Lugupeetud hr W.

Te esitasite 9. veebruaril 2000 äriühingu Particip GmbH nimel Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses hankega, mille komisjon korraldas tehnilise abi teenuste osutamiseks komisjonile (keskkonna peadirektoraat) keskkonnaprogrammi LIFE raames rahastatavate meetmete hindamiseks (osa 990016 – Saksamaa ja Austria).

22. veebruaril 2000 edastasin kaebuse komisjonile märkuste tegemiseks.

Komisjon saatis oma arvamuse Teie kaebuse kohta 13. juunil 2000. Edastasin Teile komisjoni arvamuse 19. juunil 2000 ja palusin Teil soovi korral esitada oma märkused enne 31. juulit 2000. Teilt selliseid tähelepanekuid ei saadud.

Kirjutan Teile, et anda Teile teada tehtud päringute tulemustest.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on kaebuse aluseks olevad asjaolud järgmised:

Kaebuse esitaja on konsultatsiooniteenuseid osutav ettevõtja. Koos äriühinguga Prospect C&S (asjaomase juhtumi 278/2000/GG kaebuse esitaja) kuulub äriühing mitmesse konsultatsioonifirmasse, kes on esitanud komisjonile (keskkonna peadirektoraadile) hankemenetluses pakkumused tehnilise abi teenuste osutamiseks, et hinnata keskkonnaprogrammi LIFE raames rahastatavaid meetmeid. Geograafiliselt oli neid kokku kaheksa. Kaebuse esitaja taotles koos Prospectiga osa, mis hõlmas Saksamaad ja Austriat. Prospect esitas taotluse veel kahe hankeosa kohta eraldi ja veel kahe hankeosa kohta (sealhulgas Hispaania/Portugal) teiste äriühingute partnerina. Mõlema ettevõtte sõnul täpsustati kõigis pakkumistes sama metoodikat. Pakkumised näivad olevat esitatud 1999. aasta mais.

Kaebuse esitaja sõnul saatis Prospect 1999. aasta septembrist novembrini komisjonile mitu kirja, milles paluti teavet või selgitusi ning millele komisjon ei vastanud kirjalikult.

1. detsembril 1999 kirjutas kaebuse esitaja ise komisjonile, paludes teavet pakkumismenetluse tulemuste kohta. Kuna vastust ei saadud, saatis Prospect 15. detsembril 1999 keskkonna peadirektoraadi peadirektorile kirja, milles ta küsis, miks võttis pakkumuse hindamine nii kaua aega. Samal ajal palus Prospect komisjonil vastata mitmele selle hankega seotud küsimusele.

16. detsembril 1999 helistas kaebuse esitaja komisjonile ja talle öeldi, et määratud on ainult Hispaania/Portugali, Skandinaavia ja Kreeka osad, samas kui ülejäänud viie osa kohta ei ole veel otsust tehtud. Kolmandat äriühingut TAU Consultora, kes oli teinud pakkumise seoses Hispaania/Portugali hankeosaga, teavitati samal päeval telefoni teel, et tema pakkumust peeti heaks, kuid et hankeosa oli omistatud teisele äriühingule, kes oli esitanud parema hinnapakkumise.

21. detsembril 1999 saatis kaebuse esitaja keskkonna peadirektoraadi peadirektorile kirja, mille sisu oli väga sarnane Prospecti poolt samale adressaadile 15. detsembril 1999 saadetud kirja sisuga.

Komisjon saatis 6. jaanuaril 2000 kaebuse esitajale faksi teel kirja, milles ta märkis, et algse pakkumuse alusel ei olnud võimalik asjaomast osa kindlaks määrata, kuna esitatud teave ei olnud piisav. Lisaks juhtis komisjon tähelepanu sellele, et ta kohaldab nüüd 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord,1 eriti selle artikli 11 lõiget 3, mis käsitleb läbirääkimistega menetlust. Kaebuse esitajal paluti esitada uus ettepanek 31. jaanuariks 2000. Komisjon tegi ettepaneku, et kaebuse esitaja peaks pöörama erilist tähelepanu lepingu sõlmimise kriteeriumidele 6a, 2 ja 3, mida komisjoni sõnul esialgses pakkumuses ei käsitletud.

Samuti 6. jaanuaril 2000 sai Prospect komisjonilt samasuguse faksi, milles märgiti, et Prospecti pakkumise metoodika ei olnud piisav. Prospect helistas samal päeval komisjonile, et juhtida tähelepanu sellele, et ta oli kasutanud sama metoodikat, millega komisjon oli nõustunud TAU Consultora juhtumi puhul.

jaanuaril 2000 said kaebuse esitaja ja Prospect komisjonilt faksid, milles viimane selgitas, et eelmisel päeval saadetud kirjas oli tehtud viga ja et kirjale oli lisatud selle lõplik versioon. Selles uues versioonis selgitati, et algne pakkumus lükati tagasi, kuna see ei vastanud 3. hindamiskriteeriumile (kavandatud projektimeeskond). Uut kirja ei allkirjastatud. Ta selgitas, et täiendavaid selgitusi on võimalik saada, kirjutades üksuse juhataja kohusetäitjale (kelle nimi ja aadress on esitatud) või saates faksi ühele kahest kirjas märgitud numbrist.

Kaebuse esitaja saatis 11. ja 12. jaanuaril 2000 komisjoni osakonnajuhataja kohusetäitjale kaks kirja (faksi, tähitud kirja ja e-kirja teel), milles ta palus vastuseid mitmele küsimusele.

jaanuaril 2000 saatis kuller kaebuse esitajale 12. jaanuari 2000. aasta kirja. See kiri oli peaaegu identne 7. jaanuaril faksiga saadetud kirjaga, välja arvatud asjaolu, et sellel oli keskkonna peadirektoraadi teise üksuse juhataja allkiri. Lisatud on uus näidisleping.

Kaebuse esitaja esitas uue pakkumise 31. jaanuaril 2000, kaebamata oma küsimustele vastamata jätmise üle.

Kaebuse esitaja väidab, et komisjon oleks pidanud tema küsimustele vastama. Samuti leiab ta, et kümme tööpäeva, mis tal uue pakkumuse esitamiseks kulus, olid ebaproportsionaalselt lühikesed, kuna komisjonil oli esialgsete pakkumuste läbivaatamiseks kulunud rohkem kui seitse kuud.

Ombudsmanile esitatud kaebuses esitab kaebuse esitaja järgmised väited:

1. Komisjon ei vastanud kirjalikult mitmele küsimusele, mis sisaldusid talle ajavahemikus 1. detsembrist 1999 kuni 12. jaanuarini 2000 saadetud kirjades.
2. On küsitav, kas komisjon saab käesolevas asjas tugineda direktiivi 92/50/EMÜ artikli 11 lõikes 3 ette nähtud menetlusele.

Nõue

Komisjoni arvamus

Oma arvamuses esitas komisjon järgmised märkused:

Taustteave

Komisjon sai 1999. aasta mais 42 pakkumust, mis hõlmasid ühte või mitut kaheksast osast. Need avati 4. juunil 1999. Hindamine lükkus seejärel edasi tegevusüksuse haldusraskuste tõttu.

Hindamise viis pädevuse alusel läbi keskkonna peadirektoraat. Keskkonna peadirektoraadil ei olnud eraldi kirjalikku pakkumuste hindamise erimenetlust, kuid ta järgis riigihankedirektiive ja hangete ja lepingute nõuandekomitee (Vademecum of the ACPC) nõuandeid. Iga riigi või riikide rühma pakkumisi hindas eraldi ajutine töörühm, kuhu kuulusid asjaomase riigi või riikide rühma eest vastutav ametnik ja veel kaks ametnikku, sealhulgas üksuse juhataja asetäitja. Hindamise tulemused vaadati läbi ka ad hoc koosolekutel osakonnajuhataja juhtimisel. Hindamise tulemusena sõlmiti kolme osa kohta leping, mille AKVK kiitis heaks 1999. aasta detsembris. Teiste osade puhul ei vastanud ükski äriühing nii valiku- kui ka lepingu sõlmimise kriteeriumidele.

Pärast konsulteerimist AKV komitee sekretariaadiga otsustati alustada läbirääkimistega menetlust vastavalt direktiivi 92/50/EMÜ artikli 11 lõike 3 punktile a. Selle sätte kohaselt „võivad avaliku sektori hankijad sõlmida teenuste riigihankelepinguid väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse teel, kui avatud või piiratud menetluse käigus ei esitata pakkumusi või asjakohaseid pakkumusi, tingimusel et lepingu esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta”. Läbirääkimistega menetluse etappi kutsuti kõik kandidaadid, kes olid saatnud avalikule konkursile pakkumuse, mis tähendas ka seda, et teadet ei olnud vaja avaldada.

Läbirääkimistega menetluse tulemusi alles hinnati, mistõttu ei olnud võimalik lõpptulemust kommenteerida.

Saadud küsimustele vastamata jätmine

Kõnealusel ajavahemikul kaebuse esitajalt ja tema partnerettevõtetelt saadud kirjad asetasid keskkonna peadirektoraadi tundlikule positsioonile, kuna kõik kontaktid taotlejate ja hankija vahel olid hankemenetluse ajal heidutatud, kuna see andis mõnele taotlejale teiste ees eelise. Hankemenetluse käigus ei muudetud kordagi hanketingimusi ja neid selgitati esialgsel teabekoosolekul, mis toimus enne algse hanke lõppkuupäeva.

Kaebuse esitaja 1999. aasta detsembri kirjadele vastati tegelikult faksi teel saadetud kutsega läbirääkimistega menetlusele. Pakkumisi puudutavatele vastamata küsimustele ei olnud võimalik menetluse käigus vastata. Vastata oleks saanud küll kirjade üldisematele punktidele, kuid tegemist oli pädevuse ümberselgitamisega. Tegelikult saadeti vastus samadele küsimustele partnerettevõttele Prospect.

Oma 12. jaanuari 2000. aasta kirjas kordas kaebuse esitaja oma küsimusi ja palus ka üksikasjalikumat teavet selle kohta, miks tema ja teised pakkumused olid sobimatud. Läbirääkimistega menetluse kutses osutati valdkondadele, milles kaebuse esitaja pakkumust peeti ebapiisavaks. Täiendavad üksikasjad, eelkõige teiste partnerettevõtete pakkumiste kohta, oleksid olnud teiste kandidaatide suhtes ebaõiglased.

Kuigi ei olnud saadetud kirju, milles oleks konkreetselt vastatud kaebuse esitaja tõstatatud küsimustele, oli komisjon saanud kaebuse esitajalt, Participilt ja nende partneritelt palju telefonikõnesid, milles oli selgitatud praegust menetlust ja esitatud vastamata jätmise põhjused.

Läbirääkimistega menetlus

Hankijal lubati minna üle läbirääkimistega menetlusele pärast viljatut avatud hankemenetlust, kus ükski ettevõte ei vastanud valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidele. Pakkumuse lõpetamiseks ei olnud vaja teadet avaldada, kui kõik kandidaadid kutsuti läbirääkimistega menetlusele. Käesoleval juhul on seda tehtud. Lisaks ei olnud määratud tähtaega pakkumiste esitamiseks läbirääkimistega menetluse raames. Kolmenädalast tähtaega peeti õiglaseks.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitajalt märkusi ei saadud.

Otsus

1 Küsimustele vastamata jätmine

1.1 Kaebuse esitaja, konsultatsioonifirma, esitas pakkumise vastuseks komisjoni korraldatud avalikule pakkumiskutsele. Ta väidab, et komisjon ei vastanud talle ajavahemikus 1. detsembrist 1999 kuni 12. jaanuarini 2000 saadetud kirjades sisalduvatele küsimustele.

1.2 Komisjon väidab, et kaebuse esitaja küsimused asetavad ta delikaatsesse olukorda, kuna igasugune suhtlemine taotlejate ja hankija vahel on pakkumiskutse ajal takistatud, kuna see annab mõnele taotlejale teiste ees eelise. Mõnedele pakkumistega seotud küsimustele ei olnud seega võimalik menetluse käigus vastata. Lisaks on komisjon seisukohal, et kaebuse esitaja 1999. aasta detsembri kirjades esitatud küsimustele vastati tegelikult 2000. aasta jaanuari kirjaga, milles komisjon selgitas, et ükski kandidaat ei olnud täitnud kõiki valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriume ning et seetõttu otsustas komisjon alustada läbirääkimistega menetlust, kuhu kaebuse esitaja oli kutsutud. Ta juhib tähelepanu ka sellele, et kaebuse esitaja kirjade üldisematele punktidele oleks saanud vastata, kuid need olid pädevuse ümberselgitamine ja et ta saatis samadele küsimustele vastuse kaebuse esitaja partnerettevõtjale Particip. Lõpuks väidab komisjon, et kuigi ei olnud kirju, milles oleks konkreetselt vastatud kaebuse esitaja tõstatatud küsimustele, olid komisjoni talitused saanud kaebuse esitajalt, Participilt ja nende partneritelt palju telefonikõnesid, milles oli selgitatud praegust menetlust ja esitatud vastamata jätmise põhjused.

1.3 Ombudsmanile esitatud tõenditest ilmneb, et mõnedele küsimustele, mida kaebuse esitaja oli esitanud oma 1999. aasta detsembri kirjades, vastas tegelikult komisjoni 2000. aasta jaanuari kiri, milles ta selgitas, et ükski kandidaat ei olnud täitnud kõiki valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriume ning et seetõttu otsustas komisjon alustada läbirääkimistega menetlust, kuhu kaebuse esitaja oli kutsutud. Samuti ilmneb, et komisjon esitas kaebuse esitajale telefoni teel täiendavat teavet. Ombudsman leiab ka, et komisjoni argument, mille kohaselt ühe kandidaadi poolt hankemenetluse käigus esitatud teatavatele küsimustele vastamine võib anda sellele kandidaadile teiste ees ebaõiglase eelise, ei tundu ebamõistlik. Lisaks esitas komisjon kaebuse esitaja partnerettevõttele Prospect saadetud kirjades lisateavet.

1.4 Komisjon andis oma arvamuses üksikasjaliku ülevaate juhtunust ja põhjustest, miks ta ei vastanud mõnele kaebuse esitaja küsimusele. See aruanne näib sisaldavat vastuseid mõnedele küsimustele, mis olid veel vastamata. Lisaks märgib ombudsman, et oma arvamuses kaebuse esitaja partnerettevõtte Prospect esitatud kaebuse kohta ja oma vastuses ombudsmani poolt selles juhtumis esitatud täiendava teabe taotlusele andis komisjon üksikasjalikud vastused kõigile küsimustele, millele komisjon Prospecti sõnul ei vastanud. Sel viisil esitatud teave hõlmab ilmselt ka kaebuse esitaja poolt komisjonile esitatud küsimusi. Seega leiab ombudsman, et komisjon näib olevat nüüd esitanud teabe, mida kaebuse esitaja oli küsinud.

1.5 Eespool öeldu põhjal näib, et komisjon ei ole esimese väite osas haldusomavoli toime pannud.

2 Läbirääkimistega menetlus

2.1 Kaebuse esitaja kahtleb, kas komisjonil oli käesoleval juhul õigus kasutada läbirääkimistega menetlust.

2.2 Komisjon juhib tähelepanu sellele, et hankijal on lubatud pärast viljatut avatud hankemenetlust minna üle läbirääkimistega menetlusele, kui ükski ettevõte ei vasta valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidele. Ta väidab, et avaldamist ei olnud vaja, kuna kõik kandideerivad ettevõtjad kutsuti läbirääkimistega menetlusse ja pakkumuste esitamiseks ette nähtud kolmenädalast tähtaega peeti õiglaseks.

2.3 Ombudsman märgib, et 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ (millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord) (2) artikli 11 lõike 3 punktis a on sätestatud, et "hankijad võivad sõlmida riiklikke teenuslepinguid väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse teel, kui avatud või piiratud menetluse käigus ei esitata pakkumisi või asjakohaseid pakkumisi, tingimusel et lepingu esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta". Seega näib, et komisjonil oli käesolevas asjas õigus kasutada läbirääkimistega menetlust.

2.4 Eespool öeldu põhjal näib, et teise väite puhul ei ole tegemist komisjoni haldusomavoliga.

3 Kokkuvõte

Euroopa Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et komisjoni haldusomavoli ei ole esinenud.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

Jacob SÖDERMAN

---

(1) EÜT 1992, L 209, lk 1.

(2) EÜT 1992, L 209, lk 1.