Lugupeetud dr X

18. augustil 2019 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses Bulgaaria vastu esitatud rikkumiskaebuse (CHAP(2017)03023) väidetava ebapiisava käsitlemisega. Ombudsman palus mul Teie kaebust käsitleda ja Teie nimel Teile vastata.

Teie rikkumiskaebus käsitles Bulgaaria ametiasutuste väidetavat suutmatust võtta üle ja rakendada ELi õigusakte, mis käsitlevad tarbijate kaitset vee, kütte ja energiavarustuse valdkonnas, eelkõige energiaseaduse asjakohaseid sätteid. Oma kaebuse toetuseks viitasite korruptiivsele tegevusele Bulgaarias. Ombudsmanile esitatud kaebuses väidate, et „ELi õiguse täielikku järgimist tuleb pidevalt jälgida ja tagada ning just seda peaks Euroopa Komisjon tegema“. 

Pärast kogu kaebuses esitatud teabe hoolikat analüüsi otsustasime uurimise lõpetada järgmise järeldusega:

Euroopa Komisjoni vastused on mõistlikud. Kaebuses esitatud tõendite ja teabe põhjal võib järeldada, et Euroopa Komisjoni haldusomavoli ei esinenud.

Märgime esiteks, et komisjonil on ELi õiguse väidetavat rikkumist käsitlevate kaebuste (edaspidi „rikkumiskaebused“)^[1] käsitlemisel ulatuslik kaalutlusõigus. Euroopa Ombudsman võib püüda tagada, et komisjon selgitaks hea halduse huvides nõuetekohaselt, kuidas ja miks ta on oma kaalutlusõigust kasutanud. Komisjon peaks tegema kättesaadavaks täieliku ja selge teabe seisukoha kohta, mille ta võtab seoses rikkumiskaebusega, andma kaebuse esitajatele võimaluse esitada oma seisukohad ja neid seisukohti hoolikalt kaaluma. Meie uurimiste eesmärk on tagada, et see nii oleks.

Seoses sellega, kas teile esitatud selgitus vastab sellele standardile, märgin, et komisjon on teile piisavalt selgitanud, miks ta teie juhtumiga ei tegele. Komisjon teatas, et on algatanud Bulgaaria vastu rikkumismenetluse seoses tarbijate vastu esitatud nõuete täitmise tagamise vastavusega ebaõiglaste tingimuste direktiivile ^[2]. Samuti märkis komisjon õigesti, et ELi tarbijakaitse-eeskirjade ülevõtmisest horisontaalsesse siseriiklikku õigusesse (nt tarbijakaitseseadus) piisaks. Komisjon on alustanud Bulgaaria ametiasutustega struktureeritud dialoogi energiatõhususe direktiivi ^[3] rakendamise üle ning võtnud arvesse Teie esitatud teavet, niivõrd kui see on asjakohane. Seoses konkreetse küsimusega soojusarvestite kohta ja tavaga nõuda hoone ühisosade kütmise eest kaasomanikelt tasu, viitas komisjon kahele asjakohasele menetluses olevale eelotsusetaotlusele ^[4] ja kutsus Teid üles jälgima nende kohtuasjade arengut.

Kuigi Te ei nõustu komisjoni sisulise hinnanguga, ei viita käesolevas asjas miski sellele, et komisjon oleks teinud hindamisvea.

Selle põhjal leiame, et puuduvad tõendid komisjoni haldusomavoli kohta ja oleme juhtumi lõpetanud.

Kuigi võite selles tulemuses pettuda, loodame, et eespool esitatud selgitused on Teile abiks ^[5].

Lugupidamisega,

Marta Hirsch‐Ziembińska Uuringute ja IKT ‐ üksuse 1
juhataja

Strasbourg, 19.9.2019

[1] Vt Euroopa Kohtu 14. veebruari 1989. aasta otsus kohtuasjas Star Fruit Company SA vs. komisjon, 247/87: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A61987CJ0247

[2] Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A31993L0013. 

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32012L0027. 

[4] http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=200142&pageIndex=0&doclang=EN&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=12936072

[5] Täielik teave kaebuste menetlemise ja nendega seotud õiguste kohta on kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/document/70707