Sissejuhatus

1. Käesolev uurimine põhineb üksikkaebusel, mis käsitleb konkreetset avalikku konsultatsiooni, mille komisjon algatas ainult inglise keeles. Kaebuses juhiti ombudsmani tähelepanu selle aluseks olevatele üldistele küsimustele, nimelt komisjoni keelepoliitikale avalikel konsultatsioonidel. Euroopa Parlament võttis selle küsimuse kohta 14. juunil 2012 vastu resolutsiooni.

Kaebuse taust

2. 7. oktoobril 2010 avaldas Euroopa Komisjon teatise,[1] milles esitati ideed finantssektori tulevaseks maksustamiseks. Seejärel algatas komisjon 22. veebruaril 2011 finantssektori maksustamist käsitleva avaliku konsultatsiooni (edaspidi „konsultatsioon”). Konsultatsiooniteade [2] avaldati prantsuse, inglise ja saksa keeles, samas kui konsultatsioonidokument (edaspidi "dokument") oli kättesaadav ainult inglise keeles [3]. Üldsusel paluti esitada oma märkused dokumendi kohta 19. aprilliks 2011.

3. märtsil 2011 saatis kaebuse esitaja, Hispaania jurist, komisjonile kirja, milles küsis, millal on kättesaadav dokumendi tõlge hispaania keelde.

4. Komisjon vastas 11. märtsil 2011, märkides, et dokument avaldati ainult inglise keeles aja ja tehnilise iseloomu tõttu. Komisjon selgitas, et parlament, nõukogu ja tema ise on taotlenud, et finantssektori maksustamise mõju hindamine oleks valmis enne 2011. aasta suve, mistõttu alustati konsultatsiooni niipea, kui ingliskeelne versioon oli kättesaadav. Komisjoni sõnul oleks dokumentide tõlkimine teistesse keeltesse konsultatsiooni edasi lükanud ja muutnud võimatuks enne suve saadud tagasiside hindamise.

5. Lisaks märkis komisjon, et oma tehnilise laadi tõttu oli konsulteerimine suunatud peamiselt finantssektori huvitatud isikutele. Nendel põhjustel kvalifitseeris komisjon selle ingliskeelse avaldamise „üksnes praktiliseks lahenduseks, arvestades asjaolusid”, kuid selgitas, et sidusrühmad võivad esitada oma seisukohad mis tahes ELi keeles.

6. Kaebuse esitaja ei olnud komisjoni seisukohaga rahul ja pöördus 11. märtsil 2011 ombudsmani poole.

Uurimise ese

7. Ombudsman algatas uurimise seoses kaebuses esitatud järgmise väite ja nõudega.

Väide:

Komisjon ei suutnud tagada finantssektori maksustamist käsitleva konsultatsioonidokumendi avaldamist kõigis liidu ametlikes keeltes.

Nõue:

Komisjon peaks põhimõtteliselt avaldama oma konsultatsioonidokumendid kõigis liidu ametlikes keeltes või esitama kodanikele taotluse korral tõlke.

8. Ombudsman palus komisjonil käsitleda oma arvamuses ka järgmisi küsimusi:

i) Kas komisjon kaalus võimalust tõlkida konsultatsiooni tekst pärast avaldamist teistesse aluslepingu keeltesse? Jaatava vastuse korral, miks ta seda ei teinud?

ii) Kas komisjon kaalus võimalust tõlkida konsultatsioonidokument kodanike taotlusel? Kas ta on selliseid taotlusi saanud?

iii) Kas komisjon kaalus kodanike teavitamist sellest, et ta võtab vastu panuseid mis tahes aluslepingu keeles? Kui vastus on jaatav, siis miks ta seda konsultatsioonidokumendis ei märkinud?

iv) Kas komisjon on saanud konsultatsioonide käigus üldsuselt tagasisidet? Kui jah, siis millises keeles (millistes keeltes) need koostati?

9. Lõpuks teatas ombudsman komisjonile, et ta oleks tänulik, kui komisjoni arvamuses viidataks konkreetselt võrdsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele ning kommenteeritaks Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõike 3 [4] ja artikli 11 lõike 3 [5] asjakohasust.

10. 18. mail 2011 ombudsmanile saadetud täiendavas kirjavahetuses esitas kaebuse esitaja seisukoha, et ombudsman peaks paluma komisjonil esitada teavet oma avalike konsultatsioonide üldise poliitika kohta ja selle kohta, kas sellega seoses on olemas üldised suunised, eelkõige keelelisest seisukohast. Ombudsman leidis, et need küsimused kuuluvad uurimise alla, nagu kaebuse esitajale ja komisjonile juba teatati.

Uurimine

11. Ombudsman palus 14. aprillil 2011 komisjonil esitada eespool nimetatud küsimuste kohta oma arvamus.

12. Kaebuse esitaja saatis 19. aprillil, 13., 18. ja 27. mail, 17., 20. ja 23. juunil 2011 ombudsmanile täiendava kirjavahetuse, milles ta tõi näiteid muudest komisjoni poolt vahepeal erinevates keelekombinatsioonides algatatud avalikest konsultatsioonidest.

13. Komisjon esitas oma arvamuse inglise keeles 15. juulil 2011 ja esitas ombudsmanile 1. augustil 2011 tõlke kaebuse keelde, st hispaania keelde. 2. augustil edastas ombudsman kaebuse esitajale hispaaniakeelse tõlke, paludes tal esitada selle kohta oma märkused. Kaebuse esitaja tegi seda samal päeval.

14. 24. novembril 2011 esitas ombudsman komisjonile soovituse projekti. Komisjon esitas 27. märtsil 2012 üksikasjaliku arvamuse ombudsmani soovituse projekti kohta. Kaebuse esitaja esitas 3. aprillil 2012 märkused komisjoni üksikasjaliku arvamuse kohta.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Väide, et konsultatsioonidokumenti ei ole avaldatud kõigis liidu ametlikes keeltes, ja väide, et komisjon peaks üldjuhul avaldama oma konsultatsioonidokumendid kõigis nendes keeltes või esitama kodanikele taotluse korral tõlked

Ombudsmanile esitatud argumendid

15. Kaebuse esitaja sõnul rikkus komisjon dokumendi avaldamisega ainult inglise keeles oma 2007. aasta juhtimisaruannet [6] ja eelkõige selle neljandat punkti, milles on öeldud: "Komisjon on võtnud endale kohustuse töötada avatud viisil. Ta püüab aktiivselt teavitada sellest, mida ta teeb ja milliseid otsuseid teeb. Enne õigusaktide ja poliitika algatamist peab komisjon ulatuslikult konsulteerima: ELi poliitika kvaliteet sõltub kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kõigi sidusrühmade ulatusliku osalemise tagamisest kogu poliitikaahelas. Komisjon on pühendunud kaasavale lähenemisviisile poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel ning on heaks kiitnud sisemiste miinimumstandardite kogumi huvitatud isikutega konsulteerimiseks.„Komisjoni seda avaldust arvesse võttes leidis kaebuse esitaja, et kõiki kodanikke mõjutavate poliitikavaldkondade puhul tuleks konsulteerida kõigi kodanikega ja kõigis ELi ametlikes keeltes.

16. Kaebuse esitaja leidis ka, et komisjon rikkus avatuse, läbipaistvuse, hea halduse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid ning piiras kodanike osalemist. Kaebuse esitaja tõi näite veel ühest komisjoni avalikust arutelust käibemaksu käsitleva rohelise raamatu üle [7]. Viimati nimetatud konsultatsioon oli suunatud praktiliselt samale sihtrühmale kui konsultatsioon. Dokumendid tehti siiski kättesaadavaks kõigis aluslepingu keeltes.

17. Lisaks leidis kaebuse esitaja, et komisjoni esitatud põhjused konsultatsiooni avaldamiseks üksnes inglise keeles ei ole kehtivad. Mõjuhinnangud tuleks kavandada piisavalt varakult, et need oleksid võimalikult laiaulatuslikud, avatud ja läbipaistvad. Ei ole vastuvõetav, et komisjon kasutab praktilisi lahendusi, mis on vastuolus avatuse ja läbipaistvuse põhimõtetega. Asjaolu, et konsulteerimine on tehnilist laadi, ei ole samuti mõjuv põhjendus, sest konsulteerimise eesmärk on tegelikult poliitiline (finantstehingute maksustamise läbivaatamine) ja mõjutab lõppkokkuvõttes finantstoodete tarbijaid.

18. Edasises kirjavahetuses teavitas kaebuse esitaja ombudsmani mitmest uuest avalikust konsultatsioonist, mille komisjon algatas eri teemadel. Eelkõige viitas kaebuse esitaja avalikele konsultatsioonidele järgmistel teemadel: i) lairibavõrkude riiklikku rahastamist käsitlevate suuniste läbivaatamine [8]; ii) äriühingu üldjuhtimise reform [9]; iii) parimad tavad ELi liikmesriikide konkurentsiasutuste vaheliseks koostööks ühinemiste valdkonnas [10]; iv) kilekottide kasutamise vähendamine [11]; v) väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad [12]; vi) kalapüügivõimalused [13]; vii) riigiabist teatamise kohustused [14]; viii) töötajate vaba liikumine [15]; ix) audiovisuaalteostele antava riigiabi hindamine [16] ja x) kutsekvalifikatsioonide direktiiv [17].

19. Kaebuse esitaja rõhutas eriti asjaolu, et komisjoni kasutatud keel(ed) ei olnud kõigil juhtudel ühesugused [18]. Ta märkis, et ombudsmanile esitatud näited „näitavad komisjoni ekslikku ja meelevaldset poliitikat seoses avalike konsultatsioonidega, mis seab kahtluse alla ja ohustab avatuse, läbipaistvuse, hea halduse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid”. Kaebuse esitaja arvates näitas see, et komisjonil ei ole ei poliitikat ega selgeid suuniseid keeleküsimuste kohta konsulteerimismenetlustes.

20. Kaebuse esitaja väitis, et i) kõigil ELi kodanikel on õigus osaleda komisjoni kavandatud avalikus poliitikas ja ii) kodanikud ei saa seda õigust kasutada, kui nad ei ole „konsulteerimisest tegelikult teadlikud”. See ei ole võimalik, kui konsultatsioonid on kättesaadavad ainult ühes või mõnes keeles. Erandeid üldpõhimõttest, et kõik konsultatsioonid tuleks avaldada kõigis ELi keeltes, tuleks tõlgendada ja kohaldada rangelt. On vastuoluline väita, et avalik konsultatsioon on suunatud „üldsusele” ja samal ajal tehakse see kättesaadavaks ainult ühes keeles.

21. Oma arvamuses tunnistas komisjon, et „keelebarjäär võib takistada kodanikel avalikes konsultatsioonides osalemist”. „Komisjon on avalike konsultatsioonide puhul pühendunud mitmekeelsusele ja töötab pidevalt selle nimel, et olukorda selles osas parandada. Seda eesmärki on siiski võimalik saavutada ainult „olemasolevate vahendite piires” ja teatavatel juhtudel „teatavate ajaliste piirangutega”. Komisjon viitas oma teatisele avalike konsultatsioonide kohta [19] ja märkis, et tema arvates kajastab see piisavalt nii võrdsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet kui ka ELi lepingu artikli 10 lõiget 3 ja artikli 11 lõiget 3. See teatis ei sisalda nõuet, et konsultatsioonidokumendid tuleb tõlkida kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse.

22. Konsultatsiooni teema tehti teatavaks veebisaidil Your Voice in Europe [20] kõigis ELi ametlikes keeltes. Osalemiskutse esitati ka kõigis ELi ametlikes keeltes. Seda peeti piisavaks, et näidata, et ettepanekud kõigis ELi ametlikes keeltes on teretulnud. Lisaks on konsultatsioonileht kättesaadav inglise, prantsuse ja saksa keeles.

23. Ajaliste piirangute tõttu avaldati konsultatsioonidokument ise siiski ainult inglise keeles. Finantssektori maksustamise küsimus on Euroopa institutsioonide tegevuskavas väga oluline prioriteet. Komisjon võttis oma teatises finantssektori maksustamise kohta kohustuse viia 2011. aasta suveks läbi põhjalik mõjuhinnang, mille raames alustati konsultatsioone. Kuna konsultatsiooniperiood kestis kaheksa nädalat, avaldati see kohe pärast ingliskeelse teksti suhtes kokkuleppele jõudmist.

24. Dokumendi tõlkimine kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse oleks selle avaldamist märkimisväärselt edasi lükanud ja muutnud mõjuhinnangu koostamise suveks võimatuks. See on ka põhjus, miks dokumenti ei tõlgitud üksikisikute taotlusel.

25. Seda arvesse võttes peeti praktiliseks lahenduseks ainult ingliskeelset väljaannet, pidades silmas, et huvitatud isikud saavad esitada oma seisukohad oma vastavas ELi keeles. Komisjon sai vastuseid teistes keeltes, näiteks hispaania, prantsuse, saksa ja portugali keeles. Kõiki vastuseid käsitleti võrdsetel alustel ja need kajastusid võrdselt konsultatsiooni analüüsis. Keelelist diskrimineerimist ei esinenud.

26. Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et ta jääb oma esialgse seisukoha juurde, ja väitis, et komisjoni esitatud põhjendused on vastuvõetamatud. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et on absurdne eeldada, et kodanikud vastavad avalikele konsultatsioonidele mis tahes ELi ametlikus keeles, kui nad ei ole varem suutnud asjaomast konsultatsioonidokumenti oma keeles lugeda või sellest aru saada. Kaebuse esitaja ei nõustunud ka komisjoni seisukohaga, et aluslepinguga ei kehtestata kohustust tõlkida konsultatsioonidokumente kõikidesse ELi keeltesse. Tema arvates on tegemist eksliku tõlgendusega, milles ei võeta arvesse põhiõigust üldsuse osalemisele liidu asjades.

27. Lisaks juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et komisjoni arvamuses viidati üksnes konkreetsele finantstehingute maksustamist käsitlevale konsultatsioonile, kuid ei vastatud „ombudsmani küsimustele avalike konsultatsioonide kohta üldiselt”. Ta märkis, et nagu ombudsmanile tema edasises kirjavahetuses esitatud näidetest nähtub, on komisjoni keelepoliitika väga piirav, piirab kodanike põhiõigust osaleda liidu avalikus elus ja on selgelt diskrimineeriv. Kaebuse esitaja leiab, et komisjoni poliitika kujutab endast süsteemset haldusomavoli.

Ombudsmani hinnang, mille alusel koostati soovituste projektid

a) Konsulteerimine

28. Ombudsmani pikaajaline seisukoht on, et mis puudutab Euroopa institutsioonide välissuhtlust kodanikega, siis oleks ideaalne, kui selleks mõeldud materjalid avaldataks kõigis ametlikes keeltes. Selleks et välissuhtlus oleks tõhus, on vaja, et kodanikud mõistaksid neile institutsioonide poolt antud teavet [21].

29. Kui aga välissuhtlus on vahend, mis võimaldab Euroopa kodanikel osaleda otsustusprotsessis, muutub mitmekeelsus oluliseks eeltingimuseks, et tõhusalt kasutada kodanike demokraatlikku õigust saada teavet küsimustest ja küsimustest, mis võivad viia seadusandlike meetmete võtmiseni. Nagu kaebuse esitaja õigesti märkis, ei ole mõistlik eeldada, et Euroopa kodanikud osalevad konsultatsioonis, mille sisust nad ei pruugi üldse aru saada.

30. Arvestades asjaolu, et nagu komisjon märkis, on finantssektori maksustamine kõigi liidu institutsioonide jaoks esmatähtis, oleks konsultatsiooniprotsessi seadustamiseks olnud soovitav tagada üldsuse võimalikult laialdane osalemine. Lisaks, nagu kaebuse esitaja märkis, pakkus see teema hoolimata oma tehnilisest olemusest otsest huvi suurtele ühiskonnasektoritele, kuna finantsasutused kannavad finantstehingute võimalikud maksud tõenäoliselt üle tarbijatele pangakulude või muude tasude kujul.

31. Käesoleval juhul võisid kõik liidu kodanikud tõepoolest veenduda, et komisjon oli algatanud finantssektori maksustamist käsitleva konsultatsiooni, mille tähtaeg oli 19. aprill 2011. Nagu komisjon märkis ja ombudsman sai kontrollida, sisaldab veebisait Your Voice in Europe tõepoolest liidu 23 ametlikus keeles loetelu kõigi algatatud konsultatsioonide pealkirjadest, sealhulgas käesoleva kaebuse esemega seotud konsultatsioonist. Võttes aga arvesse, et konsultatsioonileht oli kättesaadav ainult nendes kolmes keeles, võisid ainult inglise, prantsuse või saksa keelt kõnelevad ELi kodanikud saada lisateavet näiteks selle kohta, kuidas oma seisukohti esitada. Kuna konsultatsioonidokument koostati ainult inglise keeles, said ainult inglise keelt kõnelevad ELi kodanikud tegelikult tutvuda konsultatsiooni tegeliku sisu, selle põhjenduste, tõstatatud probleemide ja kavandatud meetmetega.

32. Seetõttu on vaieldamatu, et ainult piiratud arv ELi kodanikke saab tegelikult kasutada oma õigust „osaleda liidu demokraatias”, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 10 lõikes 3. Selle tulemusena piirdusid ELi lepingu artikli 11 lõikes 3 nõutud ulatuslikud konsultatsioonid asjaomaste inglise keelt kõnelevate osapooltega. Mitte-inglise keelt kõnelevad kodanikud jäeti seega ab initio sellest demokraatlikust ettevõtmisest välja.

33. Komisjon märkis oma arvamuses, et ta sai vastuseid muudes keeltes kui inglise keel, nimelt hispaania, prantsuse, saksa ja portugali keeles. Kuigi see avaldus ei vasta täpselt ombudsmani küsimuse iv teisele osale, nimelt sellele, millistes aluslepingute keeltes sai komisjon üldsuselt tagasisidet, ei piisa sellest ka tõendamaks, et üksikisikud aitasid konsultatsioonile tegelikult kaasa, hoolimata asjaolust, et seda ei avaldatud nende oma keeles.

34. Ühest küljest ei ole võimalik kindlaks teha, kui paljusid kodanikke tegelikult heidutas arvamust esitamast asjaolu, et dokument ei olnud nende keeles kättesaadav. Teisest küljest oli ombudsmani enda uuringu [22] kohaselt käesolevas konsultatsioonis osalenud 16 kodaniku vastustest 11 inglise keeles (ligikaudu 70 %) ja ülejäänud prantsuse või saksa keeles, st keeltes, milles konsultatsiooni veebilehel esitati täiendavat teavet. Ükski üldsuselt saadud vastustest ei näi olevat teistes komisjoni viidatud keeltes. Lisaks luges ombudsman mitu konsultatsiooni käigus esitatud vastust ja sai kindlaks teha, et mõned vastajad ei olnud nõus komisjoni otsusega avaldada konsultatsioonidokument ainult inglise keeles.

35. Ombudsmani arvates näitab see, et isegi kui ELi kodanikud saavad konsultatsioonis tõhusalt osaleda, tajutakse keelelisi piiranguid endiselt nende isikute ebavõrdse kohtlemisena, kes ei räägi komisjoni poolt konsultatsiooniks valitud keelt. Komisjon ise tunnistas oma arvamuses, et keelebarjäär võib tõepoolest takistada kodanike õigust osaleda avalikes konsultatsioonides.

36. Kohtuotsuse Kik [23] punktis 82 leidis Esimese Astme Kohus (nüüd Üldkohus), et asutamislepingu viiteid keelte kasutamisele ei saa pidada tõendiks liidu õiguse üldpõhimõttest, mis annab igale kodanikule õiguse saada igal juhul versioon kõigest, mis võib tema huve mõjutada, tema keeles [24]. Sellest järeldub, et võib esineda olukordi, kus seda õigust ei saa kohaldada. Need peaksid siiski olema iga kord piiratud ja põhjendatud [25]. Teisisõnu on ebavõrdne kohtlemine lubatud, kui see on mõistlikult ja objektiivselt põhjendatud. Käesoleval juhul tugines komisjon a) konsultatsiooni tehnilisele laadile ja b) selle kiireloomulisusele, et põhjendada dokumendi avaldamist ainult inglise keeles. Seega tekib küsimus, kas komisjoni esitatud põhjendused on piisavad, et õigustada käesolevas asjas keelelisi piiranguid.

37. Konsulteerimise tehnilise laadi kohta märkis ombudsman, et komisjon mainis seda aspekti oma 11. märtsi 2011. aasta vastuses kaebuse esitajale, kuid ei korranud seda oma arvamuses. Seetõttu leidis ombudsman, et komisjon loobus sellest väitest ega võtnud selle suhtes seisukohta.

38. Komisjon viitas oma arvamuses „olemasolevatele ressurssidele”, mis piiravad tema jõupingutusi mitmekeelsuse parandamiseks avalikel konsultatsioonidel. Ombudsman ei pidanud neid ebamääraseid termineid piisavaks, et õigustada komisjoni võimalikke rahalisi piiranguid mitmekeelsuse põhimõtte kohaldamisel käesoleval juhul.

39. Kuivõrd komisjon tugines oma seisukoha põhjendamiseks kiireloomulisuse põhjustele, leidis ombudsman, et sellised kaalutlused ei saa olla piisavad, et võimaldada komisjonil täielikult eirata osalemise ja läbipaistvuse eesmärke, mis on sätestatud ELL artikli 10 lõikes 3 koostoimes ELL artikli 11 lõikega 3, välja arvatud juhul, kui raskused, mis tal oleksid tekkinud nende sätete täielikul kohaldamisel, on ületamatud. Ombudsmani arvates ei ole tõendatud, et see nii oli. Igal juhul, isegi kui see oleks nii olnud, on komisjoni põhjendus mitte tõlkida konsultatsiooniprotsessi mis tahes etapis midagi mis tahes keelde selgelt ebaproportsionaalne.

40. Kuigi dokumendi avaldamine oli kiireloomuline ja tuli lõpule viia niipea, kui saavutati kokkulepe ingliskeelse teksti suhtes – väide, mida ombudsman ei vaidlustanud –, oleks komisjon siiski saanud tagada, et selles saaksid osaleda ka inglise keelt mittekõnelevad kodanikud. Eelkõige oleks komisjon võinud vähemalt esitada kodanikele isegi pärast avaldamist, kuid siiski piisava tähtaja jooksul, mis võimaldab neil saata vastuseid, konsultatsioonidokumendi oluliste osade tõlked kõikidesse aluslepingute keeltesse. Komisjon oleks võinud vähemalt esitada konsultatsiooni veebilehel kättesaadava põhiteabe inglise, prantsuse ja saksa keeles kõigis aluslepingu keeltes. Teine lahendus oleks olnud pakkuda kodanikele taotluse korral tõlget.

41. Kui komisjon oleks kasutanud mõnda neist vahenditest, oleks ta saanud vältida viivitusi konsultatsiooni algatamisel, sest tõlge oleks esitatud tagantjärele. Lisaks oleks taotluse alusel tehtud tõlked vähendanud kulusid ja inimressursse, kuna need oleks esitatud ainult nendesse keeltesse, mille kohta taotlus esitati. Komisjoni arvates ei tundu, et ta oleks mõnd neist alternatiividest arvesse võtnud. Vastupidi, vastuseks ombudsmani küsimuse ii esimesele osale märkis komisjon, et eespool nimetatud ajapiirangute tõttu „ei ole [C] arvamust taotluse korral tõlgitud”. Kahjuks ei selgitanud komisjon, nagu ombudsman oli palunud, kas ta ka tegelikult tõlketaotlusi sai.

42. Lisaks ei olnud ombudsmanil kahtlust, et dokumendi ingliskeelne avaldamine välistas automaatselt märkimisväärse arvu võimalike vastajate tegeliku osalemise konsultatsioonis, kuna nad ei saanud sellest aru. See oleks võinud olla diskrimineeriv. Ombudsman märkis, et komisjon ei käsitlenud oma arvamuses kaebuse esitaja sellekohast väidet. Selle asemel piirdus komisjon väitega, et panuste vahel ei esine keelelist diskrimineerimist. Selle kaebuse eesmärk ei olnud aga mitte vastuste väidetav diskrimineerimine, vaid võimalike vastajate diskrimineerimine konsultatsiooniprotsessi väga varajases etapis.

43. Ombudsmani arvates näitab ülaltoodud ulatus, et komisjon i) piiras põhjendamatult ja ii) ebaproportsionaalselt inglise keelt mittekõnelevate kodanike õigust olla konsulteeritud. Tegemist oli haldusomavoli juhtumiga.

44. Arvestades, et selleks ajaks, kui kaebuse uurimine oli lõpetatud, oli konsultatsioon juba lõpetatud, ei olnud ombudsmanil enam võimalik otsida lahendust, mis oleks kõrvaldanud eespool nimetatud haldusomavoli juhtumi ja rahuldanud kaebuse esitajat vastavalt ombudsmani põhikirja [26] artikli 3 lõikele 5. Kuna aga uuritava kaebuse aluseks oleval üldisel küsimusel oli selge üldine mõju ja seda saaks tulevikus parandada, esitas ombudsman allpool esitatud esimese soovituse projekti.

b) Konsulteerimismenetluste üldine keelepraktika

45. Kõigepealt tuletas ombudsman meelde, et Lissaboni lepinguga tugevdatakse kodanike ja ühenduste õigust osaleda liidu demokraatias [27]. Lisaks nõutakse selles, et liidu institutsioonid peavad esindusorganisatsioonide ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi. Korrapärase dialoogi pidamine tähendab ombudsmani arvates tõelise poliitilise arutelu pidamist kodanikuühiskonnaga. Esimene samm selles suunas on teavitada komisjoni võimalikest algatustest ja nendega konsulteerida. Just selles etapis kutsutakse komisjoni üles täitma avalike konsultatsioonide kaudu olulist rolli.

46. On ütlematagi selge, et mitmekeelsus on samal ajal vahend, mis võimaldab komisjonil kaasata oma avalikesse konsultatsioonidesse võimalikult palju kodanikke, ning tagatis, et kodanikuühiskond tervikuna saab kontrollida liidu tegevuse sidusust ja läbipaistvust.

47. Kuigi komisjon ei andnud ombudsmani uurimises esitatud väitele selget ja täpset vastust, järeldas ombudsman komisjoni arvamuse üldisest sisust, et tema arvates kohaldatakse avalikes konsultatsioonides mitmekeelsuse põhimõtet sõltuvalt „olemasolevatest vahenditest” ja „ajapiirangutest”. Kuid ei komisjoni arvamuse sisus ega ombudsmani poolt käesoleva uurimise käigus analüüsitud avalike konsultatsioonide näidetes ei selgitata i) asjaolusid, mille korral neid väidetavaid erandeid saab kohaldada, ja mis veelgi olulisem, ii) kodanikele pakutavaid tagatisi.

48. Esiteks leidis ombudsman, et komisjoni väide, et konsultatsioonide teatis a) „kajastab piisavalt nii võrdsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid kui ka Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõiget 3 ja artikli 11 lõiget 3” ning b) ei nõua konsultatsioonidokumentide avaldamist kõigis aluslepingu keeltes, on täiesti pettumust valmistav.

49. Ühelt poolt on raske mõista, kuidas saab eespool nimetatud põhimõtteid ja artikleid pidada täidetuks seoses küsimusega, mida teatises isegi ei mainita.

50. Teisest küljest ei muuda asjaolu, et teatis ei sisalda sätteid avalikel konsultatsioonidel kasutatavate keelte kohta, seda küsimust üleliigseks. Selle olukorra tagajärg on pigem see, et kõnealuses teatises ei võeta nõuetekohaselt arvesse nõuandemenetluse olulisi aspekte, kuigi need peaksid seda olema.

51. Teiseks võiks ombudsman kindlaks teha, et portaal Teie hääl Euroopas, mis on Euroopa Komisjoni ühtne juurdepääsupunkt mitmesugustele konsultatsioonidele, aruteludele ja muudele vahenditele, mis võimaldavad kodanikel aktiivselt osaleda Euroopa poliitikakujundamise protsessis, ei sisalda põhjalikke selgitusi selle kohta, miks konsultatsioonidokumendid ei ole kättesaadavad kõigis ELi ametlikes keeltes.

52. Kuigi on tõsi, et avaleht sisaldab jaotist pealkirjaga "Miks osa teabest ei ole minu keeles?", on ainsas viites konsultatsioonidele öeldud, et "konsulteerimisdokumente, mis on suunatud spetsialiseerunud sihtrühmadele, ei avaldata tingimata kõigis keeltes. Vastused on siiski vastuvõetavad kõigis ELi keeltes, välja arvatud juhul, kui konsultatsioonidokumentides endis on sõnaselgelt märgitud teisiti." Ülejäänud selgitused, mis on kättesaadavad Europa portaali [28] käsitlevate korduma kippuvate küsimuste lingi kaudu, on üldised ja viitavad peamiselt sellel veebisaidil esitatud teabe keelele. Konsulteerimise kohta konkreetset teavet siiski ei esitata.

53. Seetõttu kahtles ombudsman, kas komisjonil on avalike konsultatsioonide osas selge keelepoliitika. Seda kahtlust süvendasid konsultatsiooninäited, mille kaebuse esitaja esitas oma edasises kirjavahetuses ombudsmaniga. Need näited näitavad, et komisjon kasutab oma avalikes konsultatsioonides erinevaid keelekombinatsioone, mis ei pruugi järgida etteaimatavat mustrit.

54. Kuigi konsultatsiooni teema (st pealkiri) on alati kättesaadav kõigis ELi keeltes portaalis Your Voice in Europe, on vaid üks kaebuse esitaja esitatud 11-st konsultatsioonileheküljest kättesaadav kõigis aluslepingu keeltes (nimelt äriühingu üldjuhtimise kohta). Ülejäänud kolm on kättesaadavad inglise, prantsuse ja saksa keeles (nimelt konsultatsioonid käibemaksu tuleviku, töötajate vaba liikumise ja kutsekvalifikatsioonide kohta) ning seitse ainult inglise keeles. Selline olukord ei ole ilmselgelt kooskõlas ombudsmani väljakujunenud seisukohaga,[29] et hea haldustava nõuab, et ELi institutsioonid, organid ja asutused annaksid kodanikele võimalikult suures ulatuses teavet nende emakeeles.

55. Lisaks ei ole selge, kas ainult sihtotstarbelised konsultatsioonid avaldatakse piiratud arvus ELi keeltes, nagu on märgitud portaalis Your Voice in Europe. Näiteks töötajate vaba liikumist käsitlev konsultatsioonidokument oli kättesaadav ainult inglise keeles, kuigi see puudutas ELi kodakondsuse põhiaspekti, mõjutades seega olemuslikult kõiki ELi kodanikke. Samuti avaldati kilekottide kasutamise vähendamist käsitlev konsultatsioon, mis oli suunatud konkreetselt „üldsusele” ja mille puhul oli ilmne, et paljud kodanikud annavad oma panuse kõnealuse „terve mõistuse” teema tõttu, üksnes inglise keeles. Sama toimus ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid käsitleva konsultatsiooni puhul, samas kui konsultatsioonidokument lairibavõrkude riikliku rahastamise kohta, mille sihtrühmaks olid „liikmesriigid, riigiasutused, elektroonilise side operaatorid, lairibavõrkude investorid”, avaldati kõigis ELi keeltes.

56. Seetõttu jõudis ombudsman järeldusele, et kriteeriumid, mida komisjon kasutab nende ELi keelte arvu vähendamiseks, milles ta oma avalikke konsultatsioone avaldab, ei ole selged.

57. Sellest järeldub, et mis puudutab komisjoni avaliku konsultatsiooni poliitikat, siis ELL artikli 10 lõikes 3 ja artikli 11 lõikes 3 sätestatud korduvad erandid kodanike demokraatliku osalemise põhimõttest otsustusprotsessis ja komisjoni ulatusliku konsulteerimise põhimõttest ei olnud objektiivsed, põhjendatud ega proportsionaalsed või ei olnud tõendatud, et need oleksid olnud objektiivsed, põhjendatud ja proportsionaalsed. Tegemist oli haldusomavoli juhtumiga.

58. Arvestades, et komisjoni ülesanne on teha lõpp ombudsmani tuvastatud haldusomavoli juhtumile, mis mõjutab kodanikke üldiselt, esitas ombudsman allpool esitatud teise soovituse projekti.

Ombudsmani soovituste projektid olid järgmised:

"1. Komisjon peaks põhimõtteliselt avaldama oma konsultatsioonidokumendid kõigis liidu ametlikes keeltes või esitama kodanikele taotluse korral tõlke. Seda tehes peaks komisjon arvesse võtma, et Lissaboni lepingus on erilist rõhku pandud kodanikuühiskonna õigusele osaleda liidu demokraatlikus elus.

2. Lisaks peaks komisjon koostama selged, objektiivsed ja mõistlikud suunised aluslepingu keelte kasutamise kohta avalikel konsultatsioonidel, pidades silmas, et ELi lepingu artikli 10 lõikes 3 ja artikli 11 lõikes 3 sätestatud kodanike demokraatliku otsustusprotsessis osalemise ja komisjoni ulatusliku konsulteerimise põhimõtete mis tahes piiramine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne. Need suunised peaksid olema avalikud ja kergesti kättesaadavad. Komisjon võiks need lisada oma suurepäraste üldpõhimõtete ja miinimumnõuete hulka huvitatud isikutega konsulteerimiseks või vähemalt veebisaidile „Sinu hääl Euroopas”.”

Ombudsmanile pärast tema soovituste projekti esitatud argumendid

Komisjoni üksikasjalik arvamus

59. Oma üksikasjalikus arvamuses soovituste eelnõude kohta märkis komisjon, et ta peab seadma oma tõlketegevuse tähtsuse järjekorda, võttes arvesse oma eri tegevuste tähtsust ja kiireloomulisust ning olemasolevaid eelarvevahendeid ja inimressursse. Tõlkeeelarve on külmutatud ja jääb tõenäoliselt selliseks. Kui õiguslikud kohustused, näiteks õigusaktide tekstide tõlkimine, on täidetud, seab komisjon oma tõlketegevuse jätkuvalt konkureerivate vajaduste seas esikohale, et olemasolevaid ressursse parimal viisil ära kasutada. Kuigi ei asutamislepingutes ega määruses 1/1958,[30] millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, ei kehtestatud õiguslikku kohustust tõlkida kõik avalikud dokumendid, tegi komisjon poliitilise valiku suurendada läbipaistvust ja tõhustada poliitikakujundamist, tõlkides "suur osa oma tööst õigusloomevaldkonnast kõrgemale ja kaugemale".

60. Komisjoni teatises avalike konsultatsioonide kohta tehakse vahet konsultatsioonidel, mille komisjon algatas enne seadusandliku ettepaneku vastuvõtmist, ning sellele järgneval ametlikul ja kohustuslikul otsustusprotsessil vastavalt aluslepingutele. Euroopa Kohus on ise sedastanud, et liidu õiguses ei ole üldpõhimõtet, mille kohaselt peaks igal kodanikul olema võimalus lasta tõlkida iga teda mõjutada võiva dokumendi versioon oma keelde igas olukorras. Lisaks ei tähenda konsultatsiooni avaldamine kodanikele dokumendi saatmist määruse 1/1958 artikli 3 tähenduses. Kodanikel on siiski õigus esitada oma seisukohad mis tahes ametlikus keeles.

61. Sarnane olukord esineb seoses komisjoni veebisaidil avaldatud teabega. Komisjon püüab teha sellise teabe kättesaadavaks võimalikult paljudes keeltes, saavutades samal ajal tasakaalu selliste tõlgete kulude ja tulude vahel, mille pakkumine läheb kaugemale tema õiguslikest kohustustest. Keele valik sõltub erinevatest teguritest, nagu teabe laad, kiireloomulisus, asjakohasus ja sihtrühm. Komisjoni teatises avalike konsultatsioonide kohta on juba sätestatud, et konsulteerimiseks kasutatav meetod ja selle ulatus peaksid olema proportsionaalsed selle mõju ja konkreetsete piirangutega.

62. Mis puudutab ombudsmani ettepanekut esitada taotluse korral tõlked, siis oli komisjon seisukohal, et ühe kodaniku taotlusel suurele publikule suunatud konsultatsioonidokumentide tõlkimine ei oleks tõhus ega ökonoomne. Lisaks tähendaks see ühe keele eelistamist teisele. Keele valik kuulub institutsioonile ja selleni jõutakse mitmete konsultatsiooniga seotud tegurite põhjal. See ei saa sõltuda individuaalsetest taotlustest. Lisaks töötab komisjon välja uut masintõlketeenust, mis võiks alates 2013. aasta lõpust aidata kaasa komisjoni poolt kodanikele ja liikmesriikidele pakutavate või toetatavate teenuste osutamisele.

63. Kokkuvõttes leidis komisjon, et tema praegune tõlkepoliitika ei piira mingil viisil aluslepingul põhinevat kodanike õigust osaleda liidu demokraatlikus elus. Kodanikel on võrdne juurdepääs otsustusprotsessile, kuna komisjoni ettepanekud avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas kõigis ametlikes keeltes. Ettevalmistavad sisedokumendid esitatakse Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele komisjoni kasutatavas keeleversioonis. Seoses õigusega laiaulatuslikele konsultatsioonidele viidatakse ELi lepingus „asjaomastele pooltele”, mis on tahtlikult piirav väljend, mis võimaldab komisjonil mitte käsitleda kõiki oma konsultatsioone kõigi kodanikega. Lõpuks toimib läbipaistvus seoses üldsuse juurdepääsuga dokumentidele samamoodi, see tähendab, et juurdepääs antakse alati taotletud dokumentide olemasolevatele keeleversioonidele.

64. Komisjon võttis siiski teadmiseks ombudsmani tähelepanekud vastuolude kohta ametlike keelte kasutamisel avalikel konsultatsioonidel. Olukorra parandamiseks võttis komisjon endale kohustuse töötada sidusama keelepoliitika nimel kooskõlas tõlkeid käsitlevas teatises [31] sätestatud prioriteetidega.

Kaebuse esitaja märkused

65. Oma märkustes komisjoni üksikasjaliku arvamuse kohta tuletas kaebuse esitaja meelde ELi lepingu artiklis 9,[32] artikli 10 lõikes 3 ja artikli 11 lõikes 3 sätestatud demokraatlikke põhimõtteid ning märkis, et pelgalt majanduslikud põhjused ei saa anda komisjonile õigust neist kõrvale kalduda. Kui probleem on rahas, võiks komisjon kaaluda võimalike üleliigsete kulude kõrvaldamist.

Ombudsmani hinnang pärast tema soovituste projekti

66. Ombudsman on komisjoni üksikasjaliku arvamuse hoolikalt läbi lugenud, kuid tema argumendid teda ei veena. Ombudsman nõustub komisjoniga, et seadusandlike ettepanekute avaldamine kõigis keeltes on vajalik selleks, et kodanikud saaksid kasutada oma õigust osaleda liidu demokraatias (ELi lepingu artikli 10 lõige 3). Ombudsman ei saa siiski nõustuda, et selline avaldamine on selle õiguse tagamiseks piisav. Vastupidi, just eelmises etapis, st siis, kui komisjoni seisukohta ei ole veel välja töötatud ja tema ettepanekuid ei ole veel sellisena vastu võetud, tuleks kodanikke kutsuda osalema ja väljendama oma seisukohti tulevaste õigusaktide kohta ning seeläbi mõjutama otsuste tegemist ELis. ELi õigus ja sellega ELi kodanikele antavad õigused ei tohi jääda surnud kirjatäheks. On raske ette kujutada, kuidas kodanikud saaksid tegelikult kasutada aluslepinguga tagatud õigust ja omada otsest sõnaõigust liidu asjades, kui nad on komisjoni seisukohast teadlikud alles siis, kui see on kindlaks määratud ja ametlik õigusloomeprotsess on alanud. See võib olla teataval määral võimalik konkreetseid huvirühmi esindavate hästi rahastatud lobiorganisatsioonide puhul, kuid mitte valdava enamiku tavakodanike puhul.

67. Ombudsmani ei veena ka komisjoni viited tema õiguslikele kohustustele selles kontekstis. Ombudsman tunnistab, et Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõikes 3 viidatakse tõepoolest „asjaomaste isikutega” konsulteerimisele ning et mõnes kontekstis viitab see fraas pigem konkreetsetele rühmadele kui kõigile kodanikele. Kuid nagu on märgitud ombudsmani soovituste projektis (vt eespool punkt 55), on „asjaomased isikud” mõnes avalikus konsultatsioonis komisjoni enda arvates üldiselt Euroopa kodanikud. Isegi sellised konsultatsioonid avaldatakse mõnikord ainult ühes ametlikus keeles või ainult mõnes ametlikus keeles.

68. Lisaks ei tohiks ombudsmani arvates artikli 11 lõike 3 erinõudeid tõlgendada nii, et need piiravad ELi lepingu II jaotise üldisemaid sätteid, eelkõige artiklit 9, artikli 10 lõiget 3 ja artikli 11 lõiget 1, milles väljendatakse selgelt kavatsust edendada demokraatiat ja üldsuse kaasamist liidu asjadesse. Komisjoni kohustus võimaldada kõigil kodanikel end avalike konsultatsioonide teemadega kurssi viia tuleneb seega otseselt liidu aluseks olevatest demokraatlikest põhimõtetest.

69. Seda silmas pidades ei saa vahendite ja eelarve piiratus õigustada seda, et kodanikele pannakse süstemaatiliselt kohustus maksta konsulteerimisdokumentide tõlkimise eest, kui nad soovivad osaleda liidu demokraatlikus elus komisjoni avalike konsultatsioonide kaudu. Seetõttu jääb ombudsman soovituse projektis väljendatud seisukohale, et „komisjon peaks tagama, et kõik Euroopa kodanikud mõistaksid tema avalikke konsultatsioone, mis tuleks põhimõtteliselt avaldada kõigis ametlikes keeltes”.

70. Eespool toodut arvesse võttes järeldab ombudsman kahetsusega, et komisjon ei ole i) näidanud üles tõelist tahet tagada, et kõik Euroopa kodanikud mõistaksid tema avalikke konsultatsioone, mis tuleks põhimõtteliselt avaldada kõigis aluslepingu keeltes, ega ii) esitanud veenvaid ja vastuvõetavaid põhjendusi aluslepingu keelte kasutamise piiramiseks oma konsultatsioonimenetlustes. Seega põlistab komisjon ombudsmani soovituse ettepaneku projekti punktides 43 ja 57 tuvastatud haldusomavoli juhtumid.

71. Arvestades, et kodanike õigus osaleda Euroopa Liidu asjades on liidu demokraatliku toimimise, selle avatuse ja läbipaistvuse ning lõppkokkuvõttes Euroopa kodakondsuse kui sellise oluline aspekt, oleks ombudsman leidnud, et käesolev juhtum väärib eriaruannet Euroopa Parlamendile vastavalt tema põhikirja artikli 3 lõikele 6 [33]. Ombudsman märgib siiski, et 14. juunil 2012 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni avalike konsultatsioonide ja nende kättesaadavuse kohta kõigis ELi keeltes,[34] mille punktis 2 nõutakse tungivalt, et komisjon tagaks, et austataks ja rakendataks täielikult iga ELi kodaniku õigust pöörduda ELi institutsioonide poole ükskõik millises ELi ametlikus keeles, tagades avalike konsultatsioonide kättesaadavuse kõigis ELi ametlikes keeltes, et kõiki konsultatsioone koheldaks võrdselt ja et konsultatsioonide vahel ei esineks keelelist diskrimineerimist. Seetõttu võttis parlament hiljuti vastu resolutsiooni, mis hõlmab ombudsmani poolt komisjonile esitatavate soovituste eelnõude ulatust. Neil asjaoludel näib eriaruanne käesolevas asjas ebavajalik.

74. Ombudsman lõpetab seega käesoleva kaebuse uurimise allpool esitatud kriitilise märkusega.

B. Ombudsmani kriitiline märkus

Ombudsman lõpetab käesoleva kaebuse uurimise järgmise kriitilise märkusega:

Komisjon peaks tagama, et kõik Euroopa kodanikud mõistaksid tema avalikke konsultatsioone, mis tuleks põhimõtteliselt avaldada kõigis ametlikes keeltes. Selle tegemata jätmine on haldusomavoli juhtum.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest. Ombudsman saadab otsuse koopia ka Euroopa Parlamendi presidendile, et parlament saaks seda arvesse võtta komisjoni vastuse käsitlemisel parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsioonile. Ta teavitab parlamenti ka komisjoni järelmeetmetest kriitilise märkuse suhtes.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 4. oktoober 2012

---

[1] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele finantssektori maksustamise kohta (KOM/2010/549), kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/taxation/com_2010_0549_en.pdf

[2] http://ec.europa.eu/taxation_customs/common/consultations/tax/2011_02_financial_sector_taxation_en.htm

[3] http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/common/consultations/tax/financial_sector/consultation_document_en.pdf

Igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias. Otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.”

[5] „Euroopa Komisjon korraldab asjaomaste isikutega laiapõhjalisi konsultatsioone, et tagada liidu meetmete sidusus ja läbipaistvus.”

[6] Euroopa Komisjoni 30. mai 2007. aasta avaldus juhtimise kohta, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/atwork/synthesis/doc/governance_statement_en.pdf

[7] Roheline raamat käibemaksu tuleviku kohta – Lihtsama, töökindlama ja tõhusama käibemaksusüsteemi suunas, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/taxation_customs/common/consultations/tax/2010_11_future_vat_en.html

[8] http://ec.europa.eu/competition/consultations/2011_broadband_guidelines/index_en.html

[9] http://ec.europa.eu/news/business/110427_en.html

[10] http://ec.europa.eu/competition/consultations/2011_merger_best_practices/index_en.html

[11] Konsulteerimine plastkandekottide kasutamise vähendamise võimaluste ja biolagunevuse nõuete parandamise võimaluste üle direktiivis 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta ning biolagunevate pakenditoodete nähtavuse üle tarbijatele. Kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/environment/consultations/plasticbags_en.html

[12] Avalik konsultatsioon: Väikeettevõtted, suur maailm - uus partnerlus, et aidata VKEdel haarata kinni üleilmsetest võimalustest. Kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/enterprise/policies/international/listening-stakeholders/public-consultation-sme-support/index_en.html

[13] http://ec.europa.eu/fisheries/partners/consultations/fishing_opportunities/index_en.html

[14] Konsultatsioon riigiabi aruandluskohustuste muutmise kohta, kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/competition/consultations/2011_reporting_obligations/index_en.html

[15] Konsultatsioon töötajate vaba liikumist käsitlevate ELi eeskirjade jõustamist käsitlevate ELi algatuste kohta, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=699&consultId=8&visib=0& furtherConsult=yes&langId=et

[16] http://ec.europa.eu/competition/consultations/2011_state_aid_films/index_en.html

[17] Konsultatsioon: kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi ajakohastamine, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2011/professional_qualifications_directive

[18] Komisjon kasutas järgmisi keeli: i) teadaanne inglise keeles, konsultatsioonidokument kõigis ELi keeltes; ii) teadaanne ja konsultatsioonidokument kõigis ELi keeltes; iii) teadaanne ja konsultatsioonidokument inglise keeles; iv) teadaanne ja konsultatsioonidokument inglise keeles; v) teadaanne ja konsultatsioonidokument inglise keeles; vi) teadaanne inglise keeles, konsultatsioonidokument kõigis ELi keeltes; vii) teadaanne inglise keeles, konsultatsioonidokument kõigis ELi keeltes; viii) teadaanne inglise, prantsuse ja saksa keeles, konsultatsioonidokument inglise keeles; ix) teadaanne inglise keeles, konsultatsioonidokument kõigis ELi keeltes; x) teadaanne inglise, prantsuse ja saksa keeles, konsultatsioonidokument kõigis ELi keeltes.

[19] Komisjoni teatis "Konsulteerimis- ja dialoogikultuuri tugevdamine - üldpõhimõtted ja miinimumnõuded komisjoni konsulteerimiseks huvitatud pooltega" (KOM(2002)704), 11. detsember 2002.

[20] http://ec.europa.eu/yourvoice/consultations/2011/index_en.html

[21] Vt Euroopa Ombudsmani otsus kaebuse 871/2006/(BB)MHZ kohta, punkt 2.9.

[22] http://circa.europa.eu/Public/irc/taxud/consultation_taxation/library

[23] Esimese Astme Kohtu 12. detsembri 2001. aasta otsus kohtuasjas T-120/99: Kik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2001, lk II-2235, punkt 64). Euroopa Kohus jättis selle otsuse apellatsiooniastmes muutmata: 11. septembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-361/01: Kik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2003, lk I-8283, punkt 83).

[24] Üldkohus kordas eespool esitatud seisukohta oma kõige hiljutisemates 3. veebruari 2011. aasta otsustes kohtuasjas T-205/07: Itaalia vs . komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 50) ja 13. septembri 2010. aasta otsuses liidetud kohtuasjades T-156/07 ja T-232/07: Hispaania vs . komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 53): „ …ainsi qu’il a déjà été jugé par la Cour, les nombreuses références dans le traité CE à l’emploi des langues ne peuvent être considérées comme étant la manifestation d’un principe général de droit communautaire assurant à chaque citoyen le droit à ce que tout ce qui serait susceptible d’affecter ses intérêts soit rédigé déans sangue en en cirutesconstances „.

[25] Kohtujurist Poiares Maduro ettepanek kohtuasjas C-160/03, punkt 38.

[26] "Ombudsman püüab võimaluse korral koos asjaomase institutsiooni või asutusega leida lahenduse haldusomavoli juhtumi kõrvaldamiseks ja kaebuse rahuldamiseks."

[27] Vt ombudsmani ettekannet Euroopa Poliitika Keskuse hommikusöögipoliitika ülevaates, mis toimus 23. mail 2011 Brüsselis. Kättesaadav aadressil http://www.ombudsman.europa.eu

[28] http://europa.eu/abouteuropa/faq/index_en.html

[29] Vt ombudsmani otsused juhtumite 939/99/ME, 1146/2001/IP kohta ja tema eriaruanne Euroopa Parlamendile pärast Euroopa Liidu Nõukogule esitatud soovituse projekti juhtumi 1487/2005/GG kohta, kõik kättesaadavad aadressil www.ombudsman.europa.eu.

[30] Määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.

[31] Teatis komisjonile "Tõlkimine komisjonis - 2007. aasta ja järgnevate aastate väljakutsetele reageerimine" (SEK(2006)1489).

[32] "Kogu oma tegevuses järgib liit oma kodanike võrdsuse põhimõtet, mille kohaselt kohtlevad liidu institutsioonid, organid ja asutused kodanikke võrdselt..."

[33] Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom), EÜT 1994, L 113, lk 15. Artikli 3 lõikes 6 on sätestatud: "Kui ombudsman tuvastab haldusomavoli, teavitab ta sellest asjaomast institutsiooni või asutust, esitades vajaduse korral soovituste projektid. Institutsioon või asutus, keda on sel viisil teavitatud, saadab ombudsmanile kolme kuu jooksul üksikasjaliku arvamuse.”

[34] Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsioon avalike konsultatsioonide ja nende kättesaadavuse kohta kõigis ELi keeltes (2012/2676(RSP)) http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P7-TA-2012-0256&language=EN