FOR PREVIEWING & TESTING PURPOSES ONLY.
This notification will disappear once the page will be published.
This link is available for less than 30 minutes.
  • Kergesti loetav
  • Teksti suurus

Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Valitud keel: 
  • Eesti keel
Lähtekeel: 
Kättesaadavad keeled: 
See lehekülg on tõlgitud masintõlkega.
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.

Euroopa Ombudsmani ettepanek leida lahendus juhtumile 1529/2019/MIG, mis käsitleb Euroopa Kaitseagentuuri keeldumist anda üldsusele juurdepääs dokumentidele, mis käsitlevad ELi kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme ettepanekute eetikakontrolli

Koostatud vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 5 [1]

Kaebuse taust

1. Euroopa Kaitseagentuur (EDA) vastutab ELi kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme haldamise ja rakendamise eest. PADR toetab teadusuuringuid, mille eesmärk on valmistada ette Euroopa kaitsealaste teadusuuringute programm [2].

2. PADRi projekte rahastab EL kolmeaastase tsükli kaudu (2017–2019). Pärast iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmist avaldab Euroopa Kaitseagentuur konkursikutse. Seejärel saavad taotlejad esitada teadusprojektide ettepanekuid ja Euroopa Kaitseagentuur otsustab, kumb neist saab ELi rahalist toetust. Ettepanekute hindamisel vaatab EDA muu hulgas läbi kavandatava projekti eetilised, õiguslikud ja ühiskondlikud aspektid (nn ELSA läbivaatamine).

3. 2019. aasta aprillis palus kaebuse esitaja, Belgia valitsusväline organisatsioon Vredesactie (rahutegevus), et EDA annaks talle avaliku juurdepääsu „dokumentidele, mis sisaldavad teavet [ELSA] läbivaatamiste kohta seoses kõigi [PADRiga] seotud projektiettepanekutega“.

4. EDA tegi kindlaks 24 dokumenti, mis kuuluvad juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse, sealhulgas 15 aruannet, milles võetakse kokku ELSA 2017. ja 2018. aastal esitatud ettepanekute läbivaatamised. Ta andis kaebuse esitajale täieliku juurdepääsu kolmele dokumendile ja osalise juurdepääsu ülejäänud 21 dokumendile. Seoses tehtud redigeerimistega tugines EDA vajadusele kaitsta dokumentides nimetatud isikute isikuandmeid ja ärihuve.[3] EDA ütles ka, et mõned dokumentide osad jäid kaebuse esitaja taotlusest välja.

5. Kaebuse esitaja ei vaidlustanud isikuandmete kustutamist. Siiski palus ta EDA-l vaadata läbi oma äriteabe redigeerimine (ta esitas nn kordustaotluse).

6. Kuna EDA jäi oma varasema seisukoha juurde, pöördus kaebuse esitaja 2019. aasta augustis ombudsmani poole.

Uurimine

7. Ombudsman algatas uurimise, et uurida, kas EDA äriteabe kustutamine oli mõistlik.

8. Uurimise käigus sai ombudsman EDA vastuse kaebuse kohta ja ombudsmani uurimisrühm kontrollis nõutud dokumente. Taotluse korral sai ombudsman ka Euroopa Kaitseagentuurilt lisaselgitusi. Täpsemalt selgitas EDA, millist teavet ta peab kaebuse esitaja üldsuse juurdepääsu taotluse kohaldamisalast välja jäävaks. Samuti selgitas ta, et on olemas täiendavaid dokumente, millega tutvumise võimaldamisest ta oli keeldunud. Need olid kõigi ettepanekute hindamised, mille viis läbi kolm individuaalset hindajat. Neid ei mainitud EDA varasemas kirjavahetuses kaebuse esitajaga.

Ombudsmanile esitatud argumendid

9. Kaebuse esitaja väitis, et EDA ei olnud selgitanud, kuidas dokumentide avalikustamine „konkreetselt ja tegelikult” kahjustaks asjaomaste taotlejate ärihuve ning miks see oli „mõistlikult prognoositav ja mitte puhtalt hüpoteetiline”.[4]

10. Kaebuse esitaja oli ka seisukohal, et üldsuse huvides on teada, kuidas EDA vaatab läbi ELSA sõjalisi uurimisprojekte, võttes arvesse mõju, mida sellised projektid võivad avaldada näiteks inimõigustele. Kaebuse esitaja väitis, et see avalik huvi kaalub üles asjaomaste taotlejate ärihuvid.

11. EDA väitis, et taotletud dokumentides sisalduv äriteave on tundlik. Selle teabe avalikustamine paljastaks näiteks oskusteabe, mis võib mõjutada taotlejate äritegevust.

12. Oma vastuses ombudsmanile lisas EDA, et projektiettepanekud, mida ei rahastatud, on eriti tundlikud. Lisaks sellele, et taotlejad võivad soovida nendes ettepanekutes esitatud ideid uuesti kasutada, taotluse tagasilükkamisest teatamine võib kahjustada ka taotlejate mainet.

13. Edukate ettepanekutega seoses viitas Euroopa Kaitseagentuur teabele, mis on juba tema veebisaidil üldsusele kättesaadavaks tehtud. Ta lisas, et taotletud kokkuvõtlikud aruanded sisaldavad ettepanekute kokkuvõtteid. Kokkuvõtlike aruannete avalikustamine kahjustaks hagejate ärihuve.

14. Hindajate hindamise kohta märkis EDA, et see teave on osa rahastamissoovitusi andva hindamiskomisjoni aruteludest. Selle teabe avalikustamine kahjustaks seega Euroopa Kaitseagentuuri otsustusprotsessi. Lisaks, kuna hinnang kajastab hindajate tuvastatud puudusi ettepanekutes, kahjustaks avalikustamine hageja ärihuve.

Ombudsmani hinnang

15. Seoses juurdepääsuga üksikute hindajate aruannetele tuletab ombudsman EDA-le meelde, et ta oleks pidanud need dokumendid kaebuse esitajale identifitseerima, kui ta esimest korda juurdepääsutaotlusele vastas. Ombudsman tunnistab siiski, et EDA parandas seda järelevalvet ennetavalt, teavitades ombudsmani (ja kaebuse esitajat) nende individuaalsete hindamiste olemasolust.

16. Olles tutvunud üksikute hindajate aruannetega, nõustub ombudsman, et neid individuaalseid hinnanguid ei tohiks avalikustada. Kuigi võib esitada veenva argumendi, et projektide üldine hindamine ei kahjustaks otsustusprotsessi toetuse andmise menetluses (vt allpool), ei ole see nii hindajate individuaalsete hinnangute avalikustamise puhul. Selliste individuaalsete hinnangute avalikustamine võib põhjustada survet üksikutele hindajatele ja enesetsensuuri ohtu [5].

17. Ülejäänud dokumentide (eelkõige ELSA läbivaatamiste kokkuvõtvate aruannete) kohta märgib ombudsman, et lisaks isikuandmetele on neist dokumentidest eemaldatud kahte liiki teavet: mõned kavandatud projektide üksikasjad (eelkõige projektide nimed, osalejad ja kokkuvõtted) ning hindajate üldhinnangu üksikasjad.

18. Kavandatud projektide üksikasjad jäeti välja, et kaitsta asjaomaste poolte ärihuve. Ombudsman nõustub, et Euroopa Kaitseagentuur peaks nende dokumentide puhul eristama edutuid ettepanekuid, mida ei rahastatud, edukatest ettepanekutest, mida rahastati ja rakendati.

19. Selliste projektide üksikasjade avalikustamine, mida ei rahastatud ELi vahenditest, võib kahjustada asjaomaste taotlejate ärihuve. See võib näiteks kahjustada nende mainet.[6] Samuti puudub ülekaalukas üldine huvi juurdepääsuks sellist teavet sisaldavatele dokumentidele, kuna projektid ei saanud Euroopa Kaitseagentuurilt ELi rahalisi vahendeid.

20. Sama ei kehti ettepanekute kohta, mida rahastati ELi vahenditest ja mida rakendati (või rakendatakse). Ombudsman on seisukohal, et üldsusel on põhimõtteliselt õigus saada piisavat teavet avaliku sektori vahenditest rahastatavate projektide sisu kohta.

21. Ombudsman märgib, et EDA on proaktiivselt avaldanud oma veebisaidil teavet rahastatud projektide kohta, sealhulgas abstraktset kokkuvõtet projektide sisust ja projektidele eraldatud summadest. Ombudsman on nende projektidega seotud dokumendid läbi vaadanud ja võib kinnitada, et EDA veebisaidil kättesaadav teave kajastab ELSA läbivaatamistes sisalduvat vastavat teavet.

22. Kokkuvõtvad aruanded sisaldavad täiendavaid üksikasju, mis annavad täiendavat teavet projektide võimaliku eetilise, õigusliku ja ühiskondliku mõju hindamise kohta. Kuigi osa sellest teabest on üldist laadi, on muud märkused konkreetsemad, tuues näiteks välja projektide teatavad puudused ja kaitsemeetmed, mille toetusesaajad peaksid oma vastava projekti rakendamisel kehtestama. Ombudsmanile ei ole selge, miks selle teabe avaldamine edukate ettepanekute kohta kahjustaks kehtivaid ärihuve.

23. Seoses sellega, kas hindajate üldhinnangu avaldamine kahjustaks EDA otsustusprotsesse, märgib ombudsman, et kokkuvõtvad aruanded näitavad järeldusi, milles kõik hindajad leppisid kokku pärast ettepanekute individuaalset hindamist. Kokkuvõtlikes aruannetes ei avaldata konkreetse hindaja seisukohti.

24. Igal juhul, arvestades, et nende projektide rahastamiseks kasutati avaliku sektori raha, on ülekaalukas üldine huvi teada, kuidas ja miks seda raha kulutati. Arvestades rahastatavate projektide võimalikku eetilist, õiguslikku ja ühiskondlikku mõju, on samuti oluline tagada üldsusele, et neid aspekte uuritakse hoolikalt ja et kehtestatakse vajalikud kaitsemeetmed, eelkõige selleks, et tagada, et põhiõigusi ei rikuta.

25. Seetõttu leiab ombudsman, et selle teabe varjamine ei olnud põhjendatud, ning teeb ettepaneku lahenduse kohta allpool.

Lahenduse ettepanek

Eespool esitatud järeldustele tuginedes teeb ombudsman ettepaneku, et Euroopa Kaitseagentuur peaks andma suurema osalise juurdepääsu kokkuvõtvatele aruannetele, mis käsitlevad ELilt rahalist toetust saanud ettepanekuid, mida on rakendatud või rakendatakse, sealhulgas nendes aruannetes sisalduvale äriteabele.

Euroopa Kaitseagentuuril palutakse teavitada ombudsmani neljapäevaks, 9. jaanuariks 2020 kõigist meetmetest, mida ta on seoses eespool nimetatud lahenduse ettepanekuga võtnud.

 

Emily O'Reilly

Euroopa Ombudsman 

Strasbourg, 27.11.2019

 

[1] Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom), EÜT 1994, L 113, lk 15.

[2] Lisateabe saamiseks vt: https://www.eda.europa.eu/what-we-do/activities/activities-search/pilot-project-and-preparatory-action-for-defence-research.

[3] Vastavalt määruse 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) artikli 4 lõike 1 punktile b ja artikli 4 lõike 2 esimesele taandele: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32001R1049&from=EN.

[4] Kaebuse esitaja viitas ELi kohtupraktikale, näiteks Euroopa Kohtu 28. novembri 2013. aasta otsusele kohtuasjas Jurašinović vs. Euroopa Liidu Nõukogu, C-576/12 P, punkt 45: http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=144988&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=7300182.

[5] Üldkohtu 22. mai 2012. aasta otsus kohtuasjas Sviluppo Globale vs. komisjon, T-6/10, punktid 78–82: http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=122992&pageIndex=0&doclang=FR&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=2879877.

[6] Juhtum 416/2018/THH, mis käsitleb Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti keeldumist avaldada edutute toetustaotluste kokkuvõtted oma veebisaidil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/91463.

Mida arvate sellest masintõlkest? Ootame tagasisidet!