Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja osales avalikul konkursil EPSO/AST/69/08 assistentidele (AST 1) audiovisuaalse/multimeedia valdkonnas. Konkursiteate [1] kohaselt pidid kandidaadid konkursil osalemiseks omama kas „keskharidusjärgset haridust, mida tõendab vastava valdkonna diplom” või „üld- või kutsekeskharidust, mida tõendab diplom …, ning selle omandamisele järgnenud vähemalt kolmeaastast erialast töökogemust vastavas valdkonnas”. Kaebuse esitaja märkis oma taotluses, et tal on asjakohane diplom, nimelt DESS ajakirjanduses. Ta lisas ka keskhariduse diplomi ja tõendid oma töökogemuse kohta kaameramehe, teleajakirjaniku ja teleproduktsiooni alal, mis on omandatud alates 1989. aastast erinevatel töökohtadel. Tema Euroopa-formaadis elulookirjeldus sisaldas ka üksikasjalikumat teavet tema peamiste tegevuste ja kohustuste kohta erinevatel ametikohtadel.

2. EPSO teatas kaebuse esitajale, et ta ei vasta osalemistingimustele. Kaebuse esitaja oli selle otsuse vastu. Esiteks leidis ta, et tema kraad ajakirjanduses on asjakohane, väites, et see "puudutab ka AV [2] meediakajastust". Teiseks väitis ta, et tema umbes 20-aastast töökogemust, kõigepealt sõltumatu kaameramehena ja nüüd Euroopa institutsioonis, tuleks pidada asjakohaseks. Tema peamiselt tehniline väljaõpe kaameramehena tähendas, et ta oli tuttav multimeedia ja audiovisuaalse tootmise kõigi aspektidega, eelkõige seoses televisiooniga. Ta oli õppinud töötama mitmes vormingus piltide edastamiseks ja süvendanud oma teadmisi nendes valdkondades seitsme aasta jooksul, mil ta oli töötanud Euroopa institutsiooni audiovisuaalsete projektidega. Televisiooni tootmismeeskonna juhina oli ta tuttav veebitelevisiooni tootmiseks kasutatavate tööriistadega. Tema kogemus oli seega selgelt asjakohane ja hõlmas rohkem kui nõutud kolm aastat.

3. Vastuseks kinnitas valikukomisjon (edaspidi „komisjon“), et kaebuse esitaja kõrvaldati konkursilt, kuna ta ei vastanud osalemistingimustele. Ta märkis eelkõige, et tema ajakirjandusdiplom ei ole asjakohane ja et tema erialane töökogemus telesaadete tootmise valdkonnas ei ole teatises sätestatud ametikohustuste seisukohast asjakohane.

4. Kaebuse esitaja kirjutas teise kirja, milles palus EPSO-l küsimust uuesti hinnata, kuigi menetlus oli lõppenud. Ta lisas oma töökogemust tõendavate dokumentidena lepingud ja arved, mille ta oli koostanud vabakutselisena töötamise kohta. Ta väitis, et EPSO on valesti tõlgendanud, milline oleks asjakohane töökogemus. Tal oli 20-aastane kogemus televisioonis ja seetõttu oli ta ideaalne kandidaat multimeedia valdkonna assistendi ametikohale, sest nagu üldiselt teada, kasutab multimeedia peamiselt pilti. Ta oli kaameramees ja vastutas telereporterite meeskonna eest Euroopa institutsioonis, mis tähendas, et ta vastutas pildi ja heli eest. Ta ei pidanud seda oma taotluses mainima, sest see asjaolu oli hästi teada. Ta oli töötanud institutsiooni audiovisuaalosakonnas alates 2002. aastast ega mõistnud, kuidas EPSO võis seda kogemust pidada ebaoluliseks. Ta oli kindel, et konverentsitehnoloogia ei ole tehnilisest seisukohast keerulisem kui TV-tehnoloogia, mis kasutab mitmeid erinevaid ülekandemeetodeid. Lisaks, kuna tal oli üheselt mõistetav profiil, kuna ta oli koolitanud ja töötanud kaameramehena, oleks tulnud arvesse võtta oskusi ja teadmisi, mille ta kaameramehena töötades tingimata omandas. Sellega seoses viitas kaebuse esitaja Saksamaa kinematograafide ühingule (Bundesverband Kamera). Ta järeldas, et EPSO diskrimineeris telekogemusega osalejaid ja et töökogemuse asjakohasust hinnanud meeskonna koosseis ei olnud tasakaalus.

5. EPSO vastas, viidates oma varasematele kirjadele, milles ta oli juba kirjeldanud oma otsust mitte lubada kaebuse esitajat konkursile.

6. Kaebuse esitaja saatis EPSO-le veel ühe kirja, milles ta kordas oma viimast kirja EPSO-le. Seejärel pöördus ta Euroopa Ombudsmani poole. Kaebuses väitis ta, et kaameramehele ei ole mõistlik öelda, et ta ei tea, kuidas multimeedias töötada. Oleks soovitav, et EPSO mõistaks paremini oma konkurssidel nõutavaid profiile. Kaebuse esitaja märkis ka, et konkursside korraldamise viis ei vasta institutsioonide ega kandidaatide vajadustele. Lisaks soovitas ta EPSO-l teha suuremaid jõupingutusi, et suurendada institutsioonide pikaajaliste lepingutega töötajate töö stabiilsust.

Uurimise ese

7. Kaebuse esitaja esitas järgmised väited ja väited:

Väide:

EPSO jättis kaebuse esitaja ekslikult välja audiovisuaal-/multimeediavaldkonna assistentide avalikust konkursist. Eelkõige ei võtnud ta arvesse tema kogemust televisioonisektoris.

Nõuded:

(1) EPSO peaks oma otsuse kaebuse esitaja konkursilt kõrvaldamise kohta uuesti läbi vaatama.

(2) EPSO peaks tagama, et valikukomisjonid mõistavad täpselt soovitud profiile.

Uurimine

8. Kaebus esitati 6. mail 2011. Kaebus ei sisaldanud siiski kaebuse esitaja taotluse koopiat. Ombudsmani talitused võtsid seetõttu kaebuse esitajaga ühendust, et paluda tal esitada ombudsmanile kõnealune taotlus. 31. mail 2011 teatas kaebuse esitaja, et ta ei ole säilitanud oma konkursitaotluse koopiat. Samuti ei säilitanud ta koopiat oma esialgsest kaebusest EPSO-le.

9. Seetõttu palus ombudsman 17. juunil 2011 EPSO-l esitada talle asjakohased dokumendid. EPSO edastas 30. juunil 2011 ombudsmanile nõuetekohaselt kaebuse esitaja taotluse koopia ja eespool kirjeldatud kirjavahetuse.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Väide, et EPSO jättis kaebuse esitaja konkursist ja sellega seotud nõudest ekslikult kõrvale

Ombudsmani poolt arvesse võetud elemendid

10. Kaebuse esitaja väitis, et tema ajakirjanduskraadi ning kaameramehe ja teletootmise kogemust tuleks pidada asjakohaseks. Oma vastuses kaebuse esitaja kordushindamise taotlusele viitas EPSO konkursiteatele ja jõudis järeldusele, et kaebuse esitaja kraad ega kogemused ei ole konkursi seisukohast asjakohased.

11. Nagu eespool märgitud, oli konkurss mõeldud audiovisuaal- ja multimeediavaldkonna assistentidele. Konkursiteade sisaldas sulgudes selgitust selle kohta, et EPSO otsib „konverentsikorraldajaid“. Teatise I jao punkti A kohaselt vastutavad tööle võetavad isikud „tehniliste heli- ja pildiseadmete käitamise eest multimeedia-/audiovisuaal- või konverentsiseadmetes“ ning nende ülesanded „hõlmavad järgmist:

— koosoleku- ja konverentsiruumide kohapealne või kaugjuhtimine (kesksest juhtimisruumist);

— osalejate sekkumiste (mikrofonid, kaamerad, PC/DVD-pildid) kujutise ja/või heli salvestamise tehniline jälgimine;

— arutelude salvestamine digitaalsel kujul (video-/audioserver);

— pakub keskjuhtimisruumile valveteenust, mis hõlmab A/V-signaalide marsruutimist,

— mobiilsete audio- ja/või visuaalseadmete (nt kaamerad, juhtmeta mikrofonid, projektorid, helisüsteemid, ekraanid jne) kokkupanek ja paigaldamine;

— aidata kaasa seadmete sujuvale toimimisele ja käitlemisele konverentsiruumides, sealhulgas multimeedias;

— TFT teabeekraanide konkreetse võrgu ja nende operatsioonitarkvara sujuva toimimise hõlbustamine;

— konverentsiruumide audiovisuaalseadmete igapäevane kontrollimine,

— meetmete võtmine ja seadmete kohandamine koosoleku- ja konverentsiruumides ning keskjuhtimisruumides,

— piltide valimine koosolekute ja ürituste mitme kaameraga konfiguratsioonist, eelkõige selleks, et edastada kujutisi ja heli arvutipõhisesse võrku (voogedastus) või muudesse ruumidesse.”

Ombudsmani hinnang

12. Käesolev kohtuasi puudutab valikukomisjoni otsust jätta kandidaat avalikust konkursist kõrvale, kuna tema analüüsi kohaselt ei vastanud ta konkursiteates esitatud tingimustele.

13. EPSO ülesanne oli hinnata kaebuse esitaja kvalifikatsiooni ja töökogemuse asjakohasust, nagu ta oli neid esitanud oma kandideerimisavalduses ja kõigis asjakohastes tõendavates dokumentides, viidates konkursiteatele. Teatises esitatud ülesannete loetelust ilmneb, et töölevõetavatel konverentsikorraldajatel peavad olema tehnilised eriteadmised, et nad saaksid kasutada heli- ja pildikonverentsiseadmeid, mille eest nad vastutaksid. Lisaks sellele, et tema ajakirjanduskraadini viinud uuringud hõlmasid ka audiovisuaalmeedia kajastamist, ei ole kaebuse esitaja siiski esitanud konkreetseid argumente selle kohta, miks tema kraadi tuleks pidada selle konkursi puhul asjakohaseks. Lisaks ilmneb muudest ombudsmani poolt sama konkursi kohta esitatud kaebustest, [3] et EPSO pidas konverentsikorraldajate asjakohasteks kvalifikatsioonideks muu hulgas elektroonilisi õpinguid, helisalvestus- ja ringhäälingutehnikaid, elektroakustilisi või elektrotehnilisi oskusi ning pilditehnoloogiat ja -kontrolli käsitlevaid diplomeid. Kaebuse esitaja poolt EPSO-le esitatud teabest ei nähtu, et tema diplomit saaks võrrelda käesolevas nimekirjas loetletud diplomitega.

14. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et EPSO mõistlik hinnang kaebuse esitaja ajakirjanduskraadi kohta ei ole konverentsikorraldaja ametikoha puhul asjakohane.

15. On selge, et kaebuse esitajal on diplomiga tõendatud keskharidus. Alternatiivse tingimuse teise osa kohta väitis ta, et tal on rohkem kui kolmeaastane asjakohane töökogemus kaameramehena ja televisiooni tootmises, rõhutades eriti asjaolu, et ta on omandanud asjakohase kogemuse üheksa aasta jooksul, mil ta töötas Euroopa institutsiooni audiovisuaalosakonnas.

16. Komisjon järeldas "[kaebuse esitaja] taotlusvormi ja lisatud dokumentide alusel",[4] et ta ei vasta asjakohastele abikõlblikkuse kriteeriumidele. Otsuses kaebuse esitaja uue hindamise taotluse kohta täpsustas ta, et tal ei ole nõutavat kolmeaastast töökogemust ja et tema kogemus teletoodangu valdkonnas ei ole asjakohane.

17. Nagu eespool märgitud, pidi EPSO tema esitatud teabe põhjal kindlaks tegema, kas kaebuse esitaja vastab osalemistingimustele. Sellega seoses on konkursiteate punktis IV.3 märgitud, et täielikus kandideerimisavalduses, mille peavad esitama kõik eelvalikutestid edukalt sooritanud kandidaadid (nagu ka kaebuse esitaja), peavad kandidaadid esitama „vajaduse korral üksikasjad [...] töökogemuse kohta” ning lisama [oma] kandideerimisavaldusele järgmised dokumendid: […] vajaduse korral tööandjate viited, milles on selgelt märgitud algus- ja lõppkuupäev ning täidetud tööülesannete tase ja täpne laad”.

18. Kuna kaebuse esitaja ei olnud oma täielikku taotlust koos kaebusega esitanud, palus ombudsman EPSO-l kaebuse esitaja nõusolekul esitada talle taotluse koopia, et ta saaks küsimust hinnata. EPSO saatis nõutud koopia ombudsmanile. Nendest dokumentidest ilmneb, et kaebuse esitaja ei olnud koos taotlusega esitanud ühtegi tõendavat dokumenti oma töökogemuse kohta. Ta lisas üksnes oma haridust ja kutsealast täiendõpet tõendavad dokumendid. Sellega seoses tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad kandidaadid tagama, et konkursikomisjon saab kogu teabe ja kõik dokumendid, mis on vajalikud kontrollimaks, kas kandidaadid vastavad konkursiteates [5] sätestatud tingimustele.

19. Kuna kaebuse esitaja ei esitanud konkursikomisjonile kandideerimisavalduse esitamisel kogu asjakohast teavet, eelkõige asjakohaseid tõendavaid dokumente, ei saa EPSO otsust teda konkursilt kõrvaldada kritiseerida. Seetõttu järeldab ombudsman, et selle väite ja sellega seotud väite edasiseks uurimiseks puudub alus.

B. Nõuda, et EPSO tagaks, et valikukomisjonid mõistaksid täpselt soovitud profiile

Ombudsmani poolt arvesse võetud elemendid

20. Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses ka seda, et EPSO ei näi mõistvat oma konkursside sisu ning et EPSO peaks tagama, et kandidaatide asjakohase töökogemuse küsimust hindavad isikud, kellel on asjaomasest valdkonnast parem arusaamine.

Ombudsmani hinnang

21. Lisaks sellele, et ajakirjaniku teavitamine sellest, et ta ei ole võimeline multimeediatööd tegema, on absurdne, ei ole kaebuse esitaja oma väite toetuseks esitanud ühtegi argumenti ega fakti. Seetõttu leiab ombudsman, et selle väite edasiseks uurimiseks puudub alus.

C. Järeldus

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Täiendavaks uurimiseks puudub alus.

Seetõttu lõpetab ta kohtuasja.

Kaebuse esitajat ja EPSOt teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 10. oktoober 2011

---

[1] ELT 2008, C 243 A, lk 1.

[2] "AV" tähendab "audiovisuaalset".

[3] Vt juhtumid 1592/2009/ELB ja 2463/2009/(TN)ELB.

[4] Viidatud EPSO kirjast.

[5] Otsus kohtuasjas T-214/99: Carrasco-Benitez vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I-A-257 ja II-1169, punkt 76).