Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja on Sofias asuva Bulgaaria Sotsiaalse ja Majandusliku Uuendamise Assotsiatsiooni (BASER) esimees. Ta kaebas selle organisatsiooni nimel.

2. Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA) ja Hispaania organisatsioon Federación Espanola de Hostelería (FEHR) allkirjastasid 2007.–1964. aastal toetuslepingu „E-klient”(edaspidi „toetusleping”), et viia ellu projekt „E-kliendi virtuaalne simulaator keeleõppeks turismispetsialistidele”(edaspidi „projekt”). Projekti toetas Leonardo da Vinci programm.

3. 2010. aastal sai BASER projekti partneriks ja sõlmis FEHRiga partnerluslepingu (edaspidi "leping"). Lepingu [1] artikli 6 kohaselt pidi FEHR tegema projekti partneritele asjakohaseid makseid.

4. EACEA teatas 17. mai 2011. aasta kirjas FEHRile, et lõplik ELi toetus on 367 989 eurot, mis ületab algselt kavandatud 352 701 euro suurust toetust. Sellest tulenevalt tegi EACEA FEHRile 14 887 euro suuruse lisamakse. FEHR pidi seejärel jagama eespool nimetatud summa projekti partnerite vahel. Nimetatud summast 5874 eurot tuli maksta kaebuse esitajale.

5. 27. juuli 2011. aasta kirjas kirjutas kaebuse esitaja FEHRile ja tuletas talle meelde viivitust viimase makse tegemisel projekti partneritele. Kuna FEHR ei maksnud projekti partneritele, saatis kaebuse esitaja 30. augustil 2011 EACEA-le sellekohase kirja.

6. EACEA vastas 26. septembril 2011 BASERile, et „kõik selle lepinguga seotud tulevased teatised [2007–1964 „E-klient”] tuleb saata toetusesaaja FEHR kaudu (EACEA ja FEHRi vahel sõlmitud toetuslepingu artikkel I.7)” ning et „teie vastus Teie kirjale saadeti eespool nimetatud projekti toetusesaajale, kes edastab üksikasjad otse Teile”.

7. 15. novembril 2011 palus kaebuse esitaja EACEA-l sekkuda FEHRi tegevusse, et BASER saaks lõppmakse. Samuti palus ta EACEA-l saata talle FEHRi ja ameti vahel sõlmitud toetuslepingu koopia.

Uurimise ese

8. Kaebuse esitaja väitis, et EACEA keeldus temaga otse suhtlemast, kuigi ta pidi olema teadlik, et EACEA töövõtja (FEHR) ei toiminud tõhusa vahendajana.

9. Kaebuse esitaja väitis ka, et EACEA ei suutnud tagada, et tema töövõtja (FEHR) täidaks nõuetekohaselt oma kohustust maksta talle kui projekti partnerile.

10. Kaebuse esitaja väitis, et: i) EACEA peaks selgitama, miks tema töövõtja ei olnud talle vastavat makset teinud; ning ii) EACEA peaks võtma meetmeid tagamaks, et tema töövõtja maksab talle.

11. 17. detsembri 2011. aasta kirjas ombudsmanile esitas kaebuse esitaja mitu ettepanekut EACEA finantsjuhtimise kohta seoses ELi projektidega. Samuti märkis ta, et üldisest seisukohast puudub kontroll alltöövõtjatele ELi rahastatud projektide raames tehtavate lõppmaksete üle. Kuna kaebuse esitaja ei pöördunud nendes küsimustes EACEA poole enne kaebuse esitamist ombudsmanile, ei käsitletud neid käesoleva uurimise raames [2].

Uurimine

12. Pärast uurimise algatamist ja kaebuse esitajalt selgituste nõudmist palus ombudsman 6. detsembril 2011 EACEA-l esitada oma arvamus eespool nimetatud väidete ja nõuete kohta 31. märtsiks 2012.

13. Vahepeal teatas kaebuse esitaja 17. detsembril 2011 e-posti teel ombudsmani talitustele, et ta on saanud FEHRilt lõppmakse ja et tema arvates on finantsprobleem lahendatud. Ta tänas ombudsmani sekkumise eest. EACEA kinnitas 1. veebruaril 2012 ombudsmani teenistustele saadetud e-kirjas, et kaebuse esitaja oli saanud FEHRilt lõppmakse.

14. 3. jaanuaril 2012 saatis kaebuse esitaja ombudsmanile koopia ameti 22. detsembri 2011. aasta vastusest tema 15. novembri 2011. aasta kirjale, mida on mainitud eespool punktis 7.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Kaebuse esitaja väited ja väited

15. Ombudsman mõistab, et käesolev kaebus esitati talle seetõttu, et kaebuse esitaja soovis algusest peale saada EACEA otsetöövõtjalt (FEHR) asjakohast tasu oma teenuste eest ELi projekti raames. BASER sai sellise makse ombudsmani uurimise käigus ja kaebuse esitaja teatas oma edasises kirjavahetuses ombudsmanile, et tema kaebuse „rahaline” küsimus on lahendatud.

16. Ombudsman märgib heakskiitvalt, et kõnealune makse tulenes ilmselt EACEA sekkumisest FEHRi. Kuigi EACEA märkis oma 22. detsembri 2011. aasta kirjas kaebuse esitajale ühelt poolt, et ta ei ole õiguslikult kohustatud sekkuma oma otsese töövõtja ja partnerite vahelistesse lepingulistesse suhetesse, väitis ta ka seda, et ta on mitmel korral võtnud ühendust FEHRiga, ning nõudis tungivalt, et ta jätkaks projekti partneritele tasumisele kuuluvate tasumata maksete tegemist.

17. Lisaks võttis EACEA 22. detsembril 2011 kaebuse esitajale kirja saates kaebuse esitajaga otse ühendust ja seda tuleks samuti kiita. Nagu käesolev juhtum näitab, võib otsesuhtlus ameti ja ameti hallatavate projektide rakendamises osalevate üksuste vahel aidata paremini vältida või lahendada arusaamatusi.

18. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et tema edasised uurimised käesoleva kaebuse kohta ei ole põhjendatud, ning lõpetab juhtumi EACEA poolt lahendatud kujul. EACEA ei ole seega kohustatud kaebuse kohta oma arvamust esitama.

19. Viimase märkusena märgib ombudsman, et EACEA märkis oma 22. detsembri 2011. aasta kirjas kaebuse esitajale, et ta palus FEHRil esitada kaebuse esitajale toetusleping järgmise kümne kalendripäeva jooksul, ning lubas, et kui FEHR seda ei tee, edastab amet toetuslepingu otse BASERile. Kuigi seda aspekti käesolevas uurimises ei käsitletud, kasutab ombudsman võimalust väljendada lootust, et EACEA täidab oma lubaduse. Igal juhul juhib ta kaebuse esitaja tähelepanu määrusele (EÜ) nr 1049/2001 [3] ja tema menetluseeskirjale, mille kohaselt võib kaebuse seoses dokumentide avalikustamata jätmisega vastu võtta alles pärast seda, kui määruse [4] artikli 7 lõike 2 kohaselt on esitatud kordustaotlus dokumentidega tutvumiseks.

B. Järeldus

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

EACEA rahuldas kaebuse esitaja nõuded.

Kaebuse esitajat ja EACEA direktorit teavitatakse sellest otsusest.

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 15. märts 2012

[1] Lepingu artikkel 6 on sõnastatud järgmiselt:

„Töövõtja kohustub tegema partnerile käesoleva lepingu esemega seotud makseid vastavalt ülesannete täitmisele ja järgmisele ajakavale: (...)”

[2] Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõige 4 on sõnastatud järgmiselt:

„Kaebus tuleb esitada kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud said kaebuse esitajale teatavaks, ning kaebuse esitamisele peab eelnema asjakohane asjaajamine asjaomastes institutsioonides ja asutustes.”

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

[4] Määruse 1049/2001 artikli 7 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Osalise või täieliku keeldumise korral võib taotleja 15 tööpäeva jooksul alates institutsiooni vastuse saamisest esitada kordustaotluse, milles palub institutsioonil oma seisukoht läbi vaadata.”