Kaebuse taust

1. Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat (edaspidi „peadirektoraat”) avaldas 2009. aastal pakkumismenetluse projekti (edaspidi „projekt”) jaoks pealkirjaga „Kuni 15 m pikkustel laevadel töötavate kalandussektori töötajate tervise ja ohutuse kaitset käsitlevate ühenduse direktiivide kohaldamise parandamiseks parimate tavade mittesiduva modulaarse juhendi koostamine”(edaspidi „juhend”).

2. Komisjon sõlmis lepingu eraettevõtjaga (edaspidi "peatöövõtja"). Kaebuse esitaja töötas projekti peatöövõtja alltöövõtjana.

3. aasta augustis kirjutas kaebuse esitaja komisjonile projekti rakendamise kohta. Ta kaebas, et peatöövõtja ei tasunud talle 2010. aasta juulis tehtud töö eest vastavalt tema ja peatöövõtja vahel sõlmitud lepingule.

4. Komisjon vastas kaebuse esitaja kirjale.

5. aasta septembris kirjutas kaebuse esitaja uuesti komisjonile. Komisjon ei vastanud.

6. Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole.

Uurimise ese

7. Ombudsman algatas uurimise järgmise väite kohta, mille kaebuse esitaja esitas oma esialgses kaebuses.

Väide:

Komisjon tegutses hooletult, kuna ta ei teostanud nõuetekohast järelevalvet projekti peatöövõtja töö üle.

8. Kaebuse esitaja esitas oma märkustes uue väite ja uue väite.

Ta väitis, et peatöövõtja pani toime pettuse, kuna ta ei teinud kaebuse esitajale projekti raames tehtud töö eest vastavaid makseid, kuigi komisjon maksis need õigeaegselt.

Sellega seoses juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et peatöövõtja i) ei maksnud talle projekti raames tehtud töö eest; ii) andis talle ülesandeid, mis erinesid lepingus ettenähtutest, ja iii) ei kohelnud teda nõuetekohaselt.

Ta väitis, et ombudsman peaks uurima peatöövõtja toime pandud väidetavat pettust.

9. Ombudsman otsustas jätta eespool nimetatud väite ja nõude oma käesolevasse uurimisse lisamata, sest nagu ta aru sai, oli kaebuse esitaja uus väide suunatud peatöövõtja, mitte komisjoni vastu. Ombudsman tuletab meelde, et tal on õigus uurida väidetavat haldusomavoli liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses. Ombudsmanile ei või esitada kaebust ühegi muu asutuse ega isiku tegevuse kohta. Seega leiab ta, et kaebuse esitaja uus väide jääb väljapoole tema volitusi, sest see ei ole suunatud ELi institutsiooni või organi vastu (ELi toimimise lepingu artikkel 228). Seoses kaebuse esitaja uue väitega on ta seisukohal, et kaebuse esitaja võiks kaaluda oma murede esitamist Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF).

Uurimine

10. Ombudsman algatas 19. oktoobril 2010 uurimise ja palus komisjonil esitada oma arvamus 31. jaanuariks 2011. Pärast arvamuse kättesaamist edastati see kaebuse esitajale ja paluti tal esitada oma märkused. Kaebuse esitaja saatis oma märkused 1. ja 25. veebruaril 2011.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Väide hooletu käitumise kohta

Ombudsmanile esitatud argumendid

11. Oma väite põhjenduseks väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei vastanud tema 7. septembri 2010. aasta e-kirjale, milles ta esitas peatöövõtja kohta üksikasjaliku kriitika. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et nii peatöövõtja kui ka komisjoni vastutavad talitused ei ole järginud Lissaboni lepingut (edaspidi „alusleping”). Sellega seoses väitis ta, et aluslepingus soovitatakse, et kõik ELi poliitikavaldkonnad peaksid edendama tervist, samas kui projektis järgitakse ainult neid direktiive, mis käsitlevad tervist ja ohutust kalanduses. Kaebuse esitaja sõnul ei jälginud komisjon nõuetekohaselt peatöövõtja tehtud tööd. Kaebuse esitaja väljendas ka muret seoses peatöövõtja ametialase pädevuse puudumisega asjaomases valdkonnas. Ta märkis, et projekti eeldatavat kasutamist praktikas ei ole kuidagi dokumenteeritud.

12. Komisjon märkis oma arvamuses, et ta vastas kaebuse esitaja 7. septembri 2010. aasta e-kirjas tõstatatud küsimustele 10. novembril 2010.

13. Lisaks selgitas komisjon, et tema peamised eesmärgid käsitletavas valdkonnas on valmistada ette, esitada ja pidada läbirääkimisi ELi tegevusprogrammide ja õigusaktide ettepanekute üle, mis käsitlevad konkreetseid ja suure riskiga tegevusi töökohal, ning tagada, et valitsused ja sotsiaalpartnerid toetaksid komisjoni algatusi. Komisjon märkis, et seda tehakse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee (edaspidi "tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee")[1] kaudu.

14. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee moodustas konkreetsete tehniliste küsimustega tegelemiseks mitu töörühma (praegu 12 töörühma) ning korraldab konkreetsetel teemadel õpikodasid ja seminare.

15. Komisjon avaldas 2007. aastal dokumendi „Töö kvaliteedi ja tootlikkuse parandamine: ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007–2012”. Selle dokumendi eesmärk oli saavutada ELis tööõnnetuste ja kutsehaiguste arvu pidev vähenemine, rakendades mitmeid meetmeid nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil. Selle eesmärk oli võtta neid meetmeid mitmel viisil. Näiteks i) parandades ja lihtsustades kehtivaid õigusakte; ii) mittesiduvate vahendite kasutamine, et tõhustada õigusaktide rakendamist praktikas; iii) heade tavade vahetamise soodustamine; iv) teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamine ning v) parema teabe ja koolituse pakkumine.

16. Selleks moodustas tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee 2007. aasta novembris töörühma (edaspidi „töörühm”), mille ülesanne oli jälgida alla 15 meetri pikkustel laevadel sõitvate kalandussektori töötajate kaitset käsitleva mittesiduva juhendi ettevalmistamist. Töörühm nõustas komisjoni konkreetsetes tehnilistes aspektides, mis tuli juhendisse lisada.

17. aastal avaldas komisjon pakkumiskutse juhendi koostamiseks. Kuna ühtegi pakkumust ei esitatud, avaldas komisjon 2009. aastal uuesti pakkumiskutse. 11. detsembril 2009 sõlmiti leping eraõigusliku äriühinguga, käesoleval juhul peatöövõtjaga.

18. Komisjon selgitas, kuidas projekti üle järelevalvet tehakse. Sellega seoses kontrollivad peatöövõtja tööd ühiselt järelevalvekomitee (mis koosneb töörühma liikmetest) ja komisjoni talitused. Lepingu lõppedes koostab töörühm lõpliku juhendi kohta arvamuse, mis esitatakse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee täiskogule. Kui ACHS esitab juhendi kohta pooldava arvamuse, loetakse juhend lõplikult vormistatuks. Pärast lõplikku vormistamist korraldavad komisjoni talitused dokumendi avaldamise ja levitamise kõigis ametlikes keeltes. Lõplik juhend tehakse seejärel lõppkasutajatele tasuta kättesaadavaks.

19. Komisjon rõhutas, et tema lepingus peatöövõtjaga on sätestatud nõuded, mida peatöövõtja peab täitma, näiteks eri ülesannete täitmise konkreetsed tähtajad. Sellega seoses esitas komisjon esimesel kohtumisel peatöövõtjaga tabeli. Tabel sisaldas lepingu ajakava kokkuvõtet, vahe-eesmärkide määratlust ja koosolekute toimumise aega. Peatöövõtja ja järelevalvekomitee kiitsid tabeli heaks ja kiitsid selle heaks. Komisjoni arvates on see selge tõend projekti juhtimise põhjalikust ülevaatest.

20. Lisaks märkis komisjon, et lisaks esimesele koosolekule oli 2010. aasta detsembriks toimunud kolm koosolekut, et järelevalvekomitee saaks esitada märkusi projekti edenemise kohta. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et seirekomisjoni töö on väga oluline heade tavade suuniste väljatöötamisel, arvestades, et seirekomisjoni liikmetel on asjaomase teema kohta põhjalikud tehnilised teadmised. See võimaldab komisjoni talitustel maksimeerida töövõtja koostatud dokumendi kvaliteeti ning tagada lepingutulemuste tõhus järelevalve ja haldamine, kuna komisjoni talitused saavad kasutada järelevalvekomitee panust.

21. Lisaks märkis komisjon, et järelevalvekomitee märkused peatöövõtja esitatud tulemuste kohta on seni olnud väga positiivsed. Sellega seoses lisas ta oma arvamusele koopiad dokumentide kavanditest, mille peatöövõtja oli koostanud juhendi koostamisel.

22. Tervise edendamise küsimuses märkis komisjon, et töörühma liikmed, kes on valdkonna tunnustatud eksperdid, koostasid [kaalumiseks mõeldud] küsimuste loetelu täiesti läbipaistval viisil. Komisjon on seisukohal, et kalurite tervise edendamise küsimust on piisavalt käsitletud tehnilises kirjelduses [2] ning juhendi kavandis, mille peatöövõtja esitas 2009. aasta novembris. Komisjon asus seisukohale, et vastupidiselt kaebuse esitaja arvamusele on juhendi kavandi nende osade kohaldamisala laiem kui direktiividel 92/29/EMÜ ja 93/103/EÜ. Komisjon lisas, et juhendi üks eesmärk oli, et seda võiks kasutada alla 15 meetri pikkuste laevade puhul, mis ei ole hõlmatud direktiiviga 93/103/EÜ.

23. Seoses kaebuse esitaja väitega, et puuduvad dokumendid, mis näitaksid, kuidas projekti saab praktikas kasutada, juhtis komisjon tähelepanu sellele, et ta kavatseb juhendi edasiseks levitamiseks tõlkida kõikidesse ametlikesse keeltesse.

24. Komisjon järeldas, et i) ta on kehtestanud kogu vajaliku järelevalvekorra; ii) peatöövõtja töö oli oodatud kvaliteediga; ning iii) tööd tehti täpselt kooskõlas lepingu ajakavaga. Seega ei saa nõustuda kaebuse esitaja 7. septembri 2010. aasta e-kirjas esitatud väitega, et leping tuleks tühistada.

25. Oma märkustes ei esitanud kaebuse esitaja märkusi projekti rakendamise ega komisjoni järelevalve kohta peatöövõtja tehtud töö üle.

Ombudsmani hinnang

26. Ombudsman märgib kõigepealt, et komisjoni arvamus käesoleva kaebuse kohta annab üksikasjaliku ja põhjaliku selgituse töö kohta, mida peatöövõtja on projekti rakendamiseks teinud. Ta vastas ka kõigile kaebuse esitaja poolt sellega seoses tõstatatud küsimustele. Seepärast täiendas ta nõuetekohaselt teavet, mille ta esitas oma 10. novembri 2010. aasta vastuses kaebuse esitajale. Ombudsman on seisukohal, et komisjon esitas mõistlikud ja põhjalikud selgitused.

27. Lisaks esitas komisjon argumente tõendamaks, et ta teostas piisavat järelevalvet selle üle, kuidas peatöövõtja projekti rakendas. Ta märgib ka, et oma märkustes ei esitanud kaebuse esitaja täiendavaid märkusi projekti rakendamise ega komisjoni järelevalve kohta peatöövõtja tehtud töö üle.

28. Neil asjaoludel on ombudsman seisukohal, et komisjon vastas kaebuse esitaja kaebuses tõstatatud mureküsimustele asjakohaselt. Seega leiab ta, et seoses kaebuse esitaja väitega ei esinenud haldusomavoli, ja lõpetab juhtumi.

B. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Haldusomavoli ei ole esinenud.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 17. juuni 2011

[1] Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee on kolmepoolne organ, mis loodi 2003. aastal nõukogu otsusega (nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus, millega moodustatakse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee, ELT C 218). 13.9.2003, lk 1–4) Sellesse kuuluvad iga ELi liikmesriigi valitsuse, ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide esindajad. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee abistab komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna meetmete ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel. Sellega seoses esitab ta komisjonile arvamused ELi algatuste kohta tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas.

[2] Vastavalt hanke tehnilisele kirjeldusele: „Juhendi kavandis tuleks pöörata erilist tähelepanu järgmisele: (4) Riskid, mis on seotud alkoholi, narkootikumide ja väsimusega pardal.