- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Otsus juhtumi 651/2010/KM kohta - Väidetav suutmatus tunnistada projektipartnerite kindlaid kulusid
Otsus
Juhtum 651/2010/KM - Alguskuupäev: {0} Teisipäev | 27 aprill 2010 - Otsuse kuupäev: {0} Teisipäev | 01 veebruar 2011 - Asjassepuutuvad institutsioonid Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet ( Institutsiooni poolt lahendatud )
Kaebuse esitaja, Belgia mittetulundusorganisatsioon oli Leonardo da Vinci programmi raames rahastatava projekti European Design Training Incubator (EDTI) koordineerija. Projekti eesmärk oli luua disainiga seotud kutseõppe organisatsioonide Euroopa võrk. Toetuse andmise leping (edaspidi „leping”) sõlmiti 29. oktoobril 2007 ja projekt algas 1. jaanuaril 2008.
Kaebuse esitaja teatas 28. märtsil 2008 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja kultuuri Täitevasutusele (EACEA), et tema Eesti projektipartner oli asutanud projektiga tegelemiseks uue tütarfirma. 21. oktoobril 2008 teatas ta EACEA-le, et 25. septembril 2008 asendati ka Saksa partner. 24. oktoobril 2008 saatis kaebuse esitaja EACEA-le mõlema uue partneri lepingud. 5. detsembril 2008 esitas ta ametliku palve muudatuseks, muudatus allkirjastati 11. märtsil 2009.
5. mail 2009 teatas EACEA, et uute projektipartnerite tehtud kulutused on abikõlblikud üksnes alates muudatuse lepingu allkirjastamise kuupäevast.
Kaebuse esitaja vaidlustas selle otsuse. Ta väitis, et EACEA oli lähtunud oma otsuse tegemisel projekti juhendi käsiraamatu uuest versioonist, mis aga ei kehtinud sel ajal, kui kulud tehti, see aga tekitas vastuolu otsuse ja varasema praktika vahel võtta arvesse kulusid kuupäevast, mil koostöö algas, isegi kui partnerlusleping allkirjastati hiljem.
Ombudsman avas uurimise. EACEA selgitas oma arvamuses, et ta oli oma otsuse läbi vaadanud ning nõustus pidama Eesti ja Saksa partnerite kulusid abikõlblikeks kuupäevast, mil esmakordselt teatati partnerluse muudatustest. Kuid täitevasutus toonitas, et kohaldatavate eeskirjade järgi on kulud abikõlblikud üksnes alates kuupäevast, mil abi saaja esitas ametlikult lepingu muudatuse. Projekti käsiraamat oli muudetud oktoobris 2008, täpsustades, et kulusid ei saa tagasiulatuvalt aktsepteerida, kuid see ei muutnud neid eeskirju.
Kaebuse esitaja teatas ombudsmanile, et pidas juhtumit lahendatuks. Ombudsman järeldas, et tema sekkumise järel oli EACEA juhtumi lahendanud kaebuse esitajat rahuldaval viisil. Sellest tulenevalt lõpetas ta uurimise.
Kaebuse taust
1. Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA) vastutab ELi haridus-, kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna programmide teatavate osade haldamise eest. Üks neist programmidest on elukestva õppe programm, katusprogramm, mis hõlmab haridusalgatusi, mis on suunatud kõigile eluetappidele. Leonardo da Vinci allprogramm keskendub kutseharidusele ja -koolitusele.
2. Kaebuse esitaja, Belgia mittetulundusühing, oli Leonardo da Vinci programmi raames rahastatud Euroopa disainikoolituse inkubaatori (EDTI) projekti koordinaator. Projekti eesmärk oli luua disainiga seotud kutseõppeorganisatsioonide Euroopa võrgustik. Toetusleping (edaspidi „leping”) allkirjastati 29. oktoobril 2007 ja kaheaastane projekt algas 1. jaanuaril 2008. Projektipartnerite nimed on loetletud lepingu IV lisas.
3. Lepingu üldtingimuste artiklis II.13 on sätestatud:
"1. Toetuse andmise tingimuste muutmise kohta tuleb sõlmida kirjalik lisaleping. Suuline kokkulepe ei ole pooltele sel eesmärgil siduv.
[...]
3. Kui muutmistaotluse esitab toetusesaaja, peab ta saatma selle ametile aegsasti enne muudatuse kavandatavat jõustumist ja igal juhul üks kuu enne meetme lõppkuupäeva, välja arvatud toetusesaaja poolt nõuetekohaselt põhjendatud ja ameti poolt heaks kiidetud juhtudel.”
4. märtsil 2008 teatas kaebuse esitaja EACEA-le, et tema Eesti projektipartner on asutanud uue tütarüksuse, kellele ta on usaldanud projekti haldamise. Saksamaa partner loobus 24. septembril 2008 projektist. Koostöö uue Saksamaa partneriga algas 25. septembril 2008. Kaebuse esitaja teavitas sellest EACEAd 21. oktoobri 2008. aasta e-kirjaga. 24. oktoobril 2008 saatis ta EACEA-le lepingud nii uue Saksa kui ka uue Eesti partneriga. detsembril 2008 esitas ta ametliku muutmistaotluse. EACEA palus lisateavet, mis tähendas, et muudatus allkirjastati alles 11. märtsil 2009.
5. EACEA märkis 5. mai 2009. aasta e-kirjas, et uute projektipartnerite kantud kulud on abikõlblikud alles alates lepingu muudatuse allkirjastamise kuupäevast, st 11. märtsist 2009.
6. Kaebuse esitaja vaidlustas selle otsuse mitmes ajavahemikus 8. maist kuni 19. novembrini 2009 saadetud kirjas ja e-kirjas. Ta väitis, et EACEA otsus asjaomased kulud tagasi lükata põhines projekti käsiraamatu uuel versioonil. Kuigi see versioon pärineb 2008. aasta oktoobrist, oli see tegelikult kättesaadav alles alates 2009. aasta jaanuarist, st üks kuu pärast seda, kui kaebuse esitaja oli esitanud lepingu muutmise taotluse. Kaebuse esitaja sõnul ei sisaldanud sel ajal kehtiv projekti käsiraamat juhiseid selle kohta, kuidas toimida pärast partnerluse muutmist.
7. Seega ei näinud partnerid põhjust lõpetada projekti rakendamine ajal, mil kaebuse esitaja valmistas ette ametlikku muutmistaotlust. Tegelikult leidis kaebuse esitaja, et tal ei ole muud valikut, arvestades, et projekt kestis ainult kaks aastat ja et mis tahes viivitus oleks seadnud ohtu selle edu. Lisaks tuginesid partnerid oma varasematele kogemustele ELi rahastatud sarnaste projektidega, mis tähendas, et kulusid saab nõuda tagasiulatuvalt. Sarnases olukorras allkirjastati leping 8. mail 2008 halduslikel põhjustel, kuid kulud olid abikõlblikud alates 1. jaanuarist 2008, mil algas koostöö, ning EACEA oli selle lähenemisviisiga nõustunud. Teiste projektide puhul olid kulud rahastamiskõlblikud alates 2007. aasta jaanuarist, kuigi leping allkirjastati alles 2009. aastal, või 2008. aasta novembrist, kuigi lepingut menetleti alles 2009. aasta augustis.
8. Igal juhul väitis kaebuse esitaja, et ta ei saanud ette näha oma Eesti partneri struktuuri muutusi, mis viisid uue partneri loomiseni, ega oma algse Saksa partneri käitumist, kes otsustas projektist loobuda. Seetõttu ei saanud ta EACEAd aegsastienne [muudatuse] jõustumistteavitada.
9. Lisaks oli EACEA teadlik muutustest partnerluses Eesti ja Saksamaa partneritega alates vastavalt vähemalt 28. märtsist 2008 ja 24. oktoobrist 2008. Samuti osalesid EACEA projektiametnikud 29. ja 30. aprillil 2008 toimunud kohtumisel partneritega, sealhulgas uue Eesti partneriga. Kuigi EACEA oli seega teadlik, et uued partnerid osalevad aktiivselt projektis ja kannavad seega kulusid, ei hoiatanud ta kaebuse esitajat, et neid kulusid peetakse abikõlbmatuteks. Tegelikult nõustus EACEA isegi partnerluses tehtud muudatustega. 13. novembri 2008. aasta kirjas ei esitanud komisjon vastuväiteid Saksamaa partneri asendamise kohta. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et EACEA kinnitas, et „kulud olid Saksamaa partneri jaoks rahastamiskõlblikud alates 2008. aasta septembrist ja Eesti partneri jaoks alates 2008. aasta maist”.
10. EACEA kinnitas esialgu oma seisukohta, rõhutades, et ta ei teavitanud kaebuse esitajaid kunagi sellest, et uute partnerite kantud kulud on abikõlblikud enne muudatuse jõustumist.
11. 19. oktoobril 2009 teatas EACEA siiski, et on valmis aktsepteerima Eesti partneri kulusid alates 28. augustist 2008 ja Saksamaa uue partneri kulusid alates 2. veebruarist 2009. Nendel kuupäevadel saadi kirjalikud taotlused, milles olid märgitud partnerite vastavad muudatused. EACEA lükkas siiski tagasi kaebuse esitaja väite, et tema otsus põhines käsiraamatu uuel versioonil, väites, et käsiraamatu eesmärk oli muuta lepingus sisalduvad eeskirjad selgemaks, kuid et leping ise määras kindlaks, kuidas projekti hallatakse. Ta tuletas meelde, et üldtingimuste artikli II.13 kohaselt on muudatuste tegemiseks vaja kirjalikkulisalepingut,mille toetusesaaja peab saatma EACEA-le aegsastienne muudatuse jõustumist. Ta lisas, et kulusid saab aktsepteerida alles „alates kuupäevast, mil esimene kirjalik taotlus ametile saabus”.
12. 19. novembril 2009 tuletas kaebuse esitaja meelde, et ta oli EACEA-le e-posti teel teatanud oma Eesti partneri vahetamisest 28. märtsil 2008 ja Saksamaa partneri vahetamisest 21. oktoobril 2008. EACEA osutas oma 19. oktoobri 2009. aasta kirjas kuupäevadele, mil saadi paberkandjal taotlus. Samas ei nõutud ei lepingus ega käsiraamatus, et asjakohane teave esitataks tähtkirjade, mitte e-kirjade saatmise teel. Kaebuse esitaja viitas ka üldtingimuste artiklis II.13.3 sätestatud erandile, et rõhutada, et ametil oli õigus loobuda nõudest teavitada EACEAd enne muudatuste rakendamist.
13. Kuna kaebuse esitaja ei saanud sellele kirjale vastust, pöördus ta Euroopa Ombudsmani poole.
Uurimise ese
14. Seda arvesse võttes esitas kaebuse esitaja järgmised väited:
(1) EACEA lükkas ekslikult tagasi Eesti uue projektipartneri poolt enne 28. augustit 2008 ja Saksamaa uue projektipartneri poolt enne 2. veebruari 2009 kantud kulud.
Selle väite toetuseks esitas kaebuse esitaja järgmised väited:
a) Kulude tagasilükkamisel viitas EACEA projekti käsiraamatu uuele versioonile, mis ei olnud kehtiv, kui teda teavitati partnerite muutumisest; ja
b) EACEA otsus oli vastuolus tema varasema praktikaga, mille kohaselt olid kulud rahastamiskõlblikud alates koostöö alustamise kuupäevast, isegi kui partnerite vaheline leping allkirjastati hiljem.
(2) EACEA ei vastanud kaebuse esitaja 19. novembri 2009. aasta kirjale.
15. Kaebuse esitaja väitis, et EACEA peaks aktsepteerima kulusid, mida uued projektipartnerid on kandnud alates kuupäevast, mil nad partneritena tegelikult projekti panustama hakkasid.
Uurimine
16. Kaebus esitati 11. märtsil 2010. aprillil 2010 algatas ombudsman uurimise ja palus EACEA arvamust.
17. EASA saatis oma arvamuse 21. mail 2010. mail 2010 edastati see arvamus kaebuse esitajale märkuste esitamiseks.
18. 22. novembril 2010 kinnitas kaebuse esitaja, et on EACEA arvamusega rahul.
Ombudsmani analüüs ja järeldused
A. Väide, et EACEA lükkas ekslikult tagasi projektipartnerite kantud kulud, ja väidetav kirjale vastamata jätmine
Ombudsmanile esitatud argumendid
19. Kaebuse esitaja jäi EACEAga peetud kirjavahetuses esitatud väidete juurde. Lisaks väitis ta, et EACEA ei vastanud tema 19. novembri 2009. aasta kirjale.
20. EACEA märkis oma arvamuses, et ta on oma otsuse läbi vaadanud ja nõustunud käsitama Eesti ja Saksamaa partnerite kulusid rahastamiskõlblikena alates kuupäevast, mil talle esimest korda teatati partnerluse muudatustest e-posti teel, st vastavalt alates 28. märtsist ja 21. oktoobrist 2008.
21. Ta rõhutas siiski, et selle otsusega ei loodud pretsedenti, sest tema lepingute kohaselt olid kulud rahastamiskõlblikud alles alates kuupäevast, mil toetusesaaja esitas ametliku muutmistaotluse. Kuigi on tõsi, et projekti käsiraamat vaadati läbi 2008. aasta oktoobris, oli selle eesmärk üksnes selgitada, et kulusid ei saa tagasiulatuvalt heaks kiita. See ei muutnud lepingu tingimusi.
22. Kaebuse esitaja 19. novembri 2009. aasta kirjale vastamisega viivitamise kohta selgitas EACEA, et see oli tingitud ajast, mis kulus toimiku analüüsimiseks ja seejärel kulude erandkorras heakskiitmise võimaluse uurimiseks.
23. Kaebuse esitaja teatas ombudsmanile, et tema arvates on juhtum lahendatud.
Ombudsmani hinnang
24. Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et pärast tema sekkumist lahendas EACEA juhtumi kaebuse esitajat rahuldaval viisil. Seetõttu lõpetab ombudsman uurimise.
B. Järeldused
Selle kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman selle uurimise järgmise järeldusega:
EACEA lahendas juhtumi kaebuse esitajat rahuldaval viisil.
Kaebuse esitajat ja EACEAd teavitatakse sellest otsusest.
P. Nikiforos Diamandouros
Strasbourg, 1. veebruar 2011