Strasbourg, 5. mai 2021

Kaebuse viitenumber 635/2021/DL

Euroopa Ombudsmani otsus, mis käsitleb Euroopa Parlamendi otsust korraldada COVID-19 pandeemia tõttu täiskogu istungjärgud Brüsselis

Lugupeetud hr X

Täname Teid Euroopa Parlamendi vastu 26. märtsil 2021 esitatud kaebuse eest, mille saime kätte 6. aprillil 2021.

Oma kaebuses väidate, et korraldades oma täiskogu istungeid Brüsselis ja kasutades COVID-19 pandeemia tõttu kaugosalemise kava, kaldus parlament kõrvale Euroopa Liidu toimimise lepingu protokollist nr 6 ja hea halduse põhimõtetest. Soovite, et parlament korraldaks võimalikult kiiresti oma igakuised täiskogu istungjärgud Strasbourgis ja võtaks vastu kompenseerivad meetmed, eelkõige korraldades täiendavaid või pikemaid parlamendi istungjärke ning korraldades Strasbourgis muid üritusi või teenuseid.

Protokollis (nr 6) on sätestatud, et parlamendi asukoht on Strasbourgis, kus peetakse 12 igakuist täiskogu istungjärku. Hea halduse põhimõtted nõuavad ka seda, et ametiasutused täidaksid oma õiguslikke kohustusi. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb siiski, et parlamendil, nagu igal teisel institutsioonil, on sisekorralduspädevus, mis võimaldab tal võtta asjakohaseid meetmeid, et tagada parlamendi nõuetekohane toimimine ja menetluste läbiviimine.^[1] See pädevus võimaldab parlamendil võtta ka erakorraliste asjaolude tõttu vajalikke meetmeid.

COVID-19 pandeemia on Euroopa Liidu ajaloos enneolematu tervisekriis. Nagu teate, pidid ELi institutsioonid, organid ja asutused oma tegevuse järjepidevuse tagamiseks kalduma kõrvale oma tavapärastest tavadest ja korraldama oma tööd erinevalt. Näiteks korraldas Euroopa Kohus kohtuistungid videokonverentsi teel ja Euroopa Liidu Nõukogu ei pidanud istungeid Luxembourgis, nagu on ette nähtud ka protokollis (nr 6). Samuti on parlament korraldanud oma tööd nii, et oleks tagatud tegevuse järjepidevus, säilitades samal ajal oma seadusandliku, eelarvelise ja poliitilise kontrolli funktsioonid.

Sellistel asjaoludel olen kindel, et mõistate, et mis tahes otsus selle kohta, mis on asjakohased meetmed, eeldab tingimata teatavat kaalutlusõigust, mis põhineb eelkõige kättesaadavatel meditsiinilistel ja rahvatervise andmetel. Parlament peab täitma ka oma hoolsuskohustust oma töötajate ja parlamendiliikmete suhtes, mis tähendab, et neid ei tohi tarbetult ohustada.

Euroopa Ombudsmanil ei ole võimalik kättesaadavaid meditsiinilisi andmeid uurida. Ma saan üksnes kontrollida, kas parlamendi võetud meetmed ületasid ilmselgelt tema kaalutlusõiguse piire. Käesoleval juhul ei ole ma leidnud ühtegi viidet sellele, et see oleks nii.

2020. aasta juunis algatas parlament menetluse oma kodukorra^[2] muutmiseks, et võimaldada tal tagada oma tegevuse järjepidevus ja kasutada aluslepingutest tulenevaid õigusi, tagades samal ajal oma töötajate terviseohutuse. Parlament võttis muudatusettepanekud vastu 17. detsembril 2020. aastal 598 poolt- ja 58 vastuhäälega, erapooletuid oli 33. Muudatused jõustusid^1. jaanuaril 2021.^[3]

Eelkõige on uutes eeskirjades^[4] sätestatud, et Euroopa Parlament võib erakorralistel asjaoludel teha ajutise erandi oma tavapärasest menetlusest. Sellised erakorralised asjaolud loetakse olemasolevaks, kui president jõuab usaldusväärsete tõendite alusel, mida vajaduse korral kinnitavad parlamendi teenistused, järeldusele, et turvalisuse või ohutusega seotud põhjustel või tehniliste vahendite puudumise tõttu on parlamendil võimatu või ohtlik kohtuda oma tavapärase menetluse kohaselt.

Üks neist meetmetest on seotud täiskogu istungjärkude üleviimisega parlamendi asukohast ühte parlamendi töökohtadest või parlamendivälisesse kohta. Meetmed võimaldavad korraldada istungeid ka asjakohase füüsilise distantsi hoidmisega või kaugosalemise korra kaudu. Nende meetmete võtmise otsus on ajaliselt piiratud ja peab olema põhjendatud. Samuti on kodukorras ette nähtud, et president peab selle otsuse tühistama kohe, kui erakorralised asjaolud on kadunud.

Kodukorra muudatusettepanekute alusel ja pärast esimeeste konverentsi heakskiitu võttis parlamendi president vastu mitu otsust erakorraliste meetmete ja täiskogu istungjärkude sõidu kohta.^[5] Otsustes viidatakse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ja/või parlamendi meditsiiniteenistuse esitatud usaldusväärsetele tõenditele selle kohta, et parlamendil ei oleks mõistlik kohtuda tavapärase menetluse kohaselt. Otsustes on esitatud täiendav põhjendus nende erakorraliste meetmete kehtestamiseks, need on ajaliselt piiratud ja neis on märgitud, et need tunnistatakse kehtetuks niipea, kui sanitaartingimused seda võimaldavad.

Parlamendi president teavitas parlamendiliikmeid ka sellest, et korraldab vastavalt protokollile nr 6 täiskogu istungjärgud parlamendi peakorteris ümber niipea, kui terviseolukord seda võimaldab.

Eespool nimetatud põhjustel pean kahetsusega teatama, et minu arvates ei ole Teie kaebuse uurimine õigustatud^[6]. Mõistan siiski, et võite meie otsuses pettuda, eriti arvestades selle küsimuse tähtsust Strasbourgi linna ja selle piirkonna jaoks.

Tänan teid veel kord teie kaebuse eest, söör.

Emily O'Reilly Euroopa
Ombudsman

[1] Vt eelkõige Euroopa Kohtu 13. detsembri 2012. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-237/11 ja C-238/11: Prantsuse Vabariik vs. Euroopa Parlament, punkt 41.

[2] Euroopa Parlamendi kodukord: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/lastrules/TOC_FR.html

[3] Täielik teave menetluse kohta on kättesaadav järgmisel aadressil:  https://oeil.secure.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?reference=2020/2098(REG)&l=et

[4] Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 237 punkt a: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/lastrules/TOC_FR.html

[5] Vastu võetud 13. jaanuaril 2021, 11. veebruaril 2021, 4. märtsil 2021 ja 13. aprillil 2021.

[6] Täielik teave kaebuste menetlemise ja nendega seotud õiguste kohta on kättesaadav järgmisel aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/document/70707.