FOR PREVIEWING & TESTING PURPOSES ONLY.
This notification will disappear once the page will be published.
This link is available for less than 30 minutes.
  • Easy to read
  • Text size

You have a complaint against an EU institution or body?

Current language: 
  • Eesti keel
Source language: 
Available languages: 
The translation of this page has been generated by machine translation.
Machine translations can contain errors potentially reducing clarity and accuracy; the Ombudsman accepts no liability for any discrepancies. For the most reliable information and legal certainty, please refer to the source version in English linked above.
For more information please consult our language and translation policy.

Otsus selle kohta, kuidas Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus korraldas hankemenetluse inglise ja türgi keele tõlketeenuste osutamiseks (juhtum 251/2024/KW)

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „tõlkekeskus“) hindas pakkumust tõlke- ja toimetamisteenuste valdkonnas. Eelkõige tundis kaebuse esitaja muret selle pärast, kuidas tõlkekeskus tõlgendas valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriume ning kuidas ta hindas lepingu sõlmimise kriteeriume, samuti tõlkekeskuse otsuse pärast loobuda hankedokumentide menetlusetapist (hankemenetluse suhtes kohaldatavad eeskirjad).

Ombudsman leidis, et tõlkekeskus ei määratlenud hankedokumentides selgelt valiku- ja hindamiskriteeriume ega teinud nende vahel vahet. Tegemist oli haldusomavoliga. Kuna aga tõlkekeskus ei sõlminud lõpuks ühtegi lepingut kaebuses käsitletud tõlketeenuste osutamiseks, leidis ombudsman, et soovituse esitamine ei oleks otstarbekas.

Ombudsman tegi siiski parandusettepaneku, mille kohaselt peaks tõlkekeskus tulevastes konkursikutsetes selgelt eristama hankedokumentides valiku- ja hindamiskriteeriume, et järgida ELi finantsmäärust. Sellega seoses peaks tõlkekeskus andma ka selged juhised selle kohta, milliseid tõendeid tuleb esitada nii valiku- kui ka hindamiskriteeriumide puhul. Ombudsman teatas ka, et ta jälgib tulevasi pakkumismenetlusi ja kaalub vajaduse korral küsimuse uuesti uurimist.

Ombudsman juhtis tähelepanu ka sellele, et hea haldustava kohaselt tuleb tagada, et pakkujad on teadlikud mis tahes otsusest loobuda hankedokumentides sätestatud menetlustoimingutest, ning et on kahetsusväärne, et tõlkekeskus seda ei teinud. Ka see, et pakkujaid ei teavitatud menetlustoimingust loobumisest, kujutas endast haldusomavoli. Lisaks leidis ombudsman, et menetlusetapist loobumine on vastuolus kohaldatavate eeskirjadega. Ta tegi vastava ettepaneku selles osas paranduste tegemiseks.

Kaebuse taust

1. 2023. aasta augustis korraldas Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „tõlkekeskus“) hankemenetluse mitme raamlepingu sõlmimiseks, mis käsitlesid tõlkimis- ja järeltoimetamisteenuseid eri teadusvaldkondades alates inglise keelest kuni 16 keeleni [1] Hanketeade jagati 26 osaks.

2. Hankedokumentides (mis on hankemenetlust reguleerivad eeskirjad)[2] on muude valikukriteeriumide hulgas sätestatud, et pakkujatel peab olema lepingu täitmiseks vajalik tehniline ja kutsealane suutlikkus. Eelkõige eeldati, et nad tõendavad tõlke- ja toimetamisjärgset kogemust mitme miinimumkriteeriumi alusel (valikukriteerium T1).[3] Lisaks eeldati, et iga projekti kaasatud tõlkija/toimetaja vastab konkreetsetele nõuetele (valikukriteerium T2). Profiili 1 kandidaadid peavad tõendama, et nad on omandanud ülikoolikraadi või samaväärse kvalifikatsiooni, mida tõendab kraad ühes järgmistest teadusvaldkondadest: meditsiin või veterinaarmeditsiin, apteek, farmakoloogia, toksikoloogia, bioloogia, keemia või biokeemia. Profiili 2 kandidaadid peavad tõendama, et nad on omandanud ülikoolikraadi või samaväärse kvalifikatsiooni, mida tõendab kraad ühes järgmistest teadusvaldkondadest: keskkond või toiduohutus. Profiili 3 kandidaadid peavad tõendama, et nad on omandanud ülikoolikraadi või samaväärse kvalifikatsiooni, mida tõendab kraad tõlkes või keeltes [4].

3. Tõlkekeskus hindas pakkumuste kvaliteeti järgmiste pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel [5]: keele- ja terminoloogiaressursid (lepingu sõlmimise kriteerium C1), pakkuja kogemus ja spetsialiseerumine teenuste osutamisel (lepingu sõlmimise kriteerium C2) ning keelemeeskonna kvalifikatsioon teenuste osutamisel (lepingu sõlmimise kriteerium C3). Hankelepingu sõlmimise kriteeriumi C2 puhul sätestati tehnilises kirjelduses viis aspekti, mida loetakse „varaks“, sealhulgas „pakkuja spetsialiseerumine teadusvaldkondadele“ja „spetsiaalne tõlkekogemus vähemalt ühes eespool nimetatud teadusvaldkonnas [...] (sealhulgas tõlketeenuse asjakohasus ja saavutatud kvaliteeditase). Hankelepingu sõlmimise kriteeriumi C3 puhul oli tehnilises kirjelduses muu hulgas sätestatud, et „täiendavat kvalifikatsiooni (mida tõendab diplom) nõutavates valdkondades“ käsitatakse varana.

4. Kaebuse esitaja, tõlkeettevõtja, esitas pakkumuse tõlketeenuste osutamiseks inglise keelest türgi keelde (osa 26). 3. novembril 2023 teatas tõlkekeskus kaebuse esitajale, et tema pakkumus ei olnud edukas, kuna see ei saavutanud kvaliteedi miinimumpunkte [6].

5. Samal päeval palus kaebuse esitaja tõlkekeskusel esitada täpsed üksikasjad pakkumuse hindamise metoodika kohta ja seadis kahtluse alla hindamiskriteeriumide C2 ja C3 alusel saadud punktid.

6. 1. detsembril 2023 saatis tõlkekeskus kaebuse esitajale punktisumma kohta üksikasjaliku vastuse. Pärast seda vastust tõstatas kaebuse esitaja küsimusi lepingu sõlmimise kriteeriumide C2 ja C3 sõnastuse ning selle kohta, kuidas tõlkekeskus oli tema pakkumust nende kriteeriumide alusel hinnanud. Kaebuse esitaja väljendas muret ka hankemenetluse terviklikkuse pärast, kuna tõlkekeskus ei võtnud hankemenetluses osalevate keeleekspertidega ühendust, et kontrollida nende osalemist, nagu on nõutud tehnilises kirjelduses.

7. Kuna kaebuse esitaja ei olnud rahul tõlkekeskuse vastusega sellele täiendavale kirjavahetusele, pöördus ta 2. veebruaril 2024 ombudsmani poole.

Uurimine

8. Ombudsman algatas uurimise kaebuse järgmiste aspektide kohta:

A. Hankedokumentides ei ole valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriume selgelt määratletud ega eristatud.

B. Hankedokumentides ette nähtud menetlusetapi järgimata jätmine.

9. Uurimise käigus sai ombudsman tõlkekeskuse vastuse kaebusele, kaebuse esitaja märkused tõlkekeskuse vastusele ja täiendava vastuse selgitustaotlusele. Ombudsmani uurimisrühm kohtus ka tõlkekeskusega ja sai selle kohtumise raames täiendavaid konfidentsiaalseid dokumente.  

Hankedokumentides ei ole valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriume selgelt määratletud ega eristatud

Ombudsmanile esitatud argumendid

10. Kaebuse esitaja seadis kahtluse alla tõlkekeskuse tõlgenduse selle kohta, mis on valikukriteerium ja lepingu sõlmimise kriteerium. Ta väitis, et tõlkekeskus ei hinnanud lepingu sõlmimise kriteeriumi C2 adekvaatselt. Ta väitis, et nõue omada „spetsiaalset tõlkekogemust (st ELi institutsioonides ja asutustes või riiklikes või rahvusvahelistes avalik-õiguslikes asutustes saadud tõlkekogemust)“oli lisatud ainult valikukriteeriumidesse, kuid mitte lepingu sõlmimise kriteeriumidesse. Lisaks väitis kaebuse esitaja lepingu sõlmimise kriteeriumi C3 kohta, et mõiste „täiendav kvalifikatsioon (mida tõendab diplom)“ ei olnud lepingu sõlmimise kriteeriumis selgelt määratletud, mis tähendab, et pakkumuses esitatud keeleteadlaste kvalifikatsiooni hinnati subjektiivselt.  

11. Tõlkekeskus väitis, et pakkumuste hindamise kriteeriumid, mis on seotud „pakkuja spetsialiseerumisega teadusvaldkonnale“ ja „spetsiaalse tõlkekogemusega“, viitavad nii pakkumusele kui ka pakkuja tehnilisele ja kutsealasele suutlikkusele. Tema arvates võimaldab see tõlkekeskusel mõista määratud profiilide liike ja annab hea ülevaate pakkuja poolt teenuste osutamiseks kavandatud töötajate arvust. Tõlkekeskus käsitas neid pakkumuste hindamise kriteeriumidena kooskõlas 2018. aasta finantsmääruse [7] I lisa punktiga 21.

12. Tõlkekeskus selgitas, et ta ei andnud kaebuse esitaja pakkumuse punkte lepingu sõlmimise kriteeriumi C2 alusel, sest ükski esitatud tõenditest ei olnud seotud ELi institutsioonidele ja asutustele või riiklikele või rahvusvahelistele avalik-õiguslikele asutustele osutatud tõlketeenustega. Sellega seoses viitas tõlkekeskus tehnilise kirjelduse punktile 3.2.3 (valikukriteerium) ja märkis, et spetsiaalne tõlkekogemus ei ole minimaalne ja kohustuslik nõue (valikukriteerium) ning et ta hindas seda vara alles lepingu sõlmimise etapis. Lisaks väitis tõlkekeskus, et tõlkealase erikogemuse eest antud punktide täpne arv sõltus ELi institutsioonide ja asutuste, riiklike või rahvusvaheliste avalik-õiguslike asutuste jaoks tõlgitud lehekülgede arvust hanketeatega hõlmatud teadusvaldkondades ning hankes sisalduvatest töökogemust tõendavatest dokumentidest. Sellega seoses selgitas tõlkekeskus, et tehnilise kirjelduse punktis 3.2.3 (kriteerium T1) on selgelt sätestatud nõuded, millele kogemustunnistused peavad vastama. „Teenuste kvaliteedi“ kohta selgitas tõlkekeskus, et see väärtus kehtib ainult pakkumuses tõendatud „spetsiaalse tõlkekogemuse“ kohta, mitte üldise tõlkekogemuse kohta.

13. Hindamiskriteeriumi C3 kohta selgitas tõlkekeskus, et diplom, mida nimetatakse „täiendava kvalifikatsiooni” tõendiks, on diplom, millel on samad omadused kui valikukriteeriumidel. Kriteeriumis kasutati lihtsustamise eesmärgil sõna „diplom“, kuid nõutav kvalifikatsioonitase vastas ülikoolikraadile.

14. Tunnistades, et pakkumistingimusi oleks saanud parandada, väitis tõlkekeskus, et ta ei hinnanud pakkumuste hindamise etapis pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkusega seotud kriteeriume.

Ombudsmani hinnang

15. See, kuidas tõlkekeskus määratles valiku- ja hindamiskriteeriumid, näib olevat vastuolus kohaldatavate eeskirjade ja väljakujunenud kohtupraktikaga.

16. Kohaldatavate eeskirjade kohaselt on valikukriteeriumid seotud pakkuja suutlikkusega lepingut täita, näiteks tehnilise ja kutsealase suutlikkusega. Valikukriteeriume hinnatakse läbimise/mitteläbimise alusel ja need on seega miinimumnõuded. Lepingu sõlmimise kriteeriumid on seevastu seotud pakkumusega ning neid kasutatakse tehnilise ja rahalise pakkumuse hindamiseks, et valida majanduslikult soodsaim pakkumus.

17. 2018. aasta finantsmääruse [8] artikli 167 lõike 3 kohaselt võib avaliku sektori hankija pakkumuste hindamise kriteeriume kohaldada üksnes pakkumuse hindamisel. 2018. aasta finantsmääruse I lisa punkti 21 esimeses lõigus on esitatud loetelu elementidest, mida võib pidada pakkumuste hindamise kvaliteedikriteeriumideks.[9] Kuigi see ei ole käesoleval juhul kohaldatav, annab Euroopa Komisjoni riigihangete käsiraamat selle kohta väärtuslikke suuniseid. Seega peavad pakkumuste hindamise kvaliteedikriteeriumid olema „selged, täielikud ning seotud tehnilise kirjelduse ja pakkumuse eeldatava sisuga”. [10]

18. ELi kohtupraktika kohaselt ei saa pakkujaga seotud kriteeriume, nagu kvalifikatsioon, oskused, kogemused või asjatundlikkus, pidada lepingu sõlmimise kriteeriumideks.[11] Neid kriteeriume tuleks kasutada üksnes valikukriteeriumidena.[12] Pakkumuse kvaliteeti saab hinnata üksnes pakkumuse alusel, mitte valikukriteeriumide alusel, nagu pakkujate tehniline või kutsealane suutlikkus, mida kontrolliti valikuetapis ja mida ei saa pakkumuste võrdlemisel uuesti arvesse võtta.[13]

19. Eespool öeldu põhjal näib, et see, kuidas tõlkekeskus määras kindlaks valiku- ja hindamiskriteeriumid, oli vastuolus finantsmääruse ja kohtupraktikaga, nagu on kirjeldatud allpool.

Lepingu sõlmimise kriteerium C2 – pakkuja kogemus ja spetsialiseerumine

20. Oma  vastuses ombudsmanile märkis tõlkekeskus, et varadeks ja seega lepingu sõlmimise kriteeriumideks peetakse järgmisi elemente [14]:

i. „Pakkuja tõlkekogemus keelekombinatsioonis ja teadusvaldkondades üle nõutava miinimumi

ii. pakkuja spetsialiseerumine asjaomastele teadusvaldkondadele

iii. pakkuja kogemus järeltoimetamisel

iv. eritõlke kogemus teadusvaldkondades (koos ELi institutsioonide ja asutustega või riiklike või rahvusvaheliste avalik-õiguslike asutustega)

v. pakkuja osutatud teenuste kvaliteet“ [Numbering added.]

21. Ombudsman märgib, et see nimekiri ei vasta tehnilise kirjelduse punktis 3.4 esitatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele. Tõlkekeskus seda lahknevust ei selgitanud.

22. Lisaks viitab element ii pakkuja spetsialiseerumisele teadusvaldkondadele. Need teadusvaldkonnad on loetletud ainult valikukriteeriumis T1 ja neid ei ole pakkumuste hindamise kriteeriumides täpsustatud.

23. Punkti iv puhul viitab tõlkekeskus jällegi üksnes teadusvaldkondadele. Nagu eespool märgitud, on need väljad loetletud siiski ainult valikukriteeriumis T1. Lisaks, kuigi tõlkekeskus viitas kogemusele „ELi institutsioonide ja asutuste või riiklike või rahvusvaheliste avalik-õiguslike asutustega“, mainiti seda valikukriteeriumis T1, kuid seda ei mainitud lepingu sõlmimise kriteeriumis C2, mis viitab üksnes [kogemuse] „asjakohasusele“.

24. Oma 30. jaanuari 2024. aasta vastuses  kaebuse esitajale ja oma vastuses ombudsmanile viitas tõlkekeskus konkreetselt hankedokumentide punktis 3.2.3 esitatud valikukriteeriumidele – „ELi institutsioonide ja asutuste või riiklike või rahvusvaheliste avalik-õiguslike asutustega saadud tõlkekogemus“– seoses varaga „spetsiaalne tõlkekogemus“, et selgitada, millist kogemust ta lepingu sõlmimisel eeldas. Tõlkekeskus selgitas, et spetsiaalne tõlkekogemus ei ole miinimumnõue (valikukriteerium) ja et ta hindab seda nõuet alles lepingu sõlmimise etapis.

25. Ombudsman peab seda problemaatiliseks, kuna ühtegi neist nõuetest ei mainita lepingu sõlmimise kriteeriumis C2, vaid ainult valikukriteeriumis T1. Kuigi tõlkekeskus andis uurimise käigus täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas ta kriteeriume kohaldas, ei saa välistada, et see, kuidas valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriume hindamisel kasutati, viis pakkumuste eksliku hindamiseni lepingu sõlmimise etapis. Konkreetsemalt näib, et valikukriteeriume võidi kasutada lepingu sõlmimise etapis hindamise kontekstis, mis oleks tõsine menetlusviga ning finantsmääruse ja kohtupraktika rikkumine.

Hindamiskriteerium C3 – Keelemeeskonna kvalifikatsioon

26. Lepingu sõlmimise kriteeriumi C3 hindamine on samuti problemaatiline. Tõlkekeskus märkis, et ühelgi pakutud kaheksast tõlkijast [15] ei olnud „täiendavat kvalifikatsiooni (diplomiga tõendatud) profiilidega 1 ja 2 hõlmatud nõutavates teadusvaldkondades”, nagu on nõutud tehnilise kirjelduse punktis 3.4. See oleks mõjutanud kriteeriumi C3 alusel antud punktide koguarvu. Tõlkekeskus on seisukohal, et hindamisetapis punktide saamiseks peab nimetatud „diplom” olema „ülikoolikraad või sellega samaväärne kraad”. Lepingu sõlmimise kriteeriumis C3 viidatakse siiski üksnes sõnale „diplom”. Mõistet „diplom” ei ole kriteeriumis C3 määratletud ning selles ei ole märgitud, milliseid tõendeid tuleb selle kriteeriumi eest punktide saamiseks esitada. Viide „akadeemilisele kraadile või sellega samaväärsele kraadile“ on esitatud üksnes valikukriteeriumis T2. Ombudsman märgib, et tõlkekeskus viitas seega taas valikukriteeriumi T2 miinimumnõudele, et selgitada, milliseid tõendeid ta eeldas hindamiskriteeriumi C3 hindamisel.  Lisaks ei veena ombudsmani tõlkekeskuse väide, et „diplom“ on veel üks väljend „ülikoolikraad“. Diplomeid on mitut liiki ja see, millele kvalifikatsioon vastab, sõltub haridussüsteemist ja kursusest. Asjaolu, et tõlkekeskus kasutab mõlemat terminit vaheldumisi, kuigi need võivad sageli viidata erinevatele kvalifikatsioonidele, on problemaatiline, kuna see võib tekitada segadust seoses pakkumusega esitatavate täpsete tõenditega. Kooskõlas hea halduse põhimõtetega peavad pakkujad olema võimelised selgelt mõistma iga kriteeriumi ja seda, milliseid tõendeid nad peavad esitama iga kriteeriumi kohta muudest kriteeriumidest sõltumatult.

27. Kuigi tõlkekeskus väitis, et ta eristab valiku- ja hindamiskriteeriume, märgib ombudsman, et uurimise käigus tegi ta vastupidiseid avaldusi. Tõlkekeskus märkis näiteks, et tehnilise kirjelduse punktides 3.2.3 (kriteeriumid T1 ja T2) ja 3.4 on esitatud miinimumnõuded (valikukriteeriumid) ja varad (lepingu sõlmimise kriteeriumid), mis on hindamiskomiteede poolt hindamisetapis järgitavad juhtpõhimõtted.  

28. Ombudsman tunnistab, et tõlkijate osutatavate tõlketeenuste hankemenetluse tehnilise kirjelduse koostamisel on raske eristada pakkuja suutlikkust (valikukriteeriumid) ja pakkumuse üldist kvaliteeti (lepingu sõlmimise kriteeriumid). Finantsmääruses ja asjakohases ELi kohtupraktikas nõutakse siiski valiku- ja hindamiskriteeriumide selget eristamist. See tähendab, et kriteeriumid on selgelt sõnastatud, ei ole ristviidatud ega kattu.

29. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et tõlkekeskus ei eristanud hankedokumentides selgelt valiku- ja hindamiskriteeriume. Lõppkokkuvõttes tekitas see segadust seoses täpsete tõenditega, mis tuleb esitada pakkumuse hindamiseks lepingu sõlmimise etapis. See kujutab endast haldusomavoli. Kuna aga tõlkekeskus ei sõlminud lõpuks ühtegi lepingut käesolevas asjas kõne all olevate tõlketeenuste osutamiseks, leiab ombudsman, et soovituse esitamine ei oleks otstarbekas. Ombudsman märgib, et tõlkekeskus on vahepeal kohandanud mõningaid pakkumiskutseid, et viia need kooskõlla finantsmääruse nõuetega.[16] Ta teeb siiski allpool parandusettepaneku, et tulevikus seda probleemi ei tekiks.

30. Lisaks jälgib ombudsman tõlkekeskuse tulevasi pakkumiskutseid, et kontrollida, kas tõlkekeskus jätkab muudatuste tegemist oma pakkumistavades, et viia need kooskõlla finantsmäärusega. Kui see nii ei ole, võib ombudsman kaaluda asja uuesti uurimist.

Tehnilise kirjelduse menetlusetapi järgimata jätmine

Ombudsmanile esitatud argumendid

31. Kaebuse esitaja väitis, et nõue võtta otse ühendust keeleekspertidega, et kontrollida nende osalemist hankemenetluses, on tehnilise kirjelduse oluline osa. Tõlkekeskuse otsus loobuda sellest menetlusetapist tekitab küsimusi hankemenetluse usaldusväärsuse kohta. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et tõlkekeskus ei ole pakkujaid kunagi teavitanud sellest, et ta loobub keeleekspertidega ühenduse võtmise nõudest.

32. Tõlkekeskus selgitas, et loobus menetluse sellest etapist sisemiste ajapiirangute ja ressursside puudumise tõttu. Ta väitis, et see ei kahjustanud pakkujaid. Tõlkekeskus vormistas selle otsuse siseteatisega, mis on osa hankemenetluse ametlikest dokumentidest.

Ombudsmani hinnang

33. Näib, et tõlkekeskus on ühepoolselt otsustanud loobuda tehnilise kirjelduse menetlusetapist. Tõlkekeskus võttis selle kohta vastu ainult siseteatise ega teavitanud pakkujaid oma otsusest sellest etapist loobuda.

34. 2018. aasta finantsmääruse artiklite 151 ja 169 kohaselt ei saa pakkujad pärast pakkumuse esitamist oma pakkumust oluliselt muuta; rangetel tingimustel on lubatud ainult tehniliste vigade parandamine. Ombudsmani arvates viiks see, kui hankijal lubataks menetlustoimingust ühepoolselt loobuda ja seega menetlust muuta, analoogia alusel hankija ja pakkujate õiguste ja kohustuste tasakaalustamatuseni. Kui on asjaolusid, mis õigustavad sellise otsuse tegemise vajadust, võib selle teha alles enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist.

35. Ombudsman on samuti seisukohal, et hea haldustava on teavitada pakkujaid mis tahes otsusest loobuda tehnilise kirjelduse menetlusetappidest. Lisaks ei õigusta ajalised piirangud või vahendite puudumine seda, et ei esitata õigeaegset ja täpset teavet hankemenetluses tehtud muudatuste kohta.

36. Lisaks ei ole üldiselt veenev tõlkekeskuse argument, et sellest menetlustoimingust loobumine ei oleks pakkujaid kahjustanud. Hankedokumentides sätestatud eeskirjade eesmärk on võimaldada hankijal kontrollida, kas esitatud pakkumused vastavad asjaomase lepingu suhtes kohaldatavatele kriteeriumidele. Antud juhul pidi tõlkekeskus hindamise käigus kinnitama pakkujate pakutud tõlkijad. Kõnealuse menetlustoimingu eesmärk oli võimaldada tõlkekeskusel kontrollida, kas pakkujatel on lepingu täitmiseks vajalik kutsealane suutlikkus, võttes enne hindamise algust ühendust pakutud tõlkijatega, et saada nende eelnev nõusolek, ning tagada, et need, kes ei nõustu hankemenetluses osalema või kes tõlkekeskusele ei vasta, eemaldatakse pakutud tõlkijate nimekirjast ja nende elulookirjeldused jäetakse kõrvale. Kui ei kontrollita pakutud tõlkijate kättesaadavust, kui see oli hankedokumentides nõutav, võib see viia olukorrani, mis kahjustaks menetluse õiglust, kus edukas pakkuja võidab tõlkijatega, kes said hästi punkte, kuid ei olnud tegelikult kunagi kättesaadavad. Samuti võib see kaasa tuua pakkumuse muutmise, kui ei leita vähemalt sama kvaliteediga asendajat kui algselt pakutud tõlkija, kui pakkuja ei suuda enam tagada selle tõlkija kättesaadavust. Pakkujatel ei ole siiski lubatud muuta pakkumuse sisu pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. [19], [20]

37. Seega kujutab tehnilise kirjelduse menetlusetapist loobumine ja sellest otsusest kõigile pakkujatele teatamata jätmine endast haldusomavoli. Kuigi kõnealuse hankemenetluse puhul ei ole seda võimalik käsitleda, ei tohiks tõlkekeskus tulevastes hankemenetlustes muuta tehnilist kirjeldust ilma nõuetekohase muudatuseta. Seda tuleks teha alles enne pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Sellise muudatuse korral peaks tõlkekeskus viivitamata teavitama kõiki pakkujaid mis tahes otsusest muuta tehnilise kirjelduse menetlusetappi või loobuda sellest. Ombudsman teeb selle kohta ettepaneku allpool.

Järeldused

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmiste järeldustega:

Tõlkekeskuse haldusomavoli seisnes selles, et ta ei määratlenud hankedokumentides selgelt valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriume ega teinud nende vahel vahet.

Tõlkekeskuse haldusomavoli seisnes selles, et ta loobus tehnilise kirjelduse menetlusetapist ega teavitanud kõiki pakkujaid oma otsusest seda teha.

Nagu eespool märgitud, ei oleks soovitus praeguses etapis kasulik. Ombudsman teeb siiski parandusettepanekuid, mille eesmärk on vältida seda, et uurimise käigus tuvastatud puudusi tulevikus ei esineks.

Kaebuse esitajat ja tõlkekeskust teavitatakse sellest otsusest.

Soovitused olukorra parandamiseks

Tulevastes pakkumismenetlustes peaks tõlkekeskus hankedokumentides selgelt määratlema ja eristama valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid ning tagama nende järjepideva kohaldamise. Sellega seoses peaks tõlkekeskus andma ka selged juhised selle kohta, milliseid tõendeid tuleb esitada nii valiku- kui ka hindamiskriteeriumide puhul, mis tuleb selgelt ja eraldi loetleda.

Tõlkekeskus ei tohiks pakkumistingimusi ilma nõuetekohaste muudatusteta muuta. Seda tuleks teha alles enne pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Sellisel juhul peaks ta kõiki pakkujaid viivitamata teavitama tehnilise kirjelduse menetlusetapi muutmisest või sellest loobumisest.

Teresa Anjinho
Euroopa Ombudsman


Strasbourg, 18. november 2025

 

Lisa

3.2.3 Tehniline ja kutsealane suutlikkus

Ø Kriteerium T1

Pakkuja peab tõendama tõlkimise ja järeltoimetamise kogemust inglise keelest bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari, islandi, norra ja türgi keelde eri teadusvaldkondades.

Läbilaskevõime miinimumtase

Vähemalt 2000 standardlehekülge tõlget keelekombinatsioonis, mille kohta pakkumus esitatakse, ja vähemalt ühes järgmistest teadusvaldkondadest: meditsiin, veterinaarmeditsiin, apteek, farmakoloogia, toksikoloogia, bioloogia, keemia, keskkond, toiduohutus või biokeemia.

Pakkuja tõlkekogemus keelekombinatsioonis

miinimumnõue, mille kohta pakkumus esitatakse: kasuks tulevad rohkem kui ühe teadusvaldkonna hõlmamine JA täiendavad tõlkeleheküljed vähemalt ühes eespool nimetatud teadusvaldkonnas (kokku kuni 5 000 täiendavat tõlkelehekülge). Kasuks tuleb (lisaks tõlkele) järeltoimetamise kogemus keelekombinatsioonis ja vähemalt ühes eespool nimetatud teadusvaldkonnas.

Kasuks tuleb tõlkealane erikogemus vähemalt ühes eespool nimetatud teadusvaldkonnas (ELi institutsioonides ja asutustes või riiklikes või rahvusvahelistes avalik-õiguslikes asutustes) taotletud teenuste osutamiseks (sealhulgas tõlketeenuse asjakohasus ja saavutatud kvaliteeditase).

Hindamise alus

Seda kriteeriumi kohaldatakse pakkuja suhtes tervikuna, st kõigi asjaomaste üksuste suutlikkuse suhtes kokku.

Tõendid

Loetelu projektidest, mis vastavad suutlikkuse miinimumtasemele. Nimekiri sisaldab üksikasju pakkuja kirjaliku tõlke ja järeltoimetamisega seotud töökogemuse kohta.

Täitke 7. lisa tabel „Pakkuja töökogemus“ ja lisage see iga osa kohta, mille kohta pakkumus esitatakse.

Tõendavate dokumentidena esitage iga loetelus nimetatud viite kohta vastavate tõlgete klientide allkirjastatud avaldused. Kogemuste arvessevõtmiseks peab iga sertifikaat olema allkirjastatud ja sisaldama kõiki järgmisi elemente: sertifitseerija kirjaplank ja kontaktandmed, pakkuja nimi, täidetud ülesanne (nt tõlkimine, muutmine, järeltoimetamine), lehekülgede arv, keelekombinatsioon ja käesoleva pakkumiskutsega seotud valdkond (valdkonnad).

Viitekirjad ja sertifikaadid peab tõlketeenuse taotleja või saaja allkirjastama käsitsi või usaldusväärset e-allkirja tarkvara kasutades.

Sellega seoses ei aktsepteerita ettevõtja kinnitusi ega tõendeid, mida kolmandad isikud ei ole kinnitanud.

Kolmandate isikute (st mitte teenuste otsese taotleja) väljastatud sertifikaate ei aktsepteerita, välja arvatud juhul, kui pakkumises on tõendatud ja dokumenteeritud selged seosed emitendi ja lõpliku teenuseosutaja vahel.

Ostutellimusi ei võeta vastu, välja arvatud juhul, kui need saadetakse koos arvetega, millel on selgelt märgitud eespool nimetatud andmed.

Tähelepanu juhitakse asjaolule, et tõlkekeskus jätab endale õiguse kontrollida koos kolmanda isikuga esitatud tõendite kehtivust.

 

Ø Kriteerium T2

Pakkuja peab tõendama, et tal on lepingu täitmiseks vajalik kutsealane suutlikkus.

Läbilaskevõime miinimumtase

Iga keelekombinatsiooni jaoks, mille kohta pakkumine esitatakse, tuleb välja pakkuda kvalifitseeritud tõlke-/toimetamismeeskond.

Iga projekti kaasatud tõlkija/järeltoimetaja peab vastama allpool kirjeldatud minimaalsele kvalifikatsioonitasemele:

Kas profiil 1:

Akadeemiline kraad või samaväärne kvalifikatsioon, mida tõendab kraad ühes järgmistest teadusvaldkondadest: meditsiin või veterinaarmeditsiin, apteek, farmakoloogia, toksikoloogia, bioloogia, keemia või biokeemia.

või profiil 2:

Akadeemiline kraad või samaväärne kvalifikatsioon, mida tõendab kraad ühes järgmistest teadusvaldkondadest: keskkond või toiduohutus.

või profiil 3:

Akadeemiline kraad või samaväärne kvalifikatsioon, mida tõendab kraad tõlke- või keeleteaduses.

Igale meeskonnale võib pakkuda maksimaalselt 8 tõlkijat/järeltoimetajat.

Profiilis 1 nimetatud valdkondadele spetsialiseerunud tõlkijate/järeltoimetajate kaasamist kavandatavatesse meeskondadesse käsitatakse hindamisena. Profiilide 2 ja 3 tõlkijate/järeltoimetajate kaasamisele määratakse vastavalt järgmised prioriteetsustasemed.

Varana käsitatakse täiendavat kvalifikatsiooni (mida tõendab diplom) nõutavates valdkondades (mis on märgitud profiilides 1 ja 2).

Tõlkekeskuse poolt hindamise käigus kinnitatud tõlkijad/järeltoimetajad kuuluvad lepingu IV lisas esitatud tõlkijate/järeltoimetajate nimekirja(desse).

Pakkumuses esitatud ja tõlkekeskuse poolt kehtivaks tunnistatud tõlke-/toimetamismeeskonda ei saa muuta ilma tõlkekeskuse eelneva nõusolekuta.

Üks standardlehekülg = 1500 tähemärki (välja arvatud tühikud) lähtekeeles.

Kuus kuud täistööajaga tööd tõlkijana või järeltoimetajana võrdub 500 standardleheküljega (tõlke puhul) või 800 standardleheküljega

 

Hindamise alus

Seda kriteeriumi kohaldatakse pakkuja suhtes tervikuna, st kõigi asjaomaste üksuste suutlikkuse suhtes kokku.

Tõendid

Pakkuja loob ühenduse tõlkekeskuse hankeportaaliga ja täidab veebipõhise vormi „Keelemeeskond“ koos kõigi nõutavate andmetega iga keelekombinatsiooni kohta, mille kohta pakkumus esitatakse (üks vorm iga osa kohta). Kui vorm on täidetud, peab pakkuja selle kinnitama ja süsteemis esitama. Seejärel peab pakkuja lisama täidetud vormi pakkumusele 8. lisana („Keelemeeskond“) pakkumuse iga osa kohta.

Pange tähele, et iga tõlkija/postitoimetaja isiklik e-posti aadress on kohustuslik. Tõlkekeskus võtab tõlkijate/järeltoimetajatega (e-posti teel) ühendust, et saada nende eelnev nõusolek enne hindamise algust. Tõlkijad/järeltoimetajad, kes ei nõustu hankemenetluses osalema või kes ei vasta tõlkekeskuse sõnumile ettenähtud tähtaja jooksul, eemaldatakse esitatud tõlkijate/järeltoimetajate nimekirjast ja nende CVsid ei võeta arvesse.

Esitage iga käesoleva projekti raames tehtavas töös osaleva tõlkija/postitoimetaja elulookirjeldus, sealhulgas tema isiklikud kontaktandmed (e-posti aadress on kohustuslik). Palun kasutage 9. lisas „Curriculum Vitae“ esitatud Europassi CV vormi.

Esitage iga asjaomase tõlkija/järeltoimetaja diplomi(te) koopia(d).

3.4 Pakkumuste hindamise kriteeriumid

Ø „Keel ja terminoloogilised ressursid (10/100).

Ø Pakkuja kogemus ja spetsialiseerumine taotletud teenuste osutamiseks (sealhulgas pakkuja minimaalne tõlkekogemus, toimetamisjärgne kogemus, pakkuja spetsiaalne tõlkekogemus ja pakkuja osutatud teenuste kvaliteet) (50/100).

· Varana käsitatakse pakkuja tõlkekogemust keelekombinatsioonis, mis ületab miinimumi, mille kohta pakkumus esitatakse: [vara a.]

o Varana käsitatakse pakkuja spetsialiseerumist teadusvaldkondadele (rohkem kui ühe eespool nimetatud teadusvaldkonna hõlmamine).[asset b.]

o Täiendavaid tõlkelehekülgi vähemalt ühes eespool nimetatud teadusvaldkonnas (kokku kuni 5000 lehekülge) loetakse väärtuslikuks. [vara c.]

Kasuks tuleb ✓ Tendereri kogemus keelekombinatsiooni järeltoimetamisel (lisaks tõlkele) ja vähemalt ühes eespool nimetatud teadusvaldkonnas.

✓ Varaks loetakse erialast tõlkekogemust vähemalt ühes eespool nimetatud teadusvaldkonnas taotletud teenuste osutamiseks (sealhulgas tõlketeenuse asjakohasus [asset d.] ja saavutatud kvaliteeditase [asset e.]).

Ø Keelemeeskonna kvalifikatsioon taotletud teenuste osutamiseks (sealhulgas tõlkemeeskonna/toimetamisjärgse meeskonna täiendav kvalifikatsioon nõutud valdkondades) (40/100).

✓ kaasamist profiili 1 tõlkijate / järeltoimetajate kavandatavatesse meeskondadesse peetakse eeliseks.

✓'i kaasamisele profiili 2 ja profiili 3 tõlkijate/järeltoimetajate meeskonda määratakse vastavalt järgmised prioriteetsustasemed.

✓ Täiendavat kvalifikatsiooni (mida tõendab diplom) nõutavates valdkondades (esitatud profiilides 1 ja 2) käsitatakse varana.“ [Italics and highlighting added.]

 

[1] Pakkumiskutse FL/SCIENT23: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/opportunities/tender-details/15180

[2] Valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumide kokkuvõte on esitatud käesoleva otsuse lisas.

[3] Vt tehnilise kirjelduse lisa ja lk 22.

[4] Vt tehnilise kirjelduse lisa ja lk 23.

[5] Vt tehnilise kirjelduse lisa ja lk 26.

[6] Hankedokumentide punkti 3.4 kohaselt loetakse pakkumusi, mis annavad 100 punktist vähem kui 60, vastuvõetamatult madala kvaliteediga pakkumusteks ja neid ei hinnata enam.

[7] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1–222) (kehtivus lõppenud): https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R1046

[8] „Hankija kohaldab pakkumuste hindamisel pakkumuste hindamise kriteeriume”.

[9] 2018. aasta finantsmääruse I lisa artiklis 21 on sätestatud: „Kvaliteedikriteeriumid võivad hõlmata selliseid elemente nagu tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, juurdepääsetavus, kõiki kasutajaid arvestav projekt, sotsiaalsed, keskkonnaalased ja uuenduslikud omadused, tootmis-, tarne- ja kauplemisprotsess ning mis tahes muu konkreetne protsess ehitustööde, asjade või teenuste olelusringi mis tahes etapis, lepingut täitma määratud töötajate töökorraldus, müügijärgne teenindus, tehniline abi või tarnetingimused, nagu tarnekuupäev, tarneprotsess ja tarneperiood või valmimisperiood.“ https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R1046#page=203

[10] Vt riigihangete käsiraamatu punkt 4.3.1.11.

[11] 6. juuli 2005. aasta kohtuotsus TQ3 Travel Solutions Belgium SA vs. komisjon, T-148/04, EU:T:2005:274, punkt 86: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=59875&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=5230963

[12] Vt käsiraamatu punkt 4.3.1.13.

[13] 8. detsembri 2011. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑39/08, EU:T:2011:721, punktid 21–24 ja 40–42: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=116108&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1400093

[14] See loetelu on tõlkekeskuse 1. detsembri 2023. aasta kirja otsene tsitaat. Rõhuasetuse (poolpaksus kirjas) lisas tõlkekeskus.

[15] Seitse profiili 1 tõlkijat/järeltoimetajat ja üks profiili 3 tõlkija/järeltoimetaja.

[16] Vt näiteks pakkumiskutse CDT/2025/OP/0001 ja pakkumiskutse CDT/2025/OP/0002.

[17] Vt näiteks riigihangete käsiraamatu punkt 4.3.1.8.

[18] Tõlkekeskus palus hoida need argumendid konfidentsiaalsena.

[19] Euroopa Kohtu 29. märtsi 2012. aasta otsus kohtuasjas C-599/10, SAG ELV Slovensko a.s., punkt 36, kättesaadav aadressil https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=121164&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=350663

[20] Vt teatmiku punkt 4.3.1.11 ja selgitused 2018. aasta finantsmääruse I lisa punkti 21 kohta.

What did you think of this automatic translation? Give us your opinion!