Lugupeetud hr L.

juunil 1999 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Investeerimispanga pensionäridele ette nähtud spetsiaalsete ümberarvestuskursside kaotamise kohta.

20. juulil 1999 edastasin kaebuse panga presidendile. Pank esitas oma arvamuse 28. oktoobril 1999. Edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 31. detsembril 1999 ja 9. jaanuaril 2000. 5. augustil, 10. ja 14. oktoobril, 24. novembril ja 2. detsembril 1999 ning 29. veebruaril ja 7. märtsil 2000 saatsite mulle veel kirju ja e-kirju.

mail 2000 otsustasin peatada Teie kaebuse uurimise, kuni Esimese Astme Kohtus pooleliolev seotud kohtuasi on lahendatud (kohtuasi T-192/99, Dunnett jt vs. Euroopa Investeerimispank). Teid teavitati minu otsusest samal päeval.

märtsil 2001 võttis Esimese Astme Kohus vastu otsuse kohtuasjas T-192/99.

13. märtsil 2001 kirjutasin uuesti pangale. Pank saatis oma täiendava arvamuse 3. aprillil 2001. Edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 9. mail 2001.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja, kes on alates 1986. aastast Euroopa Investeerimispanga pensionär, esitas 1999. aasta juunis Euroopa ombudsmanile kaebuse panga otsuse kohta kaotada spetsiaalsed ümberarvestuskursid ja maksta oma pensioni naelsterlingi asemel eurodes.

Pank on alates 1982. aastast kohaldanud spetsiaalset ümberarvestuskurssi, et võtta arvesse elukalliduse erinevusi eri liikmesriikides. Kaebuse esitaja sõnul otsustas pank sellest süsteemist loobuda ja võtta kasutusele uue süsteemi, mis võimaldab makseid teha ainult eurodes. Pensionäride jaoks nähti ette kolmeaastane üleminekuperiood alates 1. jaanuarist 1999. Kaebuse esitaja väitis, et juba esimesel aastal tõi süsteem Ühendkuningriigi pensionäridele kaasa 14 % kahjumi. 1. jaanuariks 2001 võis kahjum ulatuda kuni 35%-ni.

Kaebuse esitaja väitis, et samasugust elukohal põhinevat elamistoetust makstakse teiste ühenduse institutsioonide pensionäridele. Ükski teine institutsioon ei teinud ettepanekuid süsteemi kaotamiseks, seega mõjutas see ainult panga pensionäre. Kaebuse esitaja viitas nn EIP pensionisaajate teatmikule, milles märgiti järgmist:

„Kui olete valinud oma elukohariigi vääringu, arvutatakse teie pension automaatselt Euroopa Ühenduste Nõukogu kehtestatud spetsiaalse ümberarvestuskursi alusel, kui see on Brüsselis kehtivast keskmisest soodsam.”

Seetõttu uskus kaebuse esitaja, et pank oli kohustatud jätkama oma pensionäride hüvitamist vastavalt vademeekumis nimetatud kohustusele. Kaebuse esitaja oli püüdnud panka selles kuue kuu jooksul edutult veenda.

Kokkuvõttes väitis kaebuse esitaja seega, et pank otsustas vanaduspensionisüsteemi ühepoolselt kaotada, kuigi kõik teised institutsioonid jätkasid oma hüvitussüsteemi. Kaebuse esitaja sõnul põhjustas see Ühendkuningriigis elavatele pensionäridele kahju. Kaebuse esitaja viitas ka nn EIP pensioniomanike teatmiku sätetele.

Kaebuse esitaja väitis, et otsus, millega vähendatakse panga makstavaid pensione, tuleks tühistada või vähemalt peatada kuni kokkulepitud lahenduse leidmiseni.

Nõue

Euroopa Investeerimispanga arvamus

Oma arvamuses selgitas pank sotsiaalsete ümberarvestuskursside kaotamist. Esialgu märkis pank, et tema töötajad ei ole riigiteenistujad, vaid neil on pangaga lepinguline töösuhe. Seda on tunnistanud ka Euroopa Kohus. Panga ja tema töötajate vahelisele töösuhtele kohaldatakse seega teistsugust õiguslikku raamistikku kui see, mis on ette nähtud ühenduse ametnike personalieeskirjades. Panga personalieeskirjades on sätestatud panga töötajate pensioniskeem. Seda süsteemi reguleerib töötajate pensioniskeemi määrus, mille on vastu võtnud panga direktorite nõukogu. Määruse kohaselt makstakse pensioniskeemi hüvitisi panga asukohas ja neid võib maksta kas eurodes või hüvitisesaaja valikul ühe liikmesriigi vääringus. Kui hüvitisi makstakse muus vääringus kui see, milles on väljendatud panga palgaskaala, kohaldatakse ümberarvestamisel sama kurssi, mida kohaldatakse töötajate palkade ülekandmisel.

1982. aastal kehtestas pank süsteemi, mille kohaselt oli aktiivsetel töötajatel lubatud saada osa oma palgast muus valuutas kui BEF/LUF turukursist soodsama vahetuskursiga. Erilisi ümberarvestuskursse kohaldati ka panga pensioniskeemi alusel makstavate hüvitiste suhtes, kui hüvitisesaaja valis hüvitise maksmise oma elukohariigi vääringus, mitte Belgia frangi / Luksemburgi frangi vääringus.

Erilised ümberarvestuskursid arvutati "kaalude" põhjal, mille ühenduse institutsioonid kehtestasid muudes riikides kui Belgias ja Luksemburgis töötavatele ühenduse ametnikele makstavate töötasude ümberarvestamiseks. 1982. aastal lubati töötajatel saada kuni 35% oma palgast muus vääringus kui BEF/LUF. 1996. aastal vähendati seda summat päritoluliikmesriiki tehtavate ülekannete puhul 16%-ni palgast ja teises liikmesriigis tehtud abikõlblike isiklike kulutuste kohta tõendavate dokumentide esitamisel kuni 35%-ni palgast.

Pensionärid võisid kasutada spetsiaalseid ümberarvestuskursse kogu oma pensionisumma ulatuses ja igal kuul kohaldati soodsamat turukurssi või spetsiaalset ümberarvestuskurssi. Pank rõhutas, et nii töötajate kui ka pensionäride jaoks kehtestas pank ühepoolse meetmena spetsiaalsed ümberarvestuskursid ja säilitas need ning neid ei lisatud kunagi panga personalieeskirjadesse ega individuaalsetesse töölepingutesse. Konkreetsete konverteerimiskursside olemasolu mainiti dokumendis „Vademecum for EIB Pensionholders”, mis on puhtalt informatiivne ja õiguslikult mittesiduv teabeleht, mida jagatakse töötajatele pangast lahkumisel.

Pärast nõupidamist töötajate esindajate kolleegiumi ja pensionäride ühinguga teatas pank 1998. aasta juunis, et erivahetuskursside süsteem lõpetatakse alates 1. jaanuarist 1999 pärast euro kasutuselevõttu, mis on samuti vääring, milles pank maksab oma töötajatele. Otsuse võtta töötajate palkade ja pensionide vääringuna kasutusele euro tegi panga direktorite nõukogu 1998. aasta juunis. Samal ajal võttis panga korralduskomitee vastu otsuse lõpetada spetsiaalsete ümberarvestuskursside süsteem, kuna nõukogu pidi rahaliidus osalevate liikmesriikide ümberarvestuskursid kindlaks määrama 31. detsembril 1998 (nõukogu määrus 2866/98). Seetõttu ei saanud kõnealust süsteemi nende vääringute suhtes alates 1. jaanuarist 1999 kohaldada. Kõigi töötajate võrdse kohtlemise ja õigluse huvides lõpetati spetsiaalsed vahetuskursid ka nende liikmesriikide vääringute suhtes, kes ei kuulunud rahaliitu. Selle otsuse kiitis panga direktorite nõukogu heaks 1999. aasta veebruaris. Spetsiaalsete ümberarvestuskursside kaotamisest teavitati nii töötavaid töötajaid kui ka pensionäre teabebülletäänis, mis saadeti töötajatele ja pensionäridele individuaalselt 1998. aasta juunis. Iga pensionär sai isikliku kirja, milles selgitati otsuse mõju tema isiklikule olukorrale.

Pensionäride puhul otsustas panga halduskomitee kolme aasta jooksul järk-järgult loobuda erivahetuskurssidest saadavast kasust. Seega tuli erilist ümberarvestuskurssi kohaldada maksimaalselt 75%-le 1999. aastal, 50%-le 2000. aastal ja 25%-le 2001. aastal.

Pank rõhutas, et tema arvates ei tühistatud vaidlustatud otsusega ühepoolselt vana pensioniskeemi, nagu väitis kaebuse esitaja, vaid muudeti üksnes panga antud lisahüvitist. Pensioniskeem ja seda reguleeriv õigusraamistik jäid kehtima ja neid ei muudetud.

Seejärel teatas pank ombudsmanile, et seoses panga töötajatele makstavate töötasude spetsiaalsete ümberarvestuskursside kaotamisega pärast panga personalieeskirjades ette nähtud lepitusmenetlust esitas kolmest panga töötajast koosnev rühm 31. augustil 1999 hagi Esimese Astme Kohtule. Sellega vaidlustasid liikmed panga otsuse õiguspärasuse. Kuna töötajate ja pensionäride spetsiaalsed ümberarvestuskursid on omavahel seotud, võib poolelioleva kohtuasja tulemus mõjutada ka panga pensionäre.

Seoses eelkõige pensionäride olukorraga teavitas pank ombudsmani ka sellest, et kaebuse esitaja ja mõned teised Ühendkuningriigi pensionärid algatasid lepitusmenetluse. Vastavalt panga personalieeskirjade artikli 41 lõikele 2 moodustati lepitusnõukogu, kes esitas oma soovitused 30. juulil 1999. Panga halduskomitee otsustas lepitusnõukogu soovitatud meetmeid mitte vastu võtta, vaid pakkus selle asemel pensionisaajatele kahte täiendavat hüvitist, nimelt teatava piirini kompenseerida teatavate euroväliste vääringute, näiteks Suurbritannia naelsterlingi ootamatu järsu tõusu mõju euro suhtes, ning teiseks pakkuda ühekordset sotsiaalkindlustusmaksete ühekordset summat. Briti pensionäride rühm väljendas seejärel oma pettumust korralduskomitee ettepaneku üle. Arutelud olid siiski veel pooleli, et määrata kindlaks pensionisaajatele pakutavad lisahüvitised.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja märkis oma märkustes kokkuvõtlikult järgmist:

Mõnele pensionärile, kuid mitte kõigile, pakkus pank ühekordset kindlasummalist sotsiaaltoetust. Hüvitise vorm, mis ei olnud siiski piisav isegi selleks, et tasakaalustada kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul tekkinud kahju. Kaebuse esitaja sõnul oli panga president mitmel korral märkinud, et spetsiaalsete ümberarvestuskursside kaotamise eesmärk ei olnud pensionäride sissetulekute vähendamine ning et need tagajärjed olid juhuslikud.

Lisaks rõhutas kaebuse esitaja, et pank oli esitanud euro kasutuselevõtule järgnenud vääramatust jõust tingitud vältimatu muutusena spetsiaalsete ümberarvestuskursside kaotamise. Kaebuse esitaja uskus, et neid teavitati valesti, kuna teised asutused olid eeldatavasti sama surve all, reageerisid üsna erinevalt ja maksavad oma pensionäridele jätkuvalt paranduskoefitsiente vastavalt nende elukohariigile ning tagavad seega, et pensionärid säilitavad sama ostujõu kui enne eurot. Vähemalt peaks pank tagama alternatiivi spetsiaalsetele ümberarvestuskurssidele, mis vastavad võimalikult suures ulatuses teiste institutsioonide kehtestatud pensionirežiimile. Lisaks kehtestati määrad, et võtta arvesse elukalliduse erinevusi. Elukallidus 1. jaanuaril 1999 ei muutunud.

Panga pensionimäärust muudeti 1. jaanuaril 1999. Määruse artiklis 33 on nüüd sätestatud, et hüvitisi makstakse eurodes, ning artiklis 81 on sätestatud, et uus määrus jõustub 1. jaanuaril 1999, kuid enne jõustumist pangast lahkunud kindlustatute õigused määratakse kindlaks nende lahkumise ajal kohaldatava määruse alusel. Pank on seega vääralt käsitlenud muudatust nii, et see mõjutab kõiki pensionäre. Kaebuse esitaja väitis ka, et kui nõukogu võttis 1998. aasta juunis vastu otsuse määrust muuta, ei avaldanud panga administratsioon nõukogule, et kavandatud otsuse peamine tagajärg ei olnud pensionide valuuta, vaid spetsiaalsete ümberarvestuskursside kaotamine.

Kui pank muutis 1995. ja 1996. aastal erivahetuskursside süsteemi, oli eesmärk viia need kooskõlla teiste institutsioonide suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Pank kasutas seega sõnaselgelt oma autonoomiat, et ühineda teiste ühenduse institutsioonidega. 1998. aastal loobus pank sellest kohandamispoliitikast, kaotades spetsiaalsed vahetuskursid.

Liikmesriikide seadustes on ühine põhimõte, et ühepoolsed töötajate hüvitised võivad muutuda omandatud õiguseks. Sellise õiguse tagasivõtmiseks peab tühistamine olema aus ja õiglane, st olemas peaksid olema asjakohased põhjused, konsultatsioonid, hüvitised ja üleminekuperiood.

Kaebuse vastuvõetavuse kohta väitis kaebuse esitaja, et ombudsmani põhikiri ei takista ombudsmani juhtumit käsitlemast.

Kaebuse esitaja järeldas, et kaebuse põhjused olid järgmised: pank lõpetas 1. jaanuaril 1999 (pärast 16 aastat) pensionimaksed naelsterlingites; erand pärast 16 aasta möödumist ostujõu valemi kasutamisest, kasutades ELi paranduskoefitsiente; EIP pensionisaajatele mõeldud teatmikus antud lubaduste rikkumine; panga keeldumine lepitusnõukogu 30. juuli 1999. aasta otsuse tunnustamisest; ning panga pensionäride diskrimineerimine võrreldes kõigi teiste ühenduse institutsioonide pensionile jäänud töötajatega.

Uurimise peatamine

Ombudsmanile kättesaadavast teabest ilmnes, et 31. augustil 1999 esitasid kolm panga töötajat Esimese Astme Kohtule apellatsioonkaebuse panga vastu seoses panga otsusega kaotada spetsiaalsed konverteerimiskursid (kohtuasi T-192/99, Dunnett jt vs. Euroopa Investeerimispank).

Euroopa Ombudsmani põhikirjaga (1) jäetakse ombudsmani volitustest välja kaebuste läbivaatamine, mis on seotud kohtuasjade või kohtuotsustega (artikli 1 lõige 3) või Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu tegevusega õigusemõistjana (artikli 2 lõige 2). Kui kaebuse asjaolude suhtes on käimas kohtumenetlus, kuulutab ombudsman kaebuse vastuvõetamatuks või lõpetab selle läbivaatamise, olles kohustatud esitama kuni selle ajani juhtumiga seoses läbi viidud uurimiste tulemused (artikli 2 lõige 7).

Arvestades, et kaebuse sisu oli tihedalt seotud Esimese Astme Kohtus pooleli oleva kaebuse sisuga, ei pidanud ombudsman võimalikuks jätkata juhtumi uurimist, võtmata seisukohta praegu Esimese Astme Kohtus arutusel olevates küsimustes. Sellise võimaluse vältimiseks ning Euroopa Ombudsmani põhikirja eespool nimetatud sätete sõnastuse ja mõtte järgimiseks otsustas ombudsman 22. mail 2000 kaebuse uurimise peatada, kuni Esimese Astme Kohtus pooleliolev asjaomane kohtuasi on lahendatud.

Esimese Astme Kohtu otsus

märtsil 2001 võttis Esimese Astme Kohus vastu otsuse kohtuasjas T-192/99 (2). Esimese Astme Kohus tunnistas apellatsioonkaebuse vastuvõetavaks osas, mis puudutas hagejate 1999. aasta jaanuari töötasu teatiste tühistamise nõuet. Ta järeldas sellest, et pank rikkus tööõiguse üldpõhimõtet, kuna ta ei konsulteerinud töötajate esindajatega heauskselt enne otsuse vastuvõtmist 11. juunil 1998. Seetõttu tunnistas Esimese Astme Kohus õigusvastaseks 11. juuni 1998. aasta otsuse, millega tühistati spetsiaalsete ümberarvestuskursside süsteem.

Täiendavad uurimised

Pärast kaebuse toimiku ja Esimese Astme Kohtu otsuse hoolikat läbivaatamist kohtuasjas T-192/99 selgus, et on vaja täiendavaid uurimisi. Seetõttu palus ombudsman pangal teda teavitada kõikidest meetmetest, mida pank kavatseb pärast Euroopa Kohtu otsust selles küsimuses võtta.

Panga teine arvamus

Oma vastuses ombudsmani täiendavatele uurimistele selgitas pank, et Euroopa Kohtu otsusega tühistati kolme hageja asjaomased palgalehed. Seega oleks neid koheldud nii, nagu ei oleks 1998. aasta juuni otsust spetsiaalsete ümberarvestuskursside kaotamise kohta kunagi vastu võetud.

Pank ei mõistnud otsust nii, et see kohustas teda laiendama taotlust kõigile teistele asjaomastele töötajatele või pensionäridele, kuid võrdse kohtlemise tagamiseks otsustas pank siiski, et kõiki töötajaid, kellel on õigus spetsiaalsetele ümberarvestuskurssidele, tuleks kohelda samadel alustel ja et sama põhimõtet tuleks kohaldada pensionäride suhtes alates 1999. aasta jaanuarist. Kõnealusest otsusest tulenev praktiline kord on praegu paika pandud.

Pank teavitas ombudsmani ka sellest, et ulatuslikud konsultatsioonid pensionäridega olid käimas juba enne juhtumi esitamist Esimese Astme Kohtule. Pensionäride olukorra paremaks arvessevõtmiseks peeti pensionäride ühendusega täiendavaid konsultatsioone, mis edenesid rahuldavalt. Pank tagas ombudsmanile, et tulevane otsus selles küsimuses tehakse loomulikult kohtu otsust täielikult arvesse võttes ja viisil, mille tulemuseks on kõigi asjaosaliste võrdne kohtlemine.

Kaebuse esitaja teine tähelepanek

Kaebuse esitaja pidas väga rahuldavaks, et pank kohaldab spetsiaalseid konverteerimiskursse käsitlevat kohtu otsust kõigi töötajate, sealhulgas pensionäride suhtes, ning tervitas panga võetud kohustust. Kaebuse esitaja oli seega rahul varasemate pensionimaksetega, kuid leidis, et panga kinnitused tulevaste pensionimaksete kohta ei ole täpsed. Kaebuse esitaja tunnistas, et pensionäride ühinguga on käimas konsultatsioonid, kuid väitis, et kõik pensionärid ei ole ühingu liikmed. Seetõttu nõudis kaebuse esitaja, et panga mis tahes tulevast otsust tuleks kohaldada kõigi pensionäride suhtes. Lõpuks palus kaebuse esitaja selgitust selle kohta, kas pank tunnistas oma kohustuse kehtivust oma nn EIP pensionisaajatele mõeldud teatmikus, ning lisaks sellele edastas pank kohtu otsuse kõigile töötajatele ja pensionäridele.

Otsus

1 Konverteerimise erikursside kaotamine

1.1 Kaebuse esitaja väitis, et pank otsustas vanaduspensionisüsteemi ühepoolselt kaotada, kuigi kõik teised institutsioonid jätkasid oma hüvitussüsteemi. Kaebuse esitaja sõnul põhjustas see Ühendkuningriigis elavatele pensionäridele kahju. Kaebuse esitaja viitas ka nn EIP pensioniomanike teatmiku sätetele. Kaebuse esitaja väitis, et otsus, millega vähendatakse panga makstavaid pensione, tuleks tühistada või vähemalt peatada kuni kokkulepitud lahenduse leidmiseni.

1.2 Kuna Esimese Astme Kohus käsitles juhtumit, mis tõstatas kõnealuse õigusküsimuse, otsustas ombudsman 22. mail 2000 kaebuse uurimise peatada kuni asjas otsuse tegemiseni.

1.3 Esimese Astme Kohus võttis 6. märtsil 2001 vastu otsuse kohtuasjas T-192/99 (3). Esimese Astme Kohus tunnistas apellatsioonkaebuse vastuvõetavaks osas, mis puudutas hagejate 1999. aasta jaanuari töötasu teatiste tühistamise nõuet. Ta järeldas sellest, et pank rikkus tööõiguse üldpõhimõtet, kuna ta ei konsulteerinud töötajate esindajatega heauskselt enne otsuse vastuvõtmist 11. juunil 1998. Seetõttu tunnistas Esimese Astme Kohus õigusvastaseks 11. juuni 1998. aasta otsuse, millega tühistati spetsiaalsete ümberarvestuskursside süsteem.

1.4 Pärast kohtu otsust teatas pank, et kohtuotsusega tühistati kolme hageja asjaomased palgalehed ja neid käsitletakse nii, nagu ei oleks 1998. aasta juuni otsust spetsiaalsete ümberarvestuskursside kaotamise kohta kunagi vastu võetud. Võrdse kohtlemise tagamiseks otsustas pank, et kõiki töötajaid ja pensionäre, kellel on õigus spetsiaalsetele ümberarvestuskurssidele, tuleb kohelda samadel alustel ning et on kehtestatud kohtu otsusest tulenev praktiline kord. Lisaks toimusid konsultatsioonid pensionäride ühendusega. Pank tagas ombudsmanile, et tulevane otsus selles küsimuses võetakse vastu kohtu otsust täielikult arvesse võttes ja viisil, mille tulemuseks on kõigi asjaosaliste võrdne kohtlemine.

1.5 Kaebuse esitaja väljendas rahulolu selle üle, et pank kohaldab spetsiaalseid konverteerimiskursse käsitlevat kohtu otsust kõigi töötajate, sealhulgas pensionäride suhtes, ning tervitas panga võetud kohustust. Kuigi ta väljendas mõningast muret seoses panga kinnitustega ja seoses asjaoluga, kas pank kohaldab oma otsust kõigi pensionäride suhtes.

1.6 Ombudsman märgib, et Esimese Astme Kohus käsitles panga 11. juuni 1998. aasta otsuse, millega kaotati spetsiaalsete ümberarvestuskursside süsteem, õiguspärasust ning et kohus tunnistas otsuse õigusvastaseks. Ombudsman märgib ka, et pank on kohustunud kohtu otsust täielikult arvesse võtma. Ombudsman on seega seisukohal, et pank teeb uue otsuse kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega. Nii pank kui ka kaebuse esitaja on ombudsmani teavitanud ka sellest, et panga ja pensionäride ühenduse vahel on käimas konsultatsioonid. Seetõttu leiab ombudsman, et pank on kaebuse esitaja nõude rahuldanud.

1.7 Seoses kaebuse esitaja murega panga kinnituste pärast ja seoses asjaoluga, kas pank kohaldab oma otsust kõigi pensionäride suhtes, märgib ombudsman, et pank teatas, et tagab kõigi asjaosaliste võrdse kohtlemise.

1.8 Seoses kaebuse esitaja nõudega selgitada, kas pank tunnistas oma kohustuse kehtivust oma nn EIP pensionisaajate teatmikus, ning lisaks sellele, et pank edastas kohtu otsuse kõigile töötajatele ja pensionäridele, ei pea ombudsman neil asjaoludel õigustatuks uurida neid küsimusi, mille kaebuse esitaja tõstatas oma märkustes panga teise arvamuse kohta.

2 Kokkuvõte

Panga teisest arvamusest ja kaebuse esitaja märkustest ilmneb, et pank on astunud samme küsimuse lahendamiseks ja on seega kaebuse esitajale rahul. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Investeerimispanga presidenti.

Lugupidamisega,

 

Jacob Söderman

---

(1) Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus 94/262 ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT 1994, L 113/15).

(2) märtsi 2001. aasta otsus kohtuasjas T-192/99: Dunnett jt vs. Euroopa Investeerimispank. Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioonis veel avaldamata.

(3) märtsi 2001. aasta otsus kohtuasjas T-192/99: Dunnett jt vs. Euroopa Investeerimispank. Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioonis veel avaldamata.