Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja on parlamendi ametnik, kes leiab, et ta on ebasoodsas olukorras arvutusmeetodi tõttu, mida Euroopa Parlament kasutab tema uue põhipalga kindlaksmääramiseks, samuti tema uue korrutusteguri tõttu pärast tema esimest edutamist pärast Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade läbivaatamist 2004. aastal. Kaebuse esitaja väidab, et parlament kasutab muud meetodit kui see, mida kasutavad Euroopa Komisjon ja kõik teised ELi institutsioonid.

2. Ombudsman märgib kõigepealt, et olukord, mille kaebuse esitaja käesolevas uurimises vaidlustas, erineb probleemist, mis tuvastati ombudsmani otsuses, millega lõpetati tema ühised uurimised nr 2986/2008 ja 2987/2008 seoses parlamendi tavaga muuta mitmeaastane raamistik automaatselt üheks, kaks aastat pärast ametnike esimest edutamist.

3. Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 723/2004 [1] personalieeskirjade XIII lisa („Ühenduste ametnike suhtes kohaldatavad üleminekumeetmed”) artiklis 7 on sätestatud:

Enne 1. maid 2004 tööle võetud ametnike igakuised põhipalgad määratakse kindlaks vastavalt järgmistele eeskirjadele:

(...)

2. Iga ametniku jaoks arvutatakse korrutustegur 1. mail 2004. See korrutustegur võrdub ametnikule enne 1. maid 2004 makstud igakuise põhipalga ja käesoleva lisa artikli 2 lõikes 2 määratletud kohaldatava summa suhtega.[2]

Ametnikule 1. mail 2004 makstav igakuine põhipalk võrdub kohaldatava summa ja korrutusteguri korrutisega.

Korrutustegurit kohaldatakse ametniku igakuise põhipalga kindlaksmääramiseks pärast palgajärku tõusmist või töötasude kohandamist.

3. Olenemata eelnevatest sätetest ei või ametnikule pärast 1. maid 2004 makstav igakuine põhipalk olla väiksem kui see, mida ta oleks saanud enne seda kuupäeva kehtinud süsteemi alusel automaatse kõrgemale palgaastmele tõusmise teel endisel palgaastmel. Iga palgaastme ja -järgu puhul on arvessevõetav endine põhipalk võrdne pärast 1. maid 2004 kohaldatava summaga, mida on korrutatud käesoleva lisa artikli 2 lõikes 2 määratletud koefitsiendiga.

........

5. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, toob iga ametniku esimene edutamine pärast 1. maid 2004 sõltuvalt enne 1. maid 2004 täidetud kategooriast ja edutamise jõustumise ajal täidetud järgust kaasa igakuise põhipalga tõusu, mis määratakse kindlaks järgmise tabeli alusel:

(...)

Ettenähtud protsendimäära kindlaksmääramiseks jagatakse iga palgaaste tinglikeks palgajärkudeks, mis vastavad kahele teenistuskuule, ja tinglikeks protsentideks, mida vähendatakse ühe kaheteistkümnendiku võrra kõnealuse palgajärgu protsendimäära ja iga tingliku palgajärgu järgmise kõrgema palgajärgu protsendimäära vahest.

Palga arvutamisel enne edutamist ametniku puhul, kes ei ole oma palgaastme viimases järgus, võetakse arvesse tingliku järgu väärtust. Käesoleva sätte kohaldamisel jagatakse iga palgaaste tinglikeks palkadeks, mis tõusevad ühe kaheteistkümnendiku võrra selle palgaastme iga kahe aasta tagant toimuvast juurdekasvust kogu tegelike palgajärkude jooksul.

6. Esimesel edutamisel määratakse kindlaks uus korrutustegur. Kõnealune korrutustegur võrdub lõike 5 kohaldamisest tuleneva uue põhipalga ja käesoleva lisa artikli 2 lõikes 2 sätestatud kohaldatava summa suhtega. (…) Kui lõikest 7 ei tulene teisiti, kohaldatakse seda korrutustegurit palga suhtes pärast palgajärku tõusmist ja töötasude kohandamist. (...)

4. mail 2004 oli kaebuse esitaja, Euroopa Parlamendi ametnik, alates 1. märtsist 2004 palgaastme C*6 järgus 5,[3] staažiga järgus. Tema rahaline toetus oli XIII lisa artikli 2 lõike 2 tabelite kohaselt 0,8538223. Seejärel määrati kaebuse esitajale alates 1. märtsist 2006 palgajärgu tõus palgaastme C*6 palgajärku 6 (millest sai uute personalieeskirjade kohaselt palgaastme AST 6 palgajärk 6). jaanuaril 2008 edutas parlament ta palgaastme AST 7 järku 1. Pärast edutamist määras parlament kaebuse esitaja uueks põhipalgaks 4 916,51 eurot ja arvutas tema uueks põhipalgaks 0,9440593.

5. 5. novembril 2009 esitas kaebuse esitaja personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse selle kohta, kuidas parlament arvutas tema uut igakuist põhipalka. Ta märkis ka, et pärast edutamist peaks tema keskmine palk olema 0,9573258, mitte 0,9440593, nagu parlament oli arvutanud. Ta leidis, et parlamendi meetod tema uue palga ja uue enamsoodustusrežiimi arvutamiseks ei ole kooskõlas personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 lõikega 2.

6. Artikli 90 lõike 2 kohases kaebuses märkis kaebuse esitaja veel, et XIII lisa artikli 7 lõike 5 kohane parlamendi arvestusliku järgu arvutamise meetod ei olnud õige ning tõi kaasa sama palgaastme ja järgu ametnike erineva kohtlemise sõltuvalt nende edutamise kuupäevast (enne või pärast 1. maid 2004). See tulenes parlamendi otsusest, mille kohaselt ametnike tingliku palga arvutamise algoritmi kindlaksmääramiseks enne edutamist viidati tema praeguse palgaastme järgmisele järgule vastavale põhipalgale. Kaebuse esitaja arvates oli meetod, mida komisjon kasutas oma ametnike tingliku palga arvutamiseks, õige, sest selles ei viidatud ametniku järgmise palgajärgu enamsoodustusrežiimile. Ta väitis, et parlament oleks pidanud enne tema edutamist tema nominaalpalga arvutamisel kohaldama enamsoodustusrežiimi 0,8538223, mis vastab palgajärgule, mis tal oli uutele personalieeskirjadele ülemineku ajal (5. palgajärk), mitte enamsoodustusrežiimi 0,8409561, mis vastab tema järgmisele palgajärgule edutamise ajal (7. palgajärk).

7. Parlament jättis 8. märtsi 2010. aasta otsusega tema artikli 90 lõike 2 kohase kaebuse rahuldamata. Ta täpsustas, et tema MF-i arvutamise meetod on kooskõlas õigusnormidega ja et tema tõlgendus personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 lõikele 2 on õige. Seoses XIII lisa artikli 7 lõikes 5 ette nähtud tingliku järgu väärtuse arvutamisega ei nähtud selles sättes ette ühtset arvutusmeetodit, vaid sätestati üksnes, et iga palgaaste on jagatud tinglikuks järguks. XIII lisa artikli 7 lõikes 5 ei ole täpsustatud tingliku palga arvutamisel kohaldatavat enamsoodustusrežiimi.

8. Kaebuse esitaja ei olnud parlamendi vastusega rahul ja pöördus 10. juunil 2010 ombudsmani poole.

Uurimise ese

9. Kaebuse esitaja väitis, et pärast tema edutamist ei arvutanud parlament nõuetekohaselt tema igakuise põhipalga suhtes kohaldatavat enamsoodustusrežiimi.

10. Kaebuse esitaja väitis, et tema uus igakuine põhipalk peaks olema 4985,61 eurot. Seega peaks tema uus mitmeaastane finantsraamistik olema 0,9573258, mitte 0,9440593, nagu parlament arvutas.

Uurimine

11. septembril 2010 algatas ombudsman uurimise seoses kaebuse esitaja väite ja eespool esitatud väitega. Oma kirjas parlamendile palus ombudsman parlamendil täiendavalt selgitada oma konkreetse tava ja väidetavalt teistsuguse algoritmi põhjendust, mida ta kasutas uue mitmeaastase raamistiku arvutamiseks võrreldes teiste institutsioonidega. Ombudsman palus parlamendil esitada ka finantsmõju, mida tema tegevus avaldab alates 1. maist 2004 esimest korda edutatud ametnikele.

12. Arvestades kaebuses esitatud väite laadi ja pärast kaebuse esitajalt nõusoleku saamist palus ombudsman ka Euroopa Liidu Nõukogult, Euroopa Liidu Kohtult, Euroopa Kontrollikojalt, Euroopa Komisjonilt, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt ning Euroopa Liidu Regioonide Komiteelt teavet nende vastavate arvutusmeetodite kohta uue enamsoodustusrežiimi jaoks sarnastes tingimustes. Kontrollikoda vastas 14. septembril 2010, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembril 2010, Regioonide Komitee 22. novembril 2010, Euroopa Komisjon 25. novembril 2010, Euroopa Kohus 26. novembril 2010 ja nõukogu 3. jaanuaril 2011.

13. Parlament saatis oma arvamuse, mis edastati kaebuse esitajale palvega esitada oma märkused enne 28. veebruari 2011. Kaebuse esitaja märkusi ei esitanud.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Väidetav suutmatus arvutada nõuetekohaselt korrutustegurit, mida kohaldatakse kaebuse esitaja igakuise põhipalga suhtes pärast edutamist.

Kaebuse esitaja ja parlamendi poolt ombudsmanile esitatud argumendid

14. Oma väite toetuseks väitis kaebuse esitaja, et parlamendi meetod enamsoodustusrežiimi arvutamiseks XIII artikli 7 lõike 5 alusel erineb meetodist, mida kasutavad Euroopa Komisjon ja kõik teised Euroopa Liidu institutsioonid. Sellest tulenev ametnike erinev kohtlemine oli vastuolus Euroopa avaliku teenistuse ühtsuse põhimõttega.

15. Parlament märkis oma arvamuses, et personalieeskirjade XIII lisas on ette nähtud üleminekumeetmed, mida kohaldatakse ühenduste ametnike suhtes pärast reformitud personalieeskirjade jõustumist. Enne 1. maid 2004 tööle võetud ametnike jaoks oli XIII lisa artiklis 7 ette nähtud keeruline mehhanism, mille puhul oli põhitegur üleminekul vanalt palgaastmestikult uuele palgaastmestikule, mis jõustus 1. mail 2004. MF, mis arvutati 1. mail 2004, väljendas selle kuupäeva põhipalga ja uues palgaastmestikus ette nähtud palga suhet.

16. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 lõigete 5, 6 ja 7 kohaselt on esimene edutamine uute eeskirjade alusel oluline etapp üleminekul vanalt palgaastmestikult uuele. Esimese edutamise ajal tuli asjaomasele ametnikule määrata uus põhipalk koos uue enamsoodustusrežiimiga.

17. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 lõigetes 5, 6 ja 7 ei ole aga ühemõtteliselt sätestatud, kuidas valida arvestusliku palga arvutamiseks asjakohane mitmeaastane finantsraamistik. Lisaks ei olnud parlamendil personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 rakendamisel mingeid juhiseid ega suuniseid, mis näitaksid, kuidas ta peaks neid sätteid tõlgendama ja kohaldama.

18. Äsja edutatud ametniku põhipalga arvutamiseks kehtestas parlament algoritmi, mis erines veidi komisjoni kasutatavast algoritmist. Parlament kohaldas ametniku põhipalga suhtes järgmise järgu põhipalka (nagu on märgitud XIII lisa artikli 2 lõike 2 tabelis). Komisjon kohaldas selle põhipalga suhtes siiski 1. mail 2004 ametniku palgaastme ja järgu suhtes kohaldatavat enamsoodustusrežiimi (edaspidi "komisjoni meetod"). Asjakohaste õigusaktide ja kohtupraktika kohaselt ei olnud kumbagi neist meetoditest võimalik kehtetuks tunnistada.

19. Põhipalga arvutamise osas oli parlamendi arvutus järgmine:

Esiteks arvutas parlament XIII lisa artikli 7 lõike 5 tabelis tagatud põhipalga tõusu protsendimäära järgmiselt: Kaebuse esitaja tegelikule palgaastmele ja järgule vastavast protsendist (3,7 %) lahutas ta eespool nimetatud järgule vastava protsendi (3,6 %), mis korrutati kaebuse esitaja edutamisele eelnenud järgu kuude koguarvuga [4];

Teiseks arvutas parlament nominaalpalga ("Sv")[5] järgmiselt:

Ta lisas kaebuse esitaja tegelikule põhipalgale (5 426,68 eurot) ühe kaheteistkümnendiku järgmiste summade vahest: a) sama palgaastme (7. palgajärk) järgmise järgu palk, mis on korrutatud XIII lisa artikli 2 lõikes 2 selle järgu jaoks sätestatud asjakohase enamsoodustusrežiimiga (0,8409561); ja b) tema palgaastme AST6 järgu 6 põhipalk, mis on korrutatud 11-ga [6]. Tulemuseks saadi 4745,21 eurot [7];

Kolmandaks arvutati tegelik palk pärast edutamist järgmiselt: tinglik palk (4 745,21 eurot) korrutati esimeses punktis arvutatud kasvuprotsendiga (3,61 %).

Selle tulemusena oli kaebuse esitaja igakuine põhipalk pärast edutamist 4916,51 eurot. Uue palga alusel pärast edutamist arvutas parlament uue korrutusteguri, võttes arvesse uues palgaastmestikus sisalduvat palka.

20. Kaebuse esitaja juhtumi puhul annab parlamendi algoritmi kohaldamine seega esialgu vähem soodsa tulemuse kui komisjoni meetod. Parlament lisas siiski, et tema algoritm ei anna süstemaatiliselt vähem soodsat tulemust kui komisjoni meetodi kasutamisel saadud tulemus. Ta teeb seda ainult siis, kui XIII lisa artikli 2 lõike 2 kohane järgmise etapi mitmeaastane finantsraamistik on madalam kui ametniku 1. mai 2004. aasta etapi mitmeaastane finantsraamistik. Kuna ametnike olukord oli nende esimese edutamise ajal erinev, võis see mõjutada vaid väikest osa neist.

21. Lisaks rõhutas parlament asjaolu, et tema meetod tähendas, et alates 1. jaanuarist 2010 on kaebuse esitaja põhipalk olnud 5463,30 eurot ja põhisumma 1 [8]. Võrdluseks olgu märgitud, et samal kuupäeval oleks tema palk olnud komisjoni meetodi kohaselt 5426,09 eurot, kusjuures MF oleks olnud 0,9931889 eurot. Sellest tulenevalt järeldas parlament, et esialgset rahalist kahju tasakaalustas kõrgem põhipalk, mida kaebuse esitaja sai alates 1. jaanuarist 2010.

Institutsioonide vastused ombudsmani konkreetsele küsimusele

22. Nominaalse palga arvutamiseks kasutab komisjon asjaomasele ametnikule 1. mail 2004 enne tema edutamist määratud enamsoodustusrežiimi (kaebuse esitaja puhul enamsoodustusrežiimi, mis vastab palgaastme C1 järgule 5). Komisjoni meetodi kohaselt arvutatakse tinglik palk järgmiselt:

1. juuli 2007. aasta uues palgatabelis [9] märgitud põhipalk kõnealusele palgaastmele ja järgule (kaebuse esitaja puhul AST 6 palgajärk 6), millele lisandub üks kaheteistkümnendik sama palgaastme järgmise järgu palga erinevusest (korrutatuna 1. mail 2004 kaebuse esitaja palgaastmele ja järgule vastava MFiga), st: 0.8538223). Lisage sellele tema palgaastme AST6 järgu 6 põhipalk, mis korrutatakse kaebuse esitaja järgu loomise ja edutamise vahele jäävate kuude arvuga (22), ning jagage see kahega. Tegelik palk pärast edutamist arvutatakse järgmiselt: nominaalpalk korrutatuna kohaldatava protsentuaalse tõusuga [10]. Nagu komisjon oma vastuses märkis, oleks kaebuse esitaja palk olnud 4811,90 eurot.

23. Kontrollikoda esitas üksikasjaliku selgituse oma meetodi kohta. See arvutab tingliku palga ja "salaire garanti"[11]. Salaire garanti arvutamisel kohaldab kontrollikoda komisjoni eeskujul ametniku 1. mai 2004. aasta palgajärgu suhtes kohaldatavat enamsoodustusrežiimi. Nominaalse palga arvutamisel võetakse aga sarnaselt parlamendiga arvesse ametniku järgmisele palgajärgule vastavat mitmeaastast raamistikku. Seejärel valib kontrollikoda oma töötajate jaoks kõige soodsama summa.

24. Euroopa Liidu Nõukogu,[12] Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee teatasid, et nad kohaldavad komisjoni meetodit (nagu eespool kirjeldatud).

Ombudsmani hinnang

25. Ombudsman saab oma otsuse esimeses osas viidatud asjakohastest sätetest [13] aru, et mitmeaastased raamistikud muutuvad ajaliselt vastavalt ametnike karjäärile ja kalduvad lähenema esimesele, kui asjaomastele ametnikele makstakse palka vastavalt uuele palgaastmestikule. Esimene mitmeaastane finantsraamistik kehtestati iga ametniku jaoks 1. mail 2004 ja seda kohaldatakse ametniku põhipalga kindlaksmääramisel pärast kõrgemale palgaastmele tõusmist või töötasude kohandamist [14] kuni esimese edutamiseni, mil tuleb arvutada uus mitmeaastane finantsraamistik. Pärast esimest edutamist tuleb arvutada muud enamsoodustusrežiimid, et võtta arvesse ametniku edutamist järgus või hilisemaid edutamisi, kuni ametniku enamsoodustusrežiim muutub võrdseks XIII lisa artikli 7 lõikega 7 [15] või sellest suuremaks.

26. Olles hoolikalt uurinud institutsioonide kasutatavaid arvutusmeetodeid, järeldab ombudsman, et ainus erinevus „komisjoni meetodi” ja „parlamendi meetodi” vahel seisneb selles, kuidas nad arvutavad nominaalset põhipalka enne edutamist ja täpsemalt selles, kuidas nad arvutavad palgaastme staaži väärtust enne edutamist. Kui tingliku järgu väärtuse arvutamisel kohaldab komisjon ametnikule 1. mail 2004 määratud enamsoodustusrežiimi (kaebuse esitaja juhtumi AST6 järgu 5 puhul), siis parlamendi meetod hõlmab kahte enamsoodustusrežiimi: i) 1. mail 2004 kindlaks määratud enamsoodustusrežiim (kaebuse esitaja juhtumi AST6 5. etapp); ja ii) eespool nimetatud etapile vastav enamsoodustusrežiim edutamise ajal (kaebuse esitaja juhtumi AST 6 etapp 7)[16].

27. Ombudsman nõustub parlamendiga, et personalieeskirjade asjakohastes sätetes (XIII lisa artikli 7 lõige 5) ei ole selgelt määratletud, millist mitmeaastast raamistikku tuleb tingliku palga arvutamisel kohaldada: 1. mail 2004 (enne edutamist) ametniku palgaastmele ja -järgule vastav mitmeaastane finantsraamistik, nagu seda teeb komisjon, või kaks mitmeaastast finantsraamistikku, nagu teeb parlament. Lisaks tunnistab ombudsman, et kontrollikoda näib kohaldavat ka parlamendi meetodit.

28. Ombudsman märgib siiski, et artikli 7 lõike 2 viimases lauses on sätestatud, et 1. mail 2004 iga ametniku kohta arvutatud mitmeaastast raamistikku „[...] kohaldatakse selleks, et määrata kindlaks ametniku igakuine põhipalk pärast kõrgemale palgaastmele tõusmist või töötasude kohandamist.” Isegi kui pärast esimest edutamist ei ole põhipalga arvutamisel tegemist kõrgemale palgaastmele tõusmisega, peavad kõik institutsioonid selleks arvutama edutamise ajal järgus oldud aja väärtuse (tinglik palgajärk), mis on tõepoolest kahe astme vahel möödunud aja rahaline väärtus. Ombudsman küsib, miks peaks tingliku järgu väärtust arvutav institutsioon kasutama teistsugust mitmeaastast raamistikku kui see, mida ta kasutab artikli 7 eespool nimetatud lõikes 2 ette nähtud järgu suurendamise arvutamiseks. Parlament ei ole suutnud oma arvutusmeetodit põhjendada.

29. Ombudsman nõustub ka komisjoni väitega oma meetodi põhjendamiseks: XIII lisa artikli 7 lõikes 5 on ühelt poolt täpselt selgitatud, kuidas määrata kindlaks kohaldatav protsendimäär, ja teiselt poolt seda, kuidas arvutada tinglik palk enne edutamist. Kui seadusandja oleks kavatsenud kohaldada edutamisele eelneva järgu staaži väärtuse kindlaksmääramiseks kahte erinevat korrutustegurit, oleks ta seda sõnaselgelt maininud mitte ainult seetõttu, et selle väärtuse arvutamine oleks keerulisem, vaid ka seetõttu, et seda oleks raske ühitada eespool viidatud artikli 7 lõike 2 viimase lausega.

30. Ombudsman märgib, et Euroopa Kohtul, Euroopa Liidu Nõukogul, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel ning Regioonide Komiteel on teistsugune lähenemisviis [17]. Nad järgivad komisjoni meetodit ja kohaldavad ametniku 1. mai 2004. aasta palgajärgule vastavat põhipalka, et arvutada tinglik põhipalk enne tema edutamist. Seega näib, et kokkuvõttes kohaldab enamik ELi institutsioone komisjoni meetodit.

31. Isegi kui võib väita, et nende õigusnormide tõlgendamine on keeruline ja/või need võimaldavad erinevaid tõlgendusi, on selge, et erinevad kasutatavad meetodid mõjutavad ametnike palkade arvutamist. Ombudsman on seisukohal, et kuna käesoleval juhul puudub kohtute selge ja autoriteetne tõlgendus ning kuna parlamendi õiguslik tõlgendus ei ole ilmselgelt ebamõistlik, ei peaks ta leidma, et tema enda tõlgendus on tingimata õige. Seega, kuigi ombudsman leiab, et punktides 27 ja 28 esitatud argumendid toetavad tugevalt komisjoni meetodit, ei saa ta kindlalt järeldada, et parlament käitus valesti või et parlamendi tegevus kujutab endast haldusomavoli. Sellises olukorras ei ole põhjust kaebuse esitaja väidet ja väidet täiendavalt uurida.

32. Ombudsman on siiski seisukohal, et tema uurimise käigus ilmnenud olukord ei ole rahuldav, ning peab kahetsusväärseks, et institutsioonid ei suutnud kokku leppida ja kohaldada ühist lähenemisviisi seoses meetodiga, mida kasutatakse ametnike palkade arvutamiseks pärast edutamist, hoolimata sellest, et on olemas mitmesugused institutsioonidevahelised organid, mis on loodud just selleks, et tagada personalieeskirjade ühetaoline kohaldamine. See on veelgi üllatavam, kui vanade personalieeskirjade alusel tööle võetud ametnike palkade ja uue palgaastmestiku finantsmõju küsimus oli 2004. aasta personalieeskirjade läbivaatamise läbirääkimiste peamine poliitiline küsimus.

33. Nagu kaebuse esitaja juhtum selgelt näitas, põhjustavad ELi institutsioonide kasutatavad erinevad arvutusmeetodid palgaerinevusi, mis on vastuvõetamatud ja mida ei saa vastupidiselt parlamendi seisukohale pidada minimaalseks. Nagu kaebuse esitaja õigesti märkis, eeldab Euroopa avaliku teenistuse ühtsuse põhimõte, et kõik institutsioonid tõlgendavad ja kohaldavad personalieeskirju oma töötajate suhtes järjepidevalt. Seetõttu teeb ombudsman veel ühe märkuse seoses vajadusega, et ELi institutsioonid lepiksid kokku XIII lisa artikli 7 lõike 2 kohaldamise ühises metoodikas, ning teeb seega lõpu käesoleva uurimise käigus tuvastatud lahknevatele tõlgendustele ja erinevale kohtlemisele.

34. Lisaks on juba käimas personalieeskirjade uus läbivaatamine. Ombudsmani arvates on oluline, et institutsioonid võtaksid kohe meetmeid, et vältida olukorda, kus see uus läbivaatamine toob kaasa sarnased praktikaerinevused, mis kahjustavad Euroopa avaliku teenistuse ühtsust. Seetõttu teeb ombudsman allpool veel ühe märkuse.

B. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal leiab ombudsman, et kaebuse edasine uurimine ei ole põhjendatud, ning lõpetab juhtumi menetlemise.

Täiendavad märkused

Euroopa avaliku teenistuse ühtsuse põhimõte tähendab, et kõik institutsioonid peaksid tõlgendama ja kohaldama personalieeskirju järjepidevalt.

Ombudsman on seetõttu seisukohal, et ELi institutsioonid peaksid kokku leppima XIII lisa artikli 7 lõike 2 kohaldamise ühises metoodikas ning seega tegema lõpu käesoleva uurimise käigus tuvastatud lahknevatele tõlgendustele ja sellest tulenevatele erinevustele kohtlemises.

Ombudsman on ka seisukohal, et enne personalieeskirjade järgmist läbivaatamist peaksid ELi institutsioonid kehtestama mehhanismi, et i) teha kindlaks raskused muudetud sätete tõlgendamisel ja ii) jõuda ühisele seisukohale piisavalt varases etapis, et vältida praktikas lahknevuste tekkimist. Lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt peaks iga institutsioon vältima enneaegseid kohustusi ja otsuseid, mis raskendaksid ühise seisukoha vastuvõtmist ja rakendamist.

Kaebuse esitajat ja parlamenti teavitatakse sellest otsusest.

Ombudsman peab asjakohaseks teavitada sellest otsusest ka uurimises osalenud institutsioonide presidente ning ELi ametnike personalieeskirjade rakendamise ühtlustamise eest vastutavate haldusasutuste (haldusjuhtide kogu ja personalieeskirjade komitee) presidente [18].

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 10. november 2011

---

[1] ELT L 124, 27.4.2004, lk 1.

[2] Personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Kui käesoleva lisa artiklist 7 ei tulene teisiti, määratakse igakuine põhipalk iga palgaastme ja -järgu jaoks kindlaks vastavalt järgmistele tabelitele (...).” Nendes tabelites on sätestatud uued põhipalgad uues palgaastmestikus ja mitmeaastases raamistikus, mida kohaldatakse iga palgaastme ja -järgu suhtes, tagamaks, et ametnike põhipalgad alates 1. maist 2004 uute personalieeskirjade jõustumisel ei muutu.

[3] Personalieeskirjade rakendamise üleminekuperioodil märgiti ametnikele ´ palgaastmed tärniga *.

[4] 3,7% - (3,7-3,6%) x 11/12 = 3,60833 (ümardatud 3,61 protsendini). Ombudsman märgib, et see on vaieldamatu meetod, mida kasutavad kõik institutsioonid.

[5] "Salaire virtuel" prantsuse keeles.

[6] kuude arv kaebuse esitaja edutamisele eelneva etapi kindlaksmääramise vahel (22), jagatuna kahega

[7] Sv = 5 426,68 x 0,8538223+ [1/12x (5 654,72x0.8409561-5 426,68x0.8538223)x 11] = 4 745.21. Ombudsman võtab teadmiseks selles algoritmis kasutatud kaks erinevat allajoonitud MF-i.

[8] Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et see väide on ebatäpne. Parlamendi osutatud kõrgem palk ei tulene mitte ainult käesolevas asjas kõne all olevast praktikast või algoritmist, vaid ka parlamendi teisest praktikast, mis seisneb MFi automaatses tõstmises 1-le kaks aastat pärast ametniku esimest edutamist. Ombudsman on kritiseerinud seda tava oma otsuses lõpetada ühised uurimised nr 2986/2008 ja nr 2987/2008.

[9] Vt 1. juuli 2007. aasta uue palgaastmestiku põhipalkade tabelid.

[10] Kohaldatav protsendimäär on käesoleval juhul 3,61 %.

[11] Ombudsmani arvates teevad kõik institutsioonid sama arvutuse.

[12] Vastuses ombudsmani teabenõudele märkis nõukogu, et ta kohaldas ka "komisjoni meetodit" ning et väikese erinevuse tõttu ümardas nõukogu tulemuse kolme kümnendkohani ja komisjoni ühe kümnendkohani.

[13] Ombudsman tuletab meelde, et Euroopa Kohus on ELi õiguse tõlgendamisel kõrgeim organ.

[14] Vt XIII lisa viimase lõigu artikli 7 lõige 2.

[15] Seda keerukat mehhanismi on täielikult selgitatud Üldkohtu 2. juuli 2010. aasta otsuses kohtuasjas T-485/08 P, punktid. 90-93 ja 130 ja järgnevad.

[16] Vt joonealune märkus 7.

[17] Euroopa Ombudsmani talituste tegevuse jätkudes.

[18] Personalieeskirjade komitee loodi Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadega.