- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Euroopa Ombudsmani otsus, millega lõpetatakse Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 640/2011/AN uurimine
Otsus
Juhtum 640/2011/AN - Alguskuupäev: {0} Neljapäev | 14 aprill 2011 - Soovitus Neljapäev | 24 november 2011 - Otsuse kuupäev: {0} Neljapäev | 04 oktoober 2012 - Asjassepuutuvad institutsioonid Euroopa Komisjon ( Kriitiline märkus )
Kaebuse esitaja, Hispaania jurist, kaebas Euroopa Ombudsmanile asjaolu üle, et Euroopa Komisjon avaldas avaliku konsultatsiooni ainult inglise keeles.
Ombudsman algatas uurimise mitte ainult kaebuse esitaja mainitud konkreetse konsultatsiooni mittekättesaadavuse kohta muudes keeltes kui inglise keel, vaid ka komisjoni keelepoliitika üldise küsimuse kohta avalike konsultatsioonide menetlustes. Ombudsmani uurimine näitas, et kõigis ELi ametlikes keeltes korraldati väga vähe avalikke konsultatsioone. Lisaks puudus etteaimatav keeleline muster, kuna mitu üldsusele suunatud konsultatsiooni korraldati ühes või väga piiratud arvus keeltes. Tegemist oli haldusomavoli juhtumitega.
Ombudsman esitas komisjonile soovituse projekti, mille kohaselt komisjon peaks avaldama kõik oma konsultatsioonid kõigis ELi ametlikes keeltes või pakkuma kodanikele taotluse korral tõlget. Samuti soovitas ta komisjonil koostada selged, objektiivsed ja mõistlikud suunised asutamislepingu keelte kasutamise kohta avalikes konsultatsioonides, mis tuleks kodanikele teatavaks teha.
Komisjon lükkas ombudsmani soovituse esimese projekti tagasi. Teise puhul võttis ülemkogu teadmiseks ombudsmani tähelepanekud ebakõlade kohta ametlike keelte kasutamisel ning võttis endale kohustuse töötada välja sidusam keelepoliitika seoses avalike konsultatsioonidega. Ombudsman leidis, et komisjon ei rakendanud tema soovituste projekti nõuetekohaselt. Arvestades, et Euroopa Parlament võttis äsja vastu resolutsiooni avalike konsultatsioonide ja nende kättesaadavuse kohta kõigis ELi keeltes, mis hõlmas ombudsmani soovituste projekti ulatust, ei pidanud ombudsman asjakohaseks esitada parlamendile eriaruannet. Seetõttu lõpetas ta uurimise kriitilise märkusega. Ombudsman teavitas parlamenti oma otsusest, et seda saaks arvesse võtta, kui parlament hindab komisjoni vastust parlamendi resolutsioonile.
Sissejuhatus
1. Käesolev uurimine põhineb individuaalsel kaebusel, mis käsitleb konkreetset avalikku konsultatsiooni, mille komisjon algatas ainult inglise keeles. Kaebuses juhiti ombudsmani tähelepanu kaebuse aluseks olevatele üldistele küsimustele, nimelt komisjoni keelepoliitikale avalikes konsultatsioonides. Seda küsimust käsitleti Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsioonis.
Kaebuse taust
2. 7. oktoobril 2010 avaldas Euroopa Komisjon teatise,[1] milles esitati ideed finantssektori tulevaseks maksustamiseks. Seejärel algatas komisjon 22. veebruaril 2011 avaliku konsultatsiooni finantssektori maksustamise kohta (edaspidi „konsultatsioon”). Konsultatsiooniteade [2] avaldati prantsuse, inglise ja saksa keeles, samas kui konsultatsioonidokument (edaspidi "dokument") oli kättesaadav ainult inglise keeles [3]. Üldsust kutsuti üles esitama märkusi kõnealuse dokumendi kohta 19. aprilliks 2011.
3. 9. märtsil 2011 kirjutas kaebuse esitaja, kes on Hispaania jurist, komisjonile, küsides, millal on kättesaadav dokumendi hispaaniakeelne tõlge.
4. Komisjon vastas 11. märtsil 2011, märkides, et dokument avaldati ainult inglise keeles „aja möödumise” ja selle tehnilise laadi tõttu. Komisjon selgitas, et parlament, nõukogu ja tema ise on palunud, et finantssektori maksustamise mõju hindamine oleks valmis enne 2011. aasta suve, ning seetõttu alustati konsultatsiooni niipea, kui ingliskeelne versioon on kättesaadav. Komisjoni sõnul oleks dokumentide tõlkimine teistesse keeltesse konsultatsiooni edasi lükanud ja muutnud enne suve saadud tagasiside hindamise võimatuks.
5. Lisaks märkis komisjon, et oma tehnilise laadi tõttu oli konsultatsioon suunatud peamiselt finantssektori huvitatud isikutele. Neil põhjustel kvalifitseeris komisjon selle avaldamise inglise keeles lihtsalt praktiliseks lahenduseks, võttes arvesse asjaolusid, kuid selgitas, et sidusrühmad võivad esitada oma seisukohad mis tahes ELi keeles.
6. Kaebuse esitaja ei olnud komisjoni seisukohaga rahul ja pöördus 11. märtsil 2011 ombudsmani poole.
Uurimise ese
7. Ombudsman algatas uurimise kaebuses esitatud järgmise väite ja nõude kohta.
Väide:
Komisjon ei suutnud tagada finantssektori maksustamist käsitleva konsultatsioonidokumendi avaldamist kõigis liidu ametlikes keeltes.
Nõue:
Komisjon peaks põhimõtteliselt avaldama oma konsultatsioonidokumendid kõigis liidu ametlikes keeltes või esitama kodanikele nende taotluse korral tõlke.
8. Ombudsman palus komisjonil oma arvamuses käsitleda ka järgmisi küsimusi:
i) Kas komisjon kaalus võimalust tõlkida konsultatsiooni tekst pärast avaldamist teistesse asutamislepingu keeltesse? Kui vastus on jaatav, siis miks ta seda ei teinud?
ii) Kas komisjon kaalus võimalust tõlkida konsultatsioonidokument kodanike taotlusel? Kas ta on saanud selliseid taotlusi?
iii) Kas komisjon kaalus kodanike teavitamist sellest, et ta võtab vastu panuseid mis tahes aluslepingu keeles? Kui vastus on jaatav, siis miks ta seda konsultatsioonidokumendis ei märkinud?
iv) Kas komisjon on saanud oma konsultatsiooni käigus arvamusi üldsuselt? Kui jah, siis millises keeles (millistes keeltes) need koostati?
9. Lõpetuseks teatas ombudsman komisjonile, et ta oleks tänulik, kui komisjoni arvamuses viidataks konkreetselt võrdõiguslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele ning kommenteeritaks Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 10 lõike 3 [4] ja artikli 11 lõike 3 [5] asjakohasust.
10. Edasises kirjavahetuses, mis saadeti ombudsmanile 18. mail 2011, esitas kaebuse esitaja seisukoha, et ombudsman peaks paluma komisjonil esitada teavet oma avalike konsultatsioonide üldise poliitika kohta ja selle kohta, kas on olemas sellekohased üldised suunised, eelkõige keelelisest seisukohast. Ombudsman leidis, et need küsimused kuuluvad uurimise kohaldamisalasse, nagu kaebuse esitajale ja komisjonile juba teatati.
Uurimine
11. 14. aprillil 2011 palus ombudsman komisjonil esitada arvamuse eespool nimetatud küsimuste kohta.
12. 19. aprillil, 13., 18. ja 27. mail ning 17., 20. ja 23. juunil 2011 saatis kaebuse esitaja ombudsmanile täiendavat kirjavahetust, esitades talle näiteid muudest avalikest konsultatsioonidest, mille komisjon oli vahepeal erinevates keelekombinatsioonides algatanud.
13. Komisjon esitas oma arvamuse inglise keeles 15. juulil 2011 ja esitas 1. augustil 2011 ombudsmanile tõlke kaebuse keelde, st hispaania keelde. Ombudsman edastas 2. augustil kaebuse esitajale hispaaniakeelse tõlke, paludes tal esitada selle kohta oma märkused. Kaebuse esitaja tegi seda samal päeval.
14. Ombudsman esitas 24. novembril 2011 komisjonile soovituse projekti. Komisjon esitas 27. märtsil 2012 ombudsmani soovituse projekti kohta üksikasjaliku arvamuse. 3. aprillil 2012 esitas kaebuse esitaja tähelepanekud komisjoni üksikasjaliku arvamuse kohta.
Ombudsmani analüüs ja järeldused
A. Väide, et konsultatsioonidokumenti ei ole avaldatud kõigis liidu ametlikes keeltes, ja väide, et komisjon peaks üldjuhul avaldama oma konsultatsioonidokumendid kõigis neis keeltes või pakkuma kodanikele taotluse korral tõlkeid
Ombudsmanile esitatud argumendid
15. Kaebuse esitaja sõnul rikkus komisjon, avaldades dokumendi ainult inglise keeles, oma 2007. aasta juhtimisaruannet [6] ja eelkõige selle neljandat punkti, milles on märgitud: „Komisjon on võtnud endale kohustuse tegutseda avatult. Ta püüab aktiivselt teavitada oma tegevusest ja tehtavatest otsustest. Enne õigusaktide ja poliitikate algatamist peab komisjon ulatuslikult konsulteerima: ELi poliitika kvaliteet sõltub kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kõigi sidusrühmade laialdase osalemise tagamisest kogu poliitikaahelas. Komisjon on pühendunud kaasavale lähenemisviisile poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel ning on heaks kiitnud sisemiste miinimumstandardite kogumi konsulteerimiseks huvitatud isikutega." Komisjoni seda avaldust arvesse võttes leidis kaebuse esitaja, et kõiki kodanikke mõjutava poliitika üle tuleks konsulteerida kõigi kodanikega kõigis ELi ametlikes keeltes.
16. Kaebuse esitaja leidis ka, et komisjon rikkus avatuse, läbipaistvuse, hea halduse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid ning piiras kodanike osalemist. Kaebuse esitaja tõi näite ühest teisest komisjoni korraldatud avalikust konsultatsioonist käibemaksu käsitleva rohelise raamatu kohta [7]. Viimati nimetatud konsultatsioonid olid suunatud praktiliselt samale sihtrühmale kui konsultatsioonid. Dokumendid tehti siiski kättesaadavaks kõigis asutamislepingu keeltes.
17. Lisaks leidis kaebuse esitaja, et põhjused, mille komisjon esitas konsultatsiooni avaldamiseks üksnes inglise keeles, ei ole kehtivad. Mõjuhinnangud tuleks kavandada piisavalt varakult, et need oleksid võimalikult laiaulatuslikud, avatud ja läbipaistvad. Ei ole vastuvõetav, et komisjon kasutab „praktilisi lahendusi”, mis on vastuolus avatuse ja läbipaistvuse põhimõtetega. Asjaolu, et konsulteerimine on tehnilist laadi, ei ole samuti mõjuv põhjendus, sest konsulteerimise eesmärk on tegelikult poliitiline (finantstehingute maksustamise läbivaatamine) ja mõjutab lõppkokkuvõttes finantstoodete tarbijaid.
18. Edasises kirjavahetuses teavitas kaebuse esitaja ombudsmani mitmest uuest avalikust konsultatsioonist, mille komisjon algatas eri teemadel. Eelkõige osutas kaebuse esitaja avalikele konsultatsioonidele järgmistel teemadel: i) lairibavõrkude riikliku rahastamise suuniste [8] läbivaatamine; ii) äriühingu üldjuhtimise reform [9]; iii) parimad tavad ELi liikmesriikide konkurentsiasutuste koostööks ühinemiste valdkonnas [10]; iv) kilekottide kasutamise vähendamine [11]; v) väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad [12]; vi) kalapüügivõimalused [13]; vii) riigiabi aruandluskohustused [14]; viii) töötajate liikumisvabadus [15]; ix) audiovisuaalteostele antava riigiabi hindamine [16]; ning x) kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiv [17].
19. Kaebuse esitaja rõhutas eriti asjaolu, et komisjoni kasutatud keel(ed) ei olnud kõigil juhtudel ühesugused [18]. Ta märkis, et ombudsmanile esitatud näited „näitavad komisjoni ekslikku ja meelevaldset poliitikat seoses avalike konsultatsioonidega, mis seab kahtluse alla ja ohustab avatuse, läbipaistvuse, hea halduse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid”. Kaebuse esitaja arvates näitas see, et komisjonil ei ole konsultatsioonimenetlustes keeleküsimustes poliitikat ega selgeid suuniseid.
20. Kaebuse esitaja väitis, et i) kõigil ELi kodanikel on õigus osaleda komisjoni kavandatud avalikus poliitikas ja ii) kodanikud ei saa seda õigust kasutada, välja arvatud juhul, kui nad on konsultatsioonist tegelikult teadlikud. See ei ole võimalik, kui konsultatsioonid on kättesaadavad ainult ühes või mõnes keeles. Erandeid üldpõhimõttest, et kõik konsultatsioonid tuleks avaldada kõigis ELi keeltes, tuleks tõlgendada ja kohaldada rangelt. On vastuoluline väita, et avalik konsultatsioon on suunatud „üldsusele” ja teeb selle samal ajal kättesaadavaks ainult ühes keeles.
21. Komisjon tunnistas oma arvamuses, et „keelebarjäär võib takistada kodanikel osaleda komisjoni avalikes konsultatsioonides”. „Komisjon on pühendunud mitmekeelsusele avalike konsultatsioonide osas ja teeb pidevalt tööd olukorra parandamiseks selles valdkonnas. Seda eesmärki on siiski võimalik saavutada „kättesaadavate vahendite piires” ja teatavatel juhtudel „teatavate ajapiirangute raames”. Komisjon viitas oma teatisele avalike konsultatsioonide kohta [19] ja märkis, et tema arvates kajastab see piisavalt nii võrdsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet kui ka ELi lepingu artikli 10 lõiget 3 ja artikli 11 lõiget 3. Kõnealune teatis ei sisalda nõuet, et konsultatsioonidokumendid peavad olema tõlgitud kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse.
22. Konsultatsiooni teema tehti teatavaks veebisaidil „Sinu hääl Euroopas“ [20] kõigis ELi ametlikes keeltes. Osalemiskutse esitati ka kõigis ELi ametlikes keeltes. Seda peeti piisavaks, et näidata, et esildised kõigis ELi ametlikes keeltes on teretulnud. Lisaks on konsultatsioonide lehekülg kättesaadav inglise, prantsuse ja saksa keeles.
23. Ajaliste piirangute tõttu avaldati konsultatsioonidokument siiski ainult inglise keeles. Finantssektori maksustamise küsimus on Euroopa institutsioonide tegevuskavas väga tähtsal kohal. Finantssektori maksustamist käsitlevas teatises võttis komisjon kohustuse viia 2011. aasta suveks läbi põhjalik mõjuhinnang, mille raames algatati konsultatsioon. Kaheksanädalase konsulteerimisperioodi tõttu avaldati see kohe pärast ingliskeelse teksti suhtes kokkuleppele jõudmist.
24. Dokumendi tõlkimine kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse oleks selle avaldamist märkimisväärselt edasi lükanud ja muutnud mõjuhinnangu koostamise suveks võimatuks. See on ka põhjus, miks dokumenti ei tõlgitud kodanike taotlusel.
25. Seda arvesse võttes peeti praktiliseks lahenduseks ainult ingliskeelset väljaannet, pidades silmas, et huvitatud isikud saavad esitada oma seisukohad oma ELi keeles. Komisjon sai arvamusi ka teistes keeltes, näiteks hispaania, prantsuse, saksa ja portugali keeles. Kõiki vastuseid töödeldi võrdsetel alustel ja need kajastusid konsultatsiooni analüüsis võrdselt. Keelelist diskrimineerimist ei toimunud.
26. Oma märkustes märkis kaebuse esitaja, et ta jääb oma esialgse seisukoha juurde, ning väitis, et komisjoni esitatud põhjendused on vastuvõetamatud. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et on absurdne eeldada, et kodanikud vastavad avalikele konsultatsioonidele mis tahes ELi ametlikus keeles, kui nad ei ole varem suutnud asjaomast konsultatsioonidokumenti oma keeles lugeda või sellest aru saada. Kaebuse esitaja ei nõustunud ka komisjoni seisukohaga, et aluslepinguga ei kehtestata kohustust tõlkida konsulteerimisdokumendid kõikidesse ELi keeltesse. Tema arvates on tegemist eksliku tõlgendusega, milles ei võeta arvesse põhiõigust üldsuse osalemisele liidu asjades.
27. Lisaks juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et komisjoni arvamuses viidati üksnes finantstehingute maksustamist käsitlevale konkreetsele konsultatsioonile, kuid ei vastatud „ombudsmani küsimustele avalike konsultatsioonide kohta üldiselt”. Ta märkis, et nagu ombudsmanile tema edasises kirjavahetuses esitatud näited näitavad, on komisjoni keelepoliitika väga piirav, piirab kodanike põhiõigust osaleda liidu avalikes asjades ja on selgelt diskrimineeriv. Kaebuse esitaja leiab, et komisjoni poliitika kujutab endast süsteemset haldusomavoli.
Ombudsmani hinnang, mille põhjal koostati soovituste projekt
a) Konsulteerimise kohta
28. Ombudsmani pikaajaline seisukoht on, et kui asi puudutab Euroopa institutsioonide välissuhtlust kodanikega, oleks ideaalne, kui sel eesmärgil mõeldud materjal avaldataks kõigis ametlikes keeltes. Selleks et välissuhtlus oleks tõhus, on vaja, et kodanikud mõistaksid teavet, mida institutsioonid neile annavad [21].
29. Kui aga välissuhtlus on vahend, mis võimaldab Euroopa kodanikel osaleda otsustusprotsessis, muutub mitmekeelsus oluliseks eeltingimuseks, et tõhusalt kasutada kodanike demokraatlikku õigust saada teavet küsimustest ja küsimustest, mis võivad viia seadusandlike meetmete võtmiseni. Nagu kaebuse esitaja õigesti märkis, ei ole mõistlik eeldada, et Euroopa kodanikud osalevad konsultatsioonis, mille sisu nad ei pruugi üldse aru saada.
30. Arvestades asjaolu, et nagu komisjon märkis, on finantssektori maksustamine kõigi ELi institutsioonide jaoks esmatähtis, oleks olnud soovitav tagada üldsuse võimalikult laialdane osalemine, et muuta konsultatsiooniprotsess õiguspäraseks. Lisaks, nagu kaebuse esitaja märkis, pakub teema hoolimata selle tehnilisest iseloomust otsest huvi suurtele ühiskonnasektoritele, kuna finantstehingute võimalikud maksud kanduvad suure tõenäosusega pangakulude või muude tasude kujul üle tarbijatele finantssektori ettevõtjate poolt.
31. Käesoleval juhul võisid kõik liidu kodanikud tõepoolest veenduda, et komisjon algatas finantssektori maksustamist käsitleva konsultatsiooni, mille lõpptähtaeg oli 19. aprill 2011. Nagu komisjon märkis ja ombudsman sai kontrollida, sisaldab veebisait Your Voice in Europe tõepoolest liidu 23 ametlikus keeles loetelu kõigi algatatud konsultatsioonide pealkirjadest, sealhulgas käesoleva kaebuse teemaga seotud konsultatsioonide pealkirjadest. Võttes aga arvesse, et konsultatsioonide lehekülg oli kättesaadav ainult nendes kolmes keeles, said ainult inglise, prantsuse või saksa keelt kõnelevad ELi kodanikud lisateavet näiteks selle kohta, kuidas oma seisukohti esitada. Lisaks, kuna konsultatsioonidokument koostati ainult inglise keeles, said ainult inglise keelt kõnelevad ELi kodanikud tõhusalt teada konsultatsiooni tegelikust sisust, selle põhjustest, tõstatatud probleemidest ja kavandatud meetmetest.
32. Seega on vaieldamatu, et tegelikult saab ainult piiratud arv ELi kodanikke kasutada oma õigust „osaleda liidu demokraatias”, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 10 lõikes 3. Selle tulemusena piirdusid ELi lepingu artikli 11 lõikes 3 nõutud laiaulatuslikud konsultatsioonid inglise keelt kõnelevate „asjaomaste isikutega”. Mitteinglise keelt kõnelevad kodanikud jäeti seega ab initio sellest demokraatlikust tegevusest välja.
33. Komisjon märkis oma arvamuses, et ta sai vastuseid muudes keeltes kui inglise keel, nimelt hispaania, prantsuse, saksa ja portugali keeles. Kuigi see väide ei vasta täpselt ombudsmani küsimuse iv teisele osale, nimelt sellele, millistes asutamislepingu keeltes sai komisjon üldsuselt vastuseid, ei piisa sellest ka tõendamaks, et üksikisikud aitasid konsultatsioonile tegelikult kaasa, hoolimata asjaolust, et seda ei avaldatud nende emakeeles.
34. Ühest küljest ei ole võimalik kindlaks teha, kui palju kodanikke tegelikult veenis oma arvamust mitte esitama asjaolu, et dokument ei olnud nende keeles kättesaadav. Teisest küljest oli ombudsmani enda uuringu [22] kohaselt konsultatsioonis osalenud 16 kodanikust 11 inglise keeles (ligikaudu 70 %) ja ülejäänud prantsuse või saksa keeles, st keeltes, milles konsultatsiooni veebilehel esitati mõningast lisateavet. Näib, et ükski üldsuselt saadud arvamus ei ole esitatud teistes komisjoni viidatud keeltes. Lisaks luges ombudsman ette mitu konsultatsiooni käigus saadud vastust ja sai kindlaks teha, et mõned vastajad väljendasid oma mittenõustumist komisjoni otsusega avaldada konsultatsioonidokument ainult inglise keeles.
35. Ombudsmani arvates näitab see, et isegi kui ELi kodanikud saavad konsultatsioonis tõhusalt osaleda, tajutakse keelelisi piiranguid ikkagi nende isikute ebavõrdse kohtlemisena, kes ei räägi komisjoni poolt konsultatsiooniks valitud keelt. Komisjon ise tunnistas oma arvamuses, et keelebarjäär võib tõepoolest takistada kodanike õigust osaleda tema avalikes konsultatsioonides.
36. Kohtuotsuse Kik [23] punktis 82 sedastas Esimese Astme Kohus (nüüd Üldkohus), et asutamislepingu viiteid keelte kasutamise kohta ei saa pidada liidu õiguse üldpõhimõtte tõendiks, mis annab igale kodanikule õiguse saada igal juhul versioon kõigest, mis võib mõjutada tema huve, mis on koostatud tema keeles [24]. Sellest järeldub, et võib esineda olukordi, kus seda õigust ei saa kohaldada. Need peaksid siiski olema iga kord piiratud ja põhjendatud [25]. Teisisõnu on ebavõrdne kohtlemine lubatud, kui selleks on mõistlik ja objektiivne põhjendus. Käesoleval juhul tugines komisjon a) konsultatsiooni tehnilisele laadile; ning b) dokumendi kiireloomulisus kui põhjus, miks see avaldatakse ainult inglise keeles. Seega tekib küsimus, kas komisjoni esitatud põhjendused on piisavad, et õigustada käesolevas asjas keelelisi piiranguid.
37. Konsulteerimise tehnilise laadi kohta märkis ombudsman, et komisjon mainis seda aspekti oma 11. märtsi 2011. aasta vastuses kaebuse esitajale, kuid ei korranud seda oma arvamuses. Seetõttu leidis ombudsman, et komisjon loobus sellest väitest ega võtnud selle suhtes seisukohta.
38. Komisjon viitas oma arvamuses „olemasolevatele vahenditele”, mis piiravad tema jõupingutusi mitmekeelsuse parandamiseks avalikes konsultatsioonides. Ombudsman leidis, et need ebamäärased mõisted ei ole piisavad, et õigustada komisjoni võimalikke rahalisi piiranguid mitmekeelsuse põhimõtte kohaldamisel käesoleval juhul.
39. Kuivõrd komisjon tugines oma seisukoha põhjendamiseks kiireloomulisuse põhjustele, leidis ombudsman, et need kaalutlused ei saa olla piisavad, et anda komisjonile õigus täielikult eirata osalemise ja läbipaistvuse eesmärke, mis on sätestatud ELL artikli 10 lõikes 3 koostoimes ELL artikli 11 lõikega 3, välja arvatud juhul, kui raskused, mis tal oleks tekkinud nende sätete täieliku jõustamisega, oleksid olnud ületamatud. Ombudsmani arvates ei olnud see nii. Igal juhul, isegi kui see oleks nii olnud, on komisjoni põhjus, miks ta ei tõlkinud konsultatsiooniprotsessi üheski etapis midagi ühtegi keelde, selgelt ebaproportsionaalne.
40. Kuigi dokumendi avaldamine oli kiireloomuline ja see tuli lõpule viia niipea, kui saavutati kokkulepe ingliskeelse teksti suhtes, mida ombudsman ei vaidlustanud, oleks komisjon võinud siiski tagada, et mitte-inglise keelt kõnelevad kodanikud saaksid selles osaleda. Eelkõige oleks komisjon võinud vähemalt esitada kodanikele isegi pärast avaldamist, kuid siiski piisava tähtaja jooksul, mis võimaldas neil vastuseid saata, konsultatsioonidokumendi oluliste osade tõlke kõikidesse asutamislepingu keeltesse. Vähemalt oleks komisjon võinud esitada konsultatsioonide veebilehel kättesaadava põhiteabe inglise, prantsuse ja saksa keeles kõigis aluslepingu keeltes. Teine lahendus oleks olnud pakkuda kodanikele taotluse korral tõlget.
41. Kui komisjon oleks kasutanud mõnda neist vahenditest, oleks ta saanud vältida viivitusi konsultatsiooni alustamisel, kuna tõlge oleks esitatud tagantjärele. Lisaks oleks taotluse alusel tehtud tõlked vähendanud vajalikke jõupingutusi nii kulude kui ka inimressursside osas, kuna neid oleks tehtud ainult nendesse keeltesse, mille kohta taotlus esitati. Komisjoni arvamuse kohaselt ei tundu, et ta oleks ühtegi neist alternatiividest arvesse võtnud. Vastupidi, vastuses ombudsmani küsimuse ii esimesele osale märkis komisjon, et eespool nimetatud ajaliste piirangute tõttu „ei tõlgitud [C] küsitlust taotluse alusel”. Kahjuks ei selgitanud komisjon, nagu ombudsman oli palunud, kas ta ka tegelikult tõlketaotlusi sai.
42. Lisaks ei olnud ombudsmanil kahtlust, et dokumendi avaldamine inglise keeles välistas üksnes automaatselt märkimisväärse arvu potentsiaalseid vastajaid konsultatsioonis tegelikult osalemast, sest nad ei saanud sellest aru. See oleks võinud olla diskrimineeriv. Ombudsman märkis, et komisjon ei käsitlenud oma arvamuses kaebuse esitaja sellekohast väidet. Selle asemel piirdus komisjon väitega, et maksete vahel ei ole keelelist diskrimineerimist. Selle kaebuse eesmärk ei olnud siiski mitte vastuste väidetav diskrimineerimine, vaid võimalike vastajate diskrimineerimine konsultatsiooniprotsessi väga varajases etapis.
43. Ombudsmani arvates näitab ülaltoodud ulatus, et komisjon i) piiras põhjendamatult ja ii) ebaproportsionaalselt mitteinglise keelt kõnelevate kodanike õigust, et nendega konsulteeritaks. Tegemist oli haldusomavoliga.
44. Arvestades, et selle kaebuse uurimise lõpetamise ajaks oli konsultatsioon juba lõpetatud, ei olnud ombudsmanil enam võimalik leida lahendust, mis oleks kõrvaldanud eespool nimetatud haldusomavoli juhtumi ja rahuldanud kaebuse esitajat vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 5 [26]. Kuna aga uuritava kaebuse aluseks oleval üldisel probleemil oli selge üldine mõju ja seda saaks tulevikus lahendada, esitas ombudsman esimese soovituse projekti, mis on esitatud allpool.
b) Konsultatsioonimenetluste üldine keelepraktika
45. Kõigepealt tuletas ombudsman meelde, et Lissaboni lepinguga tugevdatakse kodanike ja ühenduste õigust osaleda liidu demokraatlikus elus [27]. Lisaks nõutakse selles, et liidu institutsioonid peaksid esindusorganisatsioonide ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi. Korrapärase dialoogi pidamine tähendab ombudsmani arvates tõelise poliitilise arutelu alustamist kodanikuühiskonnaga. Esimene samm selles suunas on teavitada viimaseid võimalikest algatustest ja nendega konsulteerida. Just selles etapis kutsutakse komisjoni üles täitma oma avalike konsultatsioonide kaudu olulist rolli.
46. On ütlematagi selge, et mitmekeelsus on samal ajal vahend, mis võimaldab komisjonil kaasata oma avalikesse konsultatsioonidesse võimalikult palju kodanikke, ning tagatis, et kodanikuühiskond tervikuna saab kontrollida liidu tegevuse sidusust ja läbipaistvust.
47. Kuigi komisjon ei andnud ombudsmani uurimises esitatud väitele selget ja täpset vastust, järeldas ombudsman komisjoni arvamuse üldisest sisust, et tema arvates kohaldatakse avalikes konsultatsioonides mitmekeelsuse põhimõtet sõltuvalt olemasolevatest ressurssidest ja ajapiirangutest. Kuid ei komisjoni arvamuse sisu ega näited avalikest konsultatsioonidest, mida ombudsman selle uurimise käigus analüüsis, ei selgita i) asjaolusid, mille korral neid väidetavaid erandeid võib kohaldada; ning mis veelgi olulisem, ii) kodanikele kättesaadavad tagatised.
48. Esiteks leidis ombudsman, et komisjoni väide, mille kohaselt konsultatsioonide teatis a) kajastab piisavalt nii võrdsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet kui ka Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõiget 3 ja artikli 11 lõiget 3 ning b) ei nõua konsultatsioonidokumentide avaldamist kõigis asutamislepingu keeltes, on äärmiselt pettumust valmistav.
49. Ühest küljest on raske mõista, kuidas saab eespool nimetatud põhimõtteid ja artikleid pidada täidetuks seoses küsimusega, mida teatises isegi ei mainita.
50. Teisest küljest ei muuda asjaolu, et teatis ei sisalda sätteid avalikes konsultatsioonides kasutatavate keelte kohta, seda küsimust kindlasti üleliigseks. Selle olukorra tagajärg on pigem see, et kõnealuses teatises ei võeta nõuetekohaselt arvesse konsulteerimismenetluse olulisi aspekte, kuigi neid tuleks arvesse võtta.
51. Teiseks võiks ombudsman kindlaks teha, et portaal „Sinu hääl Euroopas“, mis on „Euroopa Komisjoni ühtne juurdepääsupunkt“ mitmesugustele konsultatsioonidele, aruteludele ja muudele vahenditele, mis võimaldavad kodanikel „osaleda aktiivselt Euroopa poliitikakujundamise protsessis“, ei sisalda täieulatuslikke selgitusi selle kohta, miks konsultatsioonidokumendid ei ole kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadavad.
52. Kuigi on tõsi, et koduleht sisaldab jaotist pealkirjaga „Miks ei ole osa teabest minu keeles?“, on ainus viide konsultatsioonidele märgitud, et „konkreetselt ei avaldata spetsialiseerunud sihtrühmadele suunatud konsultatsioonidokumente tingimata kõigis keeltes. Vastused on siiski vastuvõetavad kõigis ELi keeltes, välja arvatud juhul, kui konsultatsioonidokumentides endis on sõnaselgelt märgitud teisiti." Ülejäänud selgitused, mis on kättesaadavad Euroopa portaali käsitlevate korduma kippuvate küsimuste lingi kaudu,[28] on üldised ja viitavad peamiselt sellel veebisaidil esitatud teabe keelele. Konsultatsioonide kohta ei ole aga konkreetset teavet esitatud.
53. Seetõttu kahtles ombudsman, kas komisjonil on avalike konsultatsioonide osas selge keelepoliitika. Seda kahtlust süvendasid konsultatsioonide näited, mille kaebuse esitaja esitas oma edasises kirjavahetuses ombudsmaniga. Need näited näitavad, et komisjon kasutab oma avalikes konsultatsioonides erinevaid keelekombinatsioone, mis ei järgi tingimata etteaimatavat mustrit.
54. Kuigi konsultatsiooni teema (st pealkiri) on alati kättesaadav kõigis ELi keeltes portaalis „Sinu hääl Euroopas“, on ainult üks kaebuse esitaja 11st konsultatsiooni veebilehest kättesaadav kõigis aluslepingu keeltes (nimelt äriühingu üldjuhtimise veebisaidil). Ülejäänud kolm on kättesaadavad inglise, prantsuse ja saksa keeles (nimelt konsultatsioonid käibemaksu tuleviku, töötajate vaba liikumise ja kutsekvalifikatsioonide üle) ning seitse ainult inglise keeles. Selline olukord ei ole ilmselgelt kooskõlas ombudsmani väljakujunenud seisukohaga,[29] mille kohaselt hea haldustava nõuab, et ELi institutsioonid, organid ja asutused annaksid kodanikele teavet võimalikult suures ulatuses nende emakeeles.
55. Lisaks ei ole selge, kas piiratud arvus ELi keeltes avaldatakse ainult sihipäraseid konsultatsioone, nagu on märgitud portaalis „Sinu hääl Euroopas“. Näiteks töötajate vaba liikumist käsitlev konsultatsioonidokument oli kättesaadav ainult inglise keeles, kuigi see puudutas ELi kodakondsuse põhiaspekti, mõjutades seega olemuslikult kõiki ELi kodanikke. Samamoodi avaldati ainult inglise keeles konkreetselt üldsusele suunatud konsultatsioon kilekottide kasutamise vähendamise kohta, mille puhul oli ilmne, et paljud kodanikud annaksid oma panuse kõnealuse tervet mõistust käsitleva teema tõttu. Sama toimus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega seotud konsultatsioonide puhul, samas kui konsultatsioonidokument lairibavõrkude riikliku rahastamise kohta, mille sihtrühmaks olid „riigid, riigiasutused, elektroonilise side operaatorid, lairibavõrkude investorid”, avaldati kõigis ELi keeltes.
56. Seetõttu järeldas ombudsman, et kriteeriumid, mida komisjon kasutab nende ELi keelte arvu vähendamiseks, milles ta avaldab oma avalikud konsultatsioonid, ei ole selged.
57. Sellest järeldub, et seoses komisjoni avaliku konsultatsiooni poliitikaga ei olnud või ei olnud tõendatud, et ELi lepingu artikli 10 lõikes 3 ja artikli 11 lõikes 3 sätestatud erandid kodanike demokraatlikust osalemisest otsustusprotsessis ja komisjonipoolsest ulatuslikust konsulteerimisest on objektiivsed, põhjendatud ja proportsionaalsed. Tegemist oli haldusomavoliga.
58. Arvestades, et komisjoni ülesanne on lõpetada ombudsmani tuvastatud haldusomavoli juhtum, mis mõjutab kodanikke üldiselt, esitas ombudsman teise soovituse projekti, mis on esitatud allpool.
Ombudsmani soovituste eelnõud olid järgmised:
"1. Komisjon peaks põhimõtteliselt avaldama oma konsultatsioonidokumendid kõigis liidu ametlikes keeltes või esitama kodanikele nende taotluse korral tõlke. Seda tehes peaks komisjon võtma arvesse, et Lissaboni lepingus on erilist rõhku pandud kodanikuühiskonna õigusele osaleda liidu demokraatlikus elus.
2. Lisaks peaks komisjon koostama selged, objektiivsed ja mõistlikud suunised aluslepingu keelte kasutamise kohta avalikel konsultatsioonidel, pidades silmas, et ELi lepingu artikli 10 lõikes 3 ja artikli 11 lõikes 3 sätestatud kodanike demokraatliku otsustusprotsessis osalemise ja komisjoni ulatusliku konsulteerimise põhimõtete mis tahes piiramine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne. Need suunised peaksid olema avalikud ja kergesti kättesaadavad. Komisjon võiks lisada need huvitatud isikutega konsulteerimise suurepäraste üldpõhimõtete ja miinimumstandardite hulka või vähemalt veebisaidile „Sinu hääl Euroopas”.
Argumendid, mis esitati ombudsmanile pärast tema soovituste projekti
Komisjoni üksikasjalik arvamus
59. Oma üksikasjalikus arvamuses soovituste projekti kohta märkis komisjon, et ta peab seadma oma tõlketegevuse prioriteediks, võttes arvesse oma eri tegevuste tähtsust ja kiireloomulisust ning olemasolevaid eelarve- ja inimressursse. Tõlkeeelarve on külmutatud ja jääb tõenäoliselt samaks. Kui juriidilised kohustused, näiteks seadusandlike tekstide tõlkimine, on täidetud, seab komisjon oma tõlkimistegevuse konkureerivate vajaduste seas jätkuvalt esikohale, et olemasolevaid ressursse parimal viisil ära kasutada. Kuigi ei aluslepingutes ega määruses 1/1958,[30] millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, ei ole sätestatud õiguslikku kohustust tõlkida kõik avalikud dokumendid, tegi komisjon poliitilise valiku suurendada läbipaistvust ja tõhustada poliitikakujundamist, tõlkides "suure osa oma tööst väljaspool õigusloomevaldkonda".
60. Komisjoni teatises avalike konsultatsioonide kohta eristatakse konsultatsioone, mille komisjon algatas enne seadusandliku ettepaneku vastuvõtmist, ning sellele järgnevat aluslepingute kohast ametlikku ja kohustuslikku otsustusprotsessi. Euroopa Kohus on ise otsustanud, et puudub liidu õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt peaks igal kodanikul olema iga teda mõjutada võiva dokumendi versioon, mis on igal juhul tõlgitud tema keelde. Lisaks ei tähenda konsultatsiooni avaldamine „kodanikele dokumendi saatmist“määruse 1/1958 artikli 3 tähenduses. Kodanikel on siiski õigus esitada oma seisukohad mis tahes ametlikus keeles.
61. Sarnane olukord esineb seoses komisjoni veebisaidil avaldatud teabega. Komisjon püüab teha sellise teabe kättesaadavaks võimalikult paljudes keeltes, leides samal ajal tasakaalu selliste tõlgete kulude ja tulude vahel, mille pakkumine ületab tema õiguslikke kohustusi. Keelevalik sõltub mitmesugustest teguritest, näiteks teabe laadist, kiireloomulisusest, asjakohasusest ja sihtrühmast. Komisjoni teatises avalike konsultatsioonide kohta on juba sätestatud, et konsultatsioonide meetod ja ulatus peaksid olema proportsionaalsed nende mõju ja konkreetsete piirangutega.
62. Mis puudutab ombudsmani ettepanekut pakkuda taotluse korral tõlkeid, siis oli komisjon seisukohal, et ühe kodaniku taotlusel ei oleks tõhus ega ökonoomne tõlkida konsultatsioonidokumente, mis on suunatud suurele kuulajaskonnale. Lisaks tähendaks see ühe konkreetse keele eelistamist teisele keelele. Keelevalik kuulub institutsioonile ja see tehakse mitme konsultatsiooniga seotud teguri põhjal. See ei saa sõltuda individuaalsetest taotlustest. Lisaks töötab komisjon välja uut masintõlketeenust, mis võiks alates 2013. aasta lõpust aidata kaasa komisjoni poolt kodanikele ja liikmesriikidele pakutavatele või toetatavatele teenustele.
63. Kokkuvõttes leidis komisjon, et tema praegune tõlkepoliitika ei piira mingil viisil aluslepingul põhinevate kodanike õigust osaleda liidu demokraatlikus elus. Kodanikel on võrdne juurdepääs otsustusprotsessile, kuna komisjoni ettepanekud avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas kõigis ametlikes keeltes. Ettevalmistavad sisedokumendid esitatakse Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele komisjoni kasutatavas keeleversioonis. Seoses õigusega laiaulatuslikele konsultatsioonidele viidatakse Euroopa Liidu lepingus „asjaomastele pooltele”, mis on teadlikult piirav väljend, mis võimaldab komisjonil mitte käsitleda kõiki oma konsultatsioone kõigi kodanikega. Lõpuks toimib läbipaistvus seoses üldsuse juurdepääsuga dokumentidele samamoodi, see tähendab, et alati antakse juurdepääs taotletud dokumentide olemasolevatele keeleversioonidele.
64. Komisjon võttis siiski teadmiseks ombudsmani tähelepanekud vastuolude kohta ametlike keelte kasutamisel avalikes konsultatsioonides. Olukorra parandamiseks võttis komisjon endale kohustuse töötada välja ühtsem keelepoliitika kooskõlas tõlkeid käsitlevas teatises [31] sätestatud prioriteetidega.
Kaebuse esitaja tähelepanekud
65. Oma märkustes komisjoni üksikasjaliku arvamuse kohta tuletas kaebuse esitaja meelde ELi lepingu artiklis 9,[32] artikli 10 lõikes 3 ja artikli 11 lõikes 3 sätestatud demokraatlikke põhimõtteid ning märkis, et pelgalt majanduslikud põhjused ei saa anda komisjonile õigust neist kõrvale kalduda. Kui probleem on rahas, võiks komisjon kaaluda võimalike üleliigsete kulude kõrvaldamist.
Ombudsmani hinnang pärast soovituste projekti
66. Ombudsman on komisjoni üksikasjaliku arvamuse hoolikalt läbi lugenud, kuid tema argumendid ei veena teda. Ombudsman nõustub komisjoniga, et seadusandlike ettepanekute avaldamine kõigis keeltes on vajalik selleks, et kodanikud saaksid kasutada oma õigust osaleda liidu demokraatias (ELi lepingu artikli 10 lõige 3). Ombudsman ei saa siiski nõustuda, et sellisest avaldamisest piisab selle õiguse tagamiseks. Vastupidi, just eelnevas etapis, st siis, kui komisjoni arvamust ei ole veel välja kujundatud ja tema ettepanekuid ei ole veel sellisena vastu võetud, tuleks kodanikke kutsuda osalema ja väljendama oma seisukohti tulevaste õigusaktide kohta ning seeläbi mõjutama otsuste tegemist ELis. ELi õigus ja sellega ELi kodanikele antavad õigused ei ole mõeldud jääma surnud kirjaks. On raske ette kujutada, kuidas kodanikud saaksid tegelikult kasutada aluslepinguga tagatud õigust ja liidu asjades otseselt kaasa rääkida, kui nad on komisjoni seisukohast teadlikud alles siis, kui see on kehtestatud ja ametlik õigusloomeprotsess on alanud. See võib olla teataval määral võimalik konkreetseid huvirühmi esindavate hästi rahastatud lobiorganisatsioonide puhul, kuid mitte enamiku tavakodanike puhul.
67. Ombudsmani ei veena ka komisjoni viited tema õiguslikele kohustustele selles kontekstis. Ombudsman tunnistab, et ELi lepingu artikli 11 lõikes 3 viidatakse tõepoolest konsultatsioonidele „asjaomaste isikutega“ning et mõnes kontekstis viitab see fraas pigem konkreetsetele rühmadele kui kõigile kodanikele. Kuid nagu on märgitud ombudsmani soovituste projektis (vt eespool punkt 55), on mõnede avalike konsultatsioonide puhul „asjaomased isikud“ komisjoni enda arvates üldiselt Euroopa kodanikud. Isegi sellised konsultatsioonid avaldatakse mõnikord ainult ühes ametlikus keeles või ainult mõnes ametlikus keeles.
68. Lisaks ei tohiks ombudsmani arvates artikli 11 lõike 3 erinõudeid tõlgendada nii, et need piiravad Euroopa Liidu lepingu II jaotise üldisemaid sätteid, eelkõige artiklit 9, artikli 10 lõiget 3 ja artikli 11 lõiget 1, milles väljendatakse selgelt kavatsust suurendada demokraatiat ja üldsuse kaasamist liidu asjadesse. Komisjoni kohustus võimaldada kõigil kodanikel saada teavet oma avalike konsultatsioonide teemade kohta tuleneb seega otseselt demokraatlikest põhimõtetest, millel liit rajaneb.
69. Seda silmas pidades ei saa ka ressursi- ja eelarvepiirangud õigustada seda, et süstemaatiliselt pannakse kodanikele endile kohustus maksta tõlgitavate konsultatsioonidokumentide eest, kui nad soovivad osaleda liidu demokraatlikus elus komisjoni avalike konsultatsioonide kaudu. Seetõttu jääb ombudsman soovituse projektis väljendatud seisukohale, et „komisjon peaks tagama, et kõik Euroopa kodanikud saavad aru tema avalikest konsultatsioonidest, mis tuleks põhimõtteliselt avaldada kõigis ametlikes keeltes “.
70. Eespool toodut arvesse võttes järeldab ombudsman kahetsusega, et komisjon ei ole i) näidanud üles tõelist tahet tagada, et kõik Euroopa kodanikud mõistaksid tema avalikke konsultatsioone, mis tuleks põhimõtteliselt avaldada kõigis aluslepingu keeltes, ega ii) esitanud veenvaid ja vastuvõetavaid põhjendusi aluslepingu keelte kasutamise piiramiseks oma konsultatsioonimenetlustes. Seega jätkab komisjon ombudsmani soovituse projekti punktides 43 ja 57 tuvastatud haldusomavoli juhtumite käsitlemist.
71. Arvestades, et kodanike õigus osaleda Euroopa Liidu asjades on liidu demokraatliku toimimise, selle avatuse ja läbipaistvuse ning lõppkokkuvõttes Euroopa kodakondsuse kui sellise oluline aspekt, oleks ombudsman leidnud, et käesolev juhtum väärib eriaruannet Euroopa Parlamendile vastavalt tema põhikirja artikli 3 lõikele 6 [33]. Ombudsman märgib siiski, et 14. juunil 2012 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni avalike konsultatsioonide ja nende kättesaadavuse kohta kõigis ELi keeltes,[34] mille punktis 2 nõutakse, et komisjon tagaks, et täielikult austatakse ja rakendatakse iga ELi kodaniku õigust pöörduda ELi institutsioonide poole mis tahes ELi ametlikus keeles, tagades, et avalikud konsultatsioonid on kättesaadavad kõigis ELi ametlikes keeltes, et kõiki konsultatsioone koheldakse võrdselt ning et konsultatsioonide vahel ei esine keelelist diskrimineerimist. Seetõttu võttis parlament hiljuti vastu resolutsiooni, mis hõlmab ombudsmani poolt komisjonile esitatavate soovituste eelnõu ulatust. Sellises olukorras ei tundu eriaruanne käesoleval juhul vajalik.
74. Ombudsman lõpetab seega käesoleva kaebuse uurimise allpool esitatud kriitilise märkusega.
B. Ombudsmani kriitiline märkus
Ombudsman lõpetab käesoleva kaebuse uurimise järgmise kriitilise märkusega:
Komisjon peaks tagama, et kõik Euroopa kodanikud saavad aru tema avalikest konsultatsioonidest, mis tuleks põhimõtteliselt avaldada kõigis ametlikes keeltes. Selle tegemata jätmine on haldusomavoli juhtum.
Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest. Ombudsman saadab otsuse koopia ka Euroopa Parlamendi presidendile, et parlament saaks seda arvesse võtta komisjoni 14. juuni 2012. aasta resolutsioonile antud vastuse käsitlemisel. Samuti teavitab ta parlamenti komisjoni järelmeetmetest seoses kriitilise märkusega.
P. Nikiforos Diamandouros
Strasbourg, 4. oktoober 2012
[1] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele finantssektori maksustamise kohta (KOM/2010/549), kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/taxation/com_2010_0549_en.pdf
[2] http://ec.europa.eu/taxation_customs/common/consultations/tax/2011_02_financial_sector_taxation_et.htm
[3] http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/common/consultations/tax/financial_sector/consultation_document_en.pdf
Igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias. Otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.”
[5] „Euroopa Komisjon korraldab asjaomaste pooltega laiapõhjalisi konsultatsioone, et tagada liidu meetmete sidusus ja läbipaistvus.”
[6] Euroopa Komisjoni 30. mai 2007. aasta juhtimisaruanne, kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/atwork/synthesis/doc/governance_statement_en.pdf
[7] Roheline raamat käibemaksu tuleviku kohta – Lihtsama, töökindlama ja tõhusama käibemaksusüsteemi suunas, kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/taxation_customs/common/consultations/tax/2010_11_future_vat_en.html
[8] http://ec.europa.eu/competition/consultations/2011_broadband_guidelines/index_en.html
[9] http://ec.europa.eu/news/business/110427_et.html
[10] http://ec.europa.eu/competition/consultations/2011_merger_best_practices/index_en.html
[11] Konsultatsioon plastkandekottide kasutamise vähendamise võimaluste ja direktiivis 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta) sätestatud biolagunevuse nõuete parandamise võimaluste ning biolagunevate pakenditoodete tarbijatele nähtavuse kohta. Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/environment/consultations/plasticbags_en.html
[12] Avalik konsultatsioon: Small Business, Big World - uus partnerlus, et aidata VKEdel kasutada ülemaailmseid võimalusi. Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/enterprise/policies/international/listening-stakeholders/public-consultation-sme-support/index_en.html
[13] http://ec.europa.eu/fisheries/partners/consultations/fishing_opportunities/index_en.html
[14] Riigiabiga seotud aruandekohustuste muutmist käsitlev konsultatsioon, kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/competition/consultations/2011_reporting_obligations/index_en.html
[15] Konsultatsioon seoses ELi algatustega töötajate vaba liikumist käsitlevate ELi eeskirjade jõustamiseks, kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=699&consultId=8&visib=0&furtherConsult=yes&langId=en
[16] http://ec.europa.eu/competition/consultations/2011_state_aid_films/index_en.html
[17] Konsultatsioon: Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi ajakohastamine, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2011/professional_qualifications_directive
[18] Komisjon kasutas järgmisi keeli: i) teade inglise keeles, konsultatsioonidokument kõigis ELi keeltes; ii) teadaanne ja konsultatsioonidokument kõigis ELi keeltes; iii) ingliskeelne teadaanne ja konsultatsioonidokument; iv) ingliskeelne teadaanne ja konsultatsioonidokument; v) ingliskeelne teadaanne ja konsultatsioonidokument; vi) teade inglise keeles, konsultatsioonidokument kõigis ELi keeltes; vii) teade inglise keeles, konsultatsioonidokument kõigis ELi keeltes; viii) teade inglise, prantsuse ja saksa keeles, konsultatsioonidokument inglise keeles; ix) teade inglise keeles, konsultatsioonidokument kõigis ELi keeltes; x) teade inglise, prantsuse ja saksa keeles, konsultatsioonidokument kõigis ELi keeltes.
[19] Komisjoni teatis: Konsulteerimis- ja dialoogikultuuri tugevdamine – üldpõhimõtted ja miinimumnõuded komisjoni konsulteerimiseks huvitatud isikutega (KOM(2002)704), 11. detsember 2002.
[20] http://ec.europa.eu/yourvoice/consultations/2011/index_et.html
[21] Vt Euroopa Ombudsmani otsus kaebuse 871/2006/(BB)MHZ kohta, punkt 2.9.
[22] http://circa.europa.eu/Public/irc/taxud/consultation_taxation/library
[23] Otsus kohtuasjas T-120/99: Kik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2001, lk II-2235, punkt 64. Euroopa Kohus jättis apellatsiooniastmes tehtud kohtuotsuse muutmata: Otsus kohtuasjas C-361/01: Kik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2003, lk I-8283, punkt 83.
[24] Üldkohus kordas eespool esitatud seisukohta oma viimases, 3. veebruari 2011. aasta otsuses kohtuasjas T-205/07: Itaalia vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 50) ja 13. septembri 2010. aasta otsuses liidetud kohtuasjades T-156/07 ja T-232/07: Hispaania vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 53 (prantsuse keeles): "... ainsi qu’il a déjà été jugé par la Cour, les nombreuses références dans le traité CE à l’emploi des langues ne peuvent être considérées comme étant la manifestation d’un principe général de droit communautaire assurant à chaque citoyen le droit à ce que tout ce qui serait susceptible d’affecter ses intérêts soit rédigé dans sa langue en toutes circonstances."
[25] Kohtujurist Poiares Maduro ettepanek kohtuasjas C-160/03, punkt 38.
[26] "Ombudsman püüab võimaluse korral leida koos asjaomase institutsiooni või asutusega lahenduse haldusomavoli kõrvaldamiseks ja kaebuse rahuldamiseks."
[27] Selle teema kohta vt ombudsmani ettekannet Euroopa Poliitika Keskuse hommikusöögipoliitika ülevaates, mis toimus 23. mail 2011 Brüsselis. Kättesaadav aadressil: http://www.ombudsman.europa.eu
[28] http://europa.eu/abouteuropa/faq/index_en.html
[29] Vt ombudsmani otsused juhtumite 939/99/ME, 1146/2001/IP kohta ja tema eriaruanne Euroopa Parlamendile pärast soovituse projekti Euroopa Liidu Nõukogule juhtumi 1487/2005/GG kohta, kõik kättesaadavad aadressil www.ombudsman.europa.eu.
[30] Määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).
[31] Teatis komisjonile: Tõlkimine komisjonis – reageerimine 2007. aasta ja järgnevate aastate väljakutsetele (SEK(2006)1489).
Kogu oma tegevuses järgib liit oma kodanike võrdsuse põhimõtet, mille kohaselt kohtlevad liidu institutsioonid, organid ja asutused kodanikke võrdselt.
[33] Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom), EÜT 1994, L 113, lk 15. Artikli 3 lõikes 6 on sätestatud: „Kui ombudsman tuvastab haldusomavoli, teavitab ta sellest asjaomast institutsiooni või asutust, esitades vajaduse korral esialgsed soovitused. Selliselt teavitatud institutsioon või asutus saadab ombudsmanile kolme kuu jooksul üksikasjaliku arvamuse.”
[34] Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsioon avalike konsultatsioonide ja nende kättesaadavuse kohta kõigis ELi keeltes (2012/2676(RSP)) http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P7-TA-2012-0256&language=ET