Kaebuse taust

1. Kaebus käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) väidetavaid vigu seoses konkursikutsega. 2009. aastal kuulutas EIT välja projektikonkursi „Teadmis- ja innovaatikakogukonnad” (EIT-KICS-2009) (edaspidi „konkursikutse”). Kaebuse esitaja esitas koostöös teiste linnade ja piirkondadega ettepaneku pealkirjaga „I'Cities- Information et technologie de la communication pour des villes intelligentes et durables”. Kaebuse esitaja ettepanekut ei valitud. Kaebuse esitaja kaebas selle otsuse edasi EIT õiguskaitsekomiteele. Õiguskaitsekomitee kinnitas esialgse otsuse.

2. Seejärel pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole.

Uurimise ese

3. Kaebuse esitaja väitis, et EIT lükkas I'Citiese ettepaneku ekslikult tagasi, kuna selles osalesid avaliku sektori asutused.

4. Kaebuse esitaja väitis, et EIT peaks uuesti läbi vaatama oma otsuse I'Citiesi ettepaneku kohta ning kas algatama uue projektikonkursi teadmis- ja innovaatikakogukonna loomiseks või nõustuma I'Citiesi ettepaneku rahastamisega.

Uurimine

5. septembril 2010 pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole. Ombudsman algatas 25. oktoobril 2010 uurimise ja edastas kaebuse EIT-le, kes saatis oma arvamuse ombudsmanile 1. märtsil 2011. Arvamus edastati kaebuse esitajale, kes esitas oma märkused 13. aprillil 2011.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. I'Citiese ettepaneku ja sellega seotud nõude väidetav õigusvastane tagasilükkamine

Ombudsmanile esitatud argumendid

6. Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et I'Citiese ettepanek lükati tagasi, sest see hõlmas avaliku sektori asutuste osalemist. Kaebuse esitaja viitas järgmisele hindamiskomitee märkusele: „avaliku sektori asutuste osalemine (nt oht, et poliitilised mõjutused takistavad tegevuse arengut)”. Kaebuse esitaja märkis, et vastavalt määruse nr 294/2008 [1] artiklile 2, millega loodi EIT ja määrati kindlaks selle tööpõhimõtted, on partnerorganisatsioon iga organisatsioon, mis on teadmis- ja innovaatikakogukonna liige ning võib hõlmata eelkõige järgmist: kõrgkoolid, teadusasutused, avalik-õiguslikud või eraõiguslikud äriühingud, finantsasutused, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, sihtasutused”. Samuti märgiti konkursikutses, et „kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi valitsused” on EIT peamised partnerid. Kaebuse esitaja väitis, et otsus põhjendada I'Citiese ettepaneku väljajätmist asjaoluga, et see hõlmas avaliku sektori asutuste osalemist, oli selgelt haldusomavoli ja diskrimineerimine ning kujutas endast „suurt poliitilist viga”.

7. Kaebuse esitaja märkis, et ta palus õiguskaitsekomiteel eksperdirühma järeldused uuesti läbi vaadata. Õiguskaitsekomitee ei leidnud siiski tõendeid selle kohta, et avaliku sektori asutuste osalemist peeti negatiivseks teguriks. Ta märkis, et hindamiskomitee pidas seda positiivseks teguriks ja et kaebuse esitaja võttis hindajate märkuse selle aspekti kohta kontekstist välja. Avaliku sektori asutuste osalemine oli vaid üks neljast aspektist, millele hindajad arvasid vajavat täiendavat tähelepanu. Seetõttu leidis õiguskaitsekomitee, et avaliku sektori asutuste osalemine „ei ole ettepaneku väljajätmisel otsustav tegur“. Kaebuse esitaja järeldas sellest avaldusest, et õiguskaitsekomitee leidis, et avaliku sektori asutuste osalemine oli „ettepaneku kõrvalejätmise tegur“, kuigi mitte „otsustav tegur“.

8. Oma arvamuses ombudsmanile märkis EIT, et teadmis- ja innovaatikakogukondade valimise kriteeriumid esitati konkursikutse punktis 5 „Ülevaade rahastamiskõlblikkuse ja hindamismenetlustest” ning need määrati kindlaks kooskõlas määruse (EÜ) nr 294/2008 artikli 13 lõikega 2 ja artikli 18 lõikega 2 ning juhatuse 20. veebruari 2009. aasta otsusega. Hindamise koondaruandes ja hindamisprotsessi käigus on selge, et I'Citiese ettepanekut hinnati kooskõlas konkursikutses sätestatud kriteeriumidega ning seda ei lükatud tagasi avaliku sektori asutuste osalemise tõttu selles. Hindamise viisid läbi sõltumatutest ekspertidest koosnevad hindamiskomisjonid (üks iga prioriteetse valdkonna kohta) (viis eksperti hindamiskomisjoni kohta) ja see hõlmas järgmist viit eri etappi:

(1) Abikõlblikkuse kriteeriumid

20 taotlust kontrolliti järgmiste rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide alusel:

- taotlus tuleb esitada enne tähtaega;

- tuleb täita ettepaneku A, B, C ja D osa;

- osade B ja C kogupikkus ei tohi ületada 40 lehekülge;

- D osa peab sisaldama allkirjastatud deklaratsiooni, millega kiidetakse ettepanek heaks ja kinnitatakse, et puudub olukord, mis võiks viia väljaarvamiseni iga A osas loetletud partneri seaduslikust esindajast;

- kavandatav teadmis- ja innovaatikakogukond peab koosnema vähemalt kolmest sõltumatust partnerorganisatsioonist, mis on asutatud vähemalt kolmes liikmesriigis;

- enamik partnerorganisatsioone peab olema asutatud liikmesriikides;

- kavandatavasse teadmis- ja innovaatikakogukonda peab kuuluma vähemalt üks kõrgkool ja üks eraettevõte.

Täiendavalt vaadati läbi ainult need taotlused, mis vastasid kõigile abikõlblikkuse kriteeriumidele. 20 ettepanekust 18 jäeti hindamiseks.

(2) Käivitamise/mittekäivitamise esialgne hindamine

Ekspertidel paluti hinnata ettepanekute kooskõla konkreetse prioriteetse valdkonna ja üldiste innovatsioonieesmärkidega, nimelt seda, mil määral on teadmis- ja innovaatikakogukond käsitlenud prioriteetset valdkonda konkurentsivõimelisel ja jätkusuutlikul viisil. 18 ettepanekut said "Go"otsuse.

(3) etapp. Kavandatava tööprogrammi ja äriplaani kvaliteedi hindamine

Programmi „Go” ettepanekute A ja B osa hinnati järgmiste kriteeriumide alusel:

• ettepaneku uudsus ja atraktiivsus;

• teadmis- ja innovaatikakogukonna majanduslik, keskkonnaalane, ühiskondlik ja uuenduslik mõju Euroopa probleemide ja poliitika kontekstis ning selle potentsiaal anda oluline panus EIT eesmärkide saavutamisse;

• Teadmis- ja innovaatikakogukondade strateegia ja tegevuse sisemine sidusus:

partnerite vahendite ja ressursside täielikkus ning partnerite vahelise integratsiooni tase innovatsiooniahela moodustamiseks;

sätted innovatsioonitegevuse ja investeeringute kohta, sealhulgas meetmed, mis hõlmavad era- ja finantssektorit, VKEsid, idufirmasid ja võrsefirmasid ning uusi partnereid,

mil määral on tehnoloogilised ja mittetehnoloogilised teadusuuringud suunatud innovatsioonile, on kvaliteetsed ja võivad avaldada suurt mõju,

- hariduskava asjakohasus ja kooskõla teadmis- ja innovaatikakogukondade eesmärkidega;

• Ühispaiknemiskava kvaliteet

teadmis- ja innovaatikakogukondade ühispaiknemiskeskuste täielikkus ja vastastikune täiendavus;

- operatsiooniplaan: igas ühispaiknemiskeskuses ning ühispaiknemiskeskuste ja teiste partnerluses osalevate partnerite vahel,

- ühispaiknemisega seotud personalijuhtimine;

• Intellektuaalomandi haldamise ja kasutamise kavandamine

- intellektuaalomandi õiguste kavade tulemuslikkus, sealhulgas üleandmine, litsentsimine ja tööstusliku väärtuse loomine, ning kooskõla teadmis- ja innovaatikakogukondade eesmärkidega;

- uuenduslike teadusuuringute ja loovuse edendamise mehhanismid, sealhulgas tasustamis- ja preemiasüsteemid;

• Teadmis- ja innovaatikakogukondade äriplaani täielikkus ja usaldusväärsus

- turuanalüüs ja konkurentsipõhised võrdlusalused,

- rahastamiskava täielikkus ja usaldusväärsus, sealhulgas vastutavate osalejate kindlaksmääramine, lühikesed, keskmised ja pikaajalised vahe-eesmärgid, peamised tulemusnäitajad ja tundlikkusanalüüs (riskihindamine);

teadmis- ja innovaatikakogukonna potentsiaal seoses innovatsiooni lisaväärtusega, näiteks uute ettevõtete loomine võrsefirmade kaudu ja väljakujunenud ettevõtetes, litsentsimine ja ühiskondliku mõju loomine, näiteks töökohtade loomine või muu panus inimeste elu parandamisse;

- võimalik investeeringutasuvus kümne aasta jooksul, sealhulgas finants- ja mittefinantsnäitajad;

• Parimate tavade levitamise ja üldsuse teavitamise kavade kvaliteet

- innovatsioonisektori parimate tavade ja tipptaseme välise levitamise kavade, sealhulgas hariduskavade ja -programmide tõhusus,

- avalikkuse teavitamise tõhusus.

Esimeses etapis andsid eksperdid I'Citiesi ettepanekule positiivset tagasisidet. Eelkõige märkisid eksperdid kriteeriumi „Teadmis-ja innovaatikakogukonna majanduslik, keskkonnaalane, ühiskondlik ja innovatsioonialane mõju Euroopa probleemide ja poliitika kontekstis ning potentsiaal anda oluline panus EIT eesmärkide saavutamisse“hindamise raames, et „avalike asutuste jõuline kaasamine võib osutuda toetavaks“.

Lisaks erikriteeriumide hindamisele esitas eksperdikomisjon järgmised märkused: „See on jõuline ettepanek, millel on suur järjepidevus ja paljude asjaomaste partnerite pühendumus. Juhtimisstruktuuri kohta on mitmeid uuenduslikke ideid ning intellektuaalomandit ja levitamiskavasid on põhjalikult tutvustatud.

Kui käesolev ettepanek jääb teadmis- ja innovaatikakogukonnaks, võib olla vaja täiendavalt käsitleda järgmisi aspekte:

- teadmis- ja innovaatikakogukonna sujuv toimimine, mis põhineb ühise arusaama ja visiooni suhtes saavutatud kokkuleppel ning osalevate partnerite tugeval rahalisel pühendumusel

- avalik-õiguslike asutuste osalemine (nt oht, et poliitilised mõjutused takistavad tegevuse arengut)

- ettevõtete loomine ja arendamine

- majandusele avalduva mitmekordistava mõju mõõtmine.”

EIT selgitas, et avaliku sektori asutuste osalemisele viidati kui ainult ühele aspektile, mida oleks võinud olla vaja käsitleda, kui ettepanek oleks määratud teadmis- ja innovaatikakogukonnaks. Seega ei olnud see hindamise osa. Tegelikult ei takistanud avaliku sektori asutuste osalemine I'Citiese ettepanekut kuulumast viie kõige rohkem punkte saanud ettepaneku hulka oma prioriteetsetes valdkondades ja liikumast hindamise järgmisse etappi.

(4) etapp – kaasatud partnerite pühendumuse, suutlikkuse ja ühise tugevuse hindamine

Ettepanekute C osa hinnati teise kriteeriumide kogumi alusel:

• Partnerluse ja ühispaiknemise juhtimine, juhtimine ja korraldus, mis hõlmab ka teadmis- ja innovaatikakogukonna finants- ja õiguslikke aspekte:

- õigus- ja finantsstruktuuri sobivus: projektitaotluses tuleb näidata, et struktuur toetab täielikult teadmis- ja innovaatikakogukonna eesmärke;

- organisatsiooni ja juhtimise, sealhulgas võtmeisikute profiilide ja ajakulu asjakohasus, et võimaldada teadmis- ja innovaatikakogukonnal toimida integreeritud üksusena;

mil määral toetab juhtimisstruktuur selget ja õigeaegset otsuste tegemist teadmis- ja innovaatikakogukonnas.

• Partnerite ühine tugevus

teadmis- ja innovaatikakogukonna tugevus seoses partnerite suutlikkuse ja võimekusega kõrghariduse, teadusuuringute, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnas;

partnerite olemasolevate kogemuste tugevus ja tulemused innovatsiooniahelas;

partnerite võetud kohustus integreerida tegevused ja ressursid teadmis- ja innovaatikakogukondadesse;

partnerite koostöö sidusus, et luua maailmatasemel innovatsiooniahel, mis ühendab tihedalt kõiki tegevusi alates haridusest kuni majandusliku ja ühiskondliku mõjuni.

Pärast 2. etapi kohast hindamist koostas eksperdikomisjon iga taotluse kohta kokkuvõtva aruande, milles ühendati eelmiste etappide tulemused. Lõplik tulemus oli 1. ja 2. etapi summa. Lõplik paneelarutelu vaatas läbi iga paneelarutelu kolm paremusjärjestuses esikohal olevat taotlust. I'Citiesi ettepanek ei kuulunud kolme kõige rohkem punkte saanud ettepaneku hulka.

(5) Lõpliku valikukomisjoni hinnang

Lõppvaekogu vaatas läbi iga prioriteetse valdkonna kolm kõige rohkem punkte saanud taotlust ja nendega seotud hindamisaruanded. Viimasel paneelarutelul paluti:

- kohandada vajaduse korral lõpptulemusi, et tagada järjepidevus kolme prioriteetse valdkonna hindamiskomisjoni vahel;

- anda soovitusi määratud teadmis- ja innovaatikakogukondade valimise kohta; ja

- anda soovitusi selle kohta, kuidas valitud ettepanekuid tuleb parandada või tugevdada.

Selle etapi tulemusena koostati EIT juhatusele aruanne.

9. EIT jõudis järeldusele, et avalik-õiguslike asutuste kaasamist peeti I'Citiesi ettepaneku positiivseks aspektiks. Viide avalik-õiguslike asutuste osalemisele tehti üksnes 1. etapis esitatud üldiste märkuste kontekstis. EIT juhtis tähelepanu sellele, et need märkused ei takistanud I'Citiese ettepaneku edasiliikumist hindamisprotsessi 2. etappi. Seetõttu leidis ta, et juhtum tuleks lõpetada.

10. Kaebuse esitaja märkis oma märkustes vastuolu EIT kahe väite vahel, mis käsitlesid I'Citiese ettepaneku hindamist. Ta märkis kõigepealt, et avalik-õiguslike asutuste osalemine on positiivne element. Seejärel märgiti, et selline osalemine kujutab endast ohtu, et poliitiline mõju muutub „tegevuse arendamise takistuseks”. Kaebuse esitaja järeldas, et avaliku sektori asutuste osalemist ei peetud positiivseks elemendiks. Vastupidiselt EIT väitele uskus kaebuse esitaja, et seda elementi tuli arvesse võtta hindamisprotsessi 2. etapis, kui I'Citiese ettepanek tagasi lükati.

11. Lisaks märkis kaebuse esitaja, et EIT vastuses ei viidatud õiguskaitsekomitee järgmisele märkusele: „Ülaltoodut silmas pidades leiab komitee, et „avaliku sektori asutuste osalemine” ei olnud ettepaneku väljajätmisel otsustav tegur.„See märkus näitab, et avaliku sektori asutuste osalemist peeti negatiivseks teguriks. Kaebuse esitaja väitis, et seisukoht, et avaliku sektori asutuste osalemine võib viia olukorrani, kus poliitiline mõju muutub tegevuse arendamise takistuseks, on vastuolus põhiõiguste ja põhimõtetega.

Ombudsmani hinnang

12. Pärast kokkuvõtliku hindamisaruande, õiguskaitsekomitee otsuse ja EIT arvamuse hoolikat läbivaatamist on ombudsman seisukohal, et EIT pidas I'Citiese ettepanekut heaks ettepanekuks ning et EIT pidas avaliku sektori asutuste osalemist positiivseks elemendiks. Tema seisukoht põhineb eelkõige järgmistel kokkuvõtlikus hindamisaruandes esitatud märkustel:

„Avaliku sektori asutuste jõuline kaasamine võib osutuda toetavaks”.

„See on tugev ettepanek, millel on suur järjepidevus ja paljude asjaomaste partnerite pühendumus. Juhtimisstruktuuri kohta on mitmeid uuenduslikke ideid ning intellektuaalomandit ja levitamiskavasid on põhjalikult tutvustatud.“

Ombudsman võtab teadmiseks ka õiguskaitsekomitee järgmise märkuse: „Hinnajad viitavad avaliku sektori asutuste olemasolule kui ettepaneku positiivsele aspektile...”

Lõpetuseks märkis EIT oma arvamuses järgmist:

„On selge, et I'Cities’i ettepanekut ei lükatud tagasi avalik-õiguslike asutuste osalemise tõttu”

„Esimese etapi raames andsid eksperdid I'Citiesi ettepanekule positiivset tagasisidet.”

13. Ombudsmani seisukohta, et I'Citiese ettepanekut peeti positiivseks teguriks, kinnitab asjaolu, et avaliku sektori asutuste osalemist kaaluti hindamismenetluse 1. etapis, mille kaebuse esitaja ettepanek heaks kiitis. See oli üks viiest kõige rohkem punkte saanud ettepanekust.

14. Kaebuse esitaja väidab, et avaliku sektori asutuste osalemist peeti hindamismenetluse 2. etapis negatiivseks. Ombudsman ei leia kokkuvõtvast hindamisaruandest ühtegi asjaolu, mis seda seisukohta kinnitaks. Menetluse teises etapis ei viidatud avalik-õiguslikele asutustele.

15. Seetõttu järeldab ombudsman, et selle väitega seoses ei ole esinenud haldusomavoli. Seonduvat väidet ei saa seega rahuldada.

16. Ombudsman tunnistab siiski, et eksperdikomisjon ja õiguskaitsekomisjon tegid avaldusi, mis olid halvasti sõnastatud ja mida võib seetõttu valesti mõista.

17. Kokkuvõtlik hindamisaruanne on sõnastatud järgmiselt:

„Kui käesolev ettepanek jääb teadmis- ja innovaatikakogukonnaks, võib olla vaja täiendavalt käsitleda järgmisi aspekte:

- Teadmis- ja innovaatikakogukonna sujuv toimimine, mis põhineb ühise arusaama ja visiooni suhtes saavutatud kokkuleppel ning osalevate partnerite tugeval rahalisel pühendumusel

- Avalik-õiguslike asutuste osalemine (nt oht, et poliitilised mõjutused takistavad tegevuse arengut)

Ettevõtete loomine ja arendamine

Majandusele avalduva mitmekordistava mõju mõõtmine”

Ombudsman mõistab, et kui eksperdikomisjon selle nimekirja koostas, kavatses ta juhtida tähelepanu 1) projekti positiivsetele aspektidele ja 2) sellele, kuidas neid positiivseid aspekte saaks veelgi tugevdada [2]. Kokkuvõttes võib eespool esitatud avaldust mõista üksnes julgustusena tugevdada avaliku sektori asutuste osalemist. Selle eesmärk ei olnud kritiseerida avalik-õiguslike asutuste osalemist ja seda ei oleks tohtinud pidada selliseks kriitikaks.

18. Õiguskaitsekomitee otsuses on siiski märgitud, et: „komitee leiab, et avalik-õiguslike asutuste osalemine ei olnud ettepaneku väljajätmisel otsustav tegur.” See halvasti sõnastatud avaldus pani kaebuse esitaja uskuma, et kuigi avalik-õiguslike asutuste osalemine ei olnud ettepaneku väljajätmisel otsustav tegur, ei peetud seda ettepaneku hindamisel positiivseks teguriks. Ombudsman järeldab, et kaebuse esitajale edastatud teave oli puudulik ja pani teda uskuma, et tema ettepanek lükati tagasi avaliku sektori asutuste osalemise tõttu. Vastavalt Euroopa hea haldustava eeskirjale peaks asutuste edastatav teave olema selge ja arusaadav [3]. Seetõttu teeb ombudsman allpool veel ühe märkuse.

B. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

EIT ei ole seoses väite ja sellega seotud väitega haldusomavoli toime pannud.

Kaebuse esitajat ja EITd teavitatakse sellest otsusest.

Täiendav märkus

Ombudsman juhib EIT tähelepanu vajadusele anda täpset, selget ja arusaadavat teavet ettepanekute tagasilükkamise põhjuste kohta.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 8. september 2011

---

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ELT 2008, L 97, lk 1–12).

[2] Näiteks ei oleks mõistlik arvata, et viidates teadmis- ja innovaatikakogukonna sujuvale toimimisele (esimene aspekt) ning ettevõtete loomisele ja arendamisele (kolmas aspekt) kui aspektidele, mida tuleb täiendavalt käsitleda, leidis eksperdirühm tegelikult, et need on aspektid, mida tuleb kritiseerida.

[3] Euroopa hea halduse tava eeskirja artiklis 22 on sätestatud: „Kui ametnik vastutab asjaomase küsimuse eest, annab ta üldsuse esindajatele teavet, mida nad taotlevad. Vajaduse korral annab ametnik nõu, kuidas algatada oma pädevusvaldkonnas haldusmenetlus. Ametnik hoolitseb selle eest, et edastatud teave oleks selge ja arusaadav.”