Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja osales avalikul konkursil EPSO/AST/94/09 ehitussektori assistentide leidmiseks. Ta kandideeris profiilile 4 "Ehitusprojektide juhtimise erialatehnikud (hoonete ehitamine, renoveerimine, rentimine)". Asjaomase konkursiteate II jao („Hüvitised”) kohaselt vastutavad sellele ametikohale tööle võetud ametnikud „ehitussektori juhtimis-, täitev-, järelevalve- ja järelevalveülesannete” täitmise eest. Need ülesanded nõudsid "haldus-ja finantsjuhtimisoskusi ning häid teadmisi arvutipõhistest tööriistadest (kontoriautomaatika, Excel, Word, MS projekt jne) …". Asjakohased ülesanded võiksid hõlmata järgmist:

— „hoonete hoolduse ja sisustusega seotud ülesanded,

— vajaduste hindamine ja mitmeaastane programmitöö;

— täielike sisustus-/renoveerimis-/ehitusprojektide järelevalve;

— abi hoonete haldamisel,

— tehniliste kirjelduste koostamine enne pakkumiskutsete avaldamist, hoonete haldamisega seotud tööde või teenuste järelevalve ja koordineerimine;

— ehitussektoris teenuseid, ehitustöid, asju ja mööblit, sealhulgas hoolduslepinguid pakkuvate väliste äriühingutega sõlmitud lepingute haldamine (eelkõige täitmise järelevalve, järelevalve, kvaliteedikontroll);

— kinnisvaratoimikute finantsjuhtimine,

— osalemine hoonete soetamist/kasutamist käsitlevates valikumenetlustes ja läbirääkimistes,

— kavadega tutvumine ja nende ajakohastamine CAD-tarkvara abil.”

2. III jao 2. alajaos („Abikõlblikkus”) on sätestatud konkreetsed abikõlblikkuse kriteeriumid, milleks on 1) a) diplomiga tõendatud keskharidusjärgne haridus ametiülesannetega seotud valdkonnas või b) diplomiga tõendatud kutsekeskharidus, mis võimaldab omandada kõrgharidust, ning selle omandamisele järgnenud vähemalt kolmeaastane asjakohane erialane töökogemus ja 2) kolmeaastane asjakohane erialane töökogemus.

3. EPSO teatas kaebuse esitajale, et tal ei ole i) keskharidusjärgset diplomit ega kolmeaastast asjakohast töökogemust ega ii) keskharidusjärgset diplomit ega kuueaastast asjakohast töökogemust, nagu on nõutud konkursiteates. Kaebuse esitaja vastas, et tal on asjakohane ülikoolidiplom (ehitusinseneri erialal) ja rohkem kui kuueaastane asjakohane kogemus, mis on otseselt seotud ehitussektoriga. Ta loetles uuritud teemad ja andis teavet ülesannete kohta, mida ta oli täitnud erinevatel ametikohtadel.

4. Seejärel teatas EPSO kaebuse esitajale, et pärast tema avalduses ja kordushindamise taotluses esitatud teabe hoolikat hindamist leidis valikukomisjon (edaspidi „valikukomisjon“), et tema ülikoolidiplom vastab tegelikult teates esitatud nõuetele. Tal ei olnud siiski kolmeaastast asjakohast töökogemust. Seega jäeti jõusse algne otsus mitte kutsuda teda kirjalikele katsetele.

5. Kaebuse esitaja ei olnud selle vastusega rahul ja pöördus seega Euroopa Ombudsmani poole. Eelkõige kritiseeris ta EPSOt selle eest, et ta ei selgitanud, miks ta leidis, et tal ei ole kolmeaastast asjakohast töökogemust. Ta väitis, et kogu tema töökogemust, mis on omandatud ehitussektoris tegutsevates ettevõtetes, tuleb pidada asjakohaseks. See oleks olnud EPSO-le selgem, kui ta oleks palunud temalt täielikku elulookirjeldust.

6. EPSO esitatud selgitused olid tõepoolest pigem kokkuvõtlikud ja kaebuse esitajal ei olnud seega võimalik kindlaks teha, miks tema töökogemust või töökogemuse elemente peeti asjakohatuks või ebapiisavaks. Ombudsmani talitused võtsid EPSOga mitteametlikult ühendust, et anda talle võimalus oma otsust üksikasjalikumalt selgitada.

7. EPSO vastas 7. aprillil 2010, et apellatsiooninõukogu on kaebuse esitaja toimikut uuesti hinnanud, võttes arvesse ka kaebuse esitaja poolt kaebuses esitatud teavet. Ta lisas loetelu kaebuse esitaja erinevatest ametikohtadest koos tema ülesannete lühikirjeldusega, märkides igaühe kohta, kas see töökogemus oli konkursiteates loetletud ülesannete puhul asjakohane. Sellest nimekirjast ilmnes, et amet võttis asjakohase töökogemusena arvesse kaebuse esitaja kogemust kaupluse juhatajana (Marktleiter) Austria ettevõttes A (5,5 kuud) ja kaupluse juhataja asetäitjana (Stellvertretender Marktleiter) ühes teises Austria ettevõttes B (22 kuud), kus ta vastutas kaupluste renoveerimise eest. See oli kokku 27,5 kuud. Kaebuse esitaja oli omandanud täiendava töökogemuse assistendina (sekretariaadi tegevus), müügijuhina, kontrolörina (andmeanalüüs), piirkonna müügijuhina, ekspordijuhina, müügiesindajana, müügipersonali liikmena, keemiainsenerina (kliendikontakt, laohaldus, materjalide hankimine ja haldamine, valmis- ja pooltoodete valmistamine) ning projekteerimisinsenerina (klaasahjude puhul). Andmekaitsenõukogu märkis siiski, et see kogemus ei ole asjakohane. Seoses kaebuse esitaja tegevusega müügijuhina Austria äriühingus C GmbH märkis ta, et kaebuse esitaja oli lähetatud Ungarisse ning et ta vastutas koos oma meeskonnaga kaupluse ümberkorraldamise ja renoveerimise eest. Nõukogu jõudis siiski järeldusele, et projekti kestust ja kaebuse esitaja kohustusi müügijuhina ei ole täpsustatud. EPSO jäi seega oma seisukoha juurde, et kaebuse esitaja ei vasta konkursiteates sätestatud kriteeriumile, mille kohaselt peab kandidaatidel olema vähemalt 36-kuuline asjakohane töökogemus. Seetõttu kinnitas ta oma otsust jätta kaebuse esitaja konkursilt kõrvale.

8. Pärast EPSO vastuse saamist väitis kaebuse esitaja, et kogu tema töökogemus oli asjakohane, kuna ta oli töötanud otse ehitussektoris. Eelkõige märkis ta, et C müügijuhina vastutab ta filiaali ümberkorraldamise ja renoveerimise eest. Kui tema töötamist A-s ja B-s peetakse asjakohaseks, tuleb arvesse võtta ka 11 kuud, mis ta C-s töötas. EPSO ei pidanud seda ajavahemikku asjakohaseks, kuna projekti kestust ja kaebuse esitaja kohustusi ei olnud täpsustatud. Kaebuse esitaja rõhutas, et ta on alati selgelt väljendanud, et töötas C-s müügijuhina 11 kuud. Ta märkis, et sõna „Entsendung” (lähetamine) tähendab üksnes seda, et ta töötab Austrias oma lepingu kehtivuse ajal, kuid vastutab Ungari turgude eest.

9. Ombudsman leidis, et EPSO hinnang oli enamasti mõistlik, kuna kaebuse esitaja töökogemust sisaldavas nimekirjas kirjeldatud ülesanded ei vastanud konkursiteates loetletud ülesannetele. Tal oli siiski kahtlusi seoses EPSO hinnanguga kaebuse esitaja töökogemusele C-s, mille kohta ta märkis, et projekti kestus ja kaebuse esitaja kohustused olid ebaselged. Näis võimalik, et EPSO sai sõnast „Entsendung” valesti aru.

Uurimise ese

10. Seetõttu algatati kaebuse esitaja väite ja väite suhtes uurimine, mis oli järgmine:

Väide:

EPSO eksis, kui ta ei kutsunud kaebuse esitajat avaliku konkursi EPSO/AST/94/09-4 kirjalikule katsele, kuna ta ei võtnud arvesse kogu tema asjakohast töökogemust, tunnistades ebaoluliseks tema töökogemuse C GmbH müügijuhina.

Nõue:

EPSO peaks võimaldama kaebuse esitajal konkursil osaleda.

Uurimine

11. mail 2010 algatas ombudsman uurimise ja palus EPSO-lt arvamust.

12. EPSO esitas oma arvamuse 23. juulil 2010. See arvamus edastati kaebuse esitajale koos kutsega esitada märkusi.

13. Kaebuse esitaja saatis oma märkused 18. augustil ja 19. oktoobril 2010.

14. Ombudsman palus 18. veebruaril 2011 EPSO-l esitada talle kaebuse esitaja poolt EPSO-le esitatud taotluse koopia. EPSO saatis selle dokumendi 28. veebruaril 2011. Ombudsman edastas selle kaebuse esitajale 10. juunil 2011 koos vabandusega viivituse eest. Kaebuse esitaja esitas täiendavad märkused 14. juunil 2011.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Väide, et EPSO ei kutsunud kaebuse esitajat ekslikult kirjalikule katsele ja sellega seotud nõudele

Ombudsmanile esitatud argumendid

15. Kaebuse esitaja väitis, et kui EPSO peab tema töökogemust A-s ja B-s asjakohaseks, peaks sama kehtima ka tema töötamise kohta C-s. EPSO otsus seda mitte aktsepteerida põhines tõenäoliselt arusaamatusel.

16. EPSO märkis oma arvamuses, et ta oli kaebuse esitaja taotlust uuesti hinnanud, kuid see kordushindamine kinnitas tema varasemat järeldust.

17. Kaebuse esitaja töökogemuse hindamisel pidas EPSO asjakohaseks eelkõige kontseptuaalset tegevust ning hoonete renoveerimise või ümberehitamisega seotud tegevust. Need tegevused vastasid asjaomase profiili nõuetele. Ta tuletas meelde, et teatises oli selgelt märgitud, et see profiil on seotud ehitusprojektide juhtimise (hoonete ehitamine, renoveerimine, rentimine) valdkonna spetsialistidega. Põhjus, miks kaebuse esitaja töökogemust C müügijuhina [1] ei saanud pidada asjakohaseks, oli see, et ta ei olnud selgelt välja toonud oma kohustusi seoses kinnisvaraprojektide juhtimisega.

18. Seoses ombudsmani kahtlustega, kas EPSO on sõna "Entsendung" (ametisse nimetamine) õigesti tõlgendanud, rõhutas EPSO, et mitmed juhatuse liikmed rääkisid saksa keelt väga hästi ja et seda sõna on õigesti mõistetud. Lisaks ei olnud oluline mitte see, kus kaebuse esitaja töötas, vaid see, milline oli tema töö laad. Käesoleval juhul oli kaebuse esitaja märkinud, et ta oli müügijuht. Kuna ei olnud ühtegi dokumenti, mis näitaks vastupidist, ei saanud juhatus järeldada, et see tegevus oli käesoleva konkursi seisukohast asjakohane.

19. Asjakohase kohtupraktika kohaselt tuleb asjakohase töökogemuse mõistet tõlgendada üksnes lähtuvalt konkursi eesmärkidest, nagu need tulenevad konkursiteates esitatud ametiülesannete üldisest kirjeldusest. Käesoleval juhul oli konkursiteates ette nähtud, et kandidaadid, kes „oma elektroonilises kandideerimisavalduses esitatud teabe põhjal” vastasid üldistele ja konkreetsetele osalemistingimustele, kutsutakse kirjalikule katsele.[2] Seega pidid kandidaadid piisavalt üksikasjalikult täpsustama, mis liiki ülesandeid nad täitsid, et konkursikomisjon saaks hinnata nende töökogemuse asjakohasust.

20. EPSO väitis, et käesoleval juhul oli konkursikomisjon talle kaebuse esitaja avaldusest kättesaadava teabe põhjal õigesti otsustanud, et viimane ei vasta konkursiteate punktis III.2 sätestatud osalemistingimustele. Seetõttu ei saanud kaebuse esitajat kutsuda konkursi järgmisse etappi.

21. Kaebuse esitaja juhtis oma märkustes tähelepanu arvukatele vigadele, mida ta pidas EPSO poolt selle menetluse käigus tehtud vigadeks. Esiteks hindas ta vääralt tema kraadi asjakohasust. Vaatamata sellele, et EPSO püüdis seda asjaolu oma arvamuses selgitada, parandas ta selle vea. Teiseks jätkas EPSO tema töökogemuse ekslikku hindamist. Ta leidis, et tal on asjakohasem töökogemus kui nõutud kolm aastat, eriti kuna soovitud profiil on väga lai. See muutis kõlblikkuskriteeriumid ehitusinsenerile oma töökogemusega kergesti täidetavaks. Kolmandaks ei teavitanud EPSO teda põhjustest, miks ta pidas tema töökogemust ebaoluliseks. Kuigi pärast ombudsmani sekkumist oli ta loetlenud oma hindamise tulemused tööhõive alusel, ei olnud ikka veel selge, miks ta pidas teatavaid töökohti asjakohasteks ja teisi mitte.

22. Neljandaks oli selles loetelus esitatud hinnang ilmselgelt vale järgmistel põhjustel:

a. Arvesse ei võetud tema tööd projekteerimisinsenerina [3] Ungari äriühingus D. Kaebuse esitaja ei mõistnud, miks seda töökogemust peeti ebaoluliseks.

b. Ta töötas ehitusinsenerina E-s, mis oli tollal Austria äriühingu F AG tütarettevõtja. Kogu selle ettevõtte tegevus keskendus ehitussektorile. Ei olnud selge, kuidas saab seda pidada ehitussektoriga mitteseotuks.

c. EPSO oli valesti mõistnud tema positsiooni Austria ettevõttes G, mis müüb paisutatud savi. Ta oli töötanud rakendustehnikuna ning nõustanud arhitekte ja ehitusettevõtteid selles materjalis, mida kasutati ka ehituses. Austria äriühingu H müügiesindajana andis ta tehnilist nõu ka klientidele, st ehitusettevõtjatele.

d. Rahvusvaheline ettevõte I GmbH toodab lukustussüsteeme, juurdepääsukontrollisüsteeme jne. Tema tegevus on seega seotud üksnes ehitusega. I Austria ekspordijuhina vastutas ta müügi eest äriühingutele, kes ehitasid või renoveerisid uusi kinnisvaraobjekte. Ta võiks esitada EPSO-le arvukalt viiteid, mis näitavad tema vastutust selliste projektide eest.

e. Seoses tema ametikohaga C-s oleks lihtne pilk äriühingu veebisaidile näidanud, et ta tegutseb ehitussektoris: ta müüs ehituses, ustes, masinates jne kasutatavaid tööriistu. Lisaks kirjeldas ta oma ülesandeid üksikasjalikumalt oma 23. detsembri 2009. aasta kirjas. Selle põhjal oleks EPSO pidanud järeldama, et talle on usaldatud mitmesuguseid profiiliga seotud ülesandeid. Näiteks oli ta vastutanud C toodetud sisustuse näituse eest. Seega oli ta teinud koostööd ka ehitusettevõtetega, kes olid kasutanud C tooteid uute või renoveeritud hoonete sisustamiseks.

f. Lõpuks, kui ta töötas koos kahe äriühinguga, kes müüsid esemeid ehitusettevõtjatele, Prantsuse hargmaise äriühingu Austria tütarettevõtjaga J GmbH ja samuti Austria äriühinguga K GmbH, olid tema ülesanded kaubanduslikku laadi. Seetõttu oleks tulnud seda töökogemust arvesse võtta.

23. Lisaks märkis kaebuse esitaja, et EPSO oli ekslikult nimetanud tema ametikohta C-s Marktleiteriks (kaupluse juhataja), kuigi tegelikult oli ta Verkaufsleiter (müügi juhataja). Oma 7. aprilli 2010. aasta kirjas kasutas ta õiget väljendit, kuid sõnastas selle valesti. Lisaks märkis EPSO, et projekti kestus ja kaebuse esitaja kohustused olid ebaselged. Kaebuse esitaja väitis, et EPSO oleks pidanud temalt küsima selgitusi, selle asemel et ta konkursilt kõrvaldada, kuna ta ei olnud oma tegevust piisavalt täpselt kirjeldanud. Ta oleks soovinud esitada aruandeid või muid tõendeid, kuid ei saanud seda teha kirjalikele katsetele eelnevas etapis. Igal juhul leidis kaebuse esitaja, et tema kvalifikatsioon ja nende äriühingute tegevusvaldkond, kus ta töötas, mida oleks olnud lihtne internetis kontrollida, näitasid selgelt, et tema töökogemus oli asjakohane. EPSO oleks saanud hõlpsasti kõrvaldada kõik kahtlused, mis tal võisid olla.

24. Lisaks heitis kaebuse esitaja EPSO-le ette, et viimane tunnistas asjakohaseks üksnes tema kontseptuaalse ja renoveerimistöö kogemust. Ta märkis, et nagu EPSO on ise märkinud, on tema ülesanne hinnata kandidaatide töökogemust konkursiteates esitatud profiili alusel. Mõiste "ehitusprojektide juhtimine", mis oli valdkond, mille jaoks otsiti spetsialiseerunud tehnikuid, oli siiski laiem kui ainult need kaks valdkonda ja kirjeldas tegelikult täpselt, milliseid ülesandeid ta oma karjääri jooksul seni täitis.

25. Pärast seda, kui ombudsman oli talle edastanud EPSO-le esitatud avalduse koopia, kordas kaebuse esitaja oma seisukohta, et ta on tõendanud, et tal on rohkem kui nõutav kolmeaastane asjakohane töökogemus. Ta loetles uuesti ettevõtted, kus ta töötas ja mis kõik tegutsesid tema sõnul ehitussektoris. Kaebuse esitaja lisas, et seoses tema tegevusega I-s tähendab mõiste "projektiettevõte" (Projektgeschäft), et ma ise läksin ehitusplatsidele ja paigaldasin sealt tellitud ja seal toodetud tooted.

26. Kaebuse esitaja märkis, et EPSO esitatud dokument sisaldas teksti mitmes keeles, kuigi ta oli oma avalduse täitnud ainult ühes keeles – saksa keeles. Ta küsis, kas selline andmete muutmine on kasulik tema kaebuse kohta otsuse tegemiseks. Kaebuse esitaja leidis, et EPSO oleks süüdi diskrimineerimises, kui ta eelistaks kandidaate, kes räägivad rohkem kui kaks konkursiteates nõutud keelt.

Ombudsmani hinnang

27. Käesolev kohtuasi puudutab valikukomisjoni otsust jätta kandidaat avalikust konkursist kõrvale, kuna tema analüüsi kohaselt ei vastanud ta konkursiteates esitatud tingimustele. Ombudsman märgib, et andmekaitsenõukogul on selles osas ulatuslik kaalutlusõigus. Tema kontroll piirdub seega tingimata selle kontrollimisega, kas apellatsiooninõukogu järgis käesoleva otsuse tegemisel asjakohaseid menetlusnõudeid ega teinud ilmset hindamisviga.

28. EPSO selgitas oma arvamuses, et kui juhatus hindas kaebuse esitaja avaldust, pidas ta asjakohaseks tema kontseptuaalse ja renoveerimistöö kogemust, mis vastas pädevustele, mida ta käesoleva konkursi kandidaatidelt otsis. Kaebuse esitaja väitis, et viidates kontseptuaalsele tööle ja hoonete renoveerimisele, piiras EPSO põhjendamatult konkursiteate II jaos sätestatud ülesannete ulatust. Ombudsman tuletab siiski meelde, et käesolevast jaost (millele on viidatud eespool punktis 1) ilmneb, et asjaomased ülesanded olid seotud „juhtimis-, täitev-, järelevalve- ja järelevalveülesannetega“ valdkonnas „Ehitusprojektide juhtimine (hoonete ehitamine, renoveerimine, rentimine)“. Seetõttu on ta seisukohal, et EPSO tõlgendus selle kohta, millised pädevused kandidaatidel peavad olema, on mõistlik.

29. Uurimise algatamisel teatas ombudsman nii EPSO-le kui ka kaebuse esitajale, et tema arvates on EPSO hinnang, mille kohaselt kaebuse esitaja töökogemus ei vasta konkursil nõutavale profiilile, enamasti mõistlik. Siiski valitses teatav ebakindlus seoses EPSO hinnanguga kaebuse esitaja töökogemusele C-s. Seetõttu küsis ombudsman EPSO-lt selle kohta arvamust. Kaebuse esitaja jäi oma märkustes siiski seisukohale, et asjakohane oli ka tema muu töökogemus, arvestades, et kõik äriühingud, kelle heaks ta töötas, tegutsesid ehitussektoris ning et asjakohaseks peetud töökogemus oli saadud äriühingutelt, kes tegutsesid valdkondades, mis on väga sarnased nendega, milles tegutsesid teised äriühingud, kelle heaks ta oli töötanud.

30. Sellega seoses tuleb märkida, et EPSO tuletas oma arvamuses meelde, et põhjus, miks ta nõustus kaebuse esitaja töökogemusega A-s ja B-s, ei olnud see, et need ettevõtted tegutsesid ehitussektoris. Selle asemel oli oluline ülesanne, mida kandidaat tegelikult täitis. Ombudsman leiab, et see seisukoht on kooskõlas konkursiteatega, milles nõuti töökogemust seoses eespool esitatud ülesannete loeteluga. Seda arvesse võttes näib EPSO-l olevat mõistlik pidada asjakohaseks kaebuse esitaja kogemust kaupluse juhataja või asejuhatajana, mis seisneb riistvarakaupluste renoveerimise järelevalves, ning jätta välja tema kogemus ametikohtadel, kus ta täitis müügi-, kontrolli- või sekretäriülesandeid või kus ta töötas insenerina muus valdkonnas kui ehitussektor, näiteks klaasahjude ehitamisel. Ombudsman on seisukohal, et kaebuse esitaja märkustes esitatud argumendid ei mõjuta seda järeldust.

31. Käesolevas uurimises tuleb seega uurida, kas apellatsiooninõukogu tegi ilmse vea, kui ta hindas kaebuse esitaja töökogemust C-s.

32. EPSO märkis oma 7. aprilli 2010. aasta kirjas, et põhjus, miks seda kogemust ei peetud asjakohaseks, oli see, et projekti kestust ja kaebuse esitaja kohustusi müügijuhina ei olnud täpsustatud. Ta märkis oma arvamuses, et kaebuse esitaja taotlusest ei selgu, kas ta täitis asjakohaseid ülesandeid, st mil määral ta vastutas ehitusprojektide juhtimise eest. Ombudsman märgib, et kuigi 7. aprilli 2010. aasta kirjas viidatakse kahele põhjusele, st projekti kestusele ja kaebuse esitaja ülesannete laadile, mainitakse EPSO arvamuses ainult viimast põhjust. Seetõttu on ta seisukohal, et siinkohal tuleb analüüsida ainult viimast põhjust.

33. Nagu EPSO oma arvamuses märkis, nähti käesoleval juhul konkursiteates ette, et kirjalikule katsele kutsutakse kandidaadid, kes elektroonilises kandideerimisavalduses esitatud teabe põhjal vastavad üldistele ja konkreetsetele osalemistingimustele. Seega on selge, et konkursikomisjon pidi abikõlblikkuse hindamisel lähtuma kandidaatide avaldustes esitatud teabest.

34. Kaebuse esitaja märkis oma taotluses, et ta töötas C müügijuhina, lähetati Ungarisse, vastutas sealse kaupluse renoveerimise eest, vastutas 16 töötaja eest, võitis näitusel auhinna, paigaldas müügiosakonna ja vastutas partnerpäevade eest.

35. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et kui ombudsman palus EPSO-lt oma avalduse koopiat, esitas EPSO talle dokumendi, mis sisaldas teksti mitmes keeles. Lähemal uurimisel selgub, et EPSO esitatud dokument sisaldab sisuliselt teksti kahes keeles. Kui täidetava vormi tekst on inglise keeles, siis taotleja esitatud teave on saksa keeles. Seega ilmneb, et kui ombudsman küsis kaebuse esitaja avalduse koopiat, koostas EPSO väljatrüki, mis põhines vormi ingliskeelsel versioonil, kuigi kaebuse esitaja näib olevat kasutanud saksakeelset versiooni. Kaebuse esitaja ei ole aga vaidlustanud, et see väljatrükk sisaldab teavet, mille ta oma taotluses esitas. Lisaks tuleb märkida, et EPSO 7. aprilli 2011. aasta kirjas, milles esitati kriisilahendusnõukogu põhjenduste kohta rohkem üksikasju, tehti õigesti kokkuvõte kaebuse esitaja taotluse peamistest aspektidest. Seega ei viita miski sellele, et viis, kuidas EPSO koostas kaebuse esitaja avalduse paberkandjal, oleks võinud mõjutada apellatsiooninõukogu hinnangut sellele avaldusele.

36. Sellega seoses tuleb märkida, et EPSO ei väitnud, et need ülesanded on täiesti asjakohatud. Pigem jõudis ta järeldusele, et kaebuse esitaja esitatud teabest ei selgu, mil määral vastutab ta ehitusprojekti, näiteks kaupluse renoveerimise juhtimise eest.

37. Arvestades, et kaebuse esitaja väitis kogu uurimise jooksul, et ta oli C müügijuht, ei saa seda seisukohta pidada ebamõistlikuks. Ombudsman tuletab meelde, et nagu eespool märgitud, leiab ta, et EPSO poolt kaebuse esitaja muude müügirollide tagasilükkamine ei olnud asjakohane. On tõsi, et kaebuse esitaja on väitnud, et kui tema kogemust A-s ja B-s peetakse asjakohaseks, nii peaks see olema ka C-s omandatud kogemuse puhul. Kaebuse esitaja ise märkis oma hagiavalduses siiski, et tema ametikoht A-s ja B-s oli kaupluse juhataja ja lao juhataja asetäitja ametikoht, samas kui ta väitis, et ta töötas müügijuhina C-s. EPSO seisukoht, et kaebuse esitaja kogemust, mis on omandatud endiste tööandjate juures, tuleb pidada asjakohaseks, samas kui C-s omandatud kogemust ei saanud pidada asjakohaseks, on seega usutav.

38. On tõsi, et EPSO arvamuse saksakeelses versioonis viidatakse kaebuse esitaja positsioonile C-s kui kaupluse juhataja (edaspidi "Marktleiter") positsioonile. Kuid EPSO arvamuse prantsuskeelses originaalversioonis, mis edastati ka kaebuse esitajale, kirjeldatakse tema ametinimetust õigesti kui Directeur des ventes. Samuti on EPSO 7. aprilli 2010. aasta kirjas müügijuhina õigesti märgitud kaebuse esitaja ametikoht C-s. Seega võib järeldada, et EPSO arvamuse saksakeelse versiooni asjakohane sõnastus tuleneb tõlkeveast, mis ei mõjutanud EPSO hinnangut.

39. Tuleb veel uurida, kas kaebuse esitaja esitas piisavalt teavet tõendamaks, et tema tööd C-s tuleks pidada käesoleva konkursi puhul asjakohaseks.

40. Kaebuses ameti esialgse otsuse peale mitte kutsuda teda kirjalikule katsele rõhutas kaebuse esitaja veel kord, et ta vastutab 16 müügipersonali eest ning on seetõttu töötanud spetsialistidega ja projektidega. Ta märkis ka, et ta vastutas auhinnatud näitusestendi kavandamise ja haldamise eest, mida ta oli oma taotluses maininud. Lõpuks, pärast kaupluse renoveerimist oli ta korraldanud selle poe taasavamise, mille jaoks mõned kliendid ehitasid stendid vastavalt tema plaanidele. Kuigi EPSO ei ole seda sõnaselgelt öelnud, on selge, et tema arvates ei mõjutanud need täiendavad selgitused apellatsiooninõukogu hinnangut. Ombudsman leiab, et selline lähenemisviis on mõistlik, kuna asjakohased selgitused ei näi piisavalt selgitavat kaebuse esitaja vastutuse ulatust kaupluse renoveerimise eest.

41. Kaebuse esitaja väitis, et kui EPSO ei olnud kindel oma kohustuste ulatuses, oleks ta pidanud temaga nende küsimuste selgitamiseks ühendust võtma. Teise võimalusena oleks EPSO saanud hõlpsalt rohkem teavet nende ettevõtete veebisaitidelt, kus ta töötas.

42. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt i) peavad kandidaadid tagama, et konkursikomisjonidele esitatakse kogu teave ja kõik dokumendid, mis on vajalikud, et nad saaksid kontrollida, kas kandidaadid vastavad konkursiteates sätestatud tingimustele;[4] ning et ii) konkursikomisjonidelt ja seega analoogia alusel EPSO-lt kui ametisse nimetavalt asutuselt ei saa nõuda, et nad teeksid ise järelepärimisi, et tagada kandidaatide vastavus kõigile neile tingimustele.[5] Lisaks on EPSO-le siduv konkursiteade, milles on selgelt märgitud, nagu juba märgitud, et kandidaatide kandideerimisavaldusi hinnatakse nende poolt kandideerimisavalduses esitatud teabe alusel.

43. Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et EPSO ei teinud kaebuse esitaja taotluse hindamisel ilmset viga. Ombudsman järeldab seega, et EPSO otsuses mitte kutsuda kaebuse esitajat kirjalikele katsetele haldusomavoli ei esinenud.

44. Kaebuse esitaja väitis oma märkustes, et EPSO ei selgitanud oma otsust nõuetekohaselt ja et ta ei saanud ikka veel aru, miks osa tema töökogemusest peeti asjakohaseks ja osa mitte. Seega näib, et kaebuse esitaja soovis esitada veel ühe väite. Ombudsman leiab siiski, et EPSO selgitas uurimise käigus piisavalt oma põhjendusi. Seetõttu ei ole vaja seda täiendavat väidet uurida.

B. Järeldus

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Kaebuse esitaja esitatud väite ja väitega seoses haldusomavoli ei esinenud.

Kaebuse esitajat ja EPSOt teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 19. oktoober 2011

---

[1] Arvamuse saksakeelses versioonis nimetati seda terminit "Marktleiter".

[2] Rõhuasetus konkursiteates.

[3] "Konstrukteur" kaebuse esitaja Saksamaa taotluses ja EPSO kokkuvõttes.

[4] Otsus kohtuasjas T-214/99: Carrasco-Benitez vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I-A-257 ja II-1169, punkt 76).

[5] Otsus kohtuasjas T-145/02: Armin Petrich vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I-A-101, lk II-447, punkt 76).