Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja on väike infotehnoloogiaettevõte, kes osales mitmes Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kuuenda raamprogrammi (edaspidi "6FP") projektis.

2. augustil 2006 teatas komisjon kaebuse esitajale kirja teel, et ta on määranud välisaudiitori (edaspidi "audiitor"), kes viib läbi finantsauditi kaebuse esitaja poolt kuue raamprogrammi kahe projekti raames tehtud töö kohta (edaspidi "audit").

3. Audit viidi läbi kaebuse esitaja ruumides 16.–18. oktoobrini 2006. Kohal oli ka komisjoni esindaja.

4. veebruaril 2008 teavitas komisjon kaebuse esitajat auditi tulemustest, mis näitasid, et kaebuse esitaja deklareeritud kulud ühe auditeeritud projekti puhul ületasid abikõlblikke kulusid. Seetõttu kavatses komisjon vastavalt selle projekti lepingu sätetele nõuda kaebuse esitajalt tagasi 73 619 eurot. Kaebuse esitajal oli eespool esitatu kohta märkuste esitamiseks aega kaks nädalat. Kui märkusi ei esitata, saadab komisjon talle võlateate eespool nimetatud summa tagasimaksmiseks.

5. 26. veebruaril 2008 vastas kaebuse esitaja, et tagasinõudmine on ebaõiglane. Kaebuse esitaja rõhutas, et tema enda Commissaire aux comptes oli kõik tema kulud heaks kiitnud. See asjaolu oli Prantsuse õiguse kohaselt sama oluline kui audiitori hinnang komisjonile. Seejärel väitis kaebuse esitaja, et audiitor käitus ebajärjekindlalt, kui ta kõigepealt nõustus kaebuse esitaja kuludega ja seejärel muutis oma meelt – ta ei nõustunud sellega, kuidas kaebuse esitaja arvutas projektile kulunud aega. Lisaks keeldus audiitor aktsepteerimast kaebuse esitaja selgitusi ja tõendeid, et ta tegutses heas usus. Seda hoolimata asjaolust, et kõik nõutud tõendid esitas Commissaire aux comptes. Kaebuse esitaja arvates oli kohaldatud menetlus seega bürokraatlik, ühepoolne ja vastuoludeta. See ei olnud kooskõlas komisjoni lähenemisviisiga julgustada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) komisjoni programmides osalema. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks oma otsuse uuesti läbi vaatama.

6. Komisjon vastas 18. märtsil 2008, et audit viidi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimiseeskirjade ja kuuenda raamprogrammi toetuslepingu sätetega. Ta selgitas, et audiitori poolt loetamatuks tunnistatud 73 619 euro suurusest kogusummast 61 862 eurot oli seotud kaebuse esitaja personalikulude korrigeerimisega. Kaebuse esitaja muutis projektile kulunud aja arvutamise meetodit. Kuuenda raamprogrammi eeskirjade kohaselt võis heaks kiita ainult uue meetodi. Kaebuse esitaja kohaldas siiski eelmist meetodit projekti teatava perioodi suhtes. Audiitor tuvastas selle vastuolu ja muutis seetõttu oma esialgseid järeldusi. Kaebuse esitaja esitas üksikasjalikud tõendid vana meetodi kohta ja liiga üldise põhjenduse [1]. Isiklike kulude kohandamine tõi kaasa ka kaudsete kulude proportsionaalse kohandamise.

7. märtsil 2008 vastas kaebuse esitaja, korrates oma varasemaid väiteid. Samuti teatas ta komisjonile, et nagu varemgi, on ta valmis pöörduma õiguskaitse saamiseks Euroopa Ombudsmani poole [2].

8. Komisjon vastas 3. aprillil 2008, rõhutades oma seisukohta, et audit oli vastuoluline. Ta osutas audiitori aruandele ja rõhutas, et see sisaldab kaebuse esitaja märkusi ja audiitori vastavaid vastuseid. Ta viitas ka kaebuse esitaja ja audiitori vahelisele kirjavahetusele 2007. aasta aprillist septembrini. Ta rõhutas, et audiitor oli i) vastanud kaebuse esitaja kaebustele seoses tema isiklike kulude arvutamisega ja ii) nõudnud täiendavaid üksikasjalikke tõendeid. Pärast kaebuse esitaja esitatud dokumentide läbivaatamist leidis audiitor, et tõendid olid liiga laiaulatuslikud, et õigustada kõnealuste kulude arvutamist vana meetodi abil, ning teavitas sellest kaebuse esitajat. Seetõttu audit lõpetati ja audiitori järeldused loeti lõplikeks.

9. Audiitor esitas 21. detsembril 2008 auditi lõpparuande (edaspidi „lõpparuanne”), milles ta kinnitas, et kaebuse esitaja ühe 6FP projekti raames kantud kuludest 73 619 eurot ei olnud võimalik heaks kiita.

10. Komisjon nõudis eespool nimetatud summa tagasi, pidades selle kinni kaebuse esitajale võlgnetavast muust maksest.

11. Hiljem, 2009. aasta keskel, teatas komisjon kaebuse esitajale, et algatab mitme projekti puhul uued auditid.

12. Seejärel vastas kaebuse esitaja, leides, et eespool nimetatud auditid korraldati vastusena ombudsmanile varem esitatud kaebusele. Seejärel juhtis ta tähelepanu sellele, et auditid nõuavad palju ettevalmistusi. Arvestades asjaomaste projektide arvu, oli see kaebuse esitaja jaoks eriti raske koorem. Lisaks ei olnud auditid vajalikud, sest kaebuse esitajat auditeerib juba igal aastal volinik aux comptes. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et EL väljendab sageli kahetsust selle üle, et VKEd ei ole Euroopa programmidesse piisavalt kaasatud. Sellegipoolest kaotas komisjon kaebuse esitajale aega ja lisas, et aeg on oluline tema töötajatele tööhõive tagamiseks. Asjaolu, et auditi tulemusel nõuti summad tagasi, ei õigustanud edasisi auditeid. Kaebuse esitaja arvates ei olnud komisjon huvitatud tuhandetest teistest ELi programmides osalevatest äriühingutest. Ta tegutses vaid kättemaksuks kaebuse esitaja poolt ombudsmanile varem esitatud kaebuse eest.

13. Komisjon vastas 7. augustil 2009, et ta valib auditite jaoks välja toetusesaajad, lähtudes i) nende mitmekordsest ja/või rahaliselt olulisest osalemisest projektides, ii) rahaühikupõhisest valimi moodustamisest ja iii) riskist. Komisjon ei püüdnud kaebuse esitajat tema varasema ombudsmanile esitatud kaebuse eest karistada ja eelseisvad auditid ei olnud selle kaebusega seotud. Finantsaudit on vahend, mille eesmärk on tagada selgus ja kindlus kulude seaduslikkuse ja korrektsuse suhtes ning mis on kõigi asjaosaliste huvides. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et auditid toovad abisaajatele regulaarselt kasu. Viimased allkirjastavad finantsaruanded, mis tõendavad, et nende deklareeritud teave on dokumentidega nõuetekohaselt tõendatud. Seetõttu peaks nende dokumentide koostamiseks vajalik töö olema tähtsusetu. Lisaks on audiitoril vajalikud kogemused auditite tõhusaks läbiviimiseks, mis peaks kaasa tooma minimaalse töökatkestuse või lisatöö.

14. 10. augustil 2009 teatas kaebuse esitaja komisjonile, et ta esitab ombudsmanile kaebuse auditi ja eelseisvate auditite kohta.

15. Komisjon vastas 7. septembril 2009, et kuuenda raamprogrammi toetusleping võimaldab kontrolle ja auditeid. Seega kavatses ta seda õigust kasutada.

16. 8. detsembril 2009 pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole.

Uurimise ese

17. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei selgitanud, miks audiitori hinnang peaks olema ülimuslik tema enda Commissaire aux comptes’i hinnangu suhtes.

18. Kaebuse esitaja väitis ka, et komisjoni kavatsused teha oma tegevuse kohta täiendavaid auditeid olid ajendatud kättemaksust kaebuse esitaja otsuse eest esitada 2007. aastal kaebus Euroopa Ombudsmanile ning olid seega põhjendamatud.

19. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks: i) tunnustavad eespool nimetatut; ii) maksta talle tagasi auditi alusel sisse nõutud 73 619 eurot; ning iii) loobuma oma kavatsusest teha oma tegevuses täiendavaid auditeid.

Uurimine

20. 18. veebruaril 2010 edastas ombudsman kaebuse arvamuse saamiseks komisjoni presidendile.

21. Ombudsman sai 30. juunil 2010 komisjoni arvamuse, mille ta edastas kaebuse esitajale koos kutsega esitada märkusi. Ombudsman sai kaebuse esitaja märkused 12. juulil 2010.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Väited selgituste puudumise, kättemaksu ja sellega seotud nõuete kohta

Ombudsmanile esitatud argumendid

22. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei selgitanud, miks audiitori hinnang peaks olema ülimuslik tema enda Commissaire aux comptes’i hinnangu suhtes.

23. Kaebuse esitaja väitis ka, et komisjoni kavatsused teha oma tegevuse kohta täiendavaid auditeid olid ajendatud kättemaksust kaebuse esitaja otsuse eest esitada 2007. aastal kaebus Euroopa Ombudsmanile ning olid seega põhjendamatud.

24. Selle väite toetuseks väitis kaebuse esitaja, et: i) tema tegevuses puudusid finantsriskid; ning ii) projektide arv, milles ta osales, on ebaoluline, võrreldes projektide arvuga, milles osalevad mõned Euroopa organisatsioonid. Seetõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et komisjon valis ta kahel erineval korral täiesti juhuslikult audititele.

25. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks: i) tunnustavad eespool nimetatut; ii) maksta talle tagasi auditi alusel sisse nõutud 73 619 eurot; ning iii) loobuma oma kavatsusest teha oma tegevuses täiendavaid auditeid.

26. Komisjon selgitas oma arvamuses, et kutseliste komisjonide väljastatud kontrollitõendid kinnitavad talle, et toetusesaajad taotlevad rahastamiskõlblikke kulusid vastavalt kohaldatavatele lepingutingimustele. Kuuenda raamprogrammi toetuslepingus [3] ja Cordise veebisaidil avaldatud dokumendis „Audit Certificate Guidance Notes 6FP - working notes for contractors and certification entities”[4] on siiski sätestatud, et komisjonil on õigus teha finantsauditeid ja kohustus teha vajaduse korral korrektsioone. Komisjon võib seega nõuda tagasi kõik pärast auditit tasumisele kuuluvad summad.

27. Auditis osalenud komisjoni esindaja tagas, et viimane järgis nõuetekohaseid menetlusi ja auditi kvaliteedinõudeid. Kuigi auditeerimismenetlus ei ole vastuoluline, otsustas komisjon siiski säilitada hea auditeerimistavana vastuolulise lähenemisviisi. Nagu näitab audiitori lõpparuanne ja arvukad e-kirjavahetused kahe poole vahel 2007. aasta aprillist septembrini,[5] toimus see käesoleval juhul. Pärast seda teavitas audiitor kaebuse esitajat oma esialgsest hinnangust, kuid kaebuse esitaja ei suutnud esitada oma seisukoha toetuseks asjakohaseid tõendeid.

28. Lisaks viitas komisjon kaebuse esitajale 7. augustil 2009 saadetud e-kirjale ja selgitas, et teadusuuringute peadirektoraat on vastu võtnud poliitika, mille kohaselt vähendatakse abisaajate eelkontrolle nii palju kui võimalik. Seda tehti eesmärgiga vähendada võimalike osalejate halduskoormust, toetades kuuenda raamprogrammi raames rahastatud projektide tugevdatud järelauditeid. Komisjon valis projektid välja valimimeetodi abil, mis põhines ühelt poolt kuuenda raamprogrammi auditeerimispoliitikal ja teiselt poolt rahvusvahelistel auditeerimiseeskirjadel. Ta lisas, et pööras tähelepanu ka riskiteguritele.

29. Lõpuks rõhutas komisjon, et auditid on vahendid, mis annavad nii komisjonile kui ka toetusesaajatele vajaliku kindluse deklareeritud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Ta väitis, et ta ei valinud kaebuse esitajat audititeks eesmärgiga karistada teda ombudsmanile esitatud varasema kaebuse eest. Kaebuse esitaja valiti audititeks välja seetõttu, et hoolimata tema 7–10 konsultandist ja assistendist töötas ta kuuenda raamprogrammi raames välja 10 projekti ja sai komisjonilt veidi üle 2 500 000 euro rahalist toetust. Seetõttu ei saanud komisjon loobuda oma kavatsusest teha kaebuse esitaja projektide kohta täiendavaid auditeid.

30. Kaebuse esitaja kordas oma märkustes kokkuvõtlikult oma kaebuse toetuseks esitatud argumente.

Ombudsmani hinnang

31. On vaieldamatu, et teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammidega seotud toetuslepingud näevad ette võimaluse viia läbi komisjoni rahastatavate projektide finantsauditeid. Toetusesaajad peavad säilitama kõik saadud toetustega seotud tõendid ja neil on õigus esitada märkusi auditite käigus saavutatud esialgsete tulemuste kohta. Auditite tulemusel võidakse toetused tagasi nõuda [6].

32. Commissaire aux Comptes on ametlik üksus, mis auditeerib ettevõtete raamatupidamist ja teavitab oma järeldustest vastavaid juhatusi [7]. Kuigi kaebuse esitaja raamatupidamist auditeerib igal aastal volinik, pidas komisjon vajalikuks, et kaebuse esitaja kuuenda raamprogrammi raames rahastatud projekte auditeeriks ka komisjoni määratud audiitor. Kaebuse esitaja ei olnud rahul, miks audiitori hinnang ühe tema 6FP projekti kohta oli ülimuslik tema Commisaire aux Comptes’i hinnangu suhtes.

33. Lõpparuanne, mis lisati komisjoni arvamusele ja edastati kaebuse esitajale märkuste esitamiseks, näitab, et kaebuse esitaja kasutas arvutusmeetodit, mis ei olnud kuuenda raamprogrammi eeskirjade kohaselt vastuvõetav, kuigi komisjon oli selle"allkirjastanud"[8]. Kuigi kaebuse esitaja ei saanud audiitori eespool esitatud järeldust [10] muuta, on selge, et kaebuse esitajal oli võimalus esitada selgitusi ja vaidlustada audiitori esialgne hinnang [11]. Sellest tulenevalt oli auditi suhtes kohaldatud ärakuulamismenetlus kooskõlas asjaomaste eeskirjadega ning lõpuks selgitati piisavalt põhjuseid, miks komisjon usaldas audiitori hinnangut.

34. Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja on VKE, kes vaatamata oma suhteliselt väikesele suurusele juhtis kuuenda raamprogrammi raames kümmet projekti ja sai komisjonilt märkimisväärset rahalist toetust. Eespool esitatud asjaolusid ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet silmas pidades ei tundu ebamõistlik, et komisjon teeb kaebuse esitaja tegevuse kohta korrapäraseid finantsjärelauditeid. Kuigi ombudsman mõistab, et sellised auditid võivad tõepoolest nõuda kaebuse esitajalt jõupingutusi, jagab ta ka seisukohta, et lõppkokkuvõttes võimaldavad sellised auditid kõigil asjaomastel pooltel olla kindlad, et kuuenda raamprogrammi alusel antud rahastamine on õige. Kõige olulisem on see, et need tagavad, et kaebuse esitaja on usaldusväärne abisaaja komisjoni raamprogrammi rahastamisest.

35. Lõpetuseks rõhutab ombudsman tungivalt, et kui ELi institutsioon, organ või asutus maksab kaebuse esitajale kätte, kujutab see endast jämedat haldusomavoli juhtumit. Täiendavate tõendite puudumisel ei võimalda käesoleva juhtumi asjaolud ombudsmanil isegi kahtlustada, et see võis nii olla.

36. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei tuvasta ombudsman komisjoni haldusomavoli seoses käesoleva kaebusega.

B. Järeldus

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Ombudsman ei ole tuvastanud komisjoni haldusomavoli.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 28. veebruar 2011

---

[1] Originaalprantsuse keeles: "[s] eul un justificatif trop global..."

[2] Vt otsus juhtumi 1471/2007/(CC)RT kohta, mis on kättesaadav Euroopa Ombudsmani veebisaidil.

[3] Komisjon lisas lingi oma infoühiskonna peadirektoraadi intranetile, kust võib leida kuuenda raamprogrammi toetuslepingu. Kuna kõnealune link on seotud intraneti veebilehega, ei saanud ombudsman seda avada.

[4] ftp://ftp.cordis.europa.eu/pub/fp6/docs/audit-certificateguidance-notes-version25-june2007.pdf

[5] Komisjon lisas lõpparuande koopia oma arvamusele. Ombudsman edastas komisjoni arvamuse kaebuse esitajale märkuste esitamiseks.

[6] Ombudsman võtab teadmiseks komisjoni viited kuuenda raamprogrammi toetuslepingule. Komisjon ei esitanud ombudsmanile selle lepingu koopiat ja ombudsman ei saanud sellega tutvuda komisjoni esitatud lingi kaudu (vt eespool 3. joonealune märkus). Sellest hoolimata märgib ombudsman näitena, et seitsmenda raamprogrammi toetuslepingus, mis on kättesaadav veebisaidil www.cordis.europa.eu, on artiklis II.22 sätestatud järgmist. „Finantsauditid ja -kontrollid“:

"1. Komisjon võib igal ajal projekti rakendamise ajal ja kuni viis aastat pärast projekti lõppu korraldada välisaudiitorite või komisjoni talituste, sealhulgas OLAFi finantsauditid.

3. Toetusesaajad säilitavad kõikide toetuslepinguga seotud dokumentide originaale või erandjuhtudel nõuetekohaselt kinnitatud koopiaid, sealhulgas elektroonilisi koopiaid, kuni viis aastat pärast projekti lõppu.

5. Finantsauditi käigus tehtud tähelepanekute põhjal koostatakse esialgne aruanne. Selle saadab komisjon või tema volitatud toetusesaaja, kes võib esitada selle kohta märkusi ühe kuu jooksul alates selle kättesaamisest. Lõpparuanne saadetakse asjaomasele toetusesaajale ...

6. Auditi järelduste põhjal võtab komisjon kõik asjakohased meetmed, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas väljastab sissenõudekorraldused kõigi või osa tema tehtud maksete kohta.

[7] Vastavalt Termes juridiques, Lexique, Dalloz, 10e édition, on Commissaire aux comptes „[p] ersonne, physique ou morale, chargée par le législateur de contrôler de façon très stricte la régularité de la gestion comptable des sociétés anonymes et de certains autres groupements, et de tenir informés les organes de direction et les actionnaires des faits dont elle a eu connaissance et des irrégularités qu'elle a relevées dans la gestion comptable de la société”.

[8] Oma lõpparuande leheküljel 45 märkis audiitor, et „asjaolu, et [kaebuse esitaja] volinik aux Comptes on vana meetodi heaks kiitnud, ei ole meie auditi seisukohast oluline”.

[9] Lõpparuande leheküljel 45 märkis audiitor, et „tema „vanad” arvutused [...] ei ole kooskõlas kuuenda raamprogrammi eeskirjadega [...]”. Lõpparuande lk 42 sisaldas kaebuse esitaja järgmisi avaldusi: „Pärast kuuenda raamprogrammi finantssuuniste hoolikamat uurimist tunnistame, et ... me ei järginud kuuenda raamprogrammi suuniseid.”

[10] Lõpparuande leheküljel 45 märkis audiitor, et "[k]omisjoni talituste palvel küsisime ja saime töövõtjalt lisateavet "vana" meetodi põhjendatuse kohta..." Sellega seoses selgitas audiitor lõpparuande leheküljel 46, et "on analüüsinud esitatud teavet ega pea seda vastuvõetavaks aluseks oma järelduste muutmiseks järgmistel põhjustel:..."

[11] Lõpparuande leheküljel 41 on esitatud kaebuse esitaja"Kommentaarid [audiitori] 16. aprilli 2007. aasta aruande projekti kohta". Sellega seoses oli lõpparuande leheküljel 42 ette nähtud „Lisamärkused [audiitori] aruande kohta... 20. juuni 2007.„Lõpparuande lk 43 oli ette nähtud „Töövõtja märkused 14. september 2007.”