seetõttu ei saa ombudsman nõustuda, et komisjon õigustab kaebuse esitaja sissesõiduloa kehtetuks tunnistamist eeskirjade alusel, mis kohaldamise ajal ei kehtinud.

Lisaks ilmneb, et komisjon põhjendas oma tegevust kaebuse esitajaga peetud kirjavahetuses ja ombudsmani korraldatud uurimise käigus erinevalt. Järjepidevate põhjenduste esitamata jätmine komisjoni poolt kujutab endast haldusomavoli juhtumit.

Arvestades, et see kohtuasja aspekt puudutab menetlusi, mis on seotud minevikus toimunud konkreetsete sündmustega, ei ole asjakohane püüda leida selles küsimuses sõbralikku lahendust.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

Jacob SÖDERMAN

---

(1) Euroopa Ombudsman sätestas selle põhimõtte oma 28. juuli 1999. aasta hea haldustava eeskirja artikli 18 lõikes 1. Seda põhimõtet on väljendatud ka Euroopa Komisjoni töötajate üldsusega suhtlemisel kasutatava hea haldustava eeskirja punktis 3, mis jõustus 1. novembril 2000.